Ajalooline romaan

Romaan Tallinna keskklassi (ohvitseride, ametnike, ärimeeste) elust aastail 1938-1941. Peategelasteks on neli õde oma perekondadega. Salongiromaani sugemetega teosele annab ängistava tagapõhja vääramatult lähenev traagiline ajaloohetk, mil võõras vägivallarežiim purustab kõik.

Kolm teost, mis moodustavad nii sündmustikult kui ka ühiste tegelastega triloogia eestlaste muistsest vabadusvõitlusest, on esimene ulatuslik kujutus meie varasemast ajaloost. "Aita" toob meieni selle aja, millal eestlased olid liivlastega ühel meelel ning kaitsesid vanemate Aatso, Kaupo, Imanta ja Lembitu juhatusel oma rahva vabadust võitluses sakslastega. Huvitavaim ja esteetiliselt kaaluvaim on jutustus "Leili". Liivlaste vanem Kaupo laseb ennast piiskop Meinhardil ristiusku meelitada, hoolimata sellest, et ta on lubanud oma rahva usust mitte iialgi taganeda. "Vambolas" võitleb Kaupo ühes oma malevaga juba koos sakslastega eestlaste vastu. Elus romantiliselt häälestatud, oli Saal seda ka oma kirjanduslikus loomingus. Lootes leida rahva iseteadvusele õhutust eesti rahva minevikust, vabadusvõitluse aegadest, tungis ta nii sügavale kodumaa minevikku, kui sel ajal oli selleks andmeid. Romantilisi tegelasi ümbritseb romantiline loodus. Vanad hiied, kuu ja taevatähed aitavad luua tagapõhja tegelaste käitumisele.

„Ajalugu voolab" on ajalooliste sissevaadetega põimitud perekonnasaaga, jutustades perekond Cho loo läbi kolme põlvkonna. Teos kirjeldab haaravalt, kuidas tonghak'i mässajate poolt mõrvatud maavanema kolm järglast – kaks poega ja tütar – elavad üle üleminekuajastu ja tulevad toime muutuvate oludega. Nende eluloolised sündmused on seotud korea rahva kannatusterohke ajalooga, alates Chosŏni dünastia hääbumisest 19. sajandi lõpul kuni Jaapani okupatsiooni lõppemiseni pärast Teist maailmasõda.

Kirjanik oli kõigest 25-aastane, kui avaldati tema teos "Alasti ja surnud" (1948), mis tegi Maileri peagi maailmakuulsaks. Selles raamatus kajastuvad autori kogemused Filipiinide sõjatandrilt. Lugu räägib rühmast Ameerika sõdureist, kes saadeti üht Vaikses ookeanis asuvat saart üle võtma. Romaan, mida on peetud üheks paremaks Teist maailmasõda kajastavaks teoseks üldse, kirjeldab realistlikult sõjakeerisesse sattunud meeste tundeid võõral maal. Iga tegelase olemus avatakse ükshaaval ja sügavuti. Raamatu lõpuks on lugeja kohtunud hulga erinevate ja huvitavate kangelastega, kes tegutsevad tõepärases õhkkonnas. Ameerika kirjanik Norman Mailer (1923) on tuntust kogunud ka ajakirjanikuna. Tema vastuolulised vaated Ameerika elukorraldusele on tekitanud tuliseid diskussioone. Mailer on lõpetanud maineka Harvardi ülikooli ning lõi Teises maailmasõjas kaasa nii seersandi kui ka ajakirjanikuna. Norman Mailer on pälvinud kaks mainekat Pulitzeri auhinda.

Kirjastuse Tänapäev 2013. aasta romaanivõistluse võidutöö räägib loo maarahva soost talutüdrukust Anest ja tema väikesest pojast ajal, mil Liivimaast rullus üle meie ajaloo viimane kohutav katkulaine ning maa hakkas pikkamisi kosuma sõja, taudi ja ikalduse raskest laastamistööst.

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Romaani tegevus toimub Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja päevil ning autor püüab kirjeldada tolleaegset tsivilisatsiooni nii, et see püüdleb rahu ja harmoonia poole. Romaani peategelane leiab, et on saatusest märgitud mees ning püüab leida oma kohta kiiresti muutuvas maailmas, milles revolutsioonilised liikumised tekivad hetkega, impeeriumid lõhutakse ja võimu püütakse jagada kohutavas heitluses punaste ja valgete vahel.

Anya Setoni ajalooline romaan Inglismaa ajaloost 11. sajandil, normannide vallutusretkest Inglismaale ning Norra viikingite avastusretkest Gröönimaale ja Ameerikasse.

