Kunst ja arhitektuur

Raamat kaasneb näitusega „Nad hakkasid kõnelema“ Kumu kunstimuuseumis (07.02.–03.08.2025). Rahvusvaheline grupinäitus ja seda täiendav raamat käsitlevad keha ja keskkonna põimitust järskude keskkonnamuutuste ja nendest tingitud ebavõrdsuse ajastul. „Nad hakkasid kõnelema“ toob kokku üle 15 kunstniku, mõtleja ja kirjutaja. Tihti inimtegevuse tagajärjel toimuvad kiired keskkonnamuutused peegelduvad kohalikes elanikes ja kogukondades, kelle identiteet ja elatusallikad on tihedalt seotud maaga. Need avalduvad vaimse kannatusena, mis kehasse talletununa kandub edasi järeltulevatele põlvedele, kes tajuvad sidemete katkemist ümbritsevaga. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest. Tekstikirjutajatena on käesolevasse raamatusse panustanud kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo, keskkonnasotsioloog Outi Autti ning kirjanik ja tõlkija Mirjam Parve. Kunstnikud: Pia Arke, Eglė Budvytytė, Merike Estna, Sofia Filippou & Eline Selgis, John Grzinich, Joanna Kalm, Johann Köler, Ruth Maclennan, Outi Pieski & Biret Haarla Pieski & Gáddjá Haarla Pieski, Mia Tamme, Sasha Tishkov, Vive Tolli

Raamat kaasneb näitusega „Ükssarvik võlumetsas“ Niguliste muuseumis (07.09.2024–06.04.2025). Ükssarvik on müstiline, salapärane ja püha loom, kes on sajandite jooksul kandnud eri rolle nii rahvapärimuslikus mütoloogias kui ka kõrgetes kodades, koguni tõsimeelsetes teaduslikes raamatutes. Tänapäeval kuulub ta fantaasia- ja popkultuurimaailma, kuid veel mõnisada aastat tagasi oli ta inimeste arvates tõeliselt olemas. Kes on ükssarvik ja miks esineb ta kauni hobuse kujul? Käesolev raamat kutsub avastama salapärase ükssarviku tähendust läbi ajaloo ning kohtuma ükssarvikutega 16.–21. sajandi esemetel ja kunstiteostel. Varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad tema kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad. Eesti kogudest pärit teosed esitlevad meile ükssarviku siinset kohalolu ja tähtsust. Praegusel ajal kannab ükssarvik aga uusi tähenduskihte, esinedes tegelasena fantaasiakirjanduses ja lasteanimatsioonides, sümboliseerides vabadust ja armastust ning tähistades miljardi dollari väärtuse ületanud edukaid iduettevõtteid.

Tihenev linn, rohepöörde suundumused ja üha reguleeritum ruumikasutus on linnaaia olemust drastiliselt muutnud. Raamatus lahatakse pärast trükise „Söödav linn I“ avaldamist aset leidnud plahvatuslikku linnaaianduse arengut Tallinnas ja mujal Eestis. Kui eelmises raamatus tutvustati suuresti välisnäiteid, et valdkonda siingi populariseerida, siis uues väljaandes on uuritud eelkõige Eesti linnaianduse tüpoloogiaid ja nende mõju. Linnaaianduse eri külgi vaadeldakse kesksest ruumipoliitika vaatevinklist. Väljaandes on käsitletud linnaaianduse formaalseid ilminguid, aga ka improviseeritud ad hoc algatusi, ning analüüsitud peale linnaaedade vormikeele ühtlasi nende sotsiaalset mõju üksikisikule, kohaidentiteedi tekkele ja üldisemalt linna arengule.

