Kunst ja arhitektuur
Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).
Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.
"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik
- SISUKORD:
Nõukogudemaa kultuurielu suursündmus
Venemaa polügraafiatehnika arenguloost
Slaavi ja vene kiri
300 aastat Tallinna esimese paberiveski rajamisest
Lühiülevaade vabariigi polügraafiatööstuse arengust
Kirjastustegevus Nõukogude Eestis
Parimatest parimate hulka
1963. aasta kaunimad raamatud
Ilmub raamat "400 aastat vene trükikunsti"
Trükikodade vahelise sotsialistliku võistluse tulemused
Vabariigi parimad trükitöölised
Kuidas valmib raamat tänapäeval
Raamatukaupluste sotsialistliku võistluse tulemused
Arve ja fakte raamatute levikust vabariigis
Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.
Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.
Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.
Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".
Käesolev näituse klassikakorruse väljapanekut saatev raamat raamib looduse selgepiirilisemalt. Huviorbiidis ei ole ainult loodus, vaid selle inimkäega korrastatud vormid – pargid ja aiad.
Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.
Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.
Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".
Käesolev raamat saadab näituse kaasaegse kunsti galerii ja muuseumi sisehoovi väljapanekut.
Raamat kaasneb näitusega "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis (07.10.2022‒12.03.2023).
Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis ja käesolev raamat toovad vaataja ette käekottide saja aasta pikkuse loo.
Tutvustatakse iga aastakümne märgilisi käekotte ning vaadeldakse, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal. Käekott kui üks püsivamaid aksessuaare peegeldab hästi naise rolli muutust ühiskonnas.
Väljapanek uurib ka popkultuuri ja -muusika ning kuulsuste mõju käekotimoele. Näha saab nii nostalgilisi ja tugevalt oma ajastu märki kandvaid kotte kui neidki, mis on kujunenud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks.
Väljas on mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.
2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis üle peamiselt Rootsis elanud Alur Reinansi suure kollektsiooni 17.–20. sajandil Eestis valminud hõbetöödest ja valiku graafikast.
Mikkeli muuseumi näitusel (08.12.2012–05.05.2013) on kollektsioon esmakordselt tervikuna eksponeeritud: nii Tallinna, Tartu, Narva ja paljude teiste linnade hõbeseppade valmistatud ehisasjad, lauanõud, tarbeesemed kui ka 19. sajandi Eesti-aineline graafika ja Eduard Wiiralti sõjajärgsed tööd.
Näituse puhul andis Eesti Kunstimuuseum välja mahuka ja põhjaliku kunstikogu kataloogi.
Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018).
Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin.
Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis.
Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga.
Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist.
Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.
Lühike ülevaade kunstniku elust ja loomingust eesti ja vene keeles. Lisaks 20 must-valget reproduktsiooni.
Raamat kaasneb näitusega "Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary" Kumu kunstimuuseumis (18.11.2022–09.04.2023).
Näitus ja käesolev raamat on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt.
Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust.
Raamatust saab lugeda intervjuud Irina Vītola ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.
Kunstnikud: Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis
Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017).
Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele.
Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed.
Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje.
Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.”
(G. Perec, tlk A. Saar)
Sisukord:
- Kristjan Raua kirjad Paul Rauale 1897-1914
- Kristjan Raua loomingu ja kirjavahetuse restaureerimisalase seminari materjalid
- Muuseumi 1976. aasta tegevuskroonika
Raamat kaasneb Niguliste muuseumi näitusega "Asjade võim" (19.10.2018–12.08.2019).
Näituse ja raamatu fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos "Surmatants” või Brugge püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel.
Keskaja inimese jaoks oli asjadel tähtis koht nii elus kui ka surmas. Ehkki enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi oli loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada.
Mõistega "baltisakslane" tähistatakse Eestis ja Lätis elanud saksakeelseid inimesi. Laiemalt tuli see sõna kasutusele alles 20. sajandi algul, kuid sellegipoolest käsitletakse baltisakslastena ka siinmail varasemal ajal elanud sakslasi.
Baltisakslased kujutasid endast eestlaste kõrval ja nendega koos elanud saksa keelt kõnelnud inimrühma oma kultuuri ja saatusega.
Käesolev kataloog praotab ukse Eesti muuseumides leiduva rikkaliku baltisaksa kultuuripärandi juurde. Esemete valikul on keskendutud baltisaksluse kõrgajale 18.-19. sajandile ja 20. sajandi algusele.
