Kunst ja arhitektuur
"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.
Eesti Kunstimuuseumi filiaalis, Kadrioru kunstimuuseumis toimuva näitusega "Vene valitsejad" (20.10.2006-27.05.2007 ja 15.06.–09.09.2007) kaasnev mahukas raamat sisaldab oma ala tunnustatud erialaspetsialistide artikleid nii Venemaalt (Riiklik Ermitaaž) kui ka Eestist (Eesti Kunstimuuseum, Tartu Ülikool).
Teemad: Vene valitsejate portreed Eesti muuseumide kogudes; Vene valitsejate külaskäigud Eestimaale; Vene valitsejate portreed Riikliku Ermitaaži näitustel jne. Raamat on rikkalikult illustreeritud ja sisaldab Vene keiserlike ordenite loetelu, teoste kataloogiosa ja Vene valitsejate eluloolisi andmeid.
Põhjala tehases 2022 mais aset leidnud luule – ja maali ühisnäitusel "Vastukaja" põhinev raamat sisaldab Elo Viidingu luuletusi Santa Zukkeri maalidele, mis on käesolevas väljaandes fotodena ära toodud. Santa Zukkeri maastikumaalid on loodud klassikalise maalitunnetusega, mille kompositsioone kunstnik mänguliselt minimaliseerib. Tema abstraktsed teosed aga lähtuvad värvimängudest, mida rütmistavad reljeefsed piirid, luues mitmekihilise ruumitunnetusega maalipindu. Kahe looja omavaheline dialoog ei ole kaugeltki eskapistlik, vaid võtab sõna maailmas toimuva suhtes, tuues eri kunstivormid kahekõne kaudu teineteisele lähemale.
Käesolev köide tutvustab huvilistele taas vähetuntud tahke Tallinna pikast ja sisukast ajaloost.
Sisu:
Heino Gustavson 70
ARTIKLID
Tallinna mündimeistrid 16. sajandil
Võrdlev mördianalüüs Tallinna raekoja ehitusetappide määramisel
Tallinna raesaali piltvaibad
Võrdlevaid tähelepanekuid Tallinna ja Helsingi rahvastiku vitaalsusest 18. sajandil
Muudatustest Kaasani kiriku arhitektuuris
Kindlusrajatis - kasarm - vangla
Tarbekunsti Ateljee tegevusest Tallinnas 20. sajandi algul
AS Kopli Kinnisvarad
EX ARCHIVO CIVITATIS REVALIENSIS
Tallinna sadama 18. sajandi II poole portooriumiraamatud Tallinna Linnaarhiivis
Linnamuusik Ernst Jacob Tewese varaloend
Bernt Notke ja Pühavaimu kiriku peaaltar. Kunstniku kiri raele
MISTSELLID
Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi sünd
Malest vanas Tallinnas
VÄHETUNTUD PILTE
J. Pfaffi leivatööstus (1866)
Vanim teadaolev meierei kujutis Eestis (1780)
MÄLESTUSI
Naissaart mäletades
RETSENSIOONE JA ÜLEVAATEID
KROONIKA
Bernt Notke elu ja looming on ammust aega köitnud kunstiajaloolasi nii meistri kodumaal Saksamaal kui ka mujal Põhja-Euroopas, sealhulgas meil. Avaldatud seisukohti võib üldjoontes jagada kaheks. 1930. aastate lõpul Sakslase W. Paatzi mahukas monograafias oli kulmineerunud mitmeti äärmuslikult idealiseeritud suund, millega hiljem liitus ka S. Karling ja mis kohati üpris suvalise stiilikriitika abil atribueeris Notkele või ta töökojale peaaegu kõik vähegi tähelepanuväärsed anonüümsed puuskulptuurid ja maalid mitmel pool Läänemeremaades, sealhulgas Soomes, Eestis ja Lätis. Tulemuseks oli ideaalpilt Bernt Notkest kui 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul alles tugevasti hiliskeskaegse elu- ja mõttelaadiga Põhja-Euroopas veel täiesti erandlikust, kõrgemasse kihti kuulunud vabakunstnikust, tohutu tegevushaarde ja võimekusega meistrist, kes valdas mitte ainult maalikunsti ja puuskulptuuri, vaid oli ka menukas graafik ja kullassepp. Sajandi teisel poolel pääses Notke-uurimises kõlama kriitiline, eelkõige tõsiasju arvestav ja analüüsiv suund, mille äärmuslikuks väljenduseks on taani õpetlase E. Moltke ülimalt skeptilised seisukohad: Bernt Notke kunstnikutegevus on paljas kunstiajalooline fantaasia, tegelikult oli ta ainult tubli ettevõtja, kes kasutas maalijaid, kujureid ja teisi meistrimehi tellimuste täitmisel. Taas ilmne liialdus. Tõde Notkest hakkab alles selguma ja seda tuleb ilmselt otsida eespool toodud äärmuslike arvamuste vahelt. Muidugi oli Notke kunstnik. Lübecki dokumentides mainitakse teda korduvalt maalijana. Et ta tõepoolest oli samal ajal ka kujur (resp. puunikerdaja), selle teevad vastuvaidlematuks hilisemad avastused.
