Kunst ja arhitektuur

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Mirjam Hinn on abstraktse ja dünaamilise kujundikeelega eesti maalikunstnik, kelle loomingut iseloomustab kohatine pintslitõmmete lopsakus, puhtad värvipinnad, intensiivsed koloriidid, õrnuse ja jõulise dünaamika kokkumäng ning intuitiivsed kompositsioonid. Raamat sisaldab fotomaterjali Hinni olulisematest näitustest ja annab põhjaliku ülevaate kunstniku senisest loomingust. Hinni loomingut aitavad mõtestada artiklid kunstiteadlastelt Kadri Asmer ja Tõnis Tatar. Raamatu on kujundanud Martin Lazarev ning tekstid tõlkinud Ilmar Anvelt.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Mikkeli muuseumis (25.04.–11.10.2015) ja sisaldab muuseumi kogudes olevate lehvikute kataloogi ning artikleid lehvikute ajaloost, kollektsioneerimisest ja konserveerimisest. Üle 30 esemest koosnevas Eesti Kunstimuuseumi hinnalises lehvikukollektsioonis on esindatud need 18.–20. sajandi esimese poole olulised moeaksessuaarid nii Lääne-Euroopast ja Venemaalt kui ka Hiinast ja Jaapanist. Ajaloolistel lehvikutel avaneb miniatuurselt tolleaegne maailm: seltskonnaelu- ja kombed, mood ja poliitika.

"Viis piletit Suurde kanjonisse ja tagasi" on 1996. aastal Egmont Estonia poolt välja antud 48-leheküljeline Walt Disney koomiksiajakiri, kus pardionu Robert koos kolme üleannetu vennapojaga otsib suurt varandust.

Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Kadrioru kunstimuuseumis toimuva näitusega "Vene valitsejad" (20.10.2006-27.05.2007 ja 15.06.–09.09.2007) kaasnev mahukas raamat sisaldab oma ala tunnustatud erialaspetsialistide artikleid nii Venemaalt (Riiklik Ermitaaž) kui ka Eestist (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikool).

Teemad: Vene valitsejate portreed Eesti muuseumide kogudes; Vene valitsejate külaskäigud Eestimaale; Vene valitsejate portreed Riikliku Ermitaaži näitustel jne. Raamat on rikkalikult illustreeritud ja sisaldab Vene keiserlike ordenite loetelu, teoste kataloogiosa ja Vene valitsejate eluloolisi andmeid.

Käesoleva mitteulatusliku väljaande ülesandeks on tutvustada eesti töötajaid vene kunstnike-realistide loominguga XIX sajandil, kes on tuntud "peredvižnikute" nime all, samuti tutvustada nende parimate teostega, mis on uhkuseks ja ehteks meie muuseumidele. Peredvižnikute teostes on kujutatud ümbritsevat tegelikkust suure armastusega kõige koduse vastu, mis on nende poolt edasi antud kirglikult ja veendumusega selles, et nende ideeline, tsaari-Venemaa varjukülgi piitsutav kunst samal ajal suudab tagada parema tuleviku eest võitlevate inimeste õigust.

Satiirikogumik karikatuuridega. Eessõna: L. Remmelgas.

Põhjala tehases 2022 mais aset leidnud luule – ja maali ühisnäitusel "Vastukaja" põhinev raamat sisaldab Elo Viidingu luuletusi Santa Zukkeri maalidele, mis on käesolevas väljaandes fotodena ära toodud. Santa Zukkeri maastikumaalid on loodud klassikalise maalitunnetusega, mille kompositsioone kunstnik mänguliselt minimaliseerib. Tema abstraktsed teosed aga lähtuvad värvimängudest, mida rütmistavad reljeefsed piirid, luues mitmekihilise ruumitunnetusega maalipindu. Kahe looja omavaheline dialoog ei ole kaugeltki eskapistlik, vaid võtab sõna maailmas toimuva suhtes, tuues eri kunstivormid kahekõne kaudu teineteisele lähemale.

EKL 10. aastanäituse kataloog sisaldab näituse kuraatori Enn Põldroosi eessõna, EKL aastanäituste kronoloogilist nimekirja, valikut 10. aastanäituse pressikajastustest, aastanäitusel „Vastandumised“ eksponeeritud teoste reproduktsioone ja osalenud kunstnike näitusetegevuse lühikokkuvõtteid.

