SOODUS

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni?

Romantiline lühijutustus „24 päeva uue ja parema eluni“ on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja „Mõni õhtu romantikat“ 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach’i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

 

Per Wahlöö ja Maj Sjöwall on rahvusvahelise tunnustuse võitnud rootsi kirjanikepaar, kes kahasse on kirjutanud kümnest romaanist koosneva sarja detektiiv Martin Becki ja tema kolleegide juhtumustest .

Reisimuljete raamat on sündinud turismimatkadest kolmele üksteisest mitmeti erinevale maale. Isepalgelised on need maad nii geograafiliselt kui demograafiliselt ja see on tinginud iga reisikirja juures erinevat vormi ja lähenemist ainele. Kui lugejaisse on nii soome kui saksa rahva, nende maa, kultuuri, tavade, harjumuste jne. suhtes juurdunud ajapikku oma teatud ümar ettekujutus, siis Bulgaaria seevastu on enamusele eestlastest veel võrdlemisi avastamata maa. Seda arvestades on Soome ja Saksa puhul antud võimalikult vähem teatmelist materjali ning lähtutud enam vahetutest muljetest ja emotsioonidest. Bulgaariast kõneldes on aga autorite soov, et teatud ekskursid ühte või teise valdkonda võiksid seda maad tutvustada.

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Käesolev seiklusromaan, algkeeles pealkirjaga "Prester John", ilmunud 1910. aastal, põhineb kirjaniku kogemustel Lõuna-Aafrikas. Elavalt ja haaravalt, olgugi tüüpilisest inglise vaatekohast, kirjeldatakse siin pärismaalaste hulgas õhutatavat mässu, selle algust ja nurjumist, kui hukkub kuningatroonist unistav juht. Peale huvitava ajaviite, mida see raamat oma põneva ning seiklusrikka sisuga ja kaasakiskuva jutustamisviisiga meile võimaldab, leiame tema lugemist lõpetades, et oleme ühtlasi tüki maad lähemale jõudnud Aafrika looduse tundmisele ja pärisrahva mõistmisele. Ümbertrükk Kirjastuse osaühing "Loodus" 1939. a väljaandest ("Looduse kuldraamat" nr 81).

Briti armee ohvitseri kapten Arthur Hastingsi eessõna. Olen seekord loobunud oma tavast kõnelda vaid neist lugudest ja juhtumitest, mille tunnistajaks olen olnud ma ise. Seetõttu on mõningad peatükid antud loos kirjutatud kolmandas isikus. Tahan aga kinnitada oma lugejatele, et ma vastutan nendes peatükkides kirjeldatud sündmuste tõepärasuse eest. Kui olengi endale lubanud mõningat poeetilist vabadust loos esinevate inimeste mõtete ja tunnete edasiandmisel, siis usun ometi, et ma ei ole ületanud lubatavuse piire. Võin lisada, et minu sõber Hercule Poirot on kõik need ülestähendused hoolikalt läbi vaadanud. Lõpuks lisan veel, et kui ma olen kirjeldanud liiga üksikasjalikult selle kummalise kuritegude seeria asjaosaliste vahelisi suhteid, siis seda selletõttu, et inimlikku faktorit ei saa sellistel puhkudel kunagi ignoreerida. Poirot andis mulle kunagi dramaatilise õppetunni selle kohta, et kuriteost võib sündida ka armastus. Mis puutub ABC saladuslikusse loosse, siis minu meelest lahendas Poirot tõepoolest geniaalselt selle probleemi, milletaolisega ta varem igatahes polnud kunagi kokku puutunud.

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Elanud kuus kuud Londonis, pöördub Agatha Raisin tagasi oma armastatud Cotswoldsi külakesse, kus elab ka tema sarmikas naaber James Lacey. Tõsi, James ei ole just õnne tipul teda taas nähes, kuid peagi lohutab Agathat sensatsiooniline tapmine. Üksildaselt põllult leitud tapetu on matkaja Jessica Tartinck, kes on jõukad maaomanikud raevu ajanud, nõudes vankumatult oma klubile õigust nende valdustes matkata. Agatha meelitab Jamesi endale uurimise juurde appi ning kahtlusi niidiotsi on palju, kuna Jessica kaaslased matkaklubist näivad olevat võimelised ja lausa rõõmuga valmis mõrva sooritama. Aga kavala mõrvarini viiv rada võib olla ka tee armastuse ja surmani.