Romaani tegevus algab Prantsusmaal 1389. aasta 20. augustil, päeval mil 18-aastane ebatavaliselt kaunis printsess Isabel, Baieri hertsogi Stefani tütar ja kuningas Charles VI naine, sõitis pidulikult esimest korda kuningannana Prantsuse kuningriigi pealinna.

Selle abieluühenduse peale vaadati kuningriigis väga lootusrikkalt. Oli ju teada, et surres oli kuningas Charles V avaldanud soovi, et ta poeg sõlmiks abielu Baieri printsessiga ja saaks sellega võrdseks Inglise kuninga Richardiga, kes oli abiellunud Saksa kuninga õega.

Charles VI valitsemisaeg (1380-1422) oli Prantsusmaale üks raskemaid, kuna kuninga nõdrameelsus ja Isabeli truudusetus põhjustasid kuningriigis veriseid tülisid, mis viisid laastava kodusõjani.

Baltisaksa kultuur on lahutamatu Eesti kujunemisloost, see on osa Eesti tervikust. "Balti tragöödia" on romaanitriloogia, mis jutustab baltisakslaste loo siin maal, ning arvestades selle rahvusrühma traagilist lõppu – kui Teise maailmasõja hakul oldi sunnitud ümberasumis-üleskutsele alluma ning maha jätma oma 700-aastane kodumaa. Triloogia algab 20. sajandi alguse tüüpilise mõisaelu idülliga. Ei puudu siit ju ka vastuolud talurahvaga, samuti eneseidentiteet ja -vastandus keisrivõimule. Lõpuks jõutakse keerulistesse Vene revolutsiooniaastatesse ja sõja-aegadesse, mis jätavad Balti aadlikud kõikide rinnete vahele.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Inglise kirjaniku Thomas Hardy (1840-1928) romaan kujutab huvitava karakteriga peategelase traagilist saatust 19. sajandi esimese poole Inglismaa väikelinna elu taustal.

Charlotte Löwensköldis kujutab autor nimitegelase, noore tulihingelise aadlineiu ennastsalgavat võitlust oma armsama, elust irdunud fanaatilise pastori Karl-Artur Ekenstedti päästmiseks. Esile kerkib pimeda emaarmastuse motiiv.

Türgi sõdade ajal oli linn pidevalt rünnakute objektiks. Buda vallutanud Ottomani impeeriumi sõdalased piirasid 1522. a. Egeri linna ümber, kuid neil ei õnnestunud linna vallutada vaatamata sellele, et türklasi oli linnakaitsjatest pea 6 korda rohkem. 40-päevase piiramise ajal kaitsesid linna ka vaprad Egeri naised. Seda Egeri kaitsmist peetakse Ungari ajaloos madjarite suurimaks võiduks. Egeri kaitsjad kirjutas surematuks Géza Gàrdonyi oma romaaniga "Egeri tähed".

Nimeka austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881–1942) viimane teos, 1944. a. ilmunud mälestusteraamat, milles pearõhk on asetatud Esimese maailmasõja eelse ja aegse ning kahe maailmasõja vahelise poliitilise situatsiooni ja Euroopa kultuurielu analüüsimisele.

Frederic Manningi, ise I maailmasõja läbi teinud mehe raamatu kangelane on Bourne, lihtsõdur rindel. Eneseteadliku ja haritud mehena tahavad ülemused teda kadetikursustele saata, tema aga eelistab jääda ridadesse, mis kõik on kistud üleüldisse võitlusse ellujäämise eest hulluks läinud maailmas. Püüdes mõista ning kirjeldada mõistmatut ja kirjeldamatut, erineb Manningi teos teistest maailmasõja raamatutest, kujutades hariliku Briti sõduri elu, mida võrdväärselt täitsid nii rividrill, ümberpaigutused, puhkus ja "niisama vedelemine" kui ka lahingumöll ja kaotusekibedus.

"See on üks parimaid ja väärikamaid teoseid inimestest sõjas, mida ma iial lugenud olen."  - Ernest Hemingway

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.

..Aasta 1860. Itaalia "risorgimento" laine on haaranud Sitsiilia, Bourbonide kantsi. Garibaldi juhtimisel maabub saarel kangelaslik "tuhat". Sellest saab alguse sügavate ühiskondlike muutuste protsess. 

