Kunst ja arhitektuur

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Kullal ja hõbedal on inimkonna ajaloos olnud erakordselt suur roll. Neil on palju väärtuslikke omadusi: nad on säravad, vastupidavad ja kergesti töödeldavad, nad on haruldased ja seetõttu kallid ja ihaldusväärsed. Ent praktilise väärtuse kõrval on alati olnud oluline ka kuld- ja hõbeesemete sümboolne tähendus. Raamatus ei ole esemeid mitte üksnes kirjeldatud, vaid jutustatakse ka lugusid sellest, milleks neid loodi ja mis puhuks kingiti, kuidas kasutati ja kaunistati, mida tähendavad neil leiduvad märgid ja sümbolid ning kuidas esemete omanikud või kinkijad end hõbeteostel jäädvustasid. Samuti saab lugeda kullasseppadest, kes neid esemeid lõid: nende päritolust, loomingust ja karjäärimustritest. Selleks, et huvilistel oleks võimalik kirjeldatud aardeid oma silmaga muuseumides kaeda, on ära märgitud ka nende praegused asukohad (mis alati ei kattu muuseumiga, mille kogusse ese kuulub).

Kogumik "39 raekoda" analüüsib ideid ja projekte, millega Eesti Kunstiakadeemia 3. kursuse arhitektuuritudengid töötasid aastatel 2009–2012 3+1 arhitektide juhendamisel, ta räägib avaliku ruumi mõistest ja linnaehituslikest ideedest Tallinna kontekstis.

"Tallinn on nagu džungel, kus tõde justkui algab ja sama kiirelt ka lõpeb, kus üks teema muutub järsku teiseks ning enamik neist on jäänud lihtsalt pooleli. Kui sa oled harjunud džunglis töötama, siis võtad seda loomulikuna, siis on ka silmale nähtamatud rajad piisavalt laiad teed."
Markus Kaasik

• SISUKORD:
  Nõukogudemaa kultuurielu suursündmus
  Venemaa polügraafiatehnika arenguloost
  Slaavi ja vene kiri
  300 aastat Tallinna esimese paberiveski rajamisest
  Lühiülevaade vabariigi polügraafiatööstuse arengust
  Kirjastustegevus Nõukogude Eestis
  Parimatest parimate hulka
  1963. aasta kaunimad raamatud
  Ilmub raamat "400 aastat vene trükikunsti"
  Trükikodade vahelise sotsialistliku võistluse tulemused
  Vabariigi parimad trükitöölised
  Kuidas valmib raamat tänapäeval
  Raamatukaupluste sotsialistliku võistluse tulemused
  Arve ja fakte raamatute levikust vabariigis

EKL 11. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Leonhard Lapini saateteksti, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, aastanäitusel eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.

Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".

Käesolev näituse klassikakorruse väljapanekut saatev raamat raamib looduse selgepiirilisemalt. Huviorbiidis ei ole ainult loodus, vaid selle inimkäega korrastatud vormid – pargid ja aiad.

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu" (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi.

Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni.

Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1" ja "Aedade järelelu 2".

Käesolev raamat saadab näituse kaasaegse kunsti galerii ja muuseumi sisehoovi väljapanekut.

Raamat kaasneb naitusega "Agathe Veeber. Tuntud, kuid siiski tundmatu" Kumu kunstimuuseumis (19.12.2018–12.05.2019).

Eestis kunstnikukarjääri alustanud ja loometööd New Yorgis edukalt jätkanud Agathe Veeber (1901–1988) kuulub Eesti kunsti klassikute hulka.

1933. aastal asus Veeber kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus.

Raamat ilmub Eesti Kunstimuuseumi arhiivitrükiste sarjas, milles tutvustatakse muuseumi arhiivis säilitatavaid materjale. Kirjade, dokumentide, fotode ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsiooni arvukate teoste kaudu saab selgemaks kunstniku elu- ja loometee.

Samas sarjas on varem ilmunud raamatud "Kunstile ohverdatud elu. Salome Trei (1905–1995). Elulooline arhiiviaines ja hilislooming" ning "Kadunud Eesti skulptorid. Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972)".

Raamat kaasneb näitusega "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis (07.10.2022‒12.03.2023).

Näitus "Alati moes. Käekottide 100 aastat" Adamson-Ericu muuseumis ja käesolev raamat toovad vaataja ette käekottide saja aasta pikkuse loo.