Põhjala tehases 2022 mais aset leidnud luule – ja maali ühisnäitusel "Vastukaja" põhinev raamat sisaldab Elo Viidingu luuletusi Santa Zukkeri maalidele, mis on käesolevas väljaandes fotodena ära toodud. Santa Zukkeri maastikumaalid on loodud klassikalise maalitunnetusega, mille kompositsioone kunstnik mänguliselt minimaliseerib. Tema abstraktsed teosed aga lähtuvad värvimängudest, mida rütmistavad reljeefsed piirid, luues mitmekihilise ruumitunnetusega maalipindu. Kahe looja omavaheline dialoog ei ole kaugeltki eskapistlik, vaid võtab sõna maailmas toimuva suhtes, tuues eri kunstivormid kahekõne kaudu teineteisele lähemale.

Voldemar Ermi raamat "Lähtemeistrid: artikleid ja uurimusi 19. sajandi eesti kunstist" ilmus 1984. aastal kirjastuses Kunst. 144-leheküljeline teos käsitleb 19. sajandi Eesti kunstiajalugu, sisaldades artikleid ja uurimusi, mida on kujundanud Benjamin Vasserman.

Mirjam Hinn on abstraktse ja dünaamilise kujundikeelega eesti maalikunstnik, kelle loomingut iseloomustab kohatine pintslitõmmete lopsakus, puhtad värvipinnad, intensiivsed koloriidid, õrnuse ja jõulise dünaamika kokkumäng ning intuitiivsed kompositsioonid. Raamat sisaldab fotomaterjali Hinni olulisematest näitustest ja annab põhjaliku ülevaate kunstniku senisest loomingust. Hinni loomingut aitavad mõtestada artiklid kunstiteadlastelt Kadri Asmer ja Tõnis Tatar. Raamatu on kujundanud Martin Lazarev ning tekstid tõlkinud Ilmar Anvelt.

Kunstiajaloolase Tiiu Talvistu (1955–2020) kirjutatud monograafia "Ado Vabbe. Wunderbar" annab põhjaliku ülevaate Vabbe loomingulisest tegevusest ja eluloost, mis ulatus ühest sajandist teise – kunstnik oli tunnistajaks kahele maailmasõjale ja ühiskondlike olude drastilisele muutusele. Lisaks rikkalikult illustreeritud artiklile sisaldab raamat mahukat reproduktsioonide plokki ja teoste kataloogi, biograafiat ja mitu lisa. Paljud Vabbe teosed on reprodutseeritud esmakordselt.

"Kehateraapiline fotoraamat: Yoni portreed" koondab kunstilised ja intiimsed must-valged fotod Eesti naistest, tuues esile iga naise unikaalsuse. Fotoraamat avab naiselikkuse ilu ja erilisuse, pakkudes nii esteetilist elamust kui ka eneseteadlikku rännakut.

Fotoraamat ülistab naiste sisemist ilu ja pakub võimalust seda uutmoodi vaatama hakata. Kõik, kes naiste kehasid esmakordselt nii lähedalt näevad, saavad läbi kunsti võimaluse ligi pääseda ülimale naiselikkusele läbi Yoni küllusliku vormi.

Fotoraamatu anonüümsed fotod kajastavad julgeid naisi, kes on söandanud oma keha avada kunstilisel fotosessioonil ning kes on pärast sessiooni näinud endast uue nurga ja rakursi alt tehtud fotosid ning tundnud täielikku imestust ja hingeliigutust oma enese ilu üle. Korduvalt on öeldud, et see oli rännak, mis mõjus hoitud ruumis sügavalt ja tervendavalt.

Fotode autor on kunstnik ja fotograaf Rannar Laur, kes on alati imetlenud naiselikku ilu, mis on kui Jumalannade kehastus Maa peal. Seda ilu kunstina jäädvustades soovib Rannar näidata naistele endile, milline mõõtmatu sügavus neis igaühes peitub.

Fotoraamatut täiendavad lühilood naiseks olemisest, oma keha avastamisest ja sügavamast kehakontakti loomisest iseendaga. Lühilugude autor on Helena Veidenbaum.

Raamatu eessõna on kirjutanud terapeut Sille Ruus.

