Näitekirjandus
Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).
"Don Juan" (1665) on suure prantsuse draamakirjaniku üks omapärasemaid proosakomöödiaid. Just Moliere'i sule all omandab varasem sajaprotsendiline naistevõrgutaja need vabamõtleja jooned, mis teevad don Juanist igavese kuju, keda nii paljud hilisemad kirjanikud on edasi arendanud, igaüks oma näo järgi ja oma ajastu vaimus.
Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval. Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.
Kirjaniku värssnäidend "Lumivalgeke" annab utoopilise pildi õnnelikust, moraalselt puhtast berendeide rahvast, kes elab lihtsat loomulikku elu targa ilusõbraliku tsaar Berendei riigis, kus ei tunta vägivalda ega ülekohut. Sellesse ühiskonda toovad ebakõla võõrsilt tulnud Mizgir oma egoismiga ja Pakase tütar Lumivalgeke oma südame külmusega. Alles pärast mõlema hukkumist lõpeb Pakase võim, mis berendeilasi palju aastaid on ahistanud.