Sport

Lugu on kirjutatud "lõvipoiste" kasvamist ja sportlikku arengut jälgides, kusjuures rõhuasetus on pandud iga aasta kõige olulisemale sündmuseele. Ja niimoodi lapsepõlvest meheeani välja. Minu poolt kirjapandu on dokumentaaljutustus, milles kõik toetub tõsielule ja vahetult läbielatule ning seega olen ainuisikuliselt vastutav iga kirjapandud sõna eest.

Anett Kontaveit pühendas 20 aastat oma elust tennisele. Lugematul arvul tunde väljakul, erinevates trennides, jõusaalis, turniiridel. Võite ja kaotusi, tõuse ja langusi, higi, verd ja pisaraid – aga ka suurt võidujoovastust ja vägevaid hetki. Ta sai hakkama millegi erakordsega, võites kuus WTA turniiri ja tõustes maailma edetabelis teisele kohale. Meedias on Anett siiani rääkinud peamiselt võistlustest ja väga vähe kõigest sellest, mis leidis aset väljakult eemal. Selle raamatu kaante vahele on Eia Uus kirja pannud Aneti loo võimalikult ehedalt ja otse, just nii, nagu Anett ise seda jutustab ja mõtestab. "Võitlejahing" on ühe sportlase karjääri lugu koos kõige sellega, mis tema tööd ja esinemist mõjutab – vaimne seisund, vigastused, haigused, maailmas toimuv, lähedased, mured ja rõõmud. Anett avab raamatus lugejale ukse suure tennisemaailma igapäevaellu. Kuidas saadakse läbi konkurentide ja treeneritega ning millised on tennisisti igapäevased pingutused teel tippu? Kui suur roll on saavutustes sportlase lähedastel ja tugigrupil ning õigel treeneril? Sellest raamatust leiab palju, mida Anett mujal tunnistanud ei ole ja nüüd oma karjäärile tagasi vaadates lugeja ette toob. Anett Kontaveidi lugu võiks inspireerida inimesi – elualast sõltumata – ennast ületama ning pärast iga kukkumist jälle püsti tõusma ja uuesti proovima.

See on Eesti auto-motospordi aastaraamat, mis püüab kokku võtta Eesti ja maailma mootorispordis 1997. aastal toimunut. Kui hästi või halvasti on juba lugeja otsustada.

Raamatust moodustavad poole fotod, autoriteksti täiendavad väljavõtted ajalehekirjutistest ja mõningane statistika. See on mõnus lugemine, mis annab pildi ühest etapist Rapla autobaasi Märjamaa kolonnis, kust paljud mehed olid mitme- ja kutsevõistluses kõvad tegijad.

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.

Eesti spordi biograafiline leksikon" (ESBL) jätkab pärast Berliini olümpiamänge 1937. aastal ilmunud leksikoniga alustatud ja aina töömahukamaks kasvanud üritust -- meie spordirahva lühielulugude koondamist raamatukaante vahele. Käesolev väljaanne, Eesti kõigi aegade mahukaim spordiraamat, sisaldab 4051 artiklit, neist 3260-le on lisatud portreefoto. Eestis on rohkem kui sada spordialast liitu, ühendust või piirkondlikku liitu. Leksikoni on hõlmatud ka vaimsed spordialad, nagu male, kabe ja rendju. Isikute valikul on eelistatud häid sportlikke tulemusi saavutanud sportlasi: olümpiamängudel, MM- ja EM-võistlustel osalenuid ning Venemaa, NSV Liidu või Eesti meistriks tulnuid. Leksikoni on võetud ka teenekate treenerite, sporditegelaste, spordiliitude kauaaegsete juhtide, spordikohtunike, sporditeadlaste ja spordiajakirjanike elulooartikleid.