 

Therapeutic photo art book brings together artistic and intimate black-and-white photographs of Estonian women, highlighting the uniqueness of each individual. The photo book reveals the beauty and distinctiveness of femininity, offering both an aesthetic experience and a journey of self-awareness.

The book celebrates women’s inner beauty and invites viewers to see it from a new perspective. For those encountering women’s bodies so closely for the first time, art provides a pathway to approach the essence of femininity through the abundant form of the Yoni.

The anonymous photographs portray brave women who dared to reveal their bodies in an artistic photoshoot. Afterward, many of them experienced a profound sense of wonder and awe when seeing themselves from new angles, touched deeply by their own beauty. Again and again, participants have said it was a journey that, within a safe and supportive space, felt deeply healing.

The photographs are created by artist and photographer Rannar Laur, who has always admired feminine beauty as a manifestation of the Goddess embodied on Earth. By capturing this beauty as art, Rannar seeks to show women themselves the immeasurable depth that resides within each of them.

The photo book is complemented by short stories about being a woman, discovering one’s body, and creating a deeper connection with oneself. The short texts are written by Helena Veidenbaum.

The foreword to the book is written by therapist Sille Ruus.

"Kallis vari, kallis valgus" on ühest küljest album, mis võtab kokku Kõuhkna tööde paremiku, teisest küljest on see kunstnikuraamat, mis avab autori ilmavaadet, arengukaart ning võtab kokku ühe ajastu kunsti- ja kunstniku elus. Neid elusid käsitleb raamatus pikem intervjuu (küsis Lisete Velt), mis püüab seostada nii teose kui autori sisemise ja avaliku sfääri. Huvitava rakursi alt kirjutas raamatusse mõtiskluse Kõuhkna kunstikuraatorist õde Liisi Kõuhkna, kes andis tervikule biograafilise mõõtme. Teose on kujundanud kunstnik ja Kõuhkna hea kolleeg Merike Tamm. Ning raamatu lõpuosast saame lugeda Kõuhkna tööde tõlgendusi meeshäälelt, Joonas Hellermalt. Et Kõuhkna on tuntud ka välismaal, saab kõiki tekste lugeda raamatus nii eesti kui inglise keeles. Vilen Künnapu Anna Kõuhknast (Sirp, 18.09.2020): "Kunstniku maalid on rõõmsameelsed, dekoratiivsed, puhastes pastelsetes toonides ja üsna moekad. Ta manifesteerib naise maailma. Mulle on antud luba naise eest kõneleda, ütleb ta. Paralleele võib tuua art nouveau ja art deco esteetikaga. Talle meeldivad Klimt, Paul Gauguin ja loomulikult meie Aili Vint ning Malle Leis. Viimaseid nimetab ta jumalateks. Tema piltidel on tugev struktuur, seal näeb geomeetriat ja koguni omaleiutatud kubismi. Vanaisade ja vanaemade kunst on seal transformeerunud õrnaks ja peenetundeliseks vibratsiooniks, vabaks hingeseisundiks. Kõuhknal on oma stiil. Tundub, et see on noore kunstniku kohta isegi liiga täiuslik."

Eesti professionaalse kunsti lugu pole kuigi pikk, vaid poolteist sajandit, kuid seda tähelepanuväärsem on selle kiire ja radikaalne muutus 20. sajandi alguses ‒ akademismist otse modernismi! Eelmise sajandi alguses tegutsema hakanud kunstnikud ja nende looming, mis praegu kuulub meie klassika kullafondi, pani aluse eesti kunstilugu kujundanud väärtussüsteemile. Nende kunstnike looming väärib suuremat tuntust, neis teostes on mitmeid kihistusi, mis on veel siiani uurimata või mida tuleks tänapäevase pilguga üle vaadata.

"Lasnamäe-Beginnings and endings" a hardcover art book by Marita Liivak. The artist's experience of growing up in an infamous neighborhood is now gathered and printed into a book with beautiful images. Read about the stories behind the images and find remarks and additional tales previously untold by the artist.