Tutvustatakse iga aastakümne märgilisi käekotte ning vaadeldakse, kuidas on aja jooksul muutunud nende stiil, laad, funktsioon ja materjal. Käekott kui üks püsivamaid aksessuaare peegeldab hästi naise rolli muutust ühiskonnas.

Väljapanek uurib ka popkultuuri ja -muusika ning kuulsuste mõju käekotimoele. Näha saab nii nostalgilisi ja tugevalt oma ajastu märki kandvaid kotte kui neidki, mis on kujunenud ihaldusväärseks ajatuks klassikaks. 

Väljas on mudelid kottidest, mille on kuulsaks kandnud Grace Kelly, Jacqueline Kennedy, printsess Diana ja teised moeikoonid.

2012. aastal sai Eesti Kunstimuuseum hindamatu kingituse – perekond Reinans andis üle peamiselt Rootsis elanud Alur Reinansi suure kollektsiooni 17.–20. sajandil Eestis valminud hõbetöödest ja valiku graafikast.

Mikkeli muuseumi näitusel (08.12.2012–05.05.2013) on kollektsioon esmakordselt tervikuna eksponeeritud: nii Tallinna, Tartu, Narva ja paljude teiste linnade hõbeseppade valmistatud ehisasjad, lauanõud, tarbeesemed kui ka 19. sajandi Eesti-aineline graafika ja Eduard Wiiralti sõjajärgsed tööd.

Näituse puhul andis Eesti Kunstimuuseum välja mahuka ja põhjaliku kunstikogu kataloogi.

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018).

Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin.

Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis.

Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga.

Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist.

Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Lühike ülevaade kunstniku elust ja loomingust eesti ja vene keeles. Lisaks 20 must-valget reproduktsiooni.

Raamat kaasneb näitusega "Mälu arheoloogid. Kunstikogu Vitols Contemporary" Kumu kunstimuuseumis (18.11.2022–09.04.2023).

Näitus ja käesolev raamat on esimene teemapõhine sissevaade Baltimaade ühte huvitavamasse kunstikogusse Vitols Contemporary, mis keskendub Ida- ja Kesk-Euroopa kaasaegsele kunstile ja kuhu kuulub ligi 1000 teost enam kui 150 autorilt.

Kollektsionääride Irina Vītola ja Māris Vītolsi sõnul on kogu ajendatud nende huvist Ida- ja Kesk-Euroopa regiooni sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste vastu pärast Berliini müüri langemist 1989. aastal. Samuti tõstavad nad esile piirkonna kultuurilist mitmekesisust.

Raamatust saab lugeda intervjuud Irina Vītola ja Māris Vītolsiga, Maarja Kangro novelli ja Tanel Randeri esseed ning see sisaldab ka näitusel eksponeeritud teoste kataloogi.

Kunstnikud: Viktor Alimpijev, Vladimir Arhipov, Jānis Avotiņš, Matei Bejenaru, Blue Noses Group, Vajiko Chachkhiani, Kristaps Ģelzis, Dmitri Gutov, Severija Inčirauskaitė-Kriaunevičienė, Rasa Jansone, Jānis

Kataloog kaasneb Kumu kunstimuuseumi näitusega "Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve” (17.09.2016–19.02.2017).

Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud. Kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele.

Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed.

Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje.

Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. "Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.”

(G. Perec, tlk A. Saar)

Raamat sisaldab artikleid ja esseid kunstist ja esteetikast. Käsitleb teemasid nagu kunstiline pärand, Amandus Adamson, Eesti NSV raamatukunst ja skulptuur, Daumier, Viktor Karrus, Voldemar Väli, renessanss Itaalias, karikatuur ning marksistlik-leninliku esteetika probleemid.

Sisukord:

• Kristjan Raua kirjad Paul Rauale 1897-1914
• Kristjan Raua loomingu ja kirjavahetuse restaureerimisalase seminari materjalid
• Muuseumi 1976. aasta tegevuskroonika

Raamat kaasneb Niguliste muuseumi näitusega "Asjade võim" (19.10.2018–12.08.2019).

Näituse ja raamatu fookuses on mitmed hiliskeskaegsed ja varauusaegsed teosed Niguliste muuseumist, nagu Lübecki meistri Bernt Notke suurteos "Surmatants” või Brugge püha Lucia legendi meistri loodud Maarja altari retaabel Suurgildile ja Mustpeade vennaskonnale. Kõrvutades kunstiteoseid esemetega Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi kogudest, luuakse kõnekas dialoog maalitud ja kehastunud asjade maailma vahel.

