.png)
Näitekirjandus
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
„Antigone“ on üks mõjuvaimaid ja läbi aegade suurimat huvi pakkunud antiiktragöödiaid. Näidendi tegevus algab siis, kui vennad Eteokles ja Polyneikes on tapnud teineteist lahingus võimu pärast ja uus valitseja Kreon käsib esimese kui linna kaitsja matta austusavalduste saatel, teise aga jätta matmata. Nende õde Antigone otsustab Kreoni keelust hoolimata matta ka Polyneikese. Konfliktis on ühelt poolt vastamisi võim, kirjutatud seadused ja patriotism ning teiselt poolt vennaarmastus, tunded ja kirjutamata seadused. Traagiline vastasseis toob lõpuks hukku mõlemale poolele.
XVIII sajandi teisest poolest alates on „Antigone“ olnud üks enim loetud, tõlgitud, etendatud ja adapteeritud tekste Antiik-Kreeka kirjanduspärandist. Ka Eesti teatrites on seda mugandatud kujul korduvalt mängitud. 27. aprillil 2024 esietendub näidend Vanemuise teatris Priit Strandbergi lavastuses esimest korda otse vanakreeka keelest tõlgituna.
Tõlge on varustatud tõlkija Anne Lille kommentaaridega ja raamatu lõpust leiab ka põhjaliku saatesõna, kus on lähemalt juttu autori elust, loomingust ja antiikteatrist laiemalt ning selgitatud teksti puudutavat mütoloogilist, lavastuslikku ja teatriloolist tausta.
Kuue luulekogu ja mitmete proosateoste autori neljateistkümnes raamat on pooleldi näidend, pooleldi romaan, milles tegelasteks Catilina, Cicero, Cethegus, Manlius, Crassus, Fabia, Lucius, Sempronia, Clodius jt.
"Don Carlos" valmis Fr. Schilleril viieaastase hoolika töö tulemusena veidi enne Prantsuse revolutsiooni, mil teda endiselt pingsalt paelus inimsuse- ja vabaduseidee. Küsimusele riigi ja inimkonna vahekorrast otsis autor väsimatult lahendust ja püüdis seda leida nende antipoodide lepituses. Riigi kui rõhumissüsteemi olemust Schiller veel lõplikult ei mõistnud, kõige kurja juurt nägi ta ainuüksi katoliku kiriku ülemvalitsuses. Idealistina lootis ta, et paremad ajad toovad troonile humanistlikumad, kirikust sõltumatud valitsejad, kes valitsetavate nõudeid rahuldavad.
Kogumikku on võetud järmised näidendid:
Vladimir Beekman "Hunditubakad"
Ardi Liives "Tormihoiatus"
Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"
Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"
Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"
Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist
Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment
Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel.” (näidend) – Draama toimub Saksamaal kuueteistkümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel, kui riik oli killustatud paljudeks iseseisvateks feodaalseteks vürstiriikideks, mis kõik kuuluvad Püha Rooma impeeriumi võimu alla. Julge sõltumatu rüütel Getz von Berlichingen võitleb sakslaste iseseisvuse eest.
Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.
"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist.
1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga.
See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi.
Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb.
Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks.
Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis” on „Jumaliku komöödia” (u 1307/8–1320) kolmas ning ühtlasi viimane osa.
„Jumaliku komöödia” kolmandas raamatus „Paradiis” kohtub Dante-tegelane õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse” ning Jumala ja inimese suhte saladusse.
„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.
Dante Alighieri (1265-1321) „Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.
„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. „Jumaliku komöödia” teine raamat „Purgatoorium” esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.
Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:
- Laul platvormist
- Laul laagrist
- Laul kiigest
- Laul ellujäämise võimalikkusest
- Laul Lili Tofleri surmast
- Laul unteršaarfüürer Starkist
- Laul mustast seinast
- Laul fenoolist
- Laul punkriblokist
- Laul tsüklon B-st
- Laul lõõmavaist ahjudest
Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.
Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.
Romaan/näidend "Keelatud uks" räägib ühe kõrgseltskonna maskeraadipeost, kus juhtub nii mõndagi naljakat ja veidrat. Alates maskidest, mis kujutavad reaalselt elanud inimesi ja nende tegemisi kuni tänapäeva inimeste ja nende probleemideni välja!
