Autor saatesõna raamatu ilmumisel: "Võin dokumentide ja tunnistajate abil tõendada, et poliitilise kanapimeduse ja tööalase saamatuse jäägitu toetamine on Justiitsministeeriumi juhtkonna üheks meelistegevuseks.

Raamat annab ülevaate loomorganismides toimuvatest biokeemilistest protsessidest ja nende protsesside kulgemise seaduspärasustest kaasaegse teaduse valgusel. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisse kuuluvaid aineid: süsivesikuid, rasvu, valke, vett, mineraalaineid, fermente, vitamiine, hormoone ning antibiootikume. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muundumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat. Raamat sobib EPA Veterinaaria- ja Zootehnikateaduskonna üliõpilastele, täiendavaks õppevahendiks liha- ja piimasaaduste tehnoloogiat õppivatele üliõpilastele ning ülevaate saamiseks loomade biokeemiast loomakasvatuse spetsialistidele.

Vihikuga „Ettevaatamatus. Tegevusetus” jätkub karistusõiguse üldosa õppevahendite sari põhidelikti tuletiste käsitlemisega (esimene tulietisdelikti puudutav vihik on VI: katse ja loobumine). Ettevaatamatuse (I osa) ja tegevusetuse (II osa) paiknemine ühes vihikus ei tähenda nende sisulist ühtekuuluvust – tegemist on täiesti erinevate tuletistega, mis sisalduvad antud vihikus puhttehnilistel põhjustel.Ettevaatamatusdelikti juures on silmas peetud üksnes tegevust. Tegevusetuse käsitlemisel on loobutud eraldi välja toomast tahtlikku ja ettevaatamatut tegevusetusdelikti ning ettevaatamatuse küsimustel peatutakse üksnes siis, kui ilmneb vastav eripära. Siin tuleb silmas pidada, et ka ettevaatamatu tegevusetusdelikti analüüsimisel võetakse aluseks tegevusetuse skeem, korrigeerides seda ettevaatamatusdelikti eripäraga.

Õpikut ajendas kirjutama kriminaaltäitevõiguse reform, mis kulmineerudes uue vangistusseaduse vastuvõtmisega 2000. aasta kevadel, viis lõpule Eesti kriminaaltätevõiguse ümberkujundamise.See õpik ei ole siiski suunatud kitsalt vangistuseadusest tuleneva vangistusõiguse vaatlemisele, vaid püüab taasiseseisvumisjärgses Eestis esmakordselt mõtestada kriminaaltäitevõigust kui õigusharu tervikuna. Seetõttu käsitletakse nende kaante vahel vabadusekaotuse täitmise kõrval ka mitmete teiste sanktsioonide täideviimist. Üldistades võib õelda, et õpikus käsitletakse vabaduskaotuse (kinnine täideviimine) ja vabadusekaotuse alternatiivide (avatud täideviimine) täitmist.Õpiku koostamisel on lähtutud Eesti kriminaaltäitevõiguse hetkeseisust 2001. a esimesel poolel, kuid käsikirja toimetamise käigus püüti sisse viia ka hilisemaid muudatusi.