Rohkete reproduktsioonidega lühiülevaade kunstniku elust ja loomingust. Raamatul on vene- ja inglisekeelne kokkuvõte.

Suure Rannavärava suurtükitorn, mida tunneme Paksu Margareetana, on Tallinna vanalinna üks imposantsemaid rajatisi. Eesti Meremuuseum tunneb vaid sügavat uhkust, et aastakümneid tagasi nende teed ristusid. Just nende müüride vahel leidis muuseum oma algse sisu ja hoo. Torni tee 16. sajandi esimesest veerandist tänasesse päeva on olnud pikk ja täis pöördeid, millest nii mõnigi võinuks saatuslikuks saada – massiivne rajatis on suutnud üle elada nii tulekahju, plahvatuse kui ka aastakümnetepikkuse hüljatuse, kus vihmavesi ja võsastumine andsid oma parima, et neid paekivimüüre murda. Tänaseks on see vägev suurtükitorn jõudnud aga uude etappi. Seda suuresti tänu aastatel 2018–2019 toimunud põhjalikele rekonstrueerimistöödele. Arheoloogilised kaevamised on olnud selle protsessi ülioluliseks osaks, tuues päevavalgele müüre, rajatisi ja käike, millest varasem täpne teave puudus. Iga uus teadmine, mis on nende tööde käigus talletatud, on leidnud tee nii raamatu "Paks Margareeta" kaante vahele kui ka peagi avatava ekspositsiooni koosseisu, mille avamine toimub 29. novembril. Kui varasemates käsitlustes on kompleksi kaitsefunktsioon jäänud suurema tähelepanuta, siis tänu põnevatele arheoloogilistele avastustele korrigeerib "Paks Margareeta" selle vea, võrreldes torni suurtükkide tulejõudu teiste omasugustega. Hiljem paindus küll torni sõjaline tähendus elu praktiliste vajaduste ees ja nii ongi need paksud paekivimüürid võõrustanud nii kasarmut, ladu kui ka vanglat. Need pole olnud küll kõige helgemad hetked torni pikas loos, ent omamoodi vajalikud, aidates Paksul Margareetal jõuda tänasesse päeva.

Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg oli möödas ning tema täht kaasaegsete silmis juba langemas. Romaan on kirjutatud ometi austusavaldusena vanameistrile, püüdes inimlikult mõista tema kannatusi.

Rembrandt on maalikunstis samasugune ikoon kui Leonardo da Vinci või Raffael ning võib-olla veel suuremgi kunstnik kui tema kuulus eelkäija ja eeskuju Rubens. Rembrandti loomeaeg langes kokku Hollandi vabariigi kuldajastuga. Aga nagu teisigi väga suuri kunstnikke, ei saa Rembrandti seostada ühegi koolkonnaga – tema anne oli selleks liiga mitmekesine. Tema igapäevaseks leivateenistuseks olid portreed ja paljude arvates jääb ta suurimaks portretistiks, mida kinnitavad ka tema paljud vapustavalt ausad autoportreed.

Ruumikoreograafia Esimene väljaanne. Pärandus Ruumikoreograafia on ruumi ja liikumiskunsti ühendav väljaanne. Ruumi käsitletakse siin laia mõistena, kontekstina, kus puutuvad kokku erineva ajalooga ehitised, rajatised, maastik ja loodus. Ruumis liikumise viisiks on valitud tants, sest mitmekesist keskkonda — ja seda keskkond kindlasti on, kui süvenenult vaadata — on parim avada mitmekülgse liikumise kaudu. Ruumikoreograafia on üles ehitatud fotoseeriatena, kus kord liigub tantsija, kord lavastaja, luues visuaalse jutustuse.