Raamat kujutab endast LKA palgalisena kaksteist aastat kolmes riigis töötanud Philip Agee teenistuspäevikut, mis annab elava, dokumentaalselt tõelise pildi USA kurikuulsa luuretalituse struktuurist ja tegutsemismeetoditest, agentide värbamise ja laialipaigutamise viisidest. Agee paljastab oma endisi kolleege ja LKA õõnestustegevust arengumaades.

 

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.

Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras. Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui ka mitmed atraktiivsed naisterahvad.

Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle’i õe Constance’iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tuntud nii Inglismaal kui ka mujal.

Käesolevas teoses abistab amatöördetektiiv Ellery Queen oma isa, politseiinspektor Richard Queeni kahe rodeoetendusel sooritatud mõrva asjaolude selgitamisel. Kõigile detektiivžanri austajatele tuntud Ellery Queen on tegelikult ameeriklastest nõbude Frederic Dannay (1905–1982) ja Manfred Bennington Lee (1905–1971) pseudonüüm. Kirjanduslikku tegevust alustasid Dannay ja Lee 1928. aastal, saates ühe ajakirja kriminaalromaanivõistlusele oma romaani „The Roman Hat Mystery“ käsikirja. Võistlusel jäi romaan küll auhinnata, kuid 1929. aastal raamatuna avaldatult saavutas see otsekohe menu.

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.

Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Kergelt ja peenetundeliselt jutustab Andreas Iten loo: armastusloo, mis ei lõpe ootuspäraselt, ja loo edukast mehest, kellel näiliselt midagi ei puudu. Autor võtab lugeja kaasa reisile Itaaliasse – koos rännatakse läbi Perugia ja Sitsiilia, imetletakse võrratuid maastikke ja linnu. Humoorikalt ja kirglikult, meeleliselt ja melanhoolselt kirjeldab autor, kuidas tema kangelane ilusat ja tublit Annat otsib. Aga kui mees lõpuks Taorminas läbi kaupluse vaateakna Anna Galante avastab, siis on ta naise tegelikult juba kaotanud

Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt. Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma.

„Antiigikaupmehe surm“ on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja „Österleni mõrvad“ teine osa. Sarja esimene raamat „Maakleri surm“ ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Mu kallis Brad,

sest peale kui Sa lennukile läksid olen ma pidevalt Sinule mõelnud ja Sinu eest palvetanud. Mu ainus suur soov on, et Su poeg saaks terveks. See on kõige tähtsam asi maailmas.

Temale mõeldes sain aru, kui väiklased ja rumalad me oleme olnud, kui isekad me mõlemad tegelikult olime. Meie, kes me olime valmis ohverdama kogu meie maailma hetkelise kire eest.

Tegelikult oli see ju ka kõik, mis meil teineteisele oli. Ma olen sellest aru saanud. Minu elu oli juba läbi ja ma püüdsin seda Sinu käest juurde laenata…

… Nii et palun ära mõtle, et ma olen Su armastuse reetnud. Ma pidasin Sind kallimaks kui ma öelda suudan. Palun mõtle minust hästi ja palveta mu eest…

Texase keeristorm - Hulljulge ja särav Laura Spencer on halastamatus ajakirjandusäris vääriline vastane igale mehele. Oma eakalt kasuisalt on ta päranduseks saanud allakäiva ajalehe Austin Sentinel, mida nüüd kogu oma jõu ja nutikusega päästa püüab. Noorel daamil tuleb võitlusse astuda poliitikuga, kes pühiks maa pealt nii tema ajalehe kui selle omaniku — tormiliste kubernerivalimiste aegu juhtus nimelt mõndagi valgustkartvat, mis nüüd päevavalgele ilmunud. Abi ei tule kelleltki — ei võimukalt advokaadist austajalt, kaitsetult kasuisalt ega ka emalt, kel avalikkust ehmatavaid saladusi niigi ülearu. On vaid üks inimene, kes midagi suudab: sümpaatne fotograaf Ted Kandall. Kuid isegi tema käte vahel olles tunneb Laura jäist kahtlust: Ted on lähedalt sugulane just selle mehega, kes on valmis Laura suu ükskõik mis hinnaga kinni toppima. Laura Spencer peab kurjuse intriigide, mõrvade ja erootiliste ahvatluste segadikus toetuma niihästi oma mõistuseke kui ka südamele, et järgmise päeva ajalehtede pealkirjad ei räägiks tema enda surmast.

