Näitekirjandus

Toomas Suumani raamat "7 näidendit" on aus kraam, mille sisu vastab pealkirjale. Raamatus on Suumani parimad näidendid, mis on kirjutatud aastatel 1996 kuni 2013.

Toomas Suumani on praktik, kes teab, mis laval töötab ja mis mitte. Sellepärast on tema tekstid head nii lugemiseks kui lavastamiseks. Seda näitab juba seegi, et raamatu kõik 7 näidendit on jõudnud lavale, seda nii Rakvere ja Endla teatris kui erinevates suveprojektides. Seega on raamat hea lugemine kõigile teatrit armastavatele ja seal töötavatele inimestele.

Näidendid on pühendatud Eesti kultuuriloos olulistele inimestele ja sündmustele nagu Jakob ja Juhan Liiv või baltisakslaste ja eestlaste suhted. Need on müstilised ja värvikad teatritekstid, mitte ajaloolised dokumentatsioonid.

Sisukord:

• Liivad : näidend kahes vaatuses
• Enesekaitse : loomingulise endahoidmise katse ühes vaatuses kahele näitlejale
• Saksad sõitsid saaniga : kohtumisõhtu ühes vaatuses, pisarate, kisa ja vaikimisega
• Nõiutud klass : unenäomäng kahes vaatuses
• 1900 : näidend viies pildis
• Viimase öö õigus : draama kahes vaatuses
• Iisejõe sääsed 1219. A.D

Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.

Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).

Sisu:
- Äike
- Mets
- Lumivalgeke
- Kaasavaratu

Näidendi tegelasteks on abikäitise direktor, pearaamatupidaja ja ametnikud. Tegevus toimub abikäitise kontoris.

„Antigone“ on üks mõjuvaimaid ja läbi aegade suurimat huvi pakkunud antiiktragöödiaid. Näidendi tegevus algab siis, kui vennad Eteokles ja Polyneikes on tapnud teineteist lahingus võimu pärast ja uus valitseja Kreon käsib esimese kui linna kaitsja matta austusavalduste saatel, teise aga jätta matmata. Nende õde Antigone otsustab Kreoni keelust hoolimata matta ka Polyneikese. Konfliktis on ühelt poolt vastamisi võim, kirjutatud seadused ja patriotism ning teiselt poolt vennaarmastus, tunded ja kirjutamata seadused. Traagiline vastasseis toob lõpuks hukku mõlemale poolele.

XVIII sajandi teisest poolest alates on „Antigone“ olnud üks enim loetud, tõlgitud, etendatud ja adapteeritud tekste Antiik-Kreeka kirjanduspärandist. Ka Eesti teatrites on seda mugandatud kujul korduvalt mängitud. 27. aprillil 2024 esietendub näidend Vanemuise teatris Priit Strandbergi lavastuses esimest korda otse vanakreeka keelest tõlgituna.

Tõlge on varustatud tõlkija Anne Lille kommentaaridega ja raamatu lõpust leiab ka põhjaliku saatesõna, kus on lähemalt juttu autori elust, loomingust ja antiikteatrist laiemalt ning selgitatud teksti puudutavat mütoloogilist, lavastuslikku ja teatriloolist tausta.

Näiden neljas vaatuses. Kui Canterbury peapiiskop sureb, sunnib Henry II oma seltsilist Thomas Becketit tema asemele. Becket ütleb oma kuningale: "Kui minust saab peapiiskop, lakkan ma olemast sinu sõber." Becekt, kes koos Henry II oli võidelnud kiriku eest riigi hüvanguks, tundis nüüd vastutust Jumala au ees. Konflikt oli paratamatu.

Kuue luulekogu ja mitmete proosateoste autori neljateistkümnes raamat on pooleldi näidend, pooleldi romaan, milles tegelasteks Catilina, Cicero, Cethegus, Manlius, Crassus, Fabia, Lucius, Sempronia, Clodius jt. 

Raamat koondab väljapaistva saksa kirjaniku, Suure Prantsuse revolutsiooni ideede kuulutaja ja eepilise ning dokumentaaldraama pioneeri Georg Büchneri (1813-1837) loomingu põhiosa: draamad "Dantoni surm" ja "Woyzeck" ning novellifragmendi "Lenz".

Kaks ajaloolist näidendit.