Raamat kaasneb näitusega "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" Kumu kunstimuuseumis 12. oktoober 2018 – 3. veebruar 2019. Näitus "Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes" oli esmakordselt eksponeeritud Orsay Muuseumis Pariisis 10. aprill – 15. juuli 2018. Näitus on osa Eesti Vabariik 100 sündmuste programmist. Näitusel on esindatud ligi 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näha saab Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise jpt Eesti, Läti ja Leedu kunsti suurnimede loomingut nelja Balti muuseumi – Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi – kogudest. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Käesolev kataloog on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist, mille juhatab sisse Rodolphe Rapetti essee "Terra incognita”. Rapetti essee on kantud ambitsioonist tuua Baltimaade kunstnike looming, mida autor hindab unikaalseks nähtuseks sümbolismi rahvusvahelises kontekstis, laiemalt Lääne-Euroopa kunstipubliku teadvusesse. Lisaks rikkalikule pildimaterjalile sisaldab kataloog näitusel eksponeeritavaid teoseid tutvustavaid tekste kolme Balti riigi kunstiuurijatelt.

Anton Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, graniit, marmor, pronks, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.

Skulptor 100. sünniaastapäevaks välja antud ülevaade kunstniku elust ja loomingust. Illustreeritud fotodega; kokkuvõte vene, inglise, saksa ja soome keeles.

Album hõlmab eesti graafikat 19. sajandi lõpust 1960-ndate aastateni ning annab ülevaate parimatest töödest.

Raamat annab ülevaate nõukoguliku ehitustegevuse kujunemiskäigust, üleminekust industriaalsetele ehitusmeetoditele, ehitustööstuse väljaarendamisest (plokk- ja paneelkonstruktsioonid), ehitustempo tõstmisest suurpaneel-ehitusviisi abil, projekteerimistööde ümberkorraldamisest jms.

Eesti Kunstnike Liidu 9. aastanäituse "Enesepaljastus" läbivaks mõtteks oli suunata kunstnikke ennast paljastama – olgu siis vaimses, füüsilises, sotsiaalses või mingis muus tähenduses. Valgustama nii enese loomingu kui ka isiksuse uusi või lihtsalt seni varjul olnud külgi. Ehk siis tulema kapist välja kui kasutada viimase aja menuväljendit. Samuti oli eesmärgiks tuua osalevate kunstnike jaoks aastanäituse formaati värskendavat vaheldust ja natuke närvikõdi, pakkudes samas mõtteainet kunstnikuks olemise ja kunstniku rolli üle muutuvas maailmas, eriti aga Eesti Vabariigis aastal 2009.

"Enesepaljastuse" teema pakuks personaalsete paranoiade, esteetiliste maaniate ja muude loominguliste salapahede eksponeerimise kõrval sirgjoonelise võimaluse kõikmõeldava egotsentrilise, nartsissistliku ja autoerootilise kunstiloome esitamiseks ning paljalt-ringi-lippamise aktsioonide tutvustamiseks publikule nii dokumentatsioonina kui ka live-formaadis.

Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade aastate 1919–1943 Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

Rahvusvaheliselt tuntud eesti kaasaegse kunstniku mahukas kataloog annab ülevaate Toomiku loomingust 1980. aastate lõpust tänaseni. Sissejuhatuses tutvustatakse Kumu kunstimuuseumis toimunud näitust (08.03.–20.05.2007); seejärel käsitletakse Toomiku varasemaid teoseid – videosid, performance’eid, installatsioone ja maaliloomingut. Lisaks tekstidele Viktor Misianolt, Thomas McEvilley’lt ja Hanno Soansilt sisaldab kataloog Heie Treieri põhjalikku intervjuud kunstnikuga ning hulgaliselt reproduktsioone.

Eesti ühe olulisema kunstikoguja Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni kataloog toob lugejateni muuseumikuraatorite valiku kogu pärlitest, tutvustades selle väärtuslikemaid, Euroopa kunstiloos kaasa rääkivaid teoseid. Samuti käsitleb raamat mitmeid küsitava autori ja valmimisdaatumiga šedöövreid, siit võib leida koopiaid, kordusi ja alles avastamist vajavaid töid, mis omal parimal moel iseloomustavad kunstiajaloo mitmekihilist loomust ning Johannes Mikkeli kui kollektsionääri lootusi, ootusi ja suurt kunstiarmastust. Johannes Mikkeli kunstikogule pühendatud muuseum avati 1997. aastal Eesti Kunstimuuseumi filiaalina Kadrioru lossi endises köögimajas.

