See on eelkõige lugu kahest lapsepõlvesõbrast, kes kasvasid unistusega arstiks saada, kuid ka nende kursusekaaslastest Harvardi ülikoolis, nende hilisematest kolleegidest. Rohkemal või vähemal määral on kõigi nende otsuseid mõjutanud isiklik elu, kunagi kogetu. Barney oli sunnitud pealt nägema, kuidas arstiteadus osutus võimetuks päästma tema isa elu, ning otsustab pühenduda teiste inimeste aitamisele. Tema parim sõber Laura jätkab arstist isa elutööd. Bennett, hiilgav mustanahaline meedik, peab ühel kriitilisel hetkel riskima kõige saavutatu ja paljutõotava tulevikuga. Seth, kes on olnud tunnistajaks oma venna traagikale, suudab siiski lõpuks lapsepõlve painetest vabaneda. Segal on oma panoraamses raamatus paeluvalt põiminud arstiteaduse probleemid ja inimsaatused.

"Mida öelda kahekümne viie aastase tüdruku kohta, kui ta on surnud? Seda, et ta oli ilus. Ja andekas. Seda, et ta armastas Mozartit ja Bachi. Ja biitleid. Ja mind. Kord, kui ta mind jälle nende muusikutega ühte patta pani, küsisin talt, kuidas ta meid järjestab, tema naeris ja vastas: "Tähestiku järgi"."