Õigus
Põhiseaduse kommentaare peetakse seadusõigusel põhinevates õiguskultuurides autoriteetseimaks. Neis mõtestatakse lahti riiklikult organiseeritud ühiskonna arusaamu inimese ja riigi kohast ühiskonnas.
28.juunil 2002 möödus 10 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest. Selle sündmuse puhuks välja antud põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on esimene katse uurida põhiseadust tervikuna. Kommentaaride eesmärk on ülevaate andmine põhiseaduse sätete teoreetilisest tõlgendusest ja rakenduspraktikast.
Kommentaarid on kirjutatud selliselt, et neid oleks võimalik mõista ka juriidiliste eelteadmisteta inimesel, olles seega suunatud juristide, poliitikute, kohtunike, ametnike ja üliõpilaste kõrval ka huvitatud tavalugejale.
Raamatu on koostanud põhiseaduse ekspertide töörühm, kuhu kuuluvad nii põhiseaduse väljatöötamisel osalenud kui põhiseadust oma igapäevatöös kasutavad tippjuristid.
Raamat käsitleb leiutusprobleeme ning sisaldab näiteid leiutustegevusest NSV Liidus. Erilist tähelepanu on osutatud leiutisvormeli koostamisele, lähtudes leiutise ühtsuse nõudest, tunnuste üldistamisest ja efektide summa kriteeriumist. Samuti vaadeldakse leiutise väärtuse hindamise metoodikat, patendiinfo masinotsimissüsteeme ja leiutiste valikut välispatentimiseks.
Mõeldud insener-tehnilistele ja teadustöötajatele, majandusjuhtidele, patentoloogidele, ökonomistidele, üliõpilastele ja ratsionaliseerijatele.
Vananedes kipume enda võimete piiridele ette heitma oma vanust. Kas teadsid, et paljud meie piirangud on seotud hoopis kultuuriruumiga, mis toetab ja julgustab noori? Ka noored tahavad väärikalt vananeda.
Kas keegi mainib pidevalt, et sa oled liiga vana, et ...
• ise oma rahaasju otsustada;
• meelepärast tööd teha;
• elukohta valida;
• midagi õppida?
Kui see keegi oled sa ise, siis palun lõpeta kohe.
Kui see keegi on ühiskond, siis palun anna aega.
Kui see keegi on nime ja näoga inimene, siis palun anna teada.
Raamatust „Ise oled vana!” leiad vastuse järgmistele küsimustele.
1. Töö. Kuidas püsida sadulas?
2. Pension. Kuidas korraldada rahaasju targemini?
3. Tervis. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
4. Puue. Kuidas võimalikult hästi toime tulla?
5. Meeleolu. Kuidas kohaneda elumuutustega?
6. Selg sirgu! Kuidas jõudumööda trenni teha?
7. Iseolemine. Kuidas enda ja teiste vastu aus olla?
8. Vägivald. Kuidas ära tunda ja ennetada?
9. Raal. Internetiohutuse põhitõed
10. Vara. Kuidas vara hoida ja pärandada?
11. Oma kodu. Kuidas turvaliselt asju ajada?
Karistusõiguse üldosa õpik, mille koostas prof Jaan Sootak, koondab aastatel 2003–2007 eraldi vihikutena ilmunud („Loenguid karistusõiguse üldosast I–IX“) materjali. Vihikute sisu on põhjalikult ümber töötatud ning täiendatud uuema kirjanduse ja kohtupraktikaga. Kaasused pärinevad Riigikohtu praktikast ja kirjandusest, nimed on muudetud. Õpik vastab põhiliselt bakalaureuseastme karistusõiguse üldkursuse tasemele, kuid on üksikküsimustes kasutatav ka magistri- ja doktoriastmes. Raamat koosneb 15 peatükist, iga peatüki lõpus on tabelid ja skeemid. Raamat on varustatud märksõnalise sisujuhiga.
Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks eelkõige üliõpilastele karistusõiguse põhi- ja valikkursuste seminarides ning eksami- ja arvestuskaasuste lahendamisel, kuid loodetavasti leiavad sellest abi ka kõik need juristid, kes oma igapäevases praktilises töös puutuvad kokku vajadusega anda karistusõiguslik hinnang konkreetsele juhtumile – otsustada, kas isiku käitumises on karistatava teo tunnused.
2., ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne.
Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professoril Kalle Meruskil täitus 11. septembril 60. eluaasta. Õigusteaduskond korraldas kauaaegse dekaani juubeli tähistamiseks reedel, 11. septembril 2009 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonverentsi teemal "Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises".
SISUKORD
- Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises.
- Programm ja teesid Professor Kalle Meruski 60. juubeli auks
- Bibliograafia
Kommenteeritud väljaanne soolise võrdõiguslikkuse seadusest, mis käsitleb soolist diskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust Eestis.
Raamat annab ülevaate tööst sõltuvusprobleemidega lastega Tallinna Laste Turvakeskuses perioodil 2000–2011. Antakse ülevaade sotsiaalsest rehabililatsioonist ja sotsiaalprogrammist Tallinna Laste Turvakeskuses.
Raamatus on intervjuu endise ja praeguse õiguskantsleriga, et anda hinnang selle valdkonna tegevusele Eestis. Narratiivse uurimuse olemus, narratiivide kasutamise võimalus klienditöös. Eraldi peatükk Turvakeskuse klientide lugudest ehk narratiividest ja nende tõlgendamisest sotsiaal- ja lastekaitsetöös. Visioon, kuidas arendada ja edendada sotsiaalprogrammi. Tööturvalisus ja motivatsioon Tallinna Laste Turvakeskuses. Sotsiaalpedagoogi roll ja rollikonflikt eelpool toodud asutuse sotsiaalpedagoogi töös.
Turvakeskuse juhi – Erki Korpi 11. aasta elutööd ilmestab ka fotode blokk, et paremini tutvustada ühe hoolekandeasutuse – Tallinna Laste Turvakeskuse töö olemust. Esimene raamat Eestis, mis kirjeldab sotsiaalprogrammi sõltuvusprobleemidega lastele.
Sisukord:
Intellektuaalne ja tööstusomand
Arenenud tööstusriikide ja arengumaade patendiõigus
Kasulike mudelite õiguskaitse
Kauba- ja teenindusmärgid
Tööstusdisainilahendused
Tööstusomandi õiguskaitse Eesti Vabariigis
Tarkvara õiguskaitse
Patendid ja litsentsid Jaapani majanduses
Litsentsikaubandus. Kõlvatu konkurents
Tööstusomandi õiguskaitsealased rahvusvahelised kokkulepped ja organisatsioonid
Lisad
Sisukord:
Intellektuaalne ja tööstusomand
Arenenud tööstusriikide ja arengumaade patendiõigus
Kasulike mudelite õiguskaitse
Kauba- ja teenindusmärgid
Tööstusdisainilahendused
Tööstusomandi õiguskaitse Eesti Vabariigis
Tarkvara õiguskaitse
Patendid ja litsentsid Jaapani majanduses
Litsentsikaubandus. Kõlvatu konkurents
Tööstusomandi õiguskaitsealased rahvusvahelised kokkulepped ja organisatsioonid
Lisad