"Kehateraapiline fotoraamat: Yoni portreed" koondab kunstilised ja intiimsed must-valged fotod Eesti naistest, tuues esile iga naise unikaalsuse. Fotoraamat avab naiselikkuse ilu ja erilisuse, pakkudes nii esteetilist elamust kui ka eneseteadlikku rännakut.
Fotoraamat ülistab naiste sisemist ilu ja pakub võimalust seda uutmoodi vaatama hakata. Kõik, kes naiste kehasid esmakordselt nii lähedalt näevad, saavad läbi kunsti võimaluse ligi pääseda ülimale naiselikkusele läbi Yoni küllusliku vormi.
Fotoraamatu anonüümsed fotod kajastavad julgeid naisi, kes on söandanud oma keha avada kunstilisel fotosessioonil ning kes on pärast sessiooni näinud endast uue nurga ja rakursi alt tehtud fotosid ning tundnud täielikku imestust ja hingeliigutust oma enese ilu üle. Korduvalt on öeldud, et see oli rännak, mis mõjus hoitud ruumis sügavalt ja tervendavalt.
Fotode autor on kunstnik ja fotograaf Rannar Laur, kes on alati imetlenud naiselikku ilu, mis on kui Jumalannade kehastus Maa peal. Seda ilu kunstina jäädvustades soovib Rannar näidata naistele endile, milline mõõtmatu sügavus neis igaühes peitub.
Fotoraamatut täiendavad lühilood naiseks olemisest, oma keha avastamisest ja sügavamast kehakontakti loomisest iseendaga. Lühilugude autor on Helena Veidenbaum.
Raamatu eessõna on kirjutanud terapeut Sille Ruus.
Therapeutic photo art book brings together artistic and intimate black-and-white photographs of Estonian women, highlighting the uniqueness of each individual. The photo book reveals the beauty and distinctiveness of femininity, offering both an aesthetic experience and a journey of self-awareness.
The book celebrates women’s inner beauty and invites viewers to see it from a new perspective. For those encountering women’s bodies so closely for the first time, art provides a pathway to approach the essence of femininity through the abundant form of the Yoni.
The anonymous photographs portray brave women who dared to reveal their bodies in an artistic photoshoot. Afterward, many of them experienced a profound sense of wonder and awe when seeing themselves from new angles, touched deeply by their own beauty. Again and again, participants have said it was a journey that, within a safe and supportive space, felt deeply healing.
The photographs are created by artist and photographer Rannar Laur, who has always admired feminine beauty as a manifestation of the Goddess embodied on Earth. By capturing this beauty as art, Rannar seeks to show women themselves the immeasurable depth that resides within each of them.
The photo book is complemented by short stories about being a woman, discovering one’s body, and creating a deeper connection with oneself. The short texts are written by Helena Veidenbaum.
The foreword to the book is written by therapist Sille Ruus.
Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.
Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.
Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.
Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.
Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.
Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.
Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (24.10.2015–13.03.2016) ja käsitleb baltisaksa kunstielu ühte kõige inspireerivamat ja rahvusvahelisemat hetke, kui Eestimaale jõudsid silmapaistvad meistrid ja valgustusideed.
Eesti mõtteloos tähendab 18. ja 19. sajandi vahetus kohalike publitsistide ühiskonnakriitilisi sõnavõtte ja estofiilia algust, arhitektuuris klassitsistlike mõisahäärberite ja inglise maastikuparkide rajamist. Siinses kujutavas kunstis on seda aega aga põhjust nimetada vendade Kügelgenide ajastuks. Saksa, Vene ja Balti kultuurimälus on von Kügelgenid tuntud ja teenekas sugupuu, kust pärineb mitmeid olulisi kunstnikke, kirjanikke ja haritlasi.
Sellele loomingulisele dünastiale panid aluse vennad Franz Gerhard (1772–1820) ja Karl Ferdinand (1772–1832) von Kügelgen. Vendade kunstnikukarjäär algas Saksamaal Koblenzis ja Bonnis, sai täiendust kunstimetropolis Roomas ning puhkes õide Euroopa idaäärel – Riias, Tallinnas ja Peterburis.
Käesolev näitus ja raamat keskenduvad vendade Kügelgenide sidemetele Eestiga, näidates neid pöördelise tähtsusega meistritena Balti kunstiloos. Vennad Kügelgenid tõid Eesti- ja Liivimaa portreekunsti ja maastikumaali valgustusaja väärtused ning uue kunstilise taseme, kuid tõstsid siinmail ka kunstnikuameti staatust tervikuna.