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868–1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani „Ooperikummitus“ loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck – kui loetleda kõige tuntumaid.

Romaan „Armastavad naised“ on eesti keeles 2001. aastal ilmunud „Vikerkaare“ järg, kuid nauditav ka eraldiseisva teosena. Peategelane on „Vikerkaare“ lõpul jõuliselt esile kerkinud Ursula Brangwen ja tema kunstnikust õde Gudrun, kaks emantsipeerunud noort naist, kelle armastuseotsinguid ja eneseleidmist autor David Herbert Lawrence talle omases seksuaalpsühholoogilises laadis meisterlikult kirjeldab.

 

Herbert Wellsi tuntakse peamiselt ulmeromaanide ("Ajamasin", "Nähtamatu", "Maailmade sõda" jt) ning teravapilguliste publitsistikateoste autorina. Kuid Wells on kirjutanud ka võluvaid armastusromaane. "Armastus ja härra Lewisham" on haarav jutustus kahe noore inglase liigutavast armuloost. Esimesest pilgust süttinud kirg ei kustu heitlustes eluraskustega, kus lootusehetked vahelduvad kriisidega. Eneseotsingute ja eneseteostuse käänulisel teel õpivad noored armastajad teineteist ja maailma paremini mõistma ning leiavad oma õnne. Teoses on rohkesti mõnusat inglise huumorit ning tänapäeval nii haruldast julget elujaatust.

Emilia, tuntud ajakirjanik, saab ootamatult kingituse, mis viib ta tagasi noorusaega, mis oli täis armastust ja ahnet, taltsutamata kirge. Otsustades tookord, et karjäär on tunnetest tähtsam, reetis ta oma armsama. Nüüd, kaksteist aastat hiljem tuleb mees tagasi. Emilia vaevleb oletuste küüsis ega taipa, mis mehel plaanis on. Ta ei usu mehe tunnete siirusesse, seega saab tema naasmise põhjus olla vaid üks – kättemaks.

Jayne Murphy on alati olukorra kõrgusel. Alustades trendika soenguga ja lõpetades täiusliku pediküüriga. Ta on peene linnaliku elustiili kehastus. Lisaks stiilile on Jayne’il ka mõstus ja vaist ning tänu neile tõusis ta esimene raamat müügiedetabelite tippu. Tegelikult põhineb suhtekäsiraamat "Südamevalu 101" liigagi isiklikel kogemustel suurepärase, võimeka... ja vaba loodust armastava fotoajakirjaniku, Riley Davisega, kes röövib ta südame ja laseb koos sellega linnast jalga. Mõni aeg hiljem korraldab Jayne järgmise projekti jaoks uurimistööd tehes mahajäetud naistele seminari. Kohapeal selgub, et "puhkuse" asemel ootab ees tõeline katsumus Jayne’i kõrgetele kontsadele – ja südamele – sest selgub, et grupi nädalase loodusretke juht ei ole keegi muu kui teatav… Rileyl pole õrna aimugi, et tema on "Südamevalu 101" jaoks põhjust andnud või et Jayne ongi see guru, kelle jüngreid ta matkarajal juhtima hakkab. Samas on ta täiesti veendunud, et vanavanemate abistamine Arizona puhkemajas on vaid lühike vahepala selles rännukires, mis viis ta Jayne’i juurest ära, tagasi lõpmatute seikluste keerisesse... ja üksindusse. Jayne’i arusaam "karmist elust" meenutab Riley’le uuesti, kui erinevad nad on... ja kui väga on ta naise järele igatsenud. Keeruliseks ei muuda olukorda mitte ainult see, et kõik peavad metsast elusalt ja tervelt tagasi tulema, vaid ka see et Jayne’i järgmisel raamatul võiks ju õnnelik lõpp olla.

Tom haaras Paula käest kinni ja vedas ta üle liiva basseini poole.

„Oh, kas see trikoo on liiga väljakutsuv?“ Paula kahlas reiteni ulatuvas jahedas vees.

„Las ma vaatan.“ Mees astus rangelt tema ette ja libistas pihkudega üle Paula paljaste jalgade.

„Neile pole küll midagi ette heita.“

Enne kui Paula arugi sai, oli Tom oma käed ta rindadele pannud, pöidlad silitamas nende tundlikke sisekülgi, mis trikoo väljalõikest paistsid. „Ka neile pole midagi ette heita,“ jõudis ta järeldusele, puudutades kergelt Paula nibusid veniva kanga alla ning tõmmates naise ootamatult vee alla.