Matti Nykänen (1963–2019) võitis suusahüpetes neli olümpiakulda ning tuli kuuekordseks maailmameistriks. Ta oli 1980ndatel ühe spordiala tuntuim nägu, kuid ühtlasi sai temast oma aja üks tuntumaid soomlasi. Peale spordi sai Matti kiirelt tuntuks ka hoopis muudel põhjustel – tema suust tuli hulk äraspidiseid mõttevälgatusi, mis muutusid üldrahvalikeks ütlusteks ning pidevalt viskas ta suuremaid ja väiksemaid vempe. Ühel hetkel väljus asi kontrolli alt, pisikestest vempudest ja ülemeelikutest pidudest kasvas välja tõsine alkoholism, sekeldused muutusid kriminaalseks ning kunagine iidol saatus korduvalt kohtupinki ja isegi vanglasse. "Elu oli laif" sisaldab suure hulka värvikaid ning tragikoomilisi lugusid, kuidas üsna tavaline soome poiss sai ühel hetkel meedia lemmikuks ja lüpsilehmast, kuidas olümpiavõitjast sai eluga puntras laulja, kes esines pidevalt mööda erinevaid kõrtse. Raamatul on nii dokumentaalne, naljakas kui tõsine külg – siin on kõik need pöörased lood Matti tegudest ja ütlemistest, kuid ühtlasi küsitakse – kas keegi oleks võinud midagi teha teisiti, et lool poleks olnud selline lõpp?

Jääda ellu on kahekordse olümpiavõitja Erika Salumäe avameelne tagasivaade oma elule.
Kullasäras päevade kõrval on hulganisti päevi täis valu ja trotsi, meeletut igatsust ema ja armastuse järele, pidevat vajadust ennast tõestada.
Kuidas jääda ellu lastekodus ja erikoolis? Kasuperest põgenedes lõi ta värava kinni ja lubas: ma veel tõestan, kes ma olen!
See raamat sisaldab ehmatavaid fakte Erika kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid.

Raamat räägib võrkpallist ja 1968. aasta kuumast suvet, jäägitust pühendumisest ja vaimustavast meisterlikkusest. See on lugu meeskonnast, kes otsusekindlalt loobus teistele omasest üks-kaks-kolm-mängust ja lõi täiesti oma stiili. "Esimene üles!" tähendas vastast üllatanud rünnakut esimeselt söödult ja kiiret mängu, mis vaimustas publikut kodus ja võõrsil. Kalev 68 virtuoosne mäng köitis ka fotograafe. "Mind ei huvita sentimeetrid, sekundid ega punktid, mind huvitab spordi psühholoogia, see, mis toimub sportlasega sajandiksekundit enne või ka pärast otsustavat lööki, viset, hüpet... Ma tahan näidata inimestele seda, mida nad tribüünilt ei näe." Need sõnad kuuluvad kogu maailmas tuntud spordifotograafile Igor Utkinile. NB! Raamatuga on kaasas dokumentaalfilm "Mäng".

Ülevaade Georg Lurichi elukäigust, kaasaegsetest ning kreeka-rooma maadlusest.

Maaspordiühing "Jõud" on Eestimaal tegutsenud juba viiskümmend aastat. Ka Harjumaal. Sporti on tehtud maakonnas küll kaugelt rohkem kui seda mahub viimase poolsajandi sisse. Aga aastaarvud 1946-1996 tähistavad ühe spordiorganisatsiooni tegevust ja käekäiku selle loomisest tänase päevani. Kõike seda, mis mahub aastate 1946-1996 vahele, on käesolevas raamatus püütud ka põgusalt meenutada.