Keskaja inimese jaoks oli asjadel tähtis koht nii elus kui ka surmas. Ehkki enamik retaableid ehk maalitud või nikerdatud altarikaunistusi oli loodud Jumala auks ja hiilguseks, võimaldasid kujutatud kallihinnaliste esemete ansamblid võita prestiiži kogukonnas ning selle kaudu kinnitada suhteid ja mõjuvõimu. Asju iseloomustab kõigil aegadel tarbimis- ja vahetusväärtus, mis saab ilmseks ka paljude luksusesemete puhul, mida retaablitel armastati kujutada.

Mõistega "baltisakslane" tähistatakse Eestis ja Lätis elanud saksakeelseid inimesi. Laiemalt tuli see sõna kasutusele alles 20. sajandi algul, kuid sellegipoolest käsitletakse baltisakslastena ka siinmail varasemal ajal elanud sakslasi.

Baltisakslased kujutasid endast eestlaste kõrval ja nendega koos elanud saksa keelt kõnelnud inimrühma oma kultuuri ja saatusega.

Käesolev kataloog praotab ukse Eesti muuseumides leiduva rikkaliku baltisaksa kultuuripärandi juurde. Esemete valikul on keskendutud baltisaksluse kõrgajale 18.-19. sajandile ja 20. sajandi algusele.

"Kehateraapiline fotoraamat: Yoni portreed" koondab kunstilised ja intiimsed must-valged fotod Eesti naistest, tuues esile iga naise unikaalsuse. Fotoraamat avab naiselikkuse ilu ja erilisuse, pakkudes nii esteetilist elamust kui ka eneseteadlikku rännakut.

Fotoraamat ülistab naiste sisemist ilu ja pakub võimalust seda uutmoodi vaatama hakata. Kõik, kes naiste kehasid esmakordselt nii lähedalt näevad, saavad läbi kunsti võimaluse ligi pääseda ülimale naiselikkusele läbi Yoni küllusliku vormi.

Fotoraamatu anonüümsed fotod kajastavad julgeid naisi, kes on söandanud oma keha avada kunstilisel fotosessioonil ning kes on pärast sessiooni näinud endast uue nurga ja rakursi alt tehtud fotosid ning tundnud täielikku imestust ja hingeliigutust oma enese ilu üle. Korduvalt on öeldud, et see oli rännak, mis mõjus hoitud ruumis sügavalt ja tervendavalt.

Fotode autor on kunstnik ja fotograaf Rannar Laur, kes on alati imetlenud naiselikku ilu, mis on kui Jumalannade kehastus Maa peal. Seda ilu kunstina jäädvustades soovib Rannar näidata naistele endile, milline mõõtmatu sügavus neis igaühes peitub.

Fotoraamatut täiendavad lühilood naiseks olemisest, oma keha avastamisest ja sügavamast kehakontakti loomisest iseendaga. Lühilugude autor on Helena Veidenbaum.

Raamatu eessõna on kirjutanud terapeut Sille Ruus.

 

Therapeutic photo art book brings together artistic and intimate black-and-white photographs of Estonian women, highlighting the uniqueness of each individual. The photo book reveals the beauty and distinctiveness of femininity, offering both an aesthetic experience and a journey of self-awareness.

The book celebrates women’s inner beauty and invites viewers to see it from a new perspective. For those encountering women’s bodies so closely for the first time, art provides a pathway to approach the essence of femininity through the abundant form of the Yoni.

The anonymous photographs portray brave women who dared to reveal their bodies in an artistic photoshoot. Afterward, many of them experienced a profound sense of wonder and awe when seeing themselves from new angles, touched deeply by their own beauty. Again and again, participants have said it was a journey that, within a safe and supportive space, felt deeply healing.

The photographs are created by artist and photographer Rannar Laur, who has always admired feminine beauty as a manifestation of the Goddess embodied on Earth. By capturing this beauty as art, Rannar seeks to show women themselves the immeasurable depth that resides within each of them.

The photo book is complemented by short stories about being a woman, discovering one’s body, and creating a deeper connection with oneself. The short texts are written by Helena Veidenbaum.

The foreword to the book is written by therapist Sille Ruus.

Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.

Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.

Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".

Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.