„Mida te enda avates õige teete?“ Paula protest uppus lainetesse, mis nende kohal kokku lõid, ning ta puristas ägedalt.

Tom naeratas. „Ma ainult vaatasin sul üle ...“

Noor kirjandusõpetaja Corrie Reed on oma südamemureks võtnud tänavalapsed. Kes teab, võibolla püüab ta nii tasuda ka oma võlga vennale. Tema viimane ja hiilgavaim idee on õpetada Tyron, Lennie, Davy ja teised hooletusse jäetud jõnglased tennist mängima. Selleks vajab ta aga endise tennisekuulsuse, arvukate turniiride võitja Evan Thomase abi. Paraku pole pärast ränka õnnetust tennisest loobunud ja erakuelu elav Evan treeneriametist vähimatki huvitatud ja veel vähem mingitest ulakatest poisinagadest. Tema esmane reaktsioon Corrie ettepanekule on suisa vaenulik

Uhke perekond. David Oliver unistab päevast, mil ta avaneb võimalus kätte maksta aristokraadist naabrile lord Framptonile, kes on teda hinge põhjani solvanud.

Isepäine tütar. Ilus ja särtsakas Laura Oliver armub endisse itaalia sõjavangi Giovannisse, kes töötab nüüd lihtsa kokana. Snoobist isa vastuseisu ja raevu trotsides põgeneb Laura kallimaga Londonisse.

Valguskiir pimeduses. Suurlinn, kuhu Giovanni ja Laura jõuavad, ei ole veel toibunud Teise maailmasõja traumast. Meeleheitlikku olukorda sattunud noored saavad loota ainult oma armastusele ja unistusele avada enda restoran.

Olgu juttu Cotswoldsi talu põldudest või Londoni kalaturgudest, kõrgklassi ballisaalidest või trööstitutest rentslitest – ennekõike räägib see raamat eelarvamustest ja pürgimustest, võimust ja kirest ning kahe noore inimese püüdlusest viia kõigi takistuste kiuste ellu oma ühine unistus.

Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees?

„Armukadeduse eksperdi“ lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. „Jo Nesbø „Armukadeduse eksperdi“ lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus.“ – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik

Kõik vana, halb ja raske on möödas, ees ootab ainult hea – nii mõtleb Frankie Grant, Ohiost pärit tüdruk, kes on tulnud uue aasta esimesel päeval oma unistuste linna New Yorki «Waldorf-Astoria» hotelli vestibüüli vaatama. Kahekümne ühe aastane Frankie on hiljuti kaotanud vanemad ja noorema venna ning arvab, et rohkem tal enam kaotada ei ole. Sattunud peaaegu tänavalt lõbutüdrukuid korjavasse politseiautosse, kohtub Frankie ühe New Yorki tippajalehe reportei Henry J. MacIveriga. Ühest segasest kriminaalasjast raamatut kirjutav Mac ei rõõmusta sugugi selle üle, et ta on sunnitud andma öömaja üksi linna peale jäänud tüdrukule. Tal on niigi piisavalt tegemist oma lagunemise äärel perekonnaeluga ja ootamatu pöörde võtva tööga, kuid samal ajal paelub teda Frankie siirus, rikkumatus ja sirgjoonelisus. Vähehaaval avastavad nad teineteise maailma ning mõistavad, et see juhuslik kohtumine on nende mõlema elu jäädavalt muutnud…

Neiu astus kiiresti ukse poole, andes mõista, et tema otsus on lõplik ja mingeid järeleandmisi loota ei maksa. Richard ruttas talle järele.

„Capricia!“ See kõlas peaaegu lahkelt.

Miss Vogan pöördus ja kergitas pahaselt kulme. Mäletatavasti ei olnud ta andnud sellele mehele luba kõnetada teda eesnimega.

„Mõne aja pärast lahkun siit kindlasti, ainult mitte praegu. Seniks tuleb harjuda – minul teiega, teil minuga.“

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Võtmerõngast kõlistades pöördus ta võretatud värava poole. Oleandripõõsastest hüppas välja mees ja jooksis mu autost mööda. See oli suurt kasvu noormees sinises ülikonnas, mütsita, lehvivate punakate juustega. Ta jooksis varvastel ja peaaegu hääletult, sihiks avanev värav.