"Don Carlos" valmis Fr. Schilleril viieaastase hoolika töö tulemusena veidi enne Prantsuse revolutsiooni, mil teda endiselt pingsalt paelus inimsuse- ja vabaduseidee. Küsimusele riigi ja inimkonna vahekorrast otsis autor väsimatult lahendust ja püüdis seda leida nende antipoodide lepituses. Riigi kui rõhumissüsteemi olemust Schiller veel lõplikult ei mõistnud, kõige kurja juurt nägi ta ainuüksi katoliku kiriku ülemvalitsuses. Idealistina lootis ta, et paremad ajad toovad troonile humanistlikumad, kirikust sõltumatud valitsejad, kes valitsetavate nõudeid rahuldavad.

Kogumikku on võetud järmised näidendid:

Vladimir Beekman "Hunditubakad"

Ardi Liives "Tormihoiatus"

Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"

Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"

Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"

Sisukord:
Olev Anton. Laudalüürika
Ott Kool. Musta kassi öösel ei näe
Ardi Liives. Alati septembris
Hans Luik vanem. Poiss põleval laevalael
Mats Traat. Päike näkku
Oskar Kruus. 1980-ndate aastate eesti näidendist

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Götz von Berlichingen. Raudkäega rüütel.” (näidend) – Draama toimub Saksamaal kuueteistkümnenda sajandi kahekümnendatel aastatel, kui riik oli killustatud paljudeks iseseisvateks feodaalseteks vürstiriikideks, mis kõik kuuluvad Püha Rooma impeeriumi võimu alla. Julge sõltumatu rüütel Getz von Berlichingen võitleb sakslaste iseseisvuse eest.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat.

Alex: Max, mis sina arvad, kas hobune mõtleb?
Max: Mõtleb.
Alex: Aga koer?
Max: Ja kuidas veel!
Alex: Õigus. Nad on meie sõbrad. Aga sa ütle, miks nad on? Mis põhjusel?
Max: Sa veel küsid! Sellepärast, et nemad teevad, mis sa neile ütled.
Alex: Just!
Max: Ega hakka lollilt vastu vaidlema.
Alex: Ega nägusid tegema.
Max: Sest neil on mõistust!
Alex: Sest neil on niipalju mõistust, et teavad: sinul on seda palju rohkem. Sellepärast.
Max: Nad saavad kuidagimoodi aru, et oled meesterahvas.

Ajaloolase ja ajakirjaniku dramatiseeritud nägemus Läti Henrikust, "Liivimaa kroonika" autorist, kes jutustab oma versiooni Eesti alade kristianiseerimisest ja kohtub virtuaalses plaanis mitmesuguste kõrvaltegelastega.

Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis” on „Jumaliku komöödia” (u 1307/8–1320) kolmas ning ühtlasi viimane osa.

„Jumaliku komöödia” kolmandas raamatus „Paradiis” kohtub Dante-tegelane õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse” ning Jumala ja inimese suhte saladusse.

„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.

Dante Alighieri (1265-1321) „Jumalikku komöödiat” peetakse luulekunsti üheks tähtsamaks saavutuseks. Teost on tõlgitud ja tõlgendatud juba 700 aastat ning sellest on kujunenud ka rahvuslike keele- ja kirjandustraditsioonide elujõulisuse oluline proovikivi. Nüüd on eesti keeles ilmunud Dante suurteose kõik kolm osa: „Põrgu”, „Purgatoorium” ja „Paradiis”.

„Jumaliku komöödia” eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. „Jumaliku komöödia” teine raamat „Purgatoorium” esitab hingede puhastumise tüpoloogia ning jutustab Dante ja Vergiliuse kohtumisest tähelepanuväärsete isikutega tõusul purgatooriumi mäele, kus Dante valmistub oma noorpõlvearmastuse Beatrice suunamisel teekonnaks paradiisi.

A. H. Tammsaare mõlemad näidendid kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka. "Juudit" ilmus esmakordselt aastal 1921, viimistletud kujul teist korda aastal 1936. Näidendit on aastakümnete jooksul mitmeid kordi eesti teatrites lavastatud. "Kuningal on külm" ilmus esmakordselt aastal 1936.

Oratoorium üheteistkümnes laulus. Sisaldab laule:

• Laul platvormist
• Laul laagrist
• Laul kiigest
• Laul ellujäämise võimalikkusest
• Laul Lili Tofleri surmast
• Laul unteršaarfüürer Starkist
• Laul mustast seinast
• Laul fenoolist
• Laul punkriblokist
• Laul tsüklon B-st
• Laul lõõmavaist ahjudest

Tänapäeva silmapaistva leedu luuletaja Justinas Marcinkeviciuse draamapoeemi peategelasteks on kuulus leedu arhitekt, Vilniuse katedraali looja Laurynas Stuoka. Keskse probleemina käsitleb autor kunstniku ja ajastu, kunsti ja rahva suhteid.