Kataloog kaasneb Kadrioru kunstimuuseumi näitusega " Dannebrog – taevast langenud lipp. Taani kuldaja kunst " (15.06.–13.10.2019). 15. juunil 2019 tähistatakse Eesti ja Taani jaoks olulist ajaloosündmust – Lindanise lahingut, mis Eestile tähendab Tallinna esmakordset kindlat mainimist kirjalikes allikates ja Taanile on see rahvuslipu Dannebrogi sündimise legendaarne hetk. Kadrioru kunstimuuseumi näitus avab Dannebrogi 800. aastapäeva piduliku sündmusteprogrammi. Näitus toimub koostöös Taani Riikliku Kunstimuuseumiga.

Tegemist on Eestis esmakordse taani kuldaja kunsti nii ulatusliku väljapanekuga, mis sisaldab mitmeid Taanis väga tuntud ja enamasti Taani Riikliku Kunstimuuseumi püsiväljapanekus asuvaid teoseid.

Traditsiooniliselt kutsutakse taani kunsti kuldajaks perioodi 19. sajandi algusest kuni keskpaigani, mis riigile tervikuna oli üks rängemaid – sõdade käigus kaotati asumaad ja territooriumid Norras, Põhja-Saksamaal jm. Samal ajal aga toimus võimas rahvusliku enesemääratluse protsess, kus kunst mängis äärmiselt olulist rolli. Taani kuldaja meistrite maalid määratlesid rahva jaoks kõige olulisemad pidepunktid – loodus, inimene ning Taani ajaloo hiilgeaegadega seotud lossid, kindlused jt mälestised. Ja kõige tähtsamaks muutus kunstnike jaoks valgus – eriliselt helge, kristalselt selge, rõõmsat ja pidulikku tunnet tekitav valgus. Taani Riiklik Kunstimuuseum on üks mõjukamatest muuseumidest Taanis ning kuulub Euroopa olulisemate kunstimuuseumide hulka.

Muuseumi kollektsiooni aluseks on Taani kuninglik kunstikogu, mida on alates muuseumi asutamisest 1896. aastal pidevalt täiendatud.

Mappi on koondatud 15 eraldi lehte Eduard Magnus Jakobsoni illustratsioonide ja initsiaalidega.
Ülevaade kunstniku loomingust.

Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.

Sisukord: 

• Suguvõsa.
• Lapsepõlvekodu 
• Varane noorus
• Berliini-periood.
• "Elu friis" Munchi olemus
• Lõuendi ees
• Munchi maastik
• Naine ja surm
• Laibalehk
• Eraklane
• Suhtumine piltidesse
• Hinnad ja pildikogud
• Suhted teiste kunstnikega
• Ekely "Kuldsed" aastad
• Viimased eluaastad
• Munchi looming
• Aastaarve
• Edvard Munchi elusündmustest
• Reproduktsioonide nimestik

Solnessi Arhitektuurikirjastus on Eesti arhitektuuriaasta kogumikku välja andnud aastast 2002.

Käesolev raamat on sarja üheksas köide ning siia on kogutud 2010. aastal valminud parimad majad, interjöörid ja maastikuarhitektuuri objektid. 2010. aastal valmis varasemast oluliselt vähem büroohooneid ja elamuid, küll aga esitati Eesti Kultuurkapitali (KULKA) arhitektuuripreemia kandidaadiks tavatult suur hulk eramaju. 

Selles kogumikus näeb eramutest siiski vaid ühte, kuna enamikku neist on kajastatud juba 2009. aasta Veneetsia biennaali näituse kataloogis "100 maja". Seekordse raamatu tekstid on esitatud intervjuu vormis, mis tundus mulle kõige ehedam ja ausam.

Raamatu eesmärk on tutvustada 2010. aasta parimaid arhitektuuriobjekte, rääkida nende konspetsioonidest ja pisut ka tagamaadest. Kes suudaks seda paremini teha kui objekti looja? Algatuseks aga annavad oma hinnangu raamatus kajastatud objektidele neli KULKA žüriiliiget: Epp Lankots, Laila Põdra, Eva Hirvesoo ja Tiit Sild.

Toimetaja: Margit Mutso

Eesti parim arhitektuur, maastikuarhitektuur ja publitsistika. Best of Estonian Architecture, Landscape Architecture and Writing on Architecture

Aastad 1982-1989 tähistavad eesti estampgraafika arenemisloos muutuste aega.