Raamat kaasneb näitusega "Värvide tants. Soome modernistlik kunst" Kadrioru kunstimuuseumis (04.03.‒20.08.2023). 20. sajandi esimestel kümnenditel loodud modernistlik Soome kunst sündis kahe vastandliku suundumuse mõjuväljas: ühelt poolt romantiseeriv rahvuslike müütide ja sümbolite loome, teisalt Lääne-Euroopast lähtunud uuenduslikud, kunstniku ja kunstiteose individuaalsust ja autonoomiat väärtustavad voolud. Näituse kataloogis on esindatud Soome 20. sajandi esimeste kümnendite otsijad ja mässajad: silmapaistvad maalikunstnikud Alvar Cawén, Väinö Kunnas, Jalmari Ruokokoski, Tyko Sallinen, Yrjö Ollila ja teised, kes poliitiliselt motiveeritud kunsti asemel soovisid väljendada kunstniku sisemist kogemust ja subjektiivseid loomingulisi valikuid. Projekt "Värvide tants. Soome modernistlik kunst" jätkab Eesti Kunstimuuseumi ja Soome muuseumide koostöönäituste traditsiooni. Näitus ja kataloog on olulised ka Soome kunstiteaduse jaoks, kuna need toovad avalikkuse ette ka sellist materjali, mis asub Eesti Kunstimuuseumi hoidlates ning on olnud pikka aega Soome uurijate jaoks suhteliselt tundmatu. Näitena võib tuua Väinö Kunnase legendaarsesse tantsude sarja kuuluva maali "Punane tants".

Enam kui paar tuhat aastat tagasi valmistatud vanakreeka keraamikat on tänapäevani säilinud rohkesti ning selle maalingud on suurepärane allikas antiikaja inimese eluolu ning maailmapildi tundmaõppimiseks. Kreeka vaaside kaunid pildid ja mitmekesine vormivalik annavad tunnistust nii kreeklaste praktilisest meelelaadist, väljendusrikkusest kui iluihalusest. Kreeka vaaside elukaare juurde kuulub ka nende sajanditepikkune uurimislugu, mis avab samm-sammult vaaside ja nende maalingute valmistamise tehnoloogia arengu, otsib tõlgendusi maalingute ideestikule ja inimeste eluviisile. Esmakordselt eesti keeles vanakreeka keraamikast süsteemset ülevaadet pakkuv raamat on mõeldud kõigile, kes huvituvad maailma asjadest ja arengutest, kuid kindlasti antiigi- ja kunstihuvilistele.

Käesolev köide tutvustab huvilistele taas vähetuntud tahke Tallinna pikast ja sisukast ajaloost.

Sisu:
Heino Gustavson 70
ARTIKLID
Tallinna mündimeistrid 16. sajandil
Võrdlev mördianalüüs Tallinna raekoja ehitusetappide määramisel
Tallinna raesaali piltvaibad
Võrdlevaid tähelepanekuid Tallinna ja Helsingi rahvastiku vitaalsusest 18. sajandil
Muudatustest Kaasani kiriku arhitektuuris
Kindlusrajatis - kasarm - vangla
Tarbekunsti Ateljee tegevusest Tallinnas 20. sajandi algul
AS Kopli Kinnisvarad
EX ARCHIVO CIVITATIS REVALIENSIS
Tallinna sadama 18. sajandi II poole portooriumiraamatud Tallinna Linnaarhiivis
Linnamuusik Ernst Jacob Tewese varaloend
Bernt Notke ja Pühavaimu kiriku peaaltar. Kunstniku kiri raele
MISTSELLID
Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi sünd
Malest vanas Tallinnas
VÄHETUNTUD PILTE
J. Pfaffi leivatööstus (1866)
Vanim teadaolev meierei kujutis Eestis (1780)
MÄLESTUSI
Naissaart mäletades
RETSENSIOONE JA ÜLEVAATEID
KROONIKA

Käesoleva albumi eesmärgiks on tutvustada Tartu Riikliku Ülikooli Teadusliku Raamatukogu graafikakogu, millesse on talletatud arvukalt Lääne-Euroopa 16.-18. sajandi meistrite teoseid.. Raamat sisaldab 74 reproduktsiooni XVI-XVIII sajandi graafikast Tartu Riikliku Ülikooli teaduslikust raamatukogust.

