Romaan

Romaan

Eesti kirjandusklassiku A.H.Tammsaare viieköitelise suurteose II osa. Käesolev on III trükk, esmatrükk ilmus Noor-Eesti kirjastuses Tartus 1929.a. Jätnud Vargamäele maha tõe ja õiguse otsimisest väsinud ning tulevikulootustes pettunud isa, pöörab kirjanik nüüd kogu oma tähelepanu Andrese pojale, kellel elu alles ees ja kes sellele elule lootusrikkalt vastu astub. Teisest köitest peale esinebki Indrek romaanisarja "Tõde ja õigus" keskse, kõiki osi ühendava kujuna. Koos Indrekuga viib kirjanik lugeja romaani teises köites sootuks uude õhkkonda - maalt linna, Vargamäelt - härra Mauruse "esimese järgu" õppeasutisse. See on uus miljöö uute tegelastega, ja ainult mõnel leheküljel, kus Indrek suvel maale läheb, kohtame jälle vanu tuttavaid Vargamäelt. Samuti nagu "Tõe ja õiguse" esimeses köites, on Tammsaare ka teise köite loomisel kasutanud isiklikke mälestusi. Need mälestused on seotud kirjaniku koolipõlvega Hugo Treffneri eragümnaasiumis Tartus. Teise köite sündmustik toimub umbes kolme aasta jooksul möödunud sajandi vahetusel. Sellesse ajavahemikku langevad ka Tammsaare õpinguaastad Treffneri gümnaasiumis.

Käesoleva "Tõe ja õiguse" I osa väljaande teevad eriliseks uued ja värvikad illustratsioonid. Lugeja ees on värskete ja kaasaegsete illustratsioonidega romaan, mis annab Tammsaare sõnaväele juurde lummava pildiväe. Kunstnik Mark Antonius Puhkani isikupärased pildid võidavad vaataja südame kiiresti. Romaanile on järelsõna kirjutanud Maarja Vaino, kes aitab tänasel lugejal mõista, milles seisneb "Tõe ja õiguse" fenomen ning kui ohtralt erinevaid lugemismudeleid see romaan jätkuvalt pakub.

"Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit . - A. H. Tammsaare artiklite alfabeetiline loetelu. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, varia.

Sisaldab bibliograafiat ja registrit. Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid, kirjandusküsimused, teatrikirjad, reisimärkmed.

«Juudit» (1921) on A. H. Tammsaare esimene näidend, mis ühtlasi tähistab tema loomingulise kõrgperioodi algust. Selle teosega andis kirjanik tuntud piibliloole – Juuditi ja Olovernese draamale – moodsa tõlgenduse, mis mõjub intrigeerivalt ka tänapäeval.

Sisu:

• "Vanad ja noored"
• "Kaks paari ja üksainus"
• "Kumb oli koolmeister?"
• "Lehekandja nr. 17"
• "Viimne raha"
• "Vastukaja"
• "Käbe-Kaarel ja tema noor naine"
• "Mäetaguse vanad"
• "Tähtis päev"
• "Tõsi jah!"
• "Jõulupuu"
• "Naistevõrgutaja"
• "Pöialpoiss"
• "Kärbes, prussakas ja ämblik"
• "Kaaren ja pojad"
• "Tõde"
• "Süütu armastus"
• "Kuningas ja ööbik"
• "Ööbik ja lilled"
• "Armastus"
• "Laulik"
• "Kandlemängija"
• "Poiss ja liblikas"
• "Kuulus karsklane"
• "Näkk"

Päike on juba loojas; ainult punetav taevas näitab veel kohta, kuhu ta kadus. Kullatud pilved ümbritsevad pärjana taevaserva ja kuulutavad vanarahva arvamuse järgi tuuliseid ilmu..

"Tõe ja õiguse" II osas kajastub nii ebaõiglus kui ka allasurutud rahvustunne ja kõlama jääb mõte, et eesti rahval on õigus eksisteerida maailma ja teiste rahvastega kõrvuti. Raamat kujutab inimese võitlust kõikjale ulatuva ja kõiki puudutava tõega.

Sügisel hilja, kui algasid sajud ja kurjad ilmad, oli metsavahil kahju, et rebane ei poe magama tema tarvis pandud onni, kus ta oleks varjatud tuulte ja vihma eest. Ta tõstis küll onni toaseina äärest haopinu juurde ja asetas sissekäigu rebase magamisaseme kõrvale, mis kubude tüügaste all, aga ka nüüd ei läinud rebane varju otsima, vaid magas endisel paigal. Piitsu oleks küll hea meelega onni pugenud, et asuda Mossa läheduses, aga tema ei pääsenud august sisse, sest see oli meelega ainult rebase suuruse kohaselt tehtud. Nõnda pidi Piitsu tahes või tahtmata kuuse alt lahkuma, et kusagil ulualust otsida, kui möllasid sügisesed tormised sajud. Ühel hommikul, kui Ats läks välja oma Mossat vaatama, tuli ta suure kisaga tuppa tagasi, et see olevat kadunud. "Ää aa ikka hullu juttu," vastas temale ema. "Kes ta siis ära viis. Või on kett katki?" "Kett on maas, aga Mossat ei ole," kinnitas Ats.

Sisu:
Lühiartiklid
Ühiskonna- ja kultuurikriitilised artiklid
Kirjandusküsimused
Teatrikirjad
Reisimärkmed

Vanapagan Jürka saabub oma naise Lisetega Põrgupõhjale, et koos maa peal inimestena uut elu alustada ning õndsaks saada. Lihtsameelne ja siiras Jürka kohtub peagi oma naabri Kaval-Antsuga ning kõik muutub üha keerulisemaks. Selgub, et ka õndsaks saamine pole kaugeltki nii lihtne kui peategelasele esmalt tundub.

Anton Hansen Tammsaare ühe kuulsaima teose originaalversioon, millest leiab nii huumorit kui teravat ühiskonnakriitikat. Romaan ilmus esmakordselt pöördelisel 1939. aastal, kuid on aktuaalne oma sügava filosoofilise sõnumiga ka tänapäeva Eesti ühiskonnas.