Kunst ja arhitektuur
Sküütide muistised on üks arheoloogia paeluvamaid teemasid. Fotodega illustreeritud raamatus tutvustatakse sküütide aarete otsingute ajalugu ja kirjeldatakse sküüdi ülikute kurgaanidest leitud haruldasi kunstiteoseid. Suurt tähelepanu on pööratud nõukogude vapralt ennastsalgavate arheoloogide viimastele leidudele.
Raamat on mõeldud arheoloogiast ning kunstiajaloost huvitatud kirjaoskust valdavaile lugejaile.
Kunstirahva akadeemia" I osa on Heino Kiige mõneti põnevgi reportaaž ühest kultuurielu sündmustereast, mis seni avalikkuse eest üsnagi varjul olnud. Kuue kunstiala aktiivsed inimesed loovad mittetulundusühingu seaduse alusel Eesti Kaunite Kunstide Akadeemia. Kuna eraalgatus ei leia rahalist toetust, muudab see akadeemia end initsiatiivgrupiks, kes taotleb Riigikogu seaduse kaudu avalik-õiguslikku Eesti Kaunite Kunstide Akadeemiat, mis oleks analoogne Teaduste Akadeemiale. Vaatluse all on ka üritused akadeemia algatamise eelsest ajast: kultuurikogu ja sinine erakond. Kõik kokku pildigalerii inimestest.
"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.
Anton Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, graniit, marmor, pronks, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.
Skulptor 100. sünniaastapäevaks välja antud ülevaade kunstniku elust ja loomingust. Illustreeritud fotodega; kokkuvõte vene, inglise, saksa ja soome keeles.
Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid.
Sisukord:
- Suguvõsa.
- Lapsepõlvekodu
- Varane noorus
- Berliini-periood.
- "Elu friis" Munchi olemus
- Lõuendi ees
- Munchi maastik
- Naine ja surm
- Laibalehk
- Eraklane
- Suhtumine piltidesse
- Hinnad ja pildikogud
- Suhted teiste kunstnikega
- Ekely "Kuldsed" aastad
- Viimased eluaastad
- Munchi looming
- Aastaarve
- Edvard Munchi elusündmustest
- Reproduktsioonide nimestik
Näituse kataloog.
"Kutsusime kunstnikke looma linnateemalisi teoseid, et leida kujutatavast neid märke, mis võiksid ilmekalt iseloomustada tänast linnakeskkonda, kõnekate detailidena osaliseltki täiendada jutustusi kaasaegsest linnast ning urbanistlikust kultuurist.
Näituse koostajaid huvitab, kuidas kunstnik tunneb end tänases kapitali survele allutatud linnas, kus forsseeritud majandusprotsessid on tihti kaotanud ajaloolist mälu kandvaid paiku ning tähendusrikkaid kohti, standardiseerinud ja unifitseerinud sotsiaalseid praktikaid, et siis mõtiskleda selle üle, kas on võimalik säilitada mälu ja identiteeti nende muutuste sees. Loodame leida peegeldust sellest, millised linnailmingud on tähendusrikkad kunstniku eluringis, kuis talletuvad teoses tema linnatrajektoorid, kokkupuuted ajaloo, inimeste, kohtadega. Tekib küsimus, kas ühiskondlike kordade vahetumise mõjul ajalooprotsessidesse tekkinud lõtk – “hüpe” sotsialistlikust käsumajanduse ühiskonnast kapitalistliku heaoluriigi poole - on olnud piisav kohanemiseks ning andnud aega korrastavaks enesekirjeldamiseks, et tunda end kohalviibijana ajas ja ruumis. Tahame vaadelda, millise hoiaku ja käitumisviisi tänase linnakeskkonna suhtes on kunstnik valinud — rahulolu, kriitilisuse, ükskõiksuse, minevikust pidet otsiva romantilise nostalgia ...
Ja lõpuks, kas jäädvustustes kunstniku ja linna kokkupuudetest ülenevad mingid teemad ja märgid sümboliteks, mis iseloomustaksid avaramalt seda aega ja ruumi.
Täname kunstnikke, kes olid valmis jagama oma linnakogemust!"
Külli Aleksanderson"
Kõvakaanelisest kataloogist leiab põhjaliku fotoülevaate Art Allmäe veneteemalistest näitustest "Cold War" ja "Paint It Black", mis toimusid 2014., 2016. ja 2017. aastal Tallinnas Draakoni galeriis, Tartu Kunstimuuseumis ja EKKMis Köler Prize'i raames.
Samuti on kataloogis näituse kuraatori Joanna Hoffmanni intervjuu kunstnikuga.
Kataloog täiendab Tartu Kunstimuuseumis avatud Art Allmäe isikunäitust "Paint it Black II".
Art Allmägi (s 1983) on eesti skulptor ja installatsioonikunstnik. Ta on õppinud Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis kiviraiumist ja sepatööd, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (BA) ning Eesti Kunstiakadeemias (MA) skulptuuri ja installatsioonikunsti. Kunstniku loomingut iseloomustab julgete, sageli vulgaarsete, humoorikate ja šokeerivate teemavalikute ning märkimisväärselt professionaalsete tehniliste oskuste hästi tasakaalustatud sümbioos.
Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg oli möödas ning tema täht kaasaegsete silmis juba langemas. Romaan on kirjutatud ometi austusavaldusena vanameistrile, püüdes inimlikult mõista tema kannatusi.
Rembrandt on maalikunstis samasugune ikoon kui Leonardo da Vinci või Raffael ning võib-olla veel suuremgi kunstnik kui tema kuulus eelkäija ja eeskuju Rubens. Rembrandti loomeaeg langes kokku Hollandi vabariigi kuldajastuga. Aga nagu teisigi väga suuri kunstnikke, ei saa Rembrandti seostada ühegi koolkonnaga – tema anne oli selleks liiga mitmekesine. Tema igapäevaseks leivateenistuseks olid portreed ja paljude arvates jääb ta suurimaks portretistiks, mida kinnitavad ka tema paljud vapustavalt ausad autoportreed.
Bernt Notke elu ja looming on ammust aega köitnud kunstiajaloolasi nii meistri kodumaal Saksamaal kui ka mujal Põhja-Euroopas, sealhulgas meil. Avaldatud seisukohti võib üldjoontes jagada kaheks. 1930. aastate lõpul Sakslase W. Paatzi mahukas monograafias oli kulmineerunud mitmeti äärmuslikult idealiseeritud suund, millega hiljem liitus ka S. Karling ja mis kohati üpris suvalise stiilikriitika abil atribueeris Notkele või ta töökojale peaaegu kõik vähegi tähelepanuväärsed anonüümsed puuskulptuurid ja maalid mitmel pool Läänemeremaades, sealhulgas Soomes, Eestis ja Lätis. Tulemuseks oli ideaalpilt Bernt Notkest kui 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul alles tugevasti hiliskeskaegse elu- ja mõttelaadiga Põhja-Euroopas veel täiesti erandlikust, kõrgemasse kihti kuulunud vabakunstnikust, tohutu tegevushaarde ja võimekusega meistrist, kes valdas mitte ainult maalikunsti ja puuskulptuuri, vaid oli ka menukas graafik ja kullassepp. Sajandi teisel poolel pääses Notke-uurimises kõlama kriitiline, eelkõige tõsiasju arvestav ja analüüsiv suund, mille äärmuslikuks väljenduseks on taani õpetlase E. Moltke ülimalt skeptilised seisukohad: Bernt Notke kunstnikutegevus on paljas kunstiajalooline fantaasia, tegelikult oli ta ainult tubli ettevõtja, kes kasutas maalijaid, kujureid ja teisi meistrimehi tellimuste täitmisel. Taas ilmne liialdus. Tõde Notkest hakkab alles selguma ja seda tuleb ilmselt otsida eespool toodud äärmuslike arvamuste vahelt. Muidugi oli Notke kunstnik. Lübecki dokumentides mainitakse teda korduvalt maalijana. Et ta tõepoolest oli samal ajal ka kujur (resp. puunikerdaja), selle teevad vastuvaidlematuks hilisemad avastused.
Ingrid Mölleri biograafiline romaan kuulsast hollandlasest maalikunstnikust Vermeer van Delftist. Raamat annab tõepärase pildi Delfi sfinksi ühest elulõigust, kasutades maksimaalset teadaolevat dokumentaalselt kinnitatud faktistikat, mille külge on lisatud kunstiline jutustus kunstniku elust, vestlustest ja loomingust 17. sajandi Hollandis. Illustreeritud värvireprodega.
Sisukord:
- Sillaehitus aegade hämaruses
- Antiikmaailma sillad
- Tänapäeva sillaehituse koidikul
- Uus lehekülg
- Teras – ainuvalitseja
- Ilmub uus konkurent
- Maailmarekordid ja rippsillad
- Sillaehitus täna … ja homme
Voldemar Ermi raamat "Lähtemeistrid: artikleid ja uurimusi 19. sajandi eesti kunstist" ilmus 1984. aastal kirjastuses Kunst. 144-leheküljeline teos käsitleb 19. sajandi Eesti kunstiajalugu, sisaldades artikleid ja uurimusi, mida on kujundanud Benjamin Vasserman.
Annab ülevaate kiviaja ja pronksiaja kunstist endise Nõukogude Liidu aladel. See hõlmab paleoliitikumi skulptuure, kaljujooniseid (nt Karjalas, Siberis), neoliitikumi kunsti ning hilisemaid dolmeneid ja kurgaane, jaotades need küttide ning maaviljelejate kultuuridesse.
arhitekt Andres Alver
luuletaja Doris Kareva
kunstnik Andrus Kasemaa
kunstnik Ando Keskküla
näitleja Kersti Kreismann
näitleja Jüri Krjukov
baleriin Kaie Kõrb
dirigent Peeter Lilje
kirjanik Mihkel Mutt
režissöör Ingo Normet
pianist Kalle Randalu
Koomiksiraamat, kus tegutsevad Ulmik, Tundel, Kraaps, Krahv ja teised tuttavad tegelased samast sarjast nagu autori raamatus „Kolm lugu“.