Raamat avab lugejale kogu maailmas tuntud Eesti graafiku Eduard Wiiralti seni tundmatu poole. Raamatu on koostanud kunstiteadlane Jüri Hain. Wiiralti loomingu kohta on aegade jooksul avaldatud erinevaid käsitlusi, ent enamasti on neis vaadeldud kunstniku tuntumaid töid. Raamat tutvustab lähemalt Wiiralti seni avalikkusele tundmatuid töid, mida on kokku 55. Kolmteist artiklit avavad lugejale kunstniku elu ja loominguga seotud vähem tuntud seiku. Raamatuga on lisana kaasas neli Eduard Wiiralti haruldast graafikatrükist.

Selles raamatus räägitakse maalikunstist ja maalikunstnikest

See väike ajalooraamat viib meid põnevale reisile läbi inimloomingu 100 000 aasta. Alustades eelajalooliste inimeste jäetud jälgedest, näitab Charlotte Mullins meile varaseid meistriteoseid, nagu terrakotaarmee ja Exekiase maalitud vaasid, ning jutustab renessansiajastu lugu, tutvustades Giottot ja Donatellot, van Eycki ja Michelangelot. Läbi 20. sajandi turbulentsi jälgib ta, kuidas kunstnikud rühmadesse koonduvad ja lahku lähevad, ning vaatleb teerajajaid, nagu Frida Kahlo, Jacob Lawrence ja Georgia O'Keeffe. Tänapäevast rääkides heidab ta pilgu sellistele kunstnikele nagu Ai Weiwei ja Shirin Neshat, kes arendavad kunsti kui vastupanu ühiskonnas esinevatele probleemidele ja väärnähtustele.

EKL-i korraline aastanäitus "Vabaduse väljak" esitab kunstnike uusimat loomingut ja kõnetab teemasid nagu Eesti omariiklus, võim riiklikul ja isiklikul tasandil, hingeline vabadus, kunstniku positsioon ühiskonnas, noortekultuur, kinnisvara, perekond jne. Näitus on dialoogis 1998. a. juubelinäitusega "Valiku vabadus" ning jaguneb mõtteliselt kaheks pooluseks – heledaks ja tumedaks. Kahe pooluse vahelisele alale jääb akendest avanev panoraamvaade Vabaduse väljakule, mis on ka näituse osa.

Raamat kaasneb näitusega "Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis" Kumu kunstimuuseumis 12. oktoober 2018 – 3. veebruar 2019. Näitus "Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes" oli esmakordselt eksponeeritud Orsay Muuseumis Pariisis 10. aprill – 15. juuli 2018. Näitus on osa Eesti Vabariik 100 sündmuste programmist. Näitusel on esindatud ligi 150 teost Baltimaade kunstiloo märgilistelt autoritelt 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näha saab Janis Rozentālsi, Vilhelms Purvītise, Mikalojus Konstantinas Čiurlionise, Kristjan Raua, Nikolai Triigi, Konrad Mägi, Oskar Kallise jpt Eesti, Läti ja Leedu kunsti suurnimede loomingut nelja Balti muuseumi – Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumi – kogudest. Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Käesolev kataloog on esimene põhjalik käsitlus Baltimaade sümbolismist, mille juhatab sisse Rodolphe Rapetti essee "Terra incognita”. Rapetti essee on kantud ambitsioonist tuua Baltimaade kunstnike looming, mida autor hindab unikaalseks nähtuseks sümbolismi rahvusvahelises kontekstis, laiemalt Lääne-Euroopa kunstipubliku teadvusesse. Lisaks rikkalikule pildimaterjalile sisaldab kataloog näitusel eksponeeritavaid teoseid tutvustavaid tekste kolme Balti riigi kunstiuurijatelt.