"Heiteareenide sangarid" purustab müüte ja kergitab saladuseloore Kogu maailmas on üsna vähe võistlussarju, mida korraldatakse vähemalt poolsada aastat. Muutuv aeg ja uued tavad kipuvad spordiüritustele saatuslikuks saama. Kuid Heitjate seeriavõistlus särab endiselt kroonijuveelina ja jõuab esimese tõsise juubelini – kevadel 2019 algab maineka jõuproovi 50. hooaeg! Selle mõõduvõtmise tähtsust Eesti spordis on keeruline üle hinnata. Kuulsa treeneri Aleksander Lohu ning tema mõttekaaslaste-ametivendade Raul Uulmani, Vladimir Žulini ja Uno Trei eestvedamisel käivitunud Heitjate seeriavõistlusel on osalenud sajad sportlased. Nende hulgast on välja kasvanud säravaid tippe, kelle kordaminekud on vaimustanud tuhandeid kaasmaalasi ja pakkunud kõneainet ka laias maailmas. Heitjad-tõukajad püsivad koos mitmevõistlejatega meie kergejõustiku autahvlil. Poole sajandi jooksul Eestile kuulsust toonud sportlased on innustanud oma eeskujuga noori uuele tasemele pürgima. Raamatus "Heiteareenide sangarid" astub lugejate ette nimetatud valdkonna raskekahurvägi: tiitlivõistlustelt koguni 11 medalit noppinud Gerd Kanter, kahekordne olümpiapronks ja MM-hõbe Jüri Tamm, olümpia- ja EM-pronks Aleksander Tammert, maailmameister Andrus Värnik, EM-i pronksmedali omanik Magnus Kirt ja paljud teised ala suurkuj

See raamat on monoloog. On üksainus katkematu tundeavaldus, nagu olid seda ta võistlusedki. Ta tunneb ja jutustab. Kuid on ikka seesama kõigile tuttav Allar. See on tema hüvastijätt meiega.

Esimesel olümpiakongressil Pariisis 1894. aastal võeti vastu tähtis otsus - taaselustada olümpiamängud. Juba kähe aasta pärast toimusid Ateenas esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud. Tundub, et olümpiaajaloo uurimisega on tegeletud piisavalt. Selgus aga, et polegi nii lihtne leida vastust küsimusele, mis siis ikkagi juhtus Ateenas 1896 ja enne seda. Info peitus väga erinevates mitmekeelsetes allikates. Eesti keeles aga polnud peaaegu midagi avaldatud. Nii sündiski idee olümpiamängude sünnilugu eesti keelde panna ja raamatuna välja anda. 1896. aasta Ateena olümpiamänge peaks vaatlema kahest olulisest aspektist: kaasaegsete olümpiamängude võimalikuks saamine ja Ateena mängud ise. Tee olümpiamängudeni oli pikk ja vaevaline. Mitme sajandi vältel üritati antiikmängude eeskujul siin-seal korraldada rahvuslikke olümpiamänge. Neid katseid võib võtta kui omamoodi mosaiigikilde, millest Ateena olümpiamängudena lõpuks tervik kujunes. Niisiis tuleks Ateena olümpiamängude sünnilugu jälgida päris algusest, sest ka kaasaegsete olümpiamängude juured on Antiik-Kreeka Olümpias. Olümpia on sünnipaik! Tõepoolest - see sõna tähendab täht-tähelt "allikate maad". Pöördumine algallika juurde aga on alati naasmine sünnipaika. Seega jäävad olümpiamängud igavesti nooreks.

Milline on olümpiamedali hind? Pekingi taliolümpialt Eestile ainsa medali toonud Kelly Sildaru pole lihtsalt üks sportlane paljudest. Teda on juba pisikesest peale peetud imelapseks. Ta on üles kasvanud meie kõigi silme all ja aastaid säranud üle väikese Eesti piiride. Aga imelapse elu ei ole alati imeline. Vaid vähesed inimesed teavad, kui okkaline on olnud Kelly teekond tippu tegelikult, sest pikka aega kõneles Kelly eest tema treenerist isa, kelle tegusid uurib nüüd prokuratuur. Selles raamatus räägib oma loo ausalt ja avameelselt Kelly ise. Kelly Sildaru keeruline teekond. Kelly Sildarust sai juba väikese tüdrukuna maailma parim pargisõitja, kes ei kaotanud oma lemmikalal ainsatki võistlust. 13-aastasena võitis ta kõigi aegade noorimana ekstreemsportlaste kõige mainekama jõuproovi, X-Gamesi. 16-aastasena tuli ta kõigi aegade noorimana täiskasvanute maailmameistriks rennisõidus. 19-aastasena tõi ta Eestile Pekingi taliolümpialt medali. See ei ole olnud lihtne teekond. Suurte võitude vahele on mahtunud ka palju musti päevi – valu, pisaraid ja loobumismõtteid. Kelly ei ole selle koorma all murdunud. Ka nüüd, kui imelapsest on meie kõigi silme all sirgunud noor naine, on temas ikka veel alles seesama siiras, sõbralik ja armas tüdruk, kellena ta aastaid tagasi avalikkuse ette astus. Selles – mitte suusatrikkides – on Kelly suurus.

