Avasta

Seiklusrikas lugu Knotsi kaubamaja liftipoiss Aabeli, härra Trumpi ja lauluõpetaja preili Klaterhoeni seikluslikust reisist tsirkusevankriga otsimaks tsirkuses kadumistrikis ootamatult kadunuks jäänud Laurat.

Kas sina tead, kes on Tõnis Talvepoolitaja või miks me just 1. septembril kooli läheme? Tule koos toredate tegelastega jalutama läbi meie tähtpäevade aastaringi – saad natuke targemaks ja kui kõik jutud läbi loetud, ka aastajagu vanemaks.

Hää lugeja! See muhe raamat aitab mõtestada sulle juba tuntud tähtpäevi, kuid lisab kindlasti ka mõne, millest enne aimugi ei olnud. Tähtpäevadele annab erilisuse just nende tähenduslikkus, mida raamatu lood mõnusasti kätte näitavad. Tegelikult on ju iga päev tähtis, kui sul on selle kohta lugu!  - Triinu Laan, lastekirjanik ja tähtpäevade sõber

See siin on ehtne kõivupunk. Kõivupunk on teadupärast see värk, kui leitakse üles väga vanad asjad ja olemised ning näidatakse reipasti, mismoodi need tänases päevas ja me ühises helges tulevikus edasi elavad. Nad elavad, pole kahtlustki. Elame meiegi. Et elada uut elu etemini, tuleb vana elu tunda. Marju Kõivupuu kirjutab meie tuleviku ajalugu. - Karl Martin Sinijärv, luuletaja

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Katkendid on valitud väljaandest: Victor Hugo "Hüljatud" I köide, Tallinn 1954

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

Linnas leiavad aset üleujutused ja maavärinad, kuid keegi ei tea nende põhjust. Oma salajase puu otsast näeb Asta rotte linnapargis ringi sebimas. Koolis unistab ta aga sellest, et katus kõigile teistele pähe kukuks. Asfaldi ja betooni all ähvardab üks olend terve linna hävitada. Ühel päeval seisab Asta temaga silmitsi …

Jutustus elukatest, kes elavad nii meie ümber kui ka meie sees.

Tunnustatud Lastekaitse Liidu ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt kui Hea Lasteraamat 2024

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.

Sisukord:

• Kõik minule!
• Minia võitegu
• Kadakast võtan karjaõnne
• Sõrve mehe kirves
• Metsas kasekännu otsas
• Sandi sõnaga teomees
• Nõiamuna
• Silmamoondaja
• Kes ussisõnu mõistab
• Majaussid
• Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
• Rahaauk
• Ussikuninga hari
• Ussid tulle
• Tondiraamat
• Varavedajad-pisuhännad
• Kuidas pisuhänd koorma kaotas
• Nägin ise teda lendamas
• Kuhu sa selle vilja viid?
• Miku Mart ja Päpu Jaak
• Ühel neljapäeva õhtul
• Niuh, näuh, nahk selga
• Soend
• Virmaliste juures
• Loksperil
• Kelleks keegi läheb
• Luupainaja
• Kas ilmu või kalmu?
• Halltõbi
• Täna seitsme aasta pärast
• Katka kardab sõnakaid inimesi
• Siis läinud katk kuuse otsa
• Inni haisu, tommi haisu
• Katk ei pääse üle vee
• Ennevanasti katkuaegadel
• Kes sa iked seal?
• Lähen üle jõe ja vaatan
• See juhtus metsas
• Metshaldjas hakkas vastu laulma
• Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
• Lummutis
• Kõik maailma õnned
• Emand kaseladvas
• Vanahalva tee peal
• Kuidas vanatondist jagu saadi
• Räimeostja, tont ja hundid
• Kuts, säh seda jalga
• Vanasarvik ja karu
• Maadlus kuuvalgel
• Öösel tulid tondid
• Vahetatud laps
• Vanapagana isevärki ettevõtmised
• Vanakuri noomis kutsujat
• Nimepanemine
• Vii pulmamajasse terviseid
• Kuidas puder pajast kadus
• Pillimees põrguliste pulmas

 

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

Seekord viib autor meid rüblik Ottokari abil põnevasse ja ebatavalisse kooliellu, kus alatasa juhtub midagi. Lusti ja nalja, trikke ja tempe on seal enam kui küllaga.

