Valik kunstmuinasjutte.

ENSV teenelise kirjaniku põige romaani- ja novelližanrist poeesiasse on andnud süvenenult mõtiskleva lüürikakogu. MAASTIK Kuhu on kadunud puurahvas? Harvalt ja omaette seisavad hiiud. Kui kõrbepühakud. Kui iseenese valitsus. Traktori rasked jäljed. Ihusse lõigatud märgid. Maaparandus. Võitemaa. Päike kõrvetab julmalt. Õhus köeb salaviha. Köeb nagu turbasoos tuli.

Francisco de Goya gravüüridega illustreeritud ja neist inspireeritud näidendi tegevus toimub 18. sajandi Madriidis, tegelasteks rikkad ülikud oma perekondadega ning üliõpilased.

Suur graafik oli töösse süvenenud, tema näol, mis muidu nii suletud ja tõsine, oli vaikne leebus. Näis, et mingid head mõtted võlusid teda. Tiiger aga tundis end täbarasti. Ta hoidis küll saba vaguralt jala ligi ega vehkinud sellega, vaatas raugel pilgul meistrile otsa, ja asend oli tal ka mugav. Aga see kõik tundus ainult pealtnäha nõnda, nagu oleks tal hea. Tegelikult oli ta rahutu, sest tema ümber sigines miskit võõrast, mida ta ei tundnud ja mis teda häiris.

Kogumiku novellid jagunevad tsüklitesse:

• "Halli müüri ääres"
  
• "Krimmi sinise tuju laulud"
  
• "Don Alfredo"
  
• "Muinasjutud"
  
• "Üleannetu maa"
  
• "Lehti kunstimapist"
  
• "Kolme mälestused"
  
• "Vega, punane lill"
  
• "Ühe suve akvarellid"

 

Raske sõjaaeg muudab inimesi, eriti siis, kui nad on oma rahuaegse elu kõigest harjumuslikust välja kistud ning täiesti uude olukorda paisatud, nagu oli evakueeritud eestlastega "Meesteta külas". Nad on kõik erinevatest keskkondadest pärit, erineva mõttelaadi ja tahteavaldustega inimesed. Seega on romaani ideeks inimeste järkjärguline tulek isikliku elu kitsast mõttemaailmast sotsialistliku ühiskonna eest peetava äärmiselt raske, kuid õiglase võitluse laiale tandrile. "Meesteta küla" on 1959. a. romaanivõistlusel äramärgitud teos.