Ants Antsoni elulooraamat

Sisukord:
Jalgpalli lätteil
Jalgpalli sünd ja arenemine Eestis
NSV Liidu jalgpall
Maailmameistrivõistlused
Jalgpall olümpiamängudel
Euroopa jalgpall
Lõuna-Ameerika
Põhja- ja Kesk-Ameerika
Must manner ärkab
Aasia ja Austraalia
Maailma kõigi aegade tippjalgpallureid
Statistikat

Raamat „Kalevi poeg Tõnno” käsitleb 1960. aastatel Eesti spordile palju kuulsust toonud Kalevi korvpallimeeskonna kapteni ja kahekordse Euroopa meistri Tõnno Lepmetsa (1938–2005) spordi- ja töömeheteed. Teda hinnati kui suurepärast meeskonnakaaslat ja kuldsete kätega ehitajat. Lepmetsa 80. sünniaastapäevaks tema poegade ja sõprade toetusel välja antud raamatu koostamisel on kasutatud korvpalluri kirju, intervjuusid ja märkmeid ning kaasteeliste meenutusi. 224-leheküljelise rohkete fotodega teose autor on spordiajakirjanik Andrus Nilk

Möödunud sajandi parimaks käsipallitreeneriks valitud Enno Karrisoo juhendas ligi 50 aasta jooksul sadu poisse ja tüdrukuid, mehi ja naisi. Mõned neist jõudsid maailmaareenile, teised oma riigi koondisesse, kolmandad avastasid spordiarmastuse. Karkale pakkus aga medalite ja karikate kõrval vähemalt sama palju rõõmu teadmine, et lastest kasvasid inimesed, keda elu ja raskused ei suutnud murda. Pärast aktiivse treenerikarjääri lõppu pühendus Karka ajaloomälestuste kogumisele. Ta pani kirja oma meenutused, mõtles ja kaalutles, kes on need inimesed ja meeskonnad, kes Eesti käsipalli kõige enam mõjutanud. Nii sündiski kogumik käsipalli poolsajandist. Karka valikul. Karka meenutustes.

Kristina biograafia on märgilise tähendusega: ükski sportlane pole rääkinud oma võitudest ja kaotustest, tunnetest ja emotsioonidest nõnda avameelselt. Raamat annab Kristinast pildi kui tavalisest Eestimaa tüdrukust, kel on ka pahed ja nõrkused, kuid kes julges mõelda suurelt ja täitis oma unistused. Ent unistustemaale jõudmise eest tuleb maksta ränka hinda. Kristina kirjeldab rõõme ja läbielamisi, selgitab taustu ja tagamaid, mis on seni varju jäänud. Paljudelt saladustelt võetakse katteloor.

Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Raamat annab ülevaate motokrossi neljast aastakümnest ning eesti krossisõitjate esinemistest. Tutvustatakse eestlastest NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja motokrosside organisaatoreid. Heidetakse pilk rahvusvahelistele krossiradadele. Mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.