"Jooned" räägib loo sellest, kuidas vanaisa surma üle kurvastav poiss reageerib juhtunule sundmõtete ja -tegudega. Ootamatult näeb ta kõikjal jooni – hoovis tänavakivide vahel, kõigi uste all lävepakkudel, voodi kohal laes. Igal pool. Mida teha, kui sa näed kõikjal jooni ja sa ei saa sellest kellegagi rääkida?

Raamat sisaldab endas kuus meeleolukat juttu loodusest. Vilsandi ümbrust ja sealseid autori tehtud vaatlusi on kasutatud juttudes "Hele-ema", "Avaruse nälg", "Naerukajakate kommuun". Ülejäänud kolmes loos ("Kustumatu sõprus", "Surmaluht" ja "Hilinenud vabadus") on tegelasteks ka lapsed ja täiskasvanudki. Autor peab tähtsaks inimese looduse mõistmist ja armastamist.

"See on raamat lugemiseks ja ettelugemiseks. Käblik püüab aru siin saada, kes ta on ja mida tähendavad kõik need tugevad tunded, mis teda ikka-jälle valdavad. Käblik hoopleb ja kurvastab, saab kuulsaks ja veab kõiki ninapidi ning kogu asi sünnib Andri Luubile omapärases sürrilt ladusas stiilis.

Kuna see on Luubi esimene raamat, mida võiks lugeda eeskätt lapsed, siis on ta endale appi kutsunud August Künnapu, kelle pildid räägivad teksti kõrvale oma loo.

Igaühes meist on killuke Käblikut – tarvis see vaid üles leida ja läikima lüüa!"

Kalle ja ta sõprade suverahu saab häiritud, kui nende silma all röövitakse professor koos väikese poja Rasmusega. Kalle ja ta kaaslased tekitavad aga kurikaelte leeris segadust, nurjates kõik nende alatud plaanid.

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Eno Raua "Karu majast" saate teada mitte ainult seda kuidas karu endale maja ehitas, vaid ka seda, kuidas siil oma uue potiga õunasuppi keetis, kuidas rebane sokku kanavargile ajas, kuidas toonekurg menüüd vahetada otsustas ja teisi põnevaid juhtumisi metsas.

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsuses küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane. Elavad nad kuskil-miskil puiesteel tumerohelisega valgeks värvitud helekollases majas. Südalinna poolt minna vasakut kätt ja südalinna poole tulla samuti vasakut kätt. Teist kätt üldse nad elada ei tahagi. Jutustus koolieelikutele.

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane.

Elasid kord kolm kitsekest, täpsemalt öeldes kolm karvast kitsekest. Jõuluvana polnud veel kunagi nende juures käinud. Äkki ta ei leidnud kitsekeste juurde teed? Või vahest ei olnud nad piisavalt head lapsed? Aga kui nad jõuluvanale kirja kirjutavad, võib ta ehk siiski tulla? Jõuluõhtul hilja kostab ukselt koputus. Kopp, kopp, kopp!

Lõbus ja haarav lugu kolmest karvasest kitsekesest.

Bjørn F. Rørviki ja Gry Moursundi raamatud kolmest karvasest kitsekesest on Norra lastekirjanduse moodne klassika. Jutud lähtuvad Põhjamaades tuntud muinasjutust, kuid autorid on loonud selle põhjal oma maailma, mida lapsed armastavad. „Kolm karvast kitsekest ja jõuluvana” on nende esimene eesti keeles ilmunud seiklus.

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Raamat kõneleb humoristlikus toonis kolmelapselise pere igapäevastest muredest ja rõõmudest. Et maailma on vaadatud keskmise õe, kuueaastase Kristiina silmade kaudu, siis on jutustuses esikohal tema probleemid: armukadedus pisikese õe vastu, trots vanemale õele allumise pärast, püüd pere piirides millegagi silma paista.