Draama tegevus toimub Vilniuses aastail 1782-1794.

Romaan/näidend "Keelatud uks" räägib ühe kõrgseltskonna maskeraadipeost, kus juhtub nii mõndagi naljakat ja veidrat. Alates maskidest, mis kujutavad reaalselt elanud inimesi ja nende tegemisi kuni tänapäeva inimeste ja nende probleemideni välja!

Filmistsenaariumi ilmestavad fotod filmist ja filmitegemisest.

"Kihnu Jõnn ehk Metskapten" on eesti kirjaniku Juhan Smuuli näidend, mis esmakordselt ilmus ajakirja Looming 1964. aasta 6. numbris ja jõudis lavale sama aasta 28. novembril (Eesti Draamateater, lavastaja Voldemar Panso, nimiosas Kaarel Karm).

Raamatuna avaldati näidend 1965. aastal Romulus Tiituse illustratsioonidega.

Kogumikus on 4 rumeenia juurtega prantsuse tunnustatud näitekirjaniku Eugène Ionesco näidendit.

Sisukord:

• Meenutuseks lugejale (Lauri Leesi)
• Kiilaspäine lauljatar
• Tulevik on munades
• Meheleminekueas tütar
• Ninasarvik

Raamatus on näidend "Kirsiaed" ning novell "Jonõtš".

Siin majas on muidu ilus valgus,
aga langeb kuidagi valesti.
(näidendist „Valguse põik”)

Äsja ilmus kirjastuselt SE&JS Paul-Eerik Rummo draamatekstide valikkogu „Kogutud mänge”. Töökeeli öelduna: sajandi suurkogu. Seda avades me justkui kuuleksime klassiku häält. 624-leheküljelisest raamatust leiate enamiku P.-E. Rummo näidendeid, kuuldemängu ja filmistsenaariumi. Raamatut „Kogutud mänge” võib võtta kui järge või teist köidet Paul-Eerik Rummo luuleraamatule „Kogutud luule” (kirjastus SE&JS, 2005). „Minu dramaturgiliste mängude tekkeimpulsid on olnud needsamad, mis luuletustelgi,” kirjutab P.-E.R. saatesõnas.

„„Tuhkatriinumänguga” alustas Paul-Eerik üht teekonda, mis viis teda järgmisse sihtpunkti, järgmisse peatusse, mille nimi on „Saatja aadress”. Ja siin kaob ära žanrivahe. Pole enam oluline, kas sõnumi toob luuletus või näidend. Kas „Saatja aadress” või „Fuuga halvasti tempereeritud kohvrivirnale”, kas „Valguse põik” või „L-hunt”.” – – Viivi Luik raamatu järelsõnas.

Näidend ebatavalisest ehk siis "kõrgemast" kohtust, kus süüalustena astuvad esile süsteemi kõige rohkem mõjutavad tegelased. Kusjuures ainult üks neist on nõus võtma süüd enda peale. Ja millised tagajärjed sel on?

Kolm esmakordselt Eesti Draamateatris lavastatud näidendit.

Ajalooline tetraloogia koosnes kolmest tragöödiast ja ühest saatürmängust. Jüri Kaldmaa "Kolmainsuse" puhul oleks tragöödiateks "Surnud liblikate tants", "Delirium tremens", "Askeet ja Libu" ning saatürmänguks "Kolmkõla(d)", mis peab leevendama kolmest esimesest tingitud ängistust ja masendust.

Lydia Koidula viimane näidend „Kosjaviinad ehk Kuidas Tapiku pere laulupidule sai“ ilmub trükisõnas esmakordselt originaalmahus – nii nagu autor ise selle 1880. aastal koos osaliselt kakskeelsete remarkidega kirja pani. Värvikate tegelaskujudega lustlik-õpetlik hoogne lugu pärineb eesti teatri algusaegadest, ent käsitletud inimsuhted ja ühiskondlikud teemad pole aktuaalsust kaotanud ka tänapäeval.

Käsikirja saatust ning näitemängu ajalist tausta valgustab eessõnas kultuuriloolane Malle Salupere.