Jalgpall on suurem kui elu, nagu ütlevad itaallased. Jalgpalli mängitakse kõikides maailma riikides ja viimased sada aastat ka Eestis. Sellel maailma populaarseimal spordialal selgitatakse maailmameistrit alates 1930. aastast. "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" võtab põhjalikult kokku kõik suurturniirid, räägib nende kangelastest, toob lugejateni põnevaid fakte ja dramaatilisi seiku ning jäädvustab maailmameistrid. See raamat on ka lahutamatuks kaaslaseks ja väärt abiliseks järgnevate MM-turniiride jälgimisel. Raamatust leiate: haarava ülevaate 18-st toimunud MM-turniirist iga turniiri tähtsamate mängude kronoloogia 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustuse värvikate mängijate, treenerite ja kohtunike tutvustused iga finaali iseloomustuse koos kommentaaride ja järelkajadega kirevate sündmuste ja isikute kirjelduse huvitavad fotod ja mängude sümboolika täieliku statistika finaalturniiril peetud mängudest parimad väravalööjad, enim mänge pidanud mängijad jpm Rohkelt illustreeritud ning ladusas keeles kirja pandud lugu annab edasi kõige olulisema jalgpalli maailmameistrivõistluste ajaloost. Suurvõistlusi kirjeldatakse peatükkide kaupa algusaastatest tänapäevani. Raamatust saab lugeda: MM 1930. Väike Uruguay hõivab trooni MM 1934. Mussolini Itaalia võidutseb MM 1938. Itaalia triumfeerib Pariisis MM 1950. Maracana. Üks mäng. Lein MM 1954. Berni ime MM 1958. Brasiilia, lõpuks ometi MM 1962. Draama neljas vaatuses MM 1966. Svingiv Inglismaa pidutseb MM 1970. Samba Aztecal MM 1974. Totaalne jalgpall Saksamaal MM 1978. Argentina võtab jõuga oma MM 1982. Itaalia. Kes? Itaalia! MM 1986. Maradona MM 1990. Keisri teine kroonimine MM 1994. Jalgpall võõral maal MM 1998. Viva la France! MM 2002. Brasiilia võidab üllatuste turniiri MM 2006. Suvemuinasjutt Saksamaal, peategelaseks Itaalia Lisana 2010. aasta MM-i osavõtjate lühitutvustus "Kuldne karikas. Jalgpalli MM läbi aegade" on hea abiline maailma jalgpalliajaloo tundmaõppimisel ning jalgpallisangarite saavutustele kaasaelamisel.

Raamat annab mitmekesise ja ülevaatliku pildi 2012. aasta Londoni olümpiamängudest, pöörates erilist tähelepanu Eesti sportlaste sooritustele suurvõistlusel. Asjatundlikud autorid analüüsivad tulemuste põhjuseid ja tagajärgi. Raamatu lõpus on esitatud mängude ülevaatlik statistika. EOK ametlik olümpiaraamat.

Mitmete suurepäraste sportlasbiograafiate autori teos meie kõigi aegade parimast sportlasest, rahvusliku ärkamisaja suurkujust. Esmakordne ammendav ülevaade rahvuskangelase elukäigust pole traditsiooniline spordiraamat. Ennekõike keskendutakse siin Lurichi üldrahvalikule äratajarollile keset kõige süngemat venestamisaega, tema mõjutustele meie tärkava vaimueliidi hulgas. Saame teada, miks pälvis ta Venemaal tiitli "eesti jumal", sai atleedikuju ideaaliks Euroopas, muutus mütoloogiliseks kangelaseks kodumaal. Teos pakub rohkesti uut eluloolist teavet. Esmakordselt leiavad publitseerimist enam kui poolsada Lurichi kirja, tuuakse ära katkeid teda käsitlevatest ilukirjanduslikest ning dokumentaalteostest. Kaunis kujunduses suureformaadiline ning rikkalikult illustreeritud väljaanne on vääriline meenutus ühest meie armastatuimast rahvuskaaslasest.