Fabrizio Salina, romaani peakangelane, on küllalt tark, et ajalookäigule mitte vastu panna, aga muutunud tegelikkusega leppimiseks siiski liialt mineviku külge seotud. Ta püüab tegelikkusest põgeneda ja seda oma observatooriumi seinte vahel unustada, kuid see ei õnnestu -- vürstliku palee rahu häirib ajaloolise progressi kõmin.
Salinast erinevalt leiab tema nõbu Tancredi (vaesunud aadlik, kuid energiline ja taibukas noormees) sündmuste keerises kiiresti oma koha. Ta hakkab garibaldilaseks ja võidab erilise vaevata ka tõusik Calogero Sedàra tütre Angelica käe.
Tükkhaaval kaotab oma küüned Sitsiilia aristokraatide sümbol -- uhke gepard, kelle asemele astub noor, kiskjalik ja salakaval kodanlus.

Romaani "Grand Hôteli fenomenaalsed naised" tegevus hõlmab eelmise sajandi alguse üheksat aastat ning rajaneb Wilhelmina Skoghi ja Stockholmi maailmakuulsa Grand Hôteli kütkestaval lool. Jutustus algab ühel külmal detsembriööl. Kuningas Oscar II lossi vastas teisel pool vett paiknevale Stockholmi säravale kroonijuveelile Grand Hôtelile on osaks saanud eesõigus võõrustada esimest Nobeli preemia laureaatide banketti, aga hiilgava fassaadi, pressitud livreede ja laitmatult küpsetatud laanepüü taga varjab juhatus saladust: uhke asutus töötab kahjumiga. Hotelli päästma kutsutud võimeka Wilhelmina Skoghi kõrval on selle loo peategelased provintsihotellist pealinna proua Skoghi alluvusse võetud Ottilia Ekman, tema noorem õde Torun Ekman, kasuperes kasvanud ja lõpuks koos Märta Erikssoni ja Beda Johanssoniga hotelli majandusosakonnas esimest korda siirast sõprust kogev Karolina Nilsson, mehe vägivalla all kannatav majapidamisosakonna juhataja Margareta Andersson ning hotellis elav õuedaam Elisabet Silfverstjerna, kellel on varjata omaenda valus saladus.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

Mihkel Aitsami (1877–1953) raamat on põnev seiklusjutt, mis põhineb ajaloolistel isikutel ja sündmustel. Selle raamatu lugemine on heaks sissejuhatuseks ajalooga tegelemiseks, sest kellel vähegi huvi tekib, võib minna Tartus Liivi tänaval Ajalooarhiivi ja ise Urgen-Sternbergi toimikutega tutvuma hakata. 1936. aasta suvel käis autor Hiiumaal uurimisreisil ning raamatu fotomaterjalid pärinevad just sealt. Ajaloolise romaani peategelane parun Otto Reihold Ludvig von Ungern-Sterneberg oli kõrgelt haritud ja laia silmaringiga mees, kes püüdis vabalt omaenese reeglite järgi elada. Põimuvate tegevusliinide hulgast kerkivad esile vabadusse pürgiva talupoeg Leemeti, kapten Malmi ja Hiiumaalt väljasaadetavate rootslaste omad.

Norra kirjanduse klassiku Sigrid Undseti (1882-1949) keskajaainelise romaanidiloogia "Olav Audunipoeg" I osa, milles kujutatakse nimitegelase elukulgu lapseeast kuni keskikka jõudmiseni, tema armastuse lugu oma kasuõe vastu. Selle armastuse nimel sooritab ta raske kuriteo, mille paine mõjutab kogu tema ülejäänud elu.

Kolmapäeval, 10. aprillil 1912. aastal lahkus RMS Titanic Southamptonist oma esimesele reisile New Yorki. Neli päeva hiljem, pool tundi enne keskööd, põrkas laev vastu jäämäge. Kella kaheks öösel oli viimane päästepaat palavikulise kiiruga minema sõudnud. Siis läks suur laev kahekümne minutiga põhja ja 1500 inimest kaotas elu. "Igamees enda eest" võtab kokku need neli saatuslikku päeva, mis kadusid koos laevaga. Veel kunagi pole Beryl Bainbridge'i kasin, lakooniline stiil olnud nii efektiivne. Ei ühtki tarbetut sõna tundepinge ja reisi saatuslikkuse edastamisel. Loo jutustab Morgan, laevaliini omaniku noor sugulane; tema saatus ristub Manchesterist tulnud juudi rätsepa, hüljatud ooperilaulja ja salapärase Scurra omaga.

Selles ajaloolises romaanis, mis kujutab XVII-XVIII sajandi vahetuse Inglismaad, on vastandatud kaks maailma – kõrk ja kõikvõimas aristokraatia ja põrmu surutud lihtrahvas.