Näitusekataloog annab ülevaate kolme ülevaatenäituse väljapanekust.
Tehnobia, 03.06-09.07.2006, Tallinna Kunstihoone, kuraator Leonhard Lapin.
Diverse universe II, Tehnobia performanceprogramm, kuraator Non Grata.
Kurja lilled, 17.08-10.09.2006 Hobusepea ja Draakoni galerii, 17.08-04.09.2006 Hop galerii, kuraator Elin Kard.
Tartu Kunstimuuseumi põhikogu kataloog on koostatud ajaloolisel printsiibil. See on muuseumi I põhikogu kataloog eesti kunsti osas ja hõlmab materjali rahvusliku kunsti tekkimisest 19. sajandi keskpaigast kuni 1917. aastani (sh) seisuga 1. jaanuar 1986. Kataloog ei sisalda kogu eesti vanemat kunsti TKM-is. Esindatud on maalikogu, akvarelli- ja pastellikogu, joonistuste kogu, graafika- ja skulptuurikogu. Kataloogi ei ole võetud teaduslikus arhiivis olnud kogu, kus on rohkesti eskiise, etüüde ja kavandeid, mis 1980. aastal toodi teaduslikust arhiivist põhikogusse seoses terve muuseumile kuuluva kunstikogu ühtekoondamisega. Välja on jäetud ka tarbekunst, kus varasemast ajast on põhiliselt mööblit ja mis moodustab omaette terviku iseseisvaks väljaandeks.
Teosesse on koondatud 1975. aastal asutatud lastekunstikooli ajalugu, õpetajate intervjuud, vilistlaste mälestuskatked ning arvukalt fotosid ning õpilastöid. Lugejale pakutakse esimest korda laiemat ülevaadet eesti kunstimaastiku tugisamba kujunemisloost ning näidatakse, kuivõrd kaalukas on olnud Tallinna Kunstikooli roll loovisiksuste kujunemisloos.
Näituse kataloog.
"Kutsusime kunstnikke looma linnateemalisi teoseid, et leida kujutatavast neid märke, mis võiksid ilmekalt iseloomustada tänast linnakeskkonda, kõnekate detailidena osaliseltki täiendada jutustusi kaasaegsest linnast ning urbanistlikust kultuurist.
Näituse koostajaid huvitab, kuidas kunstnik tunneb end tänases kapitali survele allutatud linnas, kus forsseeritud majandusprotsessid on tihti kaotanud ajaloolist mälu kandvaid paiku ning tähendusrikkaid kohti, standardiseerinud ja unifitseerinud sotsiaalseid praktikaid, et siis mõtiskleda selle üle, kas on võimalik säilitada mälu ja identiteeti nende muutuste sees. Loodame leida peegeldust sellest, millised linnailmingud on tähendusrikkad kunstniku eluringis, kuis talletuvad teoses tema linnatrajektoorid, kokkupuuted ajaloo, inimeste, kohtadega. Tekib küsimus, kas ühiskondlike kordade vahetumise mõjul ajalooprotsessidesse tekkinud lõtk – “hüpe” sotsialistlikust käsumajanduse ühiskonnast kapitalistliku heaoluriigi poole - on olnud piisav kohanemiseks ning andnud aega korrastavaks enesekirjeldamiseks, et tunda end kohalviibijana ajas ja ruumis. Tahame vaadelda, millise hoiaku ja käitumisviisi tänase linnakeskkonna suhtes on kunstnik valinud — rahulolu, kriitilisuse, ükskõiksuse, minevikust pidet otsiva romantilise nostalgia ...
Ja lõpuks, kas jäädvustustes kunstniku ja linna kokkupuudetest ülenevad mingid teemad ja märgid sümboliteks, mis iseloomustaksid avaramalt seda aega ja ruumi.
Täname kunstnikke, kes olid valmis jagama oma linnakogemust!"
Külli Aleksanderson"