Avasta
Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.
Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.
Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu! - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber
See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja
"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.
Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954
Linnas leiavad aset üleujutused ja maavärinad, kuid keegi ei tea nende põhjust. Oma salajase puu otsast näeb Asta rotte linnapargis ringi sebimas. Koolis unistab ta aga sellest, et katus kõigile teistele pähe kukuks. Asfaldi ja betooni all ähvardab üks olend terve linna hävitada. Ühel päeval seisab Asta temaga silmitsi …
Jutustus elukatest, kes elavad nii meie ümber kui ka meie sees.
Tunnustatud Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kui Hea Lasteraamat 2024
Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.
Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.
Sisukord:
- Kõik minule!
- Minia võitegu
- Kadakast võtan karjaõnne
- Sõrve mehe kirves
- Metsas kasekännu otsas
- Sandi sõnaga teomees
- Nõiamuna
- Silmamoondaja
- Kes ussisõnu mõistab
- Majaussid
- Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
- Rahaauk
- Ussikuninga hari
- Ussid tulle
- Tondiraamat
- Varavedajad-pisuhännad
- Kuidas pisuhänd koorma kaotas
- Nägin ise teda lendamas
- Kuhu sa selle vilja viid?
- Miku Mart ja Päpu Jaak
- Ühel neljapäeva õhtul
- Niuh, näuh, nahk selga
- Soend
- Virmaliste juures
- Loksperil
- Kelleks keegi läheb
- Luupainaja
- Kas ilmu või kalmu?
- Halltõbi
- Täna seitsme aasta pärast
- Katka kardab sõnakaid inimesi
- Siis läinud katk kuuse otsa
- Inni haisu, tommi haisu
- Katk ei pääse üle vee
- Ennevanasti katkuaegadel
- Kes sa iked seal?
- Lähen üle jõe ja vaatan
- See juhtus metsas
- Metshaldjas hakkas vastu laulma
- Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
- Lummutis
- Kõik maailma õnned
- Emand kaseladvas
- Vanahalva tee peal
- Kuidas vanatondist jagu saadi
- Räimeostja, tont ja hundid
- Kuts, säh seda jalga
- Vanasarvik ja karu
- Maadlus kuuvalgel
- Öösel tulid tondid
- Vahetatud laps
- Vanapagana isevärki ettevõtmised
- Vanakuri noomis kutsujat
- Nimepanemine
- Vii pulmamajasse terviseid
- Kuidas puder pajast kadus
- Pillimees põrguliste pulmas
19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.
"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?
"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis.
Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo.
Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"
Silvia Rannamaa suure südamesoojusega kirjutatud Kadri-lood ei vaja enam tutvustamist – need on niigi võitnud, eriti tüdrukute hulgas, suure populaarsuse. "Kadri" on kirjutatud päeviku vormis, nagu ka "Kasuema", mis on järg jutustusele "Kadri".
Kalle ja ta sõprade suverahu saab häiritud, kui nende silma all röövitakse professor koos väikese poja Rasmusega. Kalle ja ta kaaslased tekitavad aga kurikaelte leeris segadust, nurjates kõik nende alatud plaanid.
Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!
Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.
Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.
Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.
Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.
Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?
Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.
Raamat kõneleb humoristlikus toonis kolmelapselise pere igapäevastest muredest ja rõõmudest. Et maailma on vaadatud keskmise õe, kuueaastase Kristiina silmade kaudu, siis on jutustuses esikohal tema probleemid: armukadedus pisikese õe vastu, trots vanemale õele allumise pärast, püüd pere piirides millegagi silma paista.
Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss
Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.
Sisukord:
- Inderlin
- Nukitsamees
- Lauka poiste ootamatu teekond
- Parbu-jutt
- Pett ja Parbu
- Mälestuskilde koolipõlvest
- Minu esimene tööpõld
- Ebausk
- Järelmärkus
- Kommentaare
Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.
Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...
Sisukord:
- Ööviiuli lõhn
- Lumikelluke
- Forsteriana
- Võilill
- Kirss
- Seakõrv
- Nartsiss
- Hüatsint
- Jänesekapsad
- Jasmiin
- Pärsia sirel
- Kannike
- Moon
- Rebasesaba
- Kinglill
- Kameelia
- Päevalill
- Lootos
- Ööviiul
- Tsi-tsin
- Kibuvits ja Koidutuul
- Murtudsüda
- Gladiool
- Lillhernes
- Kassitapp
- Õlelill
- Käopisar
- Vesiroos
- Liilia
- Orhidee
- Balsamiin
- Granaadipuu
- Pojeng
- Magnoolia
Kogumik tutvustab lugejat H. Männi kui näitekirjanikuna. Sisu: Õhuloss Pilvemaal! ; Nimi-Nii, nimi-Naa ; Sabata krokodill ; Kolm musta sulge ; Nutikas eesel ; Mõmmi ja aabits ; Mõmmi on koolilaps
"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma. Raamatust leitud loovad nipid pakuvad alternatiive nutiseadmes aja veetmisele. "Plekiraamat" on pälvinud Põlvepikuraamatu konkursi ideepreemia.
Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.
Sisukord:
- Epu päev
- Külaline metsast
- Vuss siin, vuss seal
- Sekka laudalugusid
- Londu aabits