Ülevaade skulptor Juhan Raudsepa elust ja loomingust. Illustreeritud fotodega.

Lühike ülevaade kunstniku elust ja loomingust eesti ja vene keeles. Lisaks 12 värvilist reproduktsiooni.

Näitusega tähistas Eesti Kunstnike Liit oma eellase, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu (EKKKÜ) asutamise 90. aastapäeva.

Näituse esimene osa „A-L“ oli avatud 03.03.-25.03.2012.

Näituse teine osa „M-Ü“ oli avatud 29.03.-15.04.2012.

Eesti Kunstnike Liidu 21. kevadnäitus Tallinna Kunstihoone kõigil kolmel ekspositsioonipinnal annab tunnistust Eesti elujõulisest kunstikogukonnast ja tõmbab tähelepanu Tallinnale kui uudseid ja põnevaid elamusi pakkuvale kunstielukeskusele.

Ülimalt keerulisel ajal aitab kevadnäituse väljapanek edendada kogu Eesti kunstielu, esitledes erineva taustaga kunstnike loomingut, kes mitmesuguseid väljendusvahendeid kasutades käsitlevad laia teemaringi ning on loonud ainulaadsed kindla kontseptsiooniga tööd.

Eesti Kunstnike Liidu 22. aastanäituse osalejad valis žürii koosseisus Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liidu asepresident), Riivo Anton (kunstitoetaja), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president), Stella Mõttus (Vana-Võromaa Kultuurikoja ja Kanal galerii galerist) ja Siim Preiman (Kunstihoone kuraator). Taotluste üldine tase oli žürii sõnul erakordselt kõrge: 244 osalemissoovist valiti näitusele 72 kunstnikku.

Vano Allsalu hinnangul on üle põlvkondade ulatuvad küsimused ja eripalgeliste teoste ning autorite vastastikused kõnetused selle näituse üks põnevamatest tasanditest: „Kevadnäitusel ilmutab eesti kunst end liigirikka kooslusena – see on mitmekesisuse manifestatsioon, erinevate kunstniku-minade, vaimsete hoiakute ja visuaalsete käekirjade kokkusaamiskoht. Saame ülevaate sellest, millised teemad ja tunded on nende silmis ja südames olulised.“

Seekordse, Kunstihoone Lasnamäe paviljonis toimuva Eesti Kunstnike Liidu 23. Kevadnäituse ruumivõimalused on Vabaduse väljaku saalidest tublisti väiksemad. Sestap ka väiksem osalejate – mitte taotluste! – arv. Ligi 270 taotlejast pääsesid töödega näitusele vaid 50 kunstnikku.

Enamasti on kevadnäitustel esinejate hulgas olnud palju spontaanselt abstraktse kujundiga töötavaid, aga ka naiivselt romantilisi kunstnikke, seekord pole kummagi esindatus näitusetervikus silmatorkav. Praegune väljapanek on tavapärasest kontsentreeritum, siiski ka segasem ja kirjum, selles ei joonistu välja korduvaid mustreid. Nagu alati, segunevad siingi erineva tausta ja oskustega tegijad, nagu alati, peegeldab žürii valik – mis polnud sugugi üksmeelne, kaugel sellest! – ka ühist lootust avastada uusi suhtumisi ja häid tegijaid

Käesolev kogumik peegeldab Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisosakonna väärikat poole sajandi pikkust ajalugu. Ülesehituselt kronoloogiline artiklite valik tutvustab konservaatorite igapäevatööd alates osakonna loomisest 1975. aastal kuni kaasajani. Igat kümnendit sissejuhatavas peatükis avavad autorid tolle ajaperioodi tagamaid ning visandavad pildi konserveerimisosakonnas toimunust. Juhtumiuuringute valik on tehtud subjektiivselt, eesmärgiga näidata konservaatori töö eri tahke ning anda sõna võimalikult paljudele kunagistele ja praegustele kolleegidele.