Raamat kaasneb samanimelise näitusega Kadrioru kunstimuuseumis (02.09.2016–08.01.2017) ja sisaldab näituse kataloogi ning artiklit, mis iseloomustab Eesti Kunstimuuseumi vene graafika kogu, annab ülevaate vene graafika arengutest ning olulisematest meistritest, ilmestades nende loomingut näidetega muuseumi kogus olevatest teostest. Kataloogis tutvustatakse graafikatehnikaid alates klassikalisest selgejoonelisest vasegravüürist kuni maaliliste segatehnikateni. Omaette teemana käsitletakse illustratsiooni, mida tutvustatakse nii originaalis kui raamatukujunduse osana. Estambi kõrval, mis Eestis tavaliselt kattub mõistega graafika, tutvustatakse vene kunstiteaduse traditsioone arvestades ka joonistust ja akvarelli. Ühelt poolt on tegemist paberalustel teostega, teisalt on neil trükigraafikaga muidki seoseid. Taotlevadki ju mitmed sügavtrükitehnikad akvarellilikku efekti, litograafiad on aga joonistuslikus laadis. Nii võimaldab see printsiip näidata Eesti Kunstimuuseumi kogus leiduvaid tähelepanuväärseid töid kõigilt kolmelt alalt ehk siis teoseid, mis on loodud uuritsa, pintsli ja pliiatsiga. Kataloog on esimene sedavõrd põhjalik vene graafika käsitlus eesti keeles.

Sisu: Noori raamatukunstnikke. R. Loodus Fotograafilisest reaalsusest nüüdisaegses eesti estambis. T. Luuk Illimar Pauli vabagraafika seitsmekümnendatel aastatel ja järgneva aastakümne algul. L. Viiroja Marje Üksine. J. Hain Kaisa Puustak. V. Vabar Eesti moodsa kunstiloo lühikonspekte. Hommage à Tõnis Vint. T. Luuk Mare Vint. E. Pihlak Siim-Tanel Annus. E. Pihlak Uutest suundadest eesti plakatis. S. Vahtre Andrus Kasemaa. M. Pill Mati Vaitmaa. E. Asu-Õunas

Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektoris koostatud kogumik tutvustab 1970.–1980. aastail kunstielus end maksma pannud kunstnikke, taotlemata seejuures anda mingit rangelt akadeemilist, terviklikku koondülevaadet. Üldistavate artiklite kõrval on rohkem ruumi antud 1970. ja 1980. aastatel meie kunsti tulnud uutele kunstnikele, kelle panus on kunsti palet otsustavalt muutnud. Mõned artiklid on algvariandis perioodikas avaldatud, kuid käesoleva kogumiku tarvis ümber töötatud, enamik on aga kirjutatud käesoleva väljaande jaoks ja avaldatakse esmakordselt. Koostaja tõstab eriti esile avaartikliks olevat leedu kunstiteadlase Victoras Liutkuse kirjutist, kus tutvustatakse leedu kolleegide hinnanguid meie noorte maalijate loomingule, võrreldakse eesti ja leedu maali, näidatakse kahe maalikoolkonna vastastikust mõjuprotsessi. Rotaprint-väljaanne. Illustreeritud must-valgete fotodega (44 lehel).

Kumu kunstimuuseumis toimunud Ülo Õuna loomingu ülevaatenäitusega (19.06.–01.11.2009) kaasnenud raamat. Eesti väga omanäolise modernistliku skulptori Ülo Õuna (1940–1988) materjalikasutus ja kontseptuaalse mõtlemise eripära on senini ainulaadne kogu Põhja-Euroopas. Raamat sisaldab ülevaadet kunstniku elust ja loomingust ning on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja teoste reproduktsioonidega.