Kui koer ja rott leiavad tee pealt lapiku küüliku, püüavad nad juhtunus selgust saada ja mõelda välja, mida edasi teha. Pärast pikka mõtlemist panevad nad paika plaani ja töötavad selle nimel terve öö... Südamlik lugu elust, surmast, heatahtlikkusest ja kaastundest. Aastal 1972 Fääri saarte pealinnas Tórshavnis sündinud BÁRÐUR OSKARSSON on fääri lastekirjanik, illustraator ja kunstnik. Tema raamatud on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas prestiižse Põhjamaade Nõukogu laste- ja noortekirjanduse auhinna. Eesti keel on juba 17. keel, millesse "Lapik küülik" tõlgitud on. Ühtlasi on "Lapik küülik" esimene fääri keelest eesti keelde tõlgitud raamat.

Tuntud Soome lastekirjaniku õpetlik, naljakas ning groteskne raamat, millest jagub lusti mitte üksnes lastele, vaid kindlasti ka nende vanematele.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Ludi ja Lundiisa on kaks kena lunnipoega, kes elavad Fääri saartel, väikesel Mykinesi saarel. Nad pistavad pead pesaaukudest välja ja näevad, kuidas maailm nende jaoks avaneb. Nad näevad värve looduses enda ümber, mõningaid loomi ja lõpuks avastavad nad, et oskavad lennata.

Pärast seda kriminaalset lugu, kui Riho oli jätnud väikese Madise lihtsalt tänavale ja ise nurjatul kombel jalga lasknud, elas Peeter võrdlemisi ühetoonilist elu. Äikesepilved, mis algul ta pea kohale ähvardasid koguneda, hajusid võrdlemisi kiiresti. Hädavale, et Madisele haiglas süstimise asemel hoopis mingi nakkusevastane tablett sisse anti, läks üsna hõlpsasti läbi ja ema ei hakanudki lapse kehalt süstlajälge otsime ega võimaliku palaviku pärast muret tundma. Ning kui paar päeva hiljem jõudsid Peetri majja kuuldused kummalisest juhtumist tüdrukuks ümberriietatud poisslapsega, siis ei taibanud keegi seda sündmust kuidagiviisi Madisega seosesse viia. Nii et mingid otsesed ohud Peetrit enam ei varitsenud, selle eest aga hakkas talle tasapisi kallale kippuma igavus. Polnud õieti kellegagi mängida. Meelik, Jürnas ja Kaur, need küll kõndisid selle linnatüdrukuga alatihti ringi, kuid teadagi...

Värviliste illustratsioonidega lastelugude raamat, kus peategelasteks kassid ja koerad.

"Maari suvi" on kaasahaarav jutustus ühe tüdruku suvest maal toimeka vanaema ja teadmishimulise vanaisa juures. Raamatu esimeses osas saab Maari lähemalt tuttavaks mesilaste elukorraldusega, teises osas elab kaasa sipelgate tegemistele. Tüdruku avastusi looduses saadavad põnevad ja imepärased seiklused.

Meisterdetektiiv Blomkvist on kõigest kolmteist aastat vana, kuid igatahes juba väga osav detektiiv. Ta elab väikeses idüllilises linnakeses koos Andersi ja Eva-Lottaga. Valge ja Punase Roosi vahel lüüakse rõõmsaid lahinguid ja kõik on nii ilus, nagu ainult saab olla suvevaheajal. Siis aga juhtub midagi sellist, mis lööb mängud segi ning paiskab meisterdetektiivi koos sõpradega eluohtlikesse seiklustesse.

Gerald Durrell (1925–1995) oli loodusuurija ja kirjanik. Mõni aeg pärast pereisa surma kolis Durrellide pere Inglismaalt Korfu saarele, kus elati aastatel 1935–1939. Elust Korful on Durrell kirjutanud veel kaks raamatut – „Linnud, loomad ja sugulased“ ning „Jumalate aed“.

„Minu pere ja muud loomad“ on humoorikas lugu loodusest, perekonnast ja elust ühel kaunil saarel. Just Korful tärkas Gerald Durrelli loodushuvi, ta käis hiljem kümnetel ekspeditsioonidel üle terve maailma, asutas loomaaia Jersey saarel ning tegutses aastaid väljasuremisohus haruldaste loomaliikide säilitamise nimel. Tema vend Larry, kellest sai mõjukas kirjanik Lawrence Durrell, elas Korful ja teistel Kreeka saartel ka pärast Teist maailmasõda ning kirjutas need oma paljudesse romaanidesse ja reisikirjadesse.