Mappi on koondatud 15 eraldi lehte Eduard Magnus Jakobsoni illustratsioonide ja initsiaalidega.
Ülevaade kunstniku loomingust.
Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.
Sisukord:
- Suguvõsa.
- Lapsepõlvekodu
- Varane noorus
- Berliini-periood.
- "Elu friis" Munchi olemus
- Lõuendi ees
- Munchi maastik
- Naine ja surm
- Laibalehk
- Eraklane
- Suhtumine piltidesse
- Hinnad ja pildikogud
- Suhted teiste kunstnikega
- Ekely "Kuldsed" aastad
- Viimased eluaastad
- Munchi looming
- Aastaarve
- Edvard Munchi elusündmustest
- Reproduktsioonide nimestik
Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002.
Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju.
Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam.
Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild.
Toimetaja: Margit Mutso
Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.
Raamat annab lühikese ülevaate eesti eksliibriste rikkaliku motiivistiku mitmekesisusest ja teistest raamatuviida loomise, paljundamise ning rakendamisega seotud küsimustest.
Raamat on rohkete illustratsioonide ja eksliibrisenäidistega.
Sissejuhatus
Seni ilmunust
Kunstist ja kunstikäsitusest 19. sajandi lõpuaastail
Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1900-1914 Kunstist ja kunstikäsitusest aastail 1914-1916
Lõpetuseks Über die estnische Kunst und Kunstauffassung seit der Jahrhundertwende bis 1916 Register
Eesti ja Saksamaa kunstikontaktidel on rikas ja pikk ajalugu. Kui 18. sajandil leidsid Saksa päritolu kunstnikud siinkandis soodsatel tingimustel tööd koduõpetajate ja portreemaalijatena, siis 19. sajandil liikumise suund pöördus. Eestist pärit kunstipürgijad omandasid Peterburi kõrval üha sagedamini kunstihariduse Saksamaa kunstiakadeemiates. Ka möödunud sajandi esimestel kümnenditel, säilitasid Saksamaa suured kunstikeskused München ja Berliin tänu moodsa kunsti mõjukale liikumisele – ekspressionismile oma külgetõmbejõu.
Saksamaa on olnud Eesti päritolu kunstnikele õpingute kohaks, motiivide allikaks ja enesetäiendusreiside sihtpunktiks, ent selle kõrval ka õige mitmete kunstisuundade ja -eksperimentide vahendajaks. Saksamaa erinevate geograafiliste paikade jäädvustamisest olulisemaks osutusid sealses kultuuriruumis omandatud kunstikogemused.
Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles.
Koputame ja astume sisse… Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi.
Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi.
Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Raamat, mille avad, on jätk teose „Eesti mõisad ja lossid. Aadlikultuuri seitse aastasada“ I osale.
See on raamat valgusest ja varjust, mis toob silme ette võimujagamised, lahingud ja kahurisuitsu, samas aga ka soovi rajada ahervaremetele uus kodu. Rootsi aeg tõi Tartusse ülikooli ja mõisaõuele renessansi valguse. Nii nagu kirikutes süttisid küünlad, lõid mõisaakendes loitma tuled. Elati suurte lootuste ajal. Unistati pea võimatust. Oleks toonased sotsiaalsed utoopiad ja fantaasiaprojektid realiseerunud ning selle tunnistuseks olevad aadlipaleed Haapsalus, Kuressaares, Kolgal ja mujal jõutud valmis ehitada, võinuks ajalugu võtta teise suuna. Teekond Euroopasse ja rahvusliku ärkamiseni oleks saanud alata varem.
Paraku on ajalool omad seadused. 1700. aastal puhkenud Põhjasõja järel astusid lavale uued näitlejad, kes tõid kellegi poolt varem valmis kirjutatud ooperilibreto lavale uues vormis. Sellest kõneleb aga juba järgmine raamat. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Teises köites leiavad käsitlust näiteks Palmse, Maardu, Malla, Rogosi, Vormsi, Hiiu-Suuremõisa, Kolga, Albu, Sagadi, Purdi, Võisku, Mäksa, Käru, kokku umbes 30 mõisat. Tegemist on väga mahuka, rohkete illustratsioonidega ning kaunilt kujundatud suureformaadilise raamatuga.