Raamat kaasneb näitusega „Ükssarvik võlumetsas“ Niguliste muuseumis (07.09.2024–06.04.2025). Ükssarvik on müstiline, salapärane ja püha loom, kes on sajandite jooksul kandnud eri rolle nii rahvapärimuslikus mütoloogias kui ka kõrgetes kodades, koguni tõsimeelsetes teaduslikes raamatutes. Tänapäeval kuulub ta fantaasia- ja popkultuurimaailma, kuid veel mõnisada aastat tagasi oli ta inimeste arvates tõeliselt olemas. Kes on ükssarvik ja miks esineb ta kauni hobuse kujul? Käesolev raamat kutsub avastama salapärase ükssarviku tähendust läbi ajaloo ning kohtuma ükssarvikutega 16.–21. sajandi esemetel ja kunstiteostel. Varauusaegsed haruldased kuninglikud esemed Rootsi Kuninglikust Relvakambrist avavad tema kujutiste sümboolset tähendust ja kasutust ajal, kui Rootsi kuningad valitsesid Eesti- ja Liivimaad. Eesti kogudest pärit teosed esitlevad meile ükssarviku siinset kohalolu ja tähtsust. Praegusel ajal kannab ükssarvik aga uusi tähenduskihte, esinedes tegelasena fantaasiakirjanduses ja lasteanimatsioonides, sümboliseerides vabadust ja armastust ning tähistades miljardi dollari väärtuse ületanud edukaid iduettevõtteid.

Raamat kirjeldab tunneliehitust, alates esimestest teadaolevatest Babüloonias kuni nendeni, mis alles paberil ja plaanides. Juttu on suurtest veealustest tunnelitest ja neist, mis ehitatud läbi Alpide. Eri peatükk on pühendatud Moskva metroole. Raamatus on rohkesti fotosid. Teos pakub sisukat lugemisvara kõigile, kes huvituvad ehituse ja inseneriteaduse ajaloost.

Bernt Notke elu ja looming on ammust aega köitnud kunstiajaloolasi nii meistri kodumaal Saksamaal kui ka mujal Põhja-Euroopas, sealhulgas meil. Avaldatud seisukohti võib üldjoontes jagada kaheks. 1930. aastate lõpul Sakslase W. Paatzi mahukas monograafias oli kulmineerunud mitmeti äärmuslikult idealiseeritud suund, millega hiljem liitus ka S. Karling ja mis kohati üpris suvalise stiilikriitika abil atribueeris Notkele või ta töökojale peaaegu kõik vähegi tähelepanuväärsed anonüümsed puuskulptuurid ja maalid mitmel pool Läänemeremaades, sealhulgas Soomes, Eestis ja Lätis. Tulemuseks oli ideaalpilt Bernt Notkest kui 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul alles tugevasti hiliskeskaegse elu- ja mõttelaadiga Põhja-Euroopas veel täiesti erandlikust, kõrgemasse kihti kuulunud vabakunstnikust, tohutu tegevushaarde ja võimekusega meistrist, kes valdas mitte ainult maalikunsti ja puuskulptuuri, vaid oli ka menukas graafik ja kullassepp. Sajandi teisel poolel pääses Notke-uurimises kõlama kriitiline, eelkõige tõsiasju arvestav ja analüüsiv suund, mille äärmuslikuks väljenduseks on taani õpetlase E. Moltke ülimalt skeptilised seisukohad: Bernt Notke kunstnikutegevus on paljas kunstiajalooline fantaasia, tegelikult oli ta ainult tubli ettevõtja, kes kasutas maalijaid, kujureid ja teisi meistrimehi tellimuste täitmisel. Taas ilmne liialdus. Tõde Notkest hakkab alles selguma ja seda tuleb ilmselt otsida eespool toodud äärmuslike arvamuste vahelt. Muidugi oli Notke kunstnik. Lübecki dokumentides mainitakse teda korduvalt maalijana. Et ta tõepoolest oli samal ajal ka kujur (resp. puunikerdaja), selle teevad vastuvaidlematuks hilisemad avastused.

Raamatus antakse populaarses käsitluses põgus ülevaade kõrgehitiste – tornide, mastide, pilvelõhkujate ehitamise ajaloost. Püütakse kirjeldada esimesi inimkätega ehitatud, meieni mitte säilinud tornehitisi, räägitakse suurimaist ja kuulsamaist kirikutornidest, samuti tule-, vee- jt. seesuguste tornide ehitamisest. Suur osa raamatust on pühendatud nüüdisaegseile teras- ja raudbetoontornidele ja pilvelõhkujatele ning nende loojatele, samuti on püütud vastata küsimustele, kui kõrgeks kasvavad need hiiglased homme. Raamatus on rohkesti fotosid. Teos pakub sisukat lugemisvara kõigile, kes huvituvad ehituse ja inseneriteaduse ajaloost.