 

Kogumik tutvustab lugejat H. Männi kui näitekirjanikuna. Sisu: Õhuloss Pilvemaal! ; Nimi-Nii, nimi-Naa ; Sabata krokodill ; Kolm musta sulge ; Nutikas eesel ; Mõmmi ja aabits ; Mõmmi on koolilaps

Sisukord:
Metsaisa ja metsaema
Sääsk ja hobune
Konna pulmatants
Ämblik ja vähk
Miks siil turtsub
Siili ja jänese võidujooks
Siil praeb sitikat
Vaskuss
Teistre tüdruk ja ussikuningas
Haugi loomine
Sipelgas ja ämblik
Uss ja angerjas
Ööbik ja vaskuss
Kana ja prussakas
Kaval konn ja edev kurg
Hiir, vähk ja sitikas
Varese naisevõtmine
Vares käib tihasel kosjas
Mehiku laul
Varblane teeb kalja
Laisk kull
Hiir ja varblane
Kust sai kalkun punase pea
Kuidas kullid laulma õppisid
Lehmalüpsja-lind
Miks vares talvel ära ei lenda
Vares ja rebane
Hunt ja rebane pulmas
Rebase uued silmad
Kust sai rebane Reinuvaderi nime
Rebane ja hunt
Rebase raha
Rebane, hunt ja karu
Piibuga rebane
Karu ja rebase kalapüük
Rebane, hunt ja hobune
Patukahetsejad
Hundi ja jänese talvekorter
Hunt ja põder
Hunt ja Karja-Eku
Hunt ja teder
Miks hunt kardab inimesi
Oi-oi, oi-oi oinalugu
Huntide söök
Miks karu kardab inimest
Mees ja karu jagavad saaki
Karu ja lammas
Tänulikud metsloomad
Jänes astub keelust üle
Miks jänese huul on lõhki
Miks jänes külma ei karda
Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
Miks hobune alati sööb
Karjase kolm koera
Mõisahobune ja taluhobune
Miks koerad ei salli metskitsi
Koer, kass ja hiir

"Plekiraamat" jutustab loo poisist, kes avastab üksi koju jäädes endas julguse ja iseseisvuse. Joanna Liivaku tekst ja Liisa Kruusmägi illustratsioonid kutsuvad kaasa avardama lapse fantaasiamaailma. ​ Raamatust leitud loovad nipid pakuvad alternatiive nutiseadmes aja veetmisele. ​ "Plekiraamat" on pälvinud Põlvepikuraamatu konkursi ideepreemia.

Sisukord: SÕDA Jõulud Lennukid Sakslased Kuhu te olete peitnud oma juudid PÄRAST SÕDA Kala Oli kevad Rahvaste pall Miks nii kurvad on su mustad silmad AIVAR Kui päike on kuuse kõrval Lilled õpetajale Pahandus Suusapäev Järgmine tund on reedel Mida kinkida õpetajale Niikuinii tuleb välja Agulimäng Ei istuta kodus ega peeta pühi KAHEKSASADA MEETRIT Kontrollitud andmetel Sooja mere äärde Kaheksasada meetrit Sealpool pilliroogu ja kõrkjaid Pisikest punast võtab paremini Sõpruskohtumine Elu parim sõit

Raamatus jutustatakse elava fantaasia ning suure soojusega metsa varjus askeldavatest mutukatest. Raamatu esmatrükk ilmus 1936. aastal, teine trükk 1946. aastal. Käesolev, kolmas trükk on autori poolt ümber töötatud. Illustratsioonid pärinevad esimesest trükist ja need on teinud omaaegne populaarne lasteraamatute illustraator Roman Kivit.

Juubelivalimiku aluseks on jutukogu "Siledad omad, karvane võõras". Juurde on lisatud autori uuemat loomingut. Aino Tigasele on omane pehme huumor, eredad karakterid, täpsete väärtushinnangute andmine.

Sisukord:

• Epu päev
• Külaline metsast
• Vuss siin, vuss seal
• Sekka laudalugusid
• Londu aabits

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.