Inka-triloogia kolmas osa. Nad tulid Hispaaniast mööda merd, et vallutada muinasjutuline riik, kus templite ja paleede seinad olid kaetud kullaga – kapten Pizarro juhitud sada seitsekümmend konkistadoori kaheksakümne tuhande hämmeldunud inka vastu, kes ei osanud end kaitsta ega ka vastu hakata... Ja nii võtsidki hispaanlased kulla ja võimu enda kätte ning otsustasid jääda. Kuid Gabriel – üks konkistadooride seast – ja Anamaya – kummaliste võimetega inka printsess – armuvad teineteisesse ning inkade saatus on nüüdsest ainult nende kätes.

Raamat on Inka-triloogia esimene osa Päikeseprintsess. Teos räägib võimsa inkade impeeriumi viimastest päevadest. Kui sureb viimane vägev valitseja Huayna Capac, läidab vaen tema kahe erinevast hõimust poja vahel kodusõja. Seda kasutavad omakorda ära Hispaaniast saabunud vallutajad, kes erinevatel põhjustel on võtnud ette kurnava teekonna kaugele maale. Kõige selle keskel on kummaliste siniste silmadega tüdruk Anamaya – Päikeseprintsess – kes teab inkade suuri saladusi ning kellel on võime sündmusi ette näha.

Romaan annab laiahaardelise pildi Ivan IV-ndast, kellele bojaarid andsid hüüdnimeks Groznõi I osa: Tsaar Ivan IV palavaimaks unistuseks on jõuda välja mere äärde, omada sadamaid Läänemere kallastel, selleks et kaubelda otseselt Euroopa maadega. Ning Moskva riigis hakatakse tegema ettevalmistusi suureks sõjaks. Sõjaettevalmistuste kõrval leiab tsaar Ivan aega ka oma perekonna jaoks: autor näitab teda hellitamas oma väikesi poegi Ivani ja Fjodorit, nõu pidamas armastatud tsaarinna Anastasiaga. Oma võimu kindlustamiseks lähendab tsaar endale lihtsamast soost inimesi, tõrjudes kõrvale bojaare, kes seetõttu hauvad tsaari vastu kurje plaane ning ei poolda sõjakäiku Liivimaale. Sõja algus on edukas: Vene sõjavägi saab enda kätte Narva, Vastseliina, Tartu ja rea teisi kindlusi. Kuid bojaaride salasepitsused muutuvad üha tugevamaks, nad otsivad liitu Poola-Leedu kuningaga, tsaar kahtlustab neid ka oma abikaasa Anastassia surmas. Kõigest hoolimata tehakse veel laialdasemaid ettevalmistusi Liivi sõja jätkamiseks.

Tiberius Claudius Caesari (sündinud 743. a. ja surnud 801. a. pärast Rooma linna rajamist), ROOMA IMPE- RAATORI murerikas valitsemisaeg te- ma enda käega kirja panduna; samuti tema tapmine kurikuulsa Agrippina (imperaator Nero ema) käe läbi ning tema hilisem jumalaks kuulutamine, mida kirjeldavad juba teised isikud.

Romaan juurdleb selle üle, kas Eesti ristimine 13. sajandi alguses võinuks minna ka vägivallatult. Kas sõda jääks tulemata, kui võtaksime usu ise vastu, küsib kirjanik peategelaste suu läbi. Vaevalt on võimalik anda lõplikku seletust, miks võttis Skandinaavia usu ise vastu, Läänemere idakaldal aga tõi see kaasa koloniseerimise. Kogu Euroopa ristiusustamise taustal võib olulisemaks teguriks pidada tugevaid valitsejaid, kes asusid uue usu ja kiriku etteotsa. Eesti- ja Liivimaal neid paraku ei olnud. Siinsete rahvaste kahjuks mängis ka ajastus. 12. ja 13. sajandi vahetusel, kui ristiusu levik jõudis Läänemere idakaldani, olid Euroopa kristlikud riigid ja kirik juba piisavalt jõudu kogunud. Nõnda võisid nad endale lubada rajamaade vallutamis

See on raamat meie kõige lähemast minevikust saksa okupatsiooni aegsest taluelust. Tegevus sünnib keskmiselt jõukas talus Koosnal. Siin elatakse ainult talule ja tööle. Inimene maksab siin niipalju, kuipalju ta talu heaks suudab töötada. Haigeid ja nõrku siin ei sallita. Ja kui Jüri Pügala naine leeni jutustuse alguses sureb, siis teeb see tema mehele ja selle emale tuska ainult niipalju, et ta valis suremiseks äärmiselt ebasobiva aja siis, kui ukse ees on viljade koristamise ja peksu aeg. Muidugi kerkib otsekohe tulipalavalt esile uue naise või nende keeles uue tööinimese otsimise probleem, mis moodustabki jutustuse peamise sisu.

Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil

Raamat pakub panoraamset vaadet II maailmasõja teisest leerist, Saksamaa ja tema liitlaste selja tagant. Rindekorrespondendina liigub autor Ukraina steppides, Bessaraabias ja Karjala rindel, kuid pääseb kuulsa kirjaniku ja beau monde'i esindajana ka Rootsi kuninga salongi ja Poola kindralkuberneri pidulauda. Malaparte kirjeldused on väga värvikad ja nägemuslikud.

Leena Landeri "Käsk" räägib Soome ajaloo traagilisimast kevadest aastal 1918. Kodusõda on lõppenud valgete võiduga, punaste põgenike vool liigub kaootiliselt ida poole, mõnel pool toimub veel üksikuid lahinguid, suur osa mässulistest on juba vangilaagrites. Peagi kõlavad kogupaugud ning tuhandeid mehi, naisi ja vanakesigi langeb hukkamiskomandode püssitorude ees; nad maetakse ühishaudadesse - nimetult, matusetalituseta. Need kiired surmaotsused langetasid ning lasid täide viia rutakalt määratud kohapealsed välikohtud. Raamatu tegevuskohaks ongi üks selline vangide viisakalt nimetatud "kogumispunkt", Ruukkijoe laager, kuhu ühel kevadpäeval saabuvad 8 päeva eest kadunuks jäänud jääger Aaro ning tundmatu ülimalt kurnatud, ent uhke ja kangekaelne naisvang, kes alul keeldub sõnagi rääkimast... Kellelgi romaani tegelastest ei või olla täit kindlust ei oma saatuse ja tuleviku ega vaimutervisegi suhtes - ainus, mis on kindel, on käesolev hetk. Ometigi, hoolimata sõja süngest taustast ja surmast, mis luurab kõikjal, pole "Käsk" pessimistlik romaan, vaid jõuline ja mitmekihiline, huumoriga põimitud lugu ellujäämisest, väikeste inimeste suurtest tegudest, inimlikkusest kesk mõistusevastasust ja ebainimlikkust. Ja ka iga tegelase mineviku uus läbikaalumine - "inventuur ja konto sulgemine". Ning on aprill, kevad hakkab võimust võtma, terendub uue elu algus ja "uppunud laevad tõstetakse üles ning katkised paadid parandatakse"...

Ajalooline salongiromaan "Katariina portree" kujutab elu Eesti Wabariigis eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oma rõõmude ja muredega. Peategelasest Katariinast on saanud edukas äridaam, kellele kuulub Tallinna üks moodsamaid kübarasalonge ja kõrgema seltskonna uks on end talle juba paotanud... Ent kas teeb see ta õnnelikuks? "Katariina portree" on järjeks romaanile "Päevalilled" (2009), kuid on loetav ka iseseisva raamatuna.

1523. aastal põgeneb öö varjus Nimbscheni kloostrist üheksa nunna. Mässuliste eestvedajaks on aadlipreili Katharina von Bora (1499 - 1552) ja nende tee viib otse Wittenbergi, Martin Lutheri juurde. Mõnede arvates upsakas ja võimuahne, teiste meelest tark ja toimekas, ei kohku Katharina tagasi sellegi ees, et ise Lutherile abieluettepanekut teha. Nõnda saab temast abikaasa kõrval üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kel on kaasarääkimisõigus ka mehe elutöös, keda on maalinud Lucas Cranach ja Tizian. Usust taganenud munk ja ärajooksnud nunn - Wittenbergi ööbik ja Wittenbergi hommikutäht.

Ajalooline romaan Liivimaa ajaloost ja Kaupost.

Valev Uibopuu romaan ilmus paguluses 1948. aastal, seega vaid mõni aasta pärast Teise maailmasõja lõppu. Teose aegruum on selgelt piiritletud: see kirjeldab ühes Eesti väikelinnas aastatel 1939–1941 aset leidnud sündmusi. Kuigi linna nime romaanis ei nimetata, mõistab lugeja kiiresti, et piirilinnakese eeskujuks saab olla üksnes Valga. Just seal oligi Uibopuu 1930. aastate lõpul elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Seda, et kirjanik tunneb väikelinna olustikku ja tüpaaže hästi ning oskab neid ka tundlikult edasi anda, on tunda romaani igal leheküljel.

Romaani tegevusaeg ulatub augustist oktoobrini ab urbe condita 1116, meie ajaarvamise järgi aastal 363.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")