Album annab ülevaate maalikunstniku Toomas Vindi elust ja loomingust. Üle poole albumi mahust moodustavad reprod.

Kunstikirjutus Eestis 1900-1918 = Kunstschreibung in Estland von 1900 bis 1918. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.

Kunstikirjutus Eestis 1864-1900 = Kunstschreibung in Estland von 1864 bis 1900. Alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis.

Siin esitatud alliktekstid koos lühikeste sissejuhatuste, annotatsioonide ja kommentaaridega annavad ülevaate kunstikirjutuse ja kunstielu arengust Eestis alates 18. sajandi viimasest veerandist kuni 1918. aastani. Läbi on töötatud mitte üksnes kunstiajaloolised ja kunstikriitilised tekstid, vaid ka artiklid ja teated kunstielust, reisikirjeldused, õpikud ja mineviku kunstipärandit käsitlevad ajaloolised notiitsid.

Näitusekataloog annab ülevaate kolme ülevaatenäituse väljapanekust.

Tehnobia, 03.06-09.07.2006, Tallinna Kunstihoone, kuraator Leonhard Lapin.

Diverse universe II, Tehnobia performanceprogramm, kuraator Non Grata.

Kurja lilled, 17.08-10.09.2006 Hobusepea ja Draakoni galerii, 17.08-04.09.2006 Hop galerii, kuraator Elin Kard.

Tartu Kunstimuuseumi põhikogu kataloog on koostatud ajaloolisel printsiibil. See on muuseumi I põhikogu kataloog eesti kunsti osas ja hõlmab materjali rahvusliku kunsti tekkimisest 19. sajandi keskpaigast kuni 1917. aastani (sh) seisuga 1. jaanuar 1986. Kataloog ei sisalda kogu eesti vanemat kunsti TKM-is. Esindatud on maalikogu, akvarelli- ja pastellikogu, joonistuste kogu, graafika- ja skulptuurikogu. Kataloogi ei ole võetud teaduslikus arhiivis olnud kogu, kus on rohkesti eskiise, etüüde ja kavandeid, mis 1980. aastal toodi teaduslikust arhiivist põhikogusse seoses terve muuseumile kuuluva kunstikogu ühtekoondamisega. Välja on jäetud ka tarbekunst, kus varasemast ajast on põhiliselt mööblit ja mis moodustab omaette terviku iseseisvaks väljaandeks.

Raamatus jutustatakse tänava kui kollektiivse eluruumi ja arhitektuuriansambli ajaloolisest arengust epohhiloonud näidete varal. Kirjutatud populaarses vormis, mõeldud laiale lugejaskonnale, mõistmaks kriitiliselt oma elukeskkonda ja aitamaks kaasa selle edasisele arengule.

Sisu: *Rehetuba ja selle põline sisustus *Taluelamu ja selle sisustus alates XIX sajandi II poolest *Lauad *Istmed *Voodid *Hällid *Kirstud *Kapid *Kummutid *Valgustid Ohtrate mustvalgete ja värvifotodega. Kokkuvõte ja illustratsioonide nimetused saksa ja vene keeles. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, talurahvaarhitektuur, eluruumid, sisustus, talurahvamööbel, eesti etnograafia, rahvakunst, tarbekunst, käsitöö, kunstialbumid

Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 senitmeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad kui ka vaesed ja väetid

Teosesse on koondatud 1975. aastal asutatud lastekunstikooli ajalugu, õpetajate intervjuud, vilistlaste mälestuskatked ning arvukalt fotosid ning õpilastöid. Lugejale pakutakse esimest korda laiemat ülevaadet eesti kunstimaastiku tugisamba kujunemisloost ning näidatakse, kuivõrd kaalukas on olnud Tallinna Kunstikooli roll loovisiksuste kujunemisloos.

