Lasteraamatutes on tavaliselt kombeks kirjutada armsatest karumõmmidest, lõbusatest jänkudest ja vallatutest hiirekestest. Andrus Kivirähki uuest lastejuttude kogumikust "Kaka ja kevad" neid karvaseid ja pehmeid loomakesi ei leia. Selle asemel astuvad lugeja ette romantiline kakajunn, punapäine viiner, pissipotis elav tont, munevad sokid, loll jope ja mereröövlist lusikas. Ning lisaks veel terve parv veidraid olevusi, kellel varem pole olnud vähimatki võimalust lasteraamatusse pääseda. Nüüd on nad lõpuks kohal! Kõik Kivirähki lastelood on eelnevalt ilmunud ajakirjas "Täheke" ja pälvinud laste heakskiidu ning kurjade tädikeste pahase porina. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu Ernitsa puhul tavaline, võib tema pilte vaatama jäädagi.

„Kaka ja kevad” ning „Karneval ja kartulisalat” saavad järje! Andrus Kivirähki uus lasteraamat „Tont ja Facebook” sisaldab lugusid kärbsepirukast ja tatipuust, täispuhutavast vanaisast ja laulvast kuusepuust. Aga lugeda saab ka musimaiast herilasest, imelisest ketšupist, karvasest sülearvutist, saabastega supist ning veel paljudest kummalistest tegelastest. Pildid on raamatusse joonistanud Heiki Ernits ja nagu ikka Ernitsa puhul, võib tema pilte vaatama jäädagi.

„Kui proual midagi selle vastu ei ole, siis ma tutvustaksin talle lühidalt seda tähelepanuväärset romaani?“
„Aga ma loen praegu ajakirja," ütles Markuse ema.
„Kas seal ajakirjas kõneletakse ahvinimestest?“
„Ei, ma loen niisutavatest kreemidest.“
„Aga kas te teate, kuidas ahvinimesed oma vange tapsid? Nad sundisid neid hüppama teravate ogade otsa! Oga oli nii pikk, et inimene jäi selle otsa nagu lihatükk šašlõkivardasse. Kas see on teie poeg? Kutsuge ta siia, ma jutustan, kuidas kõik oli.“
„Vabandage väga, aga miks te peate mulle sellest jutustama? Kui ma tahan, siis ma loen ise.“
„Aga te ei loe ju!" hüüatas Ritsik kannatamatult. „Te loete oma ajakirja! Kuulge, inimesed peavad teineteist aitama. Teeme nii, et mina jutustan teile algul „Kadunud maailmast“ ja siis teie räägite mulle niisutavatest kreemidest? Kas sedasi sobib? Kuidas poja nimi on? Markus? Markus, tule siia! Me hakkame kohe dinosaurustest rääkima.“
„Ma tahan rippuda,“ vastas Markus.

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.

Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil.(„Öised praamireisijad“)

Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.

Raamat sisaldab 15 juttu.

Andrus Kivirähki romaan „Rehepapp ehk november” räägib eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi enam kurja ja kahju tekitada. Esimest korda 2000. aastal ilmunud „Rehepapist” on saanud üks enim müüdud raamatuid Eestis. Raamatu põhjal on valminud mitmeid lavastusi, juba 2001. aastal esietendus „Rehepapp” Eesti Draamateatris, 2013 jõudis lavale romaani põhjal valminud ooper ja 2017. aastaks valmis film pealkirjaga „November”. 2021–2022 ilmus Veiko Tammjärve sulest „Rehepapi” graafiline romaan. Raamat on tõlgitud 9 keelde.