Valvur liikus oma aastate kohta kiirelt. Ümber viskunud, haaras ta punajuukselisel ühe käega ümbert kinni. Haardes rabeldes surus noormees ta vastu väravaposti. Suust kostis kurguhäälne, segane pomin. Kiire liigutusega kerkis õlg ning valvuril lendas müts peast. 
Selja vastu posti toetanud, kobas valvur kabuurist püstolit. Ta silmad näos olid väikesed ja mudased nagu kartulisilmad. Ninast hakkasid kukkuma verepiisad, langedes sinisele särgile seal, kus särk üle kõhu võlvus. Püstolit hoidev käsi kerkis. Ma astusin autost välja. 

Raamatu aluseks on võetud fääri legend "Beinta ja Peder Arrheboe", mis põhineb ajaloolistel faktidel. Kirjanik on aga legendi vastavalt oma meelelaadile töödelnud ning tema saatuslikus naises Barbaras pole legendi-Beinta kurjust ega pahatahtlikkust. "See on raamat elust ja noorusest, jutustus, mida iseloomustab kelmikus ja võlu, huumor ja poeesia, aga milles ei puudu ka iroonia soolaterakesed ja nukruse põhjahoovus." (William Heinesen)

Prantsuse kirjanduse klassiku Guy de Maupassant'i tuntuim romaan nägusast sõna- ja tegudeosavast ajakirjanikust Georges Duroyst, kes jultunult endasse naisi armuma pannes teeb ameti-, äri- ja abuelurindel peadpööritavat karjääri.

Romaani tegevus toimub vahetult pärast Teist maailmasõda ja selle keskmes on jõukas Ashby perekond. Napilt enne seda, kui üks mõisas elavast neljast lapsest, kes on kaotanud ema ja isa ning elavad nüüd oma tädi hoole all, peaks 21-aastaseks saades pärima suure summa fondist, mille on asutanud ta surnud ema, ilmub mõisa noormees, kes nimetab end tema kaksikvennaks Patrickuks. See kaksikvend kadus peagi pärast vanemate surma, jättes maha kirja, mida võis tõlgendada ka enesetapukirjana. Nüüd väljailmununa kinnitab ta, et võttis endale uueks nimeks Brat Farrar ja jutustab siis, mis temaga on vahepeal juhtunud. Kas sellest aga kahtluste hajutamiseks piisab ning kas ta on ikka see, kes väidab end olevat?

Elus pettunud kindlustusametniku ellu tuleb suur muutus – ta saab vanaisa testamendiga päranduseks Kanadas Kaljumäestikus asuva Campbelli Naftapuurimise Kompanii. Kuigi vanaisa naftat ei leidnud, uskus ta siiski, et Kaljumäestikus on naftat. Pojapoja ülesandeks jääb vanaisa elutööd jätkata.

Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.

Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.

Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora“ on „Voonakeste vaikimise“ autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.

„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora“ on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator

"Carlotta" on sädelevalt humoorikas, kuid samas lugejat tõsiselt mõtlema panev armastusromaan. Romaani peategelane Carlotta on inglise kirjaniku William John Locke'i (1863-1930) rikkaliku loomingu üks võluvamaid ja kütkestavaim tegelasi. See on vaimukas ja südamlik lugu inglannast magusalt naiivsest tüdrukust, kes on üles kasvanud orientaalses haaremis, kust ta on põgenenud Londonisse. Carlottale pakub peavarju vanapoiss kirjanik-filosoof Marcus Ordeyne, kes on ühtlasi baronet...

Ariel ja Sara ei kujutanud ette, et nende südikas katse teineteise nahas olla võib sellise pöörde esile kutsuda. Eluaegsed kirjasõbrad, kelle välimus on täiesti sarnane, kohtuvad esimest korda kahekümnesena ja sukelduvad identiteedi vahetamise hulljulgesse seiklusse.

Lõunaosariigi iludus Ariel on otsustanud võita ühe mehe südame, kes ei teagi tema olemasolust, samal ajal kui Sara ihkab ränka rabelemist seljataha jätta ja maitsta head elu, millest saatus on ta ilma jätnud. Aga Põhja-Carolinas kenas Arundelis ei ole miski nii, nagu näib, kaasa arvatud hädaohud, mis ümbritsevad nende uut, unelmate elu, kui sügavaimad hirmud ning pimedaimad saladused ja reetmised tulevad päevavalgele....

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.