SOODUS
Sajad raamatud väga heade hindadega!
Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!
Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.
Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.
52-aastane kirjandusõpetaja, keda kõik tundsid Absaloni nime all, sattus ootamatult tähelepanu keskmesse, kui ta andis tunnis õpilasele kõrvakiilu ja kaotas selle tõttu töö. See ootamatu sündmus šokeeris kõiki, sest Absalon oli tuntud oma leebe ja heatahtliku loomuse poolest. Ta eelistas küll sageli omaette olla, kuid ei paistnud kunagi üleolev ega halvustav ei kolleegide ega muu maailma suhtes. Keegi ei osanud arvata, et temas võiks peituda keerulisi ja varjatud hingeaspekte, mis võiksid sellist käitumist esile kutsuda.
Teos viib sind sügavale inimese sisemaailma, paljastades kihte, mida esmapilgul ei oskaks arvatagi. See on lugu, mis kutsub sind mõtlema inimloomuse keerukuse üle ja paneb küsima, kui hästi me tegelikult oma lähedasi tunneme.
Novellid
Sisu:
- "Absoluutne meister" (2006)
- "Turupäev" (2006)
- "Vilniuse alibi" (2006)
- "Farö rand" (2006)
- "Kaunid valged kalkunid" (2006)
- "Kala" (2006)
- "Elutants" (2006)
- "Kuningriigi lävel" (2006)
- "Kolme kuninga päev" (2006)
Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi.
Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.
“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.
Sisukord:
- "Neitsi"
- "Arbuja"
- "Hoor"
- "Üksik"
Romaani tegevustik toimub Lätis ja Eestis 1968. aasta augustis, mil Nõukogude Liidu väed okupeerivad Tšehhoslovakkia. Romaan on mitmetasandiline, selle põhiteema on aeg, mineviku ja tuleviku seosed.
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
"Lugu liigub küünilise ja otsesõnu kriminaalse piirimail. Siit leiab vastuse küsimusele, kuidas tekkis Eestis rikkus. Samamoodi sellele, milline on must stsenaarium. See, mis ees oodata võib ja mille puhul lõpuks me maksame kõik. Täpsemalt, peaaegu kõik. Jutustus algab 90ndate alguses. Ajal, mil kauka täitmiseks olid kõik vahendid head. Järgneval sajandil astub mängu poliitika. Koostöö erakondadega avab uued perspektiivid. Ja mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad intriigid võimukoridorides ja nende lähedal. Loomulikult ei puudu teosest personaalsed liinid ja suhterägastikud. Armastus, petmine ja ärakasutamine."
"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.
"Alkeemia" on Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.
Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarah'st üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri – tema noore näoga teisik – oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda. Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.
Valik noorte autorite loomingut raalikirjas.
Aime Hansen
Edgar Allan Poe "Berenice", tõlkinud Riho Laanemäe
Sulev Kübarsepp
Reet Tens
Harry Liivrand
Debüütkogu, kuhu omanäoline autor on kogunud 27 lähiaastatel kirjutatud lühijuttu, mida iseloomustavad vaimukus ja julge sõnastus, impulsiivsus ja ootamatu lõpplahendus. Kandvateks joonteks on satiir kaasaegse ühiskonna nõrkuste ning inimliku labasuse ja naiivsuse üle. Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt vindi üle. Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.
Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?
Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Teos sai 1996. aasta romaanivõistlusel II koha.
"Ära võetud" on psühholoogiline thriller, milles keskendutakse peamiselt peategelase aistingutele ja tajule. Romaan võitis kirjanduskonkursil "Bestseller 2015" esikoha ilukirjanduse žanris.
Angelika on noor naine, kes leiab end ühel päeval tühjast majast. Teadvusele tulles mõistab ta, et ta ei mäleta, kes ta on ja et ta ei tea, mida temaga tehtud on. Füüsiliselt nõrgana ja psüühiliselt haprana alustab ta eneseleidmise teekonda, mis on täis painajalikke flashback'e, hirmu ja ebakindlust. Naabermajas elava Oliveri abiga hakkab ta kild killu haaval avastama, mis viimase paari aasta jooksul – temalt ära võetud aastate jooksul – toimunud on.
"Olen kindel, et hullumeelselt lahedal lapsepõlvel koos oma kahe venna ja sõpradega siin Kuusalu metsade ja niitude vahel on oma osa minu romaanide sünniloos. Võid vahel leida mind imelikest kohtadest katsetamas uusi teooriaid või esitamas võõrastele mõttetuna tunduvaid küsimusi. Ajal, mil ma parasjagu klaviatuuri ei togi, tegelen enamasti spordiga, loen raamatuid, laulan ja reisin. Viimased Ghana reisid said tõukeks ka mu esimese raamatu "Jälitatav" (2015) sünnile."
"Ma usun, et Reelika Lootuse nime kuuleme kunagi ka rahvusvahelises raamatumaailmas. Ta on noor ambitsioonikas naine, kellel on olemas anne, julgus ja tahe areneda. Lisaks valdab ta suurepäraselt oskust panna oma kirjutatud ridade vahele see salapärane miski, mis ei lase raamatut käest panna, enne kui lugu läbi." –Tiina Ristimets
Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.
Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.
"Armunäljaste festival" kujutab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm.
Tumedad hävitavad jõud on vägevad Atlantise väravad, iidseimad väepaigad Maal üle võtnud. Kurjus, kelle valduses on tuhandeid aastaid vanad teadmised, mille inimkond on unustanud, soovib muuta Maa oma orjakolooniaks.
Aimele paljastatakse uskumatu saladus – ta on ainus, kellel on võimalik muuta korraga kahe ajastu sündmusi ja takistada neist lähtuda võivat katastroofi, mis ohustab inimkonna püsimajäämist. Kui ta sellest teada saab, on maailmal, mida ta tunneb, jäänud vaid 33 päeva lõplikku kaosesse paiskumiseni.
Neiu peab ühendama jõud saladusliku aadliku Nathanieilga. Maa ühest iidseimast rahvakillust pärit blond ja sinisilmne ajlootudeng ja kuningas Arturi vereliini Egiptuse dünastiatega ühendav mees leiavad ennast võitluses varjudes peituva väga mõjuka Vennaskonnaga, kes justkui suudaks iga nende liigutust ette aimata.
Võidujooksus ajaga satuvad nad müstilistesse paikadesse ja esimeste tsivilisatsioonide jälgedele. Maailma lõpu saab ära hoida vaid leides 3 iidseima rassi teadmiste kandjat nende abil kõik Atlantise väravad…
Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.
Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.
Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.
„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.
Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis kontseptsiooni või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed – selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel.
Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut – romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik, plastiline, kujundlik, kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu.
Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos, kus see pälvis ka III koha.
Autori esikteos, kus ühe keskkooliõpilaste ansambli "Copia" tegevuse taustal kirjeldatakse noorte omavahelisi suhteid, nende arusaamist sõprusest, armastusest.
1985. a. laste- ja noorsookirjanduse võistlusel III auhinna saanud teos
17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.
Maarja Kangro järjekorras teine novellikogu sisaldab seitset novelli, millest kuus on varem ilmunud kas Loomingus või Vikerkaares aastatel 2010–2012.
Peategelastest kirjanikud (ei tahaks öelda kirjaneitsid), on mingil määral puntras oma isikliku eluga, neil pole päris õnnelikke suhteid. Niminovellis on minajutustaja koos oma partneriga Islandil puhkusereisil, aga see on selline väevõimuga koos olemise lugu, kumbki on teisest juba tüdinud. Kõik tegelased on moodsad üksikud linnainimesed, kes kõnnivad ühest suhtest teise, neil pole lapsi ega ole nad ka õnnelikud oma vabaduse üle. Novellis „Homaarid kahele“ viib üksildustunne lausa ebaviisaka käitumiseni restoranis, autor on oma tegelase suhtes üsna halastamatu. Kõikides lugudes juhivad need naised autot, selgi tundub oma tähendus olevat.
Üks läbiv teema on kindlasti autori suhe oma loomingu väljundisse, raamatusse. Raamat on ju kinkimise objekt, aga võib ka näiteks välissaatkonnas virnas seisma jääda. Pole sugugi ükskõik, kelle kätte see satub ja kuidas temaga käitutakse. On valus korjata tänavaporist üles oma pühendusega teos, mis äsja välismaalasest kolleegile kingitud, nagu novellis „Giulio ja Leedu küsimus“.
Maarja Kangro stiil on vahe, sõnavaras kõnekeele elemente, slängi ja võõrkeelseid tsitaate, kuid pole kahtlust, et autori eesti keel on perfektne. See on üks lahe lugemine, kuigi sisult tõsine ja kõnetab ehk enam vaimuinimesi. Võib soovitada neile, kel paksude romaanide jaoks aega pole.
– Anne Oruaas
Armastus on intensiivne ja võimas, näidates uut tüüpi peategelast Kaur Kenderi maailmas. Sellist, kes on võimeline tõelisteks tunneteks, kes võib avaneda ja haavuda. Mitte ainult enam «Iseseisvuspäeva» küüniline macho-misogünist Karl või cool macho misogünist Siffer. Kirjeldused kuumaverelistest tulesädemetest, kes Kenderit alati naerma panevad, on nii tuttavad. Kõik on ilus.
Ka peategelase enesevihkamine Brooklyni tänaval ning süütunne on meile tuttavad. Ainult et Kender kirjeldab seda paremini kui meie. – Jürgen Kaljuvee
"Ebanormaalne" on raamat ambitsioonika noormehe armastuse- ja eneseotsingutest, miljööks peamiselt New York ja Bangkok, mille meeleolusid kirjeldatakse lausa kombatava sugestiivsusega. Romaan liigub vähehaaval, kuid kindlalt läbi deliirsete painete kirgastumise ja vabanemise poole, nii et tõenäoliselt leiab lugejagi end romaani lõpetades hoopis teistsugusest maalmast, kui raamatut kätte võttes. – Märt Väljataga
Romaanis on keskseteks probleemideks tänapäeva tsivilisatsiooni hüved ja mured.