Põnevad juhtumised, pildid ja faktid 1988-2018. Kuidas sündis Eesti suurim naistejooks? Kuidas kujunes vaid paarisaja naise osavõtul alustanud liikumisüritusest üle-Eestiline suursündmus? Meenutavad maijooksu korraldajad ja maijooksjad. --- Pool tundi enne starti ulatub järjekord registreerimislaua taga raadiotorni eest mitmekümne meetri kaugusele iidsete hõbepajude alla. Aga naisi üha tuleb ja tuleb: nooremapoolseid, keskealisi, päris plikaohtu, sekka mõni kuue- ja seitsmekümnenegi. "Hakkasin Võru alt juba enne kella viit tulema. Häälega! Ei, päris hästi läks, Mäo kandis oli pikem passimine, aga selle-eest tõi üks Žiguli-mees mu päris siia lauluväljaku värava ette kohale," sädistab üks seljakotiga linalakk õnneloositalongi täites. "Jessas! Viimati jooksin keskkooli kehalise kasvatuse tunnis, ei tea küll, kuidas ma täna need kilomeetrid ära joosta jaksan," muretseb keegi neljakümnendates dressipükse sääri mööda ülespoole rulliv naine.

Paul Keres (1916-1975) oli esimene eestlasest malesuurmeister ja maailma kõigi aegade üks tugevamaid maletajaid, kelle maailmameistritiitlist ilmajäämist on peetud ebaõiglaseks. Nende mälestuste autor, Postimehe ajakirjanik ja malenurga toimetaja Paul Tamm (1911-1984) tutvus Paul Keresega 1931. a. suvel, kui tulevane suurmeister oli alles 15-aastane. Tamm võttis tol suvel ette jalgrattaretke Pärnusse, et oma silmaga näha noormeest, kes saadab "Postimehele" maleülesandeid. Sellest sai alguse sõprus ja viljakas koostöö. Tamm ja Keres töötasid koos nii "Postimehe" malenurkade, kui ka 1936–40 a-tel ilmunud ajakirja "Eesti Male" kallal. Tamm saatis Kerest 1937. aastal Kemeri turniiril ja oli samal aastal korrespondendina koos Eesti meeskonnaga Stockholmi maleolümpial. Kerese ja Tamme vahel oli tihe kirjavahetus, mida Tamm oma käsikirjas ohtralt tsiteerib.

Pierluigi Collina nimi jääb vaieldamatult jalgpalliajalukku. Ilma liialdamata võib Collinat nimetada maailma esimeseks staarkohtunikuks. Collina tegutsemine nii väljakul, aga eriti väljaspool jalgpalliväljakut, muutis aastakümneid kehtinud arusaamu jalgpallikohtuniku rollist. Korduvalt maailma parimaks jalgpallikohtunikuks hinnatud Pierluigi Collina jutustab raamatus "Minu mängureeglid", kuidas ta jõudis jalgpalli juurde ning mida jalgpall talle õpetas. Collina tutvustab aastate jooksul kujunenud põhimõtteid, mis aitasid tal edukalt juhtida nii tippmänge väljakul kui ka elus üldisemalt läbi lüüa.

Raio Piiroja elulooraamat

Raamat maadlejast Martin Kleinist

"Olümpiamängudel on osavõtt tähtsam võidust. Ka elus ei ole peamine mitte võit, vaid aus võitlus." Pierre de Coubertin

