Avasta

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

Kuidas me käivitasime kooli autot Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni Miks ma hommikuti hilinen Kuidas me dresseerisime meremadu Kuidas ma sain rühmapäevikusse kiituse Kuidas ma rikkusin aukülalise ülikonna Kuidas ma sain geomeetrias puuduliku Kuidas me rikkusime internaadi öörahu Kuidas me täitsime sotsioloogilist ankeeti Kuidas me soodustasime ebola viiruse levikut Kuidas ma ajasin nurja aastapäeva kontserdi Miks ma jätsin käimata tornis Kikk ja Kökk Kuidas ma sain loodusteaduses puuduliku Sport ja kollektiivsus Kuidas me dresseerisime mesilasi Kuidas me korraldasime öise häire Kuidas minust sai oktoobrilaste raua röövija

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima. Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.

Teos on kirjutatud põneva mereröövlijutuna, milles aeg-ajalt esineb ka mõningaid fantastikaelemente. Röövlielu on autorile kujundiks, mille kaudu lastele tajutavaks teha kurjuse julma, kõledat loomust, tehtud kuritegude tagasivõtmatust, seada headus püüdlemisväärseks eesmärgiks, käsitleda elu ja surma probleeme teravates selgesti arusaadavates situatsioonides. Peategelase Arabella isa on julm võimukas röövel. Arabella armastab teda nagu kõik lapsed armastavad oma isa. Läbi raskete probleemide ja põneva sündmustiku viib Arabella tee välja suletud röövlilaevast, röövlite kurjast maailmast, kus kõige tähtsamaks on kuld, kalliskivid, võim.

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

Linnas leiavad aset üleujutused ja maavärinad, kuid keegi ei tea nende põhjust. Oma salajase puu otsast näeb Asta rotte linnapargis ringi sebimas. Koolis unistab ta aga sellest, et katus kõigile teistele pähe kukuks. Asfaldi ja betooni all ähvardab üks olend terve linna hävitada. Ühel päeval seisab Asta temaga silmitsi …

Jutustus elukatest, kes elavad nii meie ümber kui ka meie sees.

Tunnustatud Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kui Hea Lasteraamat 2024

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.

Sisukord:

• Kõik minule!
• Minia võitegu
• Kadakast võtan karjaõnne
• Sõrve mehe kirves
• Metsas kasekännu otsas
• Sandi sõnaga teomees
• Nõiamuna
• Silmamoondaja
• Kes ussisõnu mõistab
• Majaussid
• Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
• Rahaauk
• Ussikuninga hari
• Ussid tulle
• Tondiraamat
• Varavedajad-pisuhännad
• Kuidas pisuhänd koorma kaotas
• Nägin ise teda lendamas
• Kuhu sa selle vilja viid?
• Miku Mart ja Päpu Jaak
• Ühel neljapäeva õhtul
• Niuh, näuh, nahk selga
• Soend
• Virmaliste juures
• Loksperil
• Kelleks keegi läheb
• Luupainaja
• Kas ilmu või kalmu?
• Halltõbi
• Täna seitsme aasta pärast
• Katka kardab sõnakaid inimesi
• Siis läinud katk kuuse otsa
• Inni haisu, tommi haisu
• Katk ei pääse üle vee
• Ennevanasti katkuaegadel
• Kes sa iked seal?
• Lähen üle jõe ja vaatan
• See juhtus metsas
• Metshaldjas hakkas vastu laulma
• Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
• Lummutis
• Kõik maailma õnned
• Emand kaseladvas
• Vanahalva tee peal
• Kuidas vanatondist jagu saadi
• Räimeostja, tont ja hundid
• Kuts, säh seda jalga
• Vanasarvik ja karu
• Maadlus kuuvalgel
• Öösel tulid tondid
• Vahetatud laps
• Vanapagana isevärki ettevõtmised
• Vanakuri noomis kutsujat
• Nimepanemine
• Vii pulmamajasse terviseid
• Kuidas puder pajast kadus
• Pillimees põrguliste pulmas

 

Pildirikkas populaarteaduslikus lasteraamatus vesteldakse hammaste ja suuõõne hooldamisest, hambumishäirete kõrvaldamisest ja hambahaiguste vältimisest.

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

"Huckleberry Finni seiklusi" peetakse esimeseks tõeliseks Ameerika romaaniks ja Mark Twaini parimaks kirjatööks.