"Kihnu Jõnn ehk Metskapten" on eesti kirjaniku Juhan Smuuli näidend, mis esmakordselt ilmus ajakirja Looming 1964. aasta 6. numbris ja jõudis lavale sama aasta 28. novembril (Eesti Draamateater, lavastaja Voldemar Panso, nimiosas Kaarel Karm).
Raamatuna avaldati näidend 1965. aastal Romulus Tiituse illustratsioonidega.
Kogumikus on 4 rumeenia juurtega prantsuse tunnustatud näitekirjaniku Eugène Ionesco näidendit.
Sisukord:
- Meenutuseks lugejale (Lauri Leesi)
- Kiilaspäine lauljatar
- Tulevik on munades
- Meheleminekueas tütar
- Ninasarvik
Siin majas on muidu ilus valgus,
aga langeb kuidagi valesti.
(näidendist „Valguse põik”)
Äsja ilmus kirjastuselt SE&JS Paul-Eerik Rummo draamatekstide valikkogu „Kogutud mänge”. Töökeeli öelduna: sajandi suurkogu. Seda avades me justkui kuuleksime klassiku häält. 624-leheküljelisest raamatust leiate enamiku P.-E. Rummo näidendeid, kuuldemängu ja filmistsenaariumi. Raamatut „Kogutud mänge” võib võtta kui järge või teist köidet Paul-Eerik Rummo luuleraamatule „Kogutud luule” (kirjastus SE&JS, 2005). „Minu dramaturgiliste mängude tekkeimpulsid on olnud needsamad, mis luuletustelgi,” kirjutab P.-E.R. saatesõnas.
„„Tuhkatriinumänguga” alustas Paul-Eerik üht teekonda, mis viis teda järgmisse sihtpunkti, järgmisse peatusse, mille nimi on „Saatja aadress”. Ja siin kaob ära žanrivahe. Pole enam oluline, kas sõnumi toob luuletus või näidend. Kas „Saatja aadress” või „Fuuga halvasti tempereeritud kohvrivirnale”, kas „Valguse põik” või „L-hunt”.” – – Viivi Luik raamatu järelsõnas.
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.
Stefano Massini loo keskmes on kolm venda – Hajum, Mendel ja Maier Lehmann, kes 19. sajandi keskel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse rändavad ning seal äri ajama hakkavad. Uuel kodumaal saavad nende nimedeks Henry, Emanuel ja Mayer Lehman. 1850. aastal asutavad nad ettevõtte Lehman Brothers. Eepiline teos jälgib vendade Lehmanite karjääri, juudi traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi, taustal Ameerika kapitalistliku majanduse ülesehitus ja õitseng. Lehman Brothers Holdings Inc. kujunes ülemaailmse haardega finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti. Seda peetakse järgnenud ülemaailmse majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks. Teatrilavale jõudis teos esmakordselt 2013. aastal prantsuskeelses tõlkes Prantsusmaal, seejärel Itaalias Milanos. 2018. aastal järgnes esietendus Londonis ja 2020. aastal jõudis näidend ka Broadwayle. 9. septembril 2020 esietendus „Lehman Brothers“ Eesti Draamateatris, kus sellest lavastusest on saanud nii publiku kui ka kriitikute lemmik. „Lehman Brothersi“ tõlkija Margus Alver pälvis selle tõlke eest 2021. aastal Eesti Teatriliidult Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna.
Näidend 2 vaatuses.
Väljavõte näidendi retsensioonist:
"... potentsiaalselt parim sõjanäidend meie vahetust tänapäevast... Ükski teine praegune näidend ei vahendaks järgmise sajandi inimestele nii selget ettekujutust sellest, mida suur hulk ameeriklasi 1960-ndate aastate lõpul seoses sõjaga tundis."
Sisukord:
- Ivanov
- Karu
- Abieluettepanek
- Traagik vastu tahtmist
- Pulmad; Juubel
- Kajakas
- Onu Vanja
- Kolm õde
- Tubaka kahjulikkusest
- Kirsiaed