See on raamat merest ja inimestest, nendest, kes sõidavad merd sportlikul eesmärgil – purjesportlastest. Esimeses osas viib autor lugeja kurssi sportliku purjetamise noorpõlvega, saab teada palju huvitavat esimesest veesõidukist – puutüvest, vahepealsetest sajatonnistest purjelaevadest ja nende kujunemisest kaasaegseteks spordilaevadeks. Muuhulgas jutustab autor põnevaid lugusid purjespordi ihaldatuima auhinna – America-pokaali võistlustest. Tagasihaarded purjespordi minevikku hõlmavad esimeste jahtklubide ja jahtide loomist ning võistlusi kogu maailmas, Venemaal, kodanlikus Eestis, Nõukogude Venemaal. Muhedalt mõnusad on autori lood Nõukogude Eesti purjespordist, mida ta valgustab meie tuntumate merehuntide elust, tööst ja märgadest seiklustest vesteldes. Siin on jahikonstruktor P. Butte, paljukordsed NSV Liidu ja Eesti NSV meistrid E. Kuzmanov, A. Raud, Ilse Kaasik-Saare, Ester Käppa-Luiga ja Asta Spitz-Tamre ning Tšutšelovide dünastia. Raamatu lõpp on pühendatud purjespordi järelkasvule – lugudele väikestest purjetajatest imepisikestel paatidel. Purjesportlased on üksmeelne, huvitav ja töökas rahvas. Palju senitundmatut nende küllaltki vaevarikkast, ennastohverdavast, kuid samas lummavast tegevusest saab lugeja autorilt teada, õpib seda tundma. Trükise autor meistersportlane Heino Kuivjõgi on sündinud 1915. aastal Saaremaal ja töötab Tallinna Spordilaevade Eksperimentaaltehases. Ta on üks vähestest mõõtjatest NSV Liidus, kellele rahvusvahelised klassiliidud on andnud õiguse ehitatavate olümpiaklassijahtide mõõtmiseks ja nende märgistamiseks isikliku stambiga.

Veel paarkümmend aastat tagasi tegeles Tartus spordiga regulaarselt vähem kui tuhat inimest, täna tuntakse Taaralinnast võrsunud atleete terves NSV Liidus ja kaugemalgi. 1967. aastaks ulatus spordi- ja kehakultuuri harrastajate arv 27 145-ni. Sellise armee hulgast võib kergemini ka meistreid leida. Väärilise tunnustuse on leidnud Tartu parimate alade – korvpalli ja kergejõustiku treenerid. Neli neist kannavad NSV Liidu teenelise treeneri aunimetust. Raamatu kaante vahel on meenutamisi ja portreevisandeid, publitsistlikku laadi mõtteheietusi ja sportlaste rännumärkmeid maailmateedelt. Kroonikaosa maht, nagu lugejad ise veenduda võivad, on püüdnud mingil määral sammu pidada Taaralinna sportliku dünaamikaga. Peatänav on ikka laiem. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

See rikkalikult ja mitmete ainulaadsete fotodega illustreeritud raamat sisaldab lugusid ja fakte läbi aegade parimatest sõitjatest, autodest, rallidest, võistlustest, sündmustest ja skandaalidest. Teos kujutab endast järge kaks aastat tagasi sama autori sulest ilmunud ja väga populaarseks osutunud raamatule "Vormel-1 kuulsused"

"Käesolev raamat pakub nii teadmisi rallispordist kui ka meelelahutust. Kuna selle spordiala kohta on eestikeelset kirjandust väga napilt, siis peaks antud teos olema lausa kohustuslik igale rallihuvilisele. Samas pakub raamat huvitavat läbilõiget rallispordi ajaloost ja on kindlasti ka põnev lugemine spordihuviliste laiemale ringile. Loodan oma rallisportlase karjääri jooksul jõuda sellise tulemusteni, mis antud raamatu võimaliku kordustrüki puhul aitaks minulgi pääseda selle lehekülgedele."
Urmo Aava

Raamat annab ülevaate autoralli esimesest veerandsajandist Nõukogude Liidus ja nõukogude autosportlaste esinemistest rahvusvahelistel rallidel. Tutvustatakse NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja rallide organisaatoreid. Mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.

Raamat annab ülevaate Nõukogude Liidu mootorrataste ringrajasõidu meistrivõistlustest kui tähelepanuväärseimatest spordisündmustest Balti liiduvabariikides sõjajärgsel perioodil. Tutvustatakse NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja võistluste organisaatoreid. Väljaanne on mõeldud sportlaste ja spordisõpradele.

Suvise spordisündmuse informatiivne ja emotsionaalne kokkuvõte.