Kaasaegse soome kirjaniku põnev jutustus sellest, kuidas poiss Tomi päästab hundikoer Roi tagaajajate käest, millega ka tema enda elu põnevaks muutub. Tomi ja Roi saavad sõpradeks ning võtavad pärast seiklusrikast jälitamist kinni ohtliku kurjategija.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Sisukord:
- Pikk tige vanaeit
- Lagle
- Kaks õde ja hundipere
- Kuidas õed mehele said
- Kuidas Kuth oma naise Miti töökaks ehmatas
- Vares ja hiired
- Tõlval
- Lühikejalg ja Pikkjalg

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes "Hele-ema", "Avaruse nälg", "Naerukajakate kommuun". Ülejäänud kolmes loos ("Kustumatu sõprus", "Surmaluht" ja "Hilinenud vabadus") on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki. Autor peab tähtsaks inimese looduse mõistmist ja armastamist.

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis.

Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo.

Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Sisukord:
- Lootos
- Teenimata autasu
- Padma, tema pruut ja musta laiguga hunt
- Kolm venda ja õde
- Noormees, kes mõistis loomade keelt
- Jahimees ja ta naine

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Eno Raua "Karu majast" saate teada mitte ainult seda kuidas karu endale maja ehitas, vaid ka seda, kuidas siil oma uue potiga õunasuppi keetis, kuidas rebane sokku kanavargile ajas, kuidas toonekurg menüüd vahetada otsustas ja teisi põnevaid juhtumisi metsas.

Sisukord:
- Lugu
- Lugu targast tüdrukust
- Lugu kahest peiarist
- Lugu eeslist, kes laulis

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane.

Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!

Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.

Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Jutuõhtud pirrutule valgel Külaliste leib Nälg Leivajätk kadus Mehe pärisõnn Võõras kuld Vanaema jutt Lauritsast Kaevust saadud õnn Näkineiul meheks Kuidas sulane näkkide saladuse teada sai Näkk sulaseks Puuvaras ja metshaldjas Metshaldjas karistab noormeest Ussikuningas Uss helmesteks Kuidas mees ussikoopast õnne leidis Jutt mehest, kes teadis ussisõnu Rahakatel Maa-alune linn Peretütar ja vaenelaps Saunalaps ja peretütar Imekivi Kolm venda Seitse venda ja seitse õde Pöialpoiss

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

"Hm... mulle ei meeldi hästi tema igemete värv. Arvan, et ta peaks saama kord päevas lusikatäie kalamaksaõli. See paneb ta jälle vormi." Selline hoolitsus kuningliku koera eest, kes öösiti kuivas kuudis lamab, oli nüüd vaid minevik. See koer siin oli nälginud, lahjaks jäänud külgedega, määrdunud ning katkutud karvakasukaga, kõhualune ja saba takjanuppudest pulstis. Aga ikkagi oli ta koer, kes oli elanud armastava hoolitsuse all, nii et ta ei teadnud, mis on haigus. Ning nood aastad täis hoolitsust andsid end nüüd tunda. Ta kehaehitus oli tugev ja lihased sitked ning need viisid teda iga päev miil miili järel edasi. Ja süda oli tal vapper ning vaist eksimatu. Nii see koer siis läks, päev päeva järel, ühtsoodu ikka lõuna poole läbi Šoti mägismaa, üle sõnajalaste ning kanarbikuste nõmmede, üle mägede ja tasandike, läbi ojade ja metsade - ikka ühtsoodu ning alati lõuna poole.

Eesti rahvakirjaniku 100. sünniaastapäevaks koostatud valikkogu, kuhu on koondatud tema lasteloomingu paremik. Lisaks korduvalt avaldatud, ülipopulaarsele "Nukitsamehele" on selles kogumikus ka kirjanduslikuks harulduseks muutunud, enamasti 1920. aastail kirjutatud palad "Inderliin", "Lauka poiste ootamatu teekond", loomalood "Parbu-jutt" ning "Pett ja Parbu" ja paar mälestuskildu. Neid kõiki iseloomustab soe, mõnus huumor ja ladus jutustamisviis.

 

Sisukord:

• Inderlin
• Nukitsamees
• Lauka poiste ootamatu teekond
• Parbu-jutt
• Pett ja Parbu
• Mälestuskilde koolipõlvest
  • Minu esimene tööpõld
  • Ebausk
•  
• Järelmärkus
• Kommentaare

Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Ludi ja Lundiisa on kaks kena lunnipoega, kes elavad Fääri saartel, väikesel Mykinesi saarel. Nad pistavad pead pesaaukudest välja ja näevad, kuidas maailm nende jaoks avaneb. Nad näevad värve looduses enda ümber, mõningaid loomi ja lõpuks avastavad nad, et oskavad lennata.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.