Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.

Mitmete suurepäraste sportlasbiograafiate autori teos meie kõigi aegade parimast sportlasest, rahvusliku ärkamisaja suurkujust. Esmakordne ammendav ülevaade rahvuskangelase elukäigust pole traditsiooniline spordiraamat. Ennekõike keskendutakse siin Lurichi üldrahvalikule äratajarollile keset kõige süngemat venestamisaega, tema mõjutustele meie tärkava vaimueliidi hulgas. Saame teada, miks pälvis ta Venemaal tiitli "eesti jumal", sai atleedikuju ideaaliks Euroopas, muutus mütoloogiliseks kangelaseks kodumaal. Teos pakub rohkesti uut eluloolist teavet. Esmakordselt leiavad publitseerimist enam kui poolsada Lurichi kirja, tuuakse ära katkeid teda käsitlevatest ilukirjanduslikest ning dokumentaalteostest. Kaunis kujunduses suureformaadiline ning rikkalikult illustreeritud väljaanne on vääriline meenutus ühest meie armastatuimast rahvuskaaslasest.

Juba raamatu tiitelleht hoiatab, et tegu on lugude ja piltidega, mistõttu on mõistetav, et süžeed kui sellist pole ja puudub ka raamatu tipphetk – või teisalt, selleks sobib lugeja vabal valikul pea iga lehekülg. On ainult aeg pärast sõda, ebamäärane ruum kuskil Eestis, inimesed ja nõukaaja viljastav absurd, mis kõik eelneva pea peale keerab ja erinevates piltides figureerivad tegelased üheks jutustuseks kokku seob.

“Kahes kavaleris” ei ole ühtset lugu, üksteisele järgnevad üksikuid sündmusi kujutavad pildikesed, huumoririkkad, iroonilised. Õigupoolest meenutavadki enamik palasid veidi pikaks venitatud anekdoote, aga see ei ole öeldud üldse mitte halvustavalt, sest kui tavaliselt on Nõukogude aega kujutatud süngetes toonides, siis Kivine on valinud hoopis elutervema suhtumise – ta võtab asja huumoriga. (Ott Puumeister)

Teos sisaldab lugusid sõjajärgsest elust koolis ja väikealevis. Sündmustikku esitatakse koomilises võtmes, kajastades tookordset rasket ja absurdset aega sekka läbi groteski.