Album hõlmab eesti graafikat 19. sajandi lõpust 1960-ndate aastateni ning annab ülevaate parimatest töödest.

Monograafia Eesti kirjakunstist aastatel 1940-1970. Teos käsitleb ilukirja ja kirjakunsti arengut Eestis.

Reproduktsioonide album annab ülevaate eesti maalikunstist, teatridekoratsioonidest, graafikast, skulptuurist, rahvakunstist ja tarbekunstist. Rööptekst vene keeles.

Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.

Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi koostööna valminud mahukas raamat, mis annab põhjaliku ülevaate Teise maailmasõja ajal Eestist põgenikena lahkunud ja võõrsil oma tööd jätkanud eesti kunstnikest.

Raamat võtab kokku kunstiajaloolaste pikaajalise ja põhjaliku uurimistöö tulemused, mille eesmärk oli koguda ja kaardistada väliseesti kunstnike loomingut.

Uurimisprojekti raames toimusid aastatel 2010–2011 ka suured samanimelised ülevaatenäitused Kumu kunstimuuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis.

Nõukogude Eesti kunst 1940-1965.

Kroonika sisaldab tähtsamaid ja iseloomulikumaid fakte Eesti kunstielust alates rahvusliku kunsti sünniperioodist 1860-ndail aastail kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 1940. a. suvel. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult tolleaegsele allikmaterjalile - perioodikale ja kataloogidele.

Sisaldab huvipakkuvaid kunstiteaduslikke artikleid nt. Anu Allikvee "Usuline kunst Eestis. Ikonograafilisi iseärasusi"; Mai Levin "Prantsuse graafika kollektsioon Eesti Kunstimuuseumis"; Ninel Ziterova "XX sajandi vene kunstnikud Eesti Kunstimuuseumi kogus" ja Anne Tiivel "Johannes Lorupi klaasivabriku klaas ja kristall"

Eesti Panga 2007. aasta kunstiraamat jätkab eelmisel aastal alguse saanud Euroopa-rännakute seeriat. Kui eelmises raamatus olid vaatluse all eesti kunstnikud Pariisis, siis käesolev raamat on pühendatud meie kunstnike Itaalia-reisidele ja sealt saadud erinevatele loomingulistele mõjustustele. Itaalia on ja jääb loojate jaoks ammendamatuks kultuurivaramuks, Euroopa tsivilisatsiooni hälliks. Samas on eesti kunstnike tähelepanu pälvinud ka kaasaegne itaalia kunst.

Album pakub väikese valiku Eesti kunstnike Põhjamaa-nägemusest, mis suuresti kujunes välja 20. sajandi alguses.

Eesti kunstnike ja kirjanike 20. sajandi algusaastate Ahvenamaa suved, Soome rahvusromantilise kunsti mõjutused ja osasaamine tollal Euroopa kultuuriringkondades üldlevinud Norra-ihalusest jätsid tugeva jälje Eesti esimese iseseisvusperioodi kultuurielule.

Lisamõõtme Eesti kunsti seostele Põhjamaadega tõid maailmasõja-aastad, mil tuhandete eestlaste seas pages Rootsi ka tuntud Eesti kunstnikke.

Albumi näol annab Eesti Pank oma panuse Eesti rahvusliku kunstipärandi tutvustamisel.

Eesti ja Saksamaa kunstikontaktidel on rikas ja pikk ajalugu. Kui 18. sajandil leidsid Saksa päritolu kunstnikud siinkandis soodsatel tingimustel tööd koduõpetajate ja portreemaalijatena, siis 19. sajandil liikumise suund pöördus. Eestist pärit kunstipürgijad omandasid Peterburi kõrval üha sagedamini kunstihariduse Saksamaa kunstiakadeemiates. Ka möödunud sajandi esimestel kümnenditel, säilitasid Saksamaa suured kunstikeskused München ja Berliin tänu moodsa kunsti mõjukale liikumisele – ekspressionismile oma külgetõmbejõu.

Saksamaa on olnud Eesti päritolu kunstnikele õpingute kohaks, motiivide allikaks ja enesetäiendusreiside sihtpunktiks, ent selle kõrval ka õige mitmete kunstisuundade ja -eksperimentide vahendajaks. Saksamaa erinevate geograafiliste paikade jäädvustamisest olulisemaks osutusid sealses kultuuriruumis omandatud kunstikogemused.