Soome kirjandusklassiku Aleksis Kivi (1834-1872) esikteos, 1859. aastal kirjutatud ja 1860. aastal Soome Kirjanduse Seltsi auhinna saanud näidend, mis žürii nõuannete kohaselt ümbertöötatuna ilmus esmakordselt 1864. aastal. Näidendi esietendus toimus Soome Teatris 1885. aastal, eesti laval – Draamateatris – esietendus "Kullervo" 1985. aastal. Esialgu kange Kullervo läheb vennaviha tõttu orjaks, tapab oma armukese, võrgutab õe ja sööstab mõõga alla. Rahutu nooruk külvab enda ümber vihkamist ja hävingut ning loob samal ajal oma elust kirgliku ja kurva loo.

Muinasjutuline Vana-Briti kuningas Lear on jõudnud raugaikka. Et heita endalt "koormused ja mured" ning "vältida kõik tulevased tülid" on ta otsustanud riigi tütarde vahel kolmeks jagada. Selleks korraldab ta omapärase eksami: "Kes kolmest armastab meid kõige enam?" Ta tahtvat olla heldem seal, "kus seda väärib loomus".

Stefano Massini loo keskmes on kolm venda – Hajum, Mendel ja Maier Lehmann, kes 19. sajandi keskel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse rändavad ning seal äri ajama hakkavad. Uuel kodumaal saavad nende nimedeks Henry, Emanuel ja Mayer Lehman. 1850. aastal asutavad nad ettevõtte Lehman Brothers.

Eepiline teos jälgib vendade Lehmanite karjääri, juudi traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi, taustal Ameerika kapitalistliku majanduse ülesehitus ja õitseng. Lehman Brothers Holdings Inc. kujunes ülemaailmse haardega finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti. Seda peetakse järgnenud ülemaailmse majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks.

Teatrilavale jõudis teos esmakordselt 2013. aastal prantsuskeelses tõlkes Prantsusmaal, seejärel Itaalias Milanos. 2018. aastal järgnes esietendus Londonis ja 2020. aastal jõudis näidend ka Broadwayle. 9. septembril 2020 esietendus „Lehman Brothers“ Eesti Draamateatris, kus sellest lavastusest on saanud nii publiku kui ka kriitikute lemmik. „Lehman Brothersi“ tõlkija Margus Alver pälvis selle tõlke eest 2021. aastal Eesti Teatriliidult Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna.

Sisaldab näidendeid:

• - Tipp ja Täpp külvavad komme
• - Tipp ja Täpp teevad sporti
• - Trips, Traps, Trulli lood
• - Buratino lendab kuule
• - Uskumatu lugu
• - Naljakas pomm
• - Nõgesed ja kapsad

Francisco de Goya gravüüridega illustreeritud ja neist inspireeritud näidendi tegevus toimub 18. sajandi Madriidis, tegelasteks rikkad ülikud oma perekondadega ning üliõpilased.

Suure vene nõukogude poeedi Vladimir Majakovski (1839-1930) kaks populaarsemat näidendit. Mõlemad esindavad satiirilist suunda tema loomingus.
""Lutikas" - see on teatrivariatsioon põhiteemale, millest ma olen kirjutanud luuletusi ja poeeme, joonistanud plakateid. See teema on võitlus väikekodanlusega," iseloomustab Majakovski ise asjaomast komöödiat 1929. aastal.
Ja arutleb: "Kuidas meeldib mulle endale see tükk? - Ta meeldib mulle sedavõrd, kuivõrd ta ei meeldi olesklejale. "Pealtnäha olustikuline väikekodanlus kasvab üle politiliseks väikekodanluseks; on rabavalt iseloomulik Majakovski  loomingulistele taotlustele, kuidas ta näidendi lõpetab: loomaaias puuris istuv kangelane Prissõpkin pöördub uudishimulike - ühtlasi saalipubliku - poole ja kutsub enda kõrval istet võtma.
Erilaadne "Lutika" drastilisuse kõrval on draama "Saun". Mõeldud teatriagitatsiooniks ja ka protestiks teatri kammerlikkuse, psühholoogitsemise vastu, teatab Majakovski. Mõeldud saunaks bürokratismile, kitsarinnalisusele. Siin on olemas isegi positivne kangelane (lohutuseks nendele, kes "Lutikas" seda ei leidnud), kes kehastab vaba, lennukat mõtet: Tšudakov. Tšudakovi leiutatud ajamasin sümboliseerib sotsialistliku ülesehitustöö tempot.

Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on enesepihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.

Dramatiseering kuues pildis.

Tegelased:
Arbenin, Jevgeni Aleksandrovitš
Niina, tema naine
Vürst Zvezditš
Paruness Strahl
Kazarin, Afanassi Pavlovitš
Mask
Ametnik
Mängijad
Külalised
Teenrid ja naisteenijad