Raamat koosneb kolmest osast: Ruumilise kujutise geomeetria, Ruumilise kujutise geomeetria ja maali tähenduslik plaan, Ruumi kujutamine ja tunnetusprotsessid

Raamat käsitleb Madalmaade maalikunsti arengut 15.-17. sajandil, hõlmates selliseid kunstnikke nagu Jan van Eyck, Hieronymus Bosch, Pieter Brueghel vanem, Peter Paul Rubens ja Rembrandt Harmensz van Rijn. Sisaldab peatükke olustikumaali, maastikumaali ja natüürmordi kohta ning ajastu tähtsamate sündmuste kronoloogiat.

Elulooromaan Leonardo Da Vinci elust

Käesolevas teoses pole eesmärgiks mitte niivõrd rahvakunstialane analüüs, kui just selle unikaalse pärandi tutvustamine.

Paul Kammi loomingut tutvustav kunstiraamat. Album koondab valiku autori teoseid, näidates tema kunstilist käekirja ja loomingu põhisuundi. Väljaande keskmes on Kammi graafiline ja maaliline pärand. Albumi on koostanud ja eessõna kirjutanud Olev Soans. Albumis leidub ligi kakskümmend reproduktsiooni, mida täiendavad lühitekstid, sealhulgas venekeelne kokkuvõte.

Käesolev väljaanne annab ülevaate kunsti- ja arhitektuuriajaloost. Selle eesmärgiks on avardada ning süvendada noorte kunstialaseid teadmisi ja kunstimõistmist. Kunsti arenguprotsessi jälgimisel on silmas peetud selle sõltuvust ühiskondlik-poliitilistest teguritest ning varasemast kunstipärandist. Suures osas on ajalooliste kunstiepohhide vaatluse aluseks ajastu kunstipilti kujundanud kunstiteoste ja arhitektuuriobjektide analüüs, millest visuaalse ettekujutuse annavad lisatud joonised ja reproduktsioonid. Raamatu lõpus on toodud tekstis esinevate isikunimede ning arhitektuurimälestiste ja monumentide register, samuti kunstiajalooliste oskussõnade selgitus.

Freudi metapsühholoogia Psühhoanalüüs ja kunstiloometeooria Freudi kunstiloometeooria Tänapäeva psühhoanalüütikud kunstiloomest Kunstiloome ja alateadvus Psühhoanalüüs kunsti osast inimese elus Psühhoanalüütiline kultuuriteooria Kunstiteoste psühhoanalüütilise uurimise metodoloogia Freudi sümboliteooria Psühhoanalüüs ja kodanlik kunst

Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuste konserveerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Brošüüris tutvustatakse lühidalt sõnas ja pildis järgmisi Tallinna kirikuid: Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Katariina kirik, Issandamuutmise kirik, Rootsi-Mihkli kirik, Jaani Seegi kirik, Ukraina kreeka-katoliku kirik, Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, Siimeoni ja Hanna kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeter-Pauli kirik, Jaani kirik, Kaarli kirik, Aleksander Nevski katedraal, Kalju baptisti kirik, Nõmme Rahu kirik, Kõikide Kurbade Lohutaja Jumalaema kirik, Adventisti kirik, Nõmme Ristija Johannese kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeteli kirik

Näitusekataloog annab ülevaate kolme ülevaatenäituse väljapanekust.

Tehnobia, 03.06-09.07.2006, Tallinna Kunstihoone, kuraator Leonhard Lapin.

Diverse universe II, Tehnobia performanceprogramm, kuraator Non Grata.

Kurja lilled, 17.08-10.09.2006 Hobusepea ja Draakoni galerii, 17.08-04.09.2006 Hop galerii, kuraator Elin Kard.

Kunstikirjutus Eestis 1900-1918 = Kunstschreibung in Estland von 1900 bis 1918. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.