Tallinna Kirikurenessanss on ajalooliste ja muinsusväärtuslike pühakodade restaureerimise projekt, mis seab eesmärgiks kirikute restaureerimise, kultuuriväärtuste konserveerimise, kiriku tornide, kabelite ja krüptide avamise ja eksponeerimise. Brošüüris tutvustatakse lühidalt sõnas ja pildis järgmisi Tallinna kirikuid: Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik, Pühavaimu kirik, Oleviste kirik, Katariina kirik, Issandamuutmise kirik, Rootsi-Mihkli kirik, Jaani Seegi kirik, Ukraina kreeka-katoliku kirik, Kaasani Jumalaema Sündimise kirik, Siimeoni ja Hanna kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeter-Pauli kirik, Jaani kirik, Kaarli kirik, Aleksander Nevski katedraal, Kalju baptisti kirik, Nõmme Rahu kirik, Kõikide Kurbade Lohutaja Jumalaema kirik, Adventisti kirik, Nõmme Ristija Johannese kirik, Nikolai Imetegija kirik, Peeteli kirik

Näituse kataloog.

"Kutsusime kunstnikke looma linnateemalisi teoseid, et leida kujutatavast neid märke, mis võiksid ilmekalt iseloomustada tänast linnakeskkonda, kõnekate detailidena osaliseltki täiendada jutustusi kaasaegsest linnast ning urbanistlikust kultuurist.
Näituse koostajaid huvitab, kuidas kunstnik tunneb end tänases kapitali survele allutatud linnas, kus forsseeritud majandusprotsessid on tihti kaotanud ajaloolist mälu kandvaid paiku ning tähendusrikkaid kohti, standardiseerinud ja unifitseerinud sotsiaalseid praktikaid, et siis mõtiskleda selle üle, kas on võimalik säilitada mälu ja identiteeti nende muutuste sees. Loodame leida peegeldust sellest, millised linnailmingud on tähendusrikkad kunstniku eluringis, kuis talletuvad teoses tema linnatrajektoorid, kokkupuuted ajaloo, inimeste, kohtadega. Tekib küsimus, kas ühiskondlike kordade vahetumise mõjul ajalooprotsessidesse tekkinud lõtk – “hüpe” sotsialistlikust käsumajanduse ühiskonnast kapitalistliku heaoluriigi poole - on olnud piisav kohanemiseks ning andnud aega korrastavaks enesekirjeldamiseks, et tunda end kohalviibijana ajas ja ruumis. Tahame vaadelda, millise hoiaku ja käitumisviisi tänase linnakeskkonna suhtes on kunstnik valinud — rahulolu, kriitilisuse, ükskõiksuse, minevikust pidet otsiva romantilise nostalgia ...
Ja lõpuks, kas jäädvustustes kunstniku ja linna kokkupuudetest ülenevad mingid teemad ja märgid sümboliteks, mis iseloomustaksid avaramalt seda aega ja ruumi.
Täname kunstnikke, kes olid valmis jagama oma linnakogemust!"
Külli Aleksanderson"

Raamat kaasnes Kumu kunstimuuseumi näitusega "Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku” (27.09.2013–12.01.2014). "Sünkroonist väljas” käsitleb eelkõige eesti helikunsti arenguid 1960. aastatest kuni kaasajani välja. Enne 1990. aastaid saame rääkida heliga seotud praktikatest, kuna helikunsti termin võeti teadlikumalt ja laiemalt kasutusele alles 1990. aastatel. Eesti helikunsti ajalugu iseloomustab episoodilisus ja järjepideva diskursuse puudumine. Siiski saab seda vaadelda helikunsti üldiste arengute taustal läbi nende üksikute eksperimentide ja teoste, mis meie ajani on säilinud. Kaasaegsest eesti helikunstist saab rääkida alates 1990. aastate lõpust ning Kiwa ja Raul Kelleri tegevuse algusest. Raamatus on kuus artiklit: kuraatoritekstid Ragne Nukilt ja Kati Ilveselt nii näituse retrospektiivse kui ka kaasaegse osa kohta, Kiwa annab ülevaate nõukogude helikultuurist, Rootsi kirjandusprofessor Teddy Hultberg kirjutab Ilmar Laabani teksti/heli loomingust, Sven Vabar loob läbi lapsepõlve meenutuste ajaloolise fooni raadiokultuurist ning Kaur Garšnek ja Katrin Parbus kirjutavad tehnoloogia eksperimenaalsest vaimust.

Käesolev raamat jutustab tõepäraselt keraamika arengust läbi aegade, kusjuures faktilist materjali lisavad järelsõna ja põhjalikud kommentaarid.