Muusika

Ooperiprimadonna Annely Peebo inspireeriv karjäärilugu viib meid koos temaga rahvusvahelise ooperimaailma sisemusse. Kuidas üks Võhmast pärit eesti tüdruk leidis endas tahet, julgust ning töökust murda läbi esiridadesse maailma ooperilavadel. Nagu Annely ise ütleb: See raamat on minu lugu, aga ka kutse teile, kallid lugejad: uskuge endasse ja oma võimetesse, olge julged ja järgige oma kirge. Loodan, et mu lugu inspireerib teid, annab lootust ning tuletab meelde, et igaühes meist on jõudu oma unistused ellu viia.

Anu Kaal on tuntud eesti ooperilaulja, kelle hääle maagiline ja lummav kõla on meeles paljudel. Raamatu autor Hele-Mai Poobus, üks Anu Kaalu õpilastest, on peenetundeliselt kirja pannud oma õpetaja elu nii siin kui ka teisel pool eesriiet. Raamatus saavad kokku vestlused Anu Kaalu, tema lähedaste ja kolleegidega ning kultuurilooliselt põnevad fotod.

Arvo Pärdi 70. sünnipäev viis Eesti Muusika Infokeskuse mõttele välja anda tipphelilooja elu ja loomingut tutvustav raamat.Soovitus tõlkida Itaalia muusikateadlase Enzo Restagno koostatud "Arvo Pärt peeglis" (Milano kirjastus Il Saggiatore, 2004) pärinebki heliloojalt eneselt. On sümboolne, et esimene mahukam käsitlus, mis Arvo Pärdi ja tema muusika kohta eesti keeles ilmub, pole mitte originaalteos, vaid tõlkekogumik: Pärdi eemalolek Eestist pole olnud üksnes füüsiline ning 1980. aastate keeld tema teoseid esitada ja temast koguni avalikult rääkida on paratamatult jätnud oma jälje.See raamat tahab mitmel viisil läheneda helilooja Arvo Pärdi mõttemaailmale, helikeelele ja muusikateostele. Kogumiku kaalukaks osaks on Arvo Pärdi mõtteavaldused oma muusika ja kompositsioonimeetodi kohta.

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

Muusikaajakirjaniku Ivalo Randalu kirjatööde kogumik

Raamat käsitleb XIX sajandi esimese poole muusikaelu Lääne-Euroopas, kui Viini klassikute asemele astusid romantikud. Üleminek ühelt etapilt teisele toimus poleemika ja konfliktide õhkkonnas. Kuigi muusikas polnud vastuolu uue ja vana vahel nii terav kui kirjanduses, oli siingi dissonantse, mille tundmine on toeks tolle aja kunsti mõistmisele. Arvestades raamatu piiratud mahtu, on puudutatud vaid ajastu üksikuid, ent küllaltki olulisi lõike. Mittemuusikaalast lugejaskonda silmas pidades on lähtutud põhimõtetest - vähem muusikaspetsiifikat, rohkem ajaloolist-esteetilist ja olustikulist, vähem muusikast endast, rohkem asjaoludest, mis olid tolle aja kunsti ajendiks.

Duran Duran, new wave’i kuningas, on päris kindlasti üks 80ndate kõige tuntumaid popbände. Tänu säravale välimusele ja rabavatele videotele sai Duran Duranist MTV algusaegade suurim täht. Edu muusikas võlgnevad nad paljudele geniaalsetele hittidele, mis kummitavad muusikute loomingus ja inimeste meeltes siiamaani. 80ndate lõpuks olid nad müünud üle 60 miljoni plaadi, nüüdseks on see number ületanud 100 miljoni piiri ja aina kasvab. Duran Durani juured ulatuvad tagasi 1970. aastate Briti kasinatesse aegadesse, kust kasvas välja ka Sex Pistols. Nägusad noored britid – just see oli Duran Duran, kes kutsuti esinema Live Aid muusikafestivalile, mitte Bob Dylan või Led Zeppelin. Bändi liikmed liikusid kõige glamuursemates ringkondades: Nick Rhodesil oli lähedane suhe Andy Warholiga, Simon Le Bon oli printsess Diana suur lemmik ja John Taylor abiellus skandaalse Amanda de Cadanet’ga. Ajatute hittidega, nagu "Hungry Like the Wolf", "Girls on Film", "Rio", "Save a Prayer" ja ühe kõige armastatuma Bondi filmi tunnuslauluga "A View to a Kill" on Duran Duran kindlustanud endale koha popijumalate seas – ja nüüd, kui väljas on uus album ja käimas maailmatuur, on selge, et sõu kestab edasi. Tuntud biograafi Stephen Daviese raamat põhineb ainult vähestele valituile kättesaadavatel intervjuudel bändi liikmete, nende sõprade, pere ja ametikaaslastega ning siit leiab ka vähemtuntud fotosid kogu Duran Durani karjäärist. "Please Please Tell Me Now" on kaasakiskuv ja põnev lugu, üks neid seni rääkimata legende rock'n'roll’i ajaloost – tõeline maiuspala nii fännidele, uutele kuulajatele kui ka kõigile muusikasõpradele.

Heliloojad ja muusikud avavad aknaid meie argireaalsusest eraldi elava Muusika juurde. Ja muusika on nende jaoks tõepoolest suure algustähega suur ja imetabane maailm. Fotograaf püüab pikendada hetke, tabada emotsiooni, vaadata portreteeritava mõtetesse.Fotokunstnik Kaupo Kikkas on jäädvustanud eesti muusika loojaid ligi 20 aastat ja aeg on esimeseks senise elutöö kokkuvõtteks. Ajakirjanik Neeme Raud kõneles muusikutega Muusikast, uurides, kuidas nemad näevad ja tunnetavad müstilist ja imelist helide maailma.Koostöös valmis esinduslik fotoalbum, mis tutvustab uhkusega meile ja maailmale eesti kultuuriloo üht võimsamat peatükki, eesti muusikat, ja selle kirjutajaid – eesti heliloojaid ja muusikuid.Nagu maestro Neeme Järvi on öelnud: "Mis on veel parem Eesti tutvustus kui meie oma eesti muusika ning meie suurepärased heliloojad ja muusikud! See on parim viis, kuidas tutvustada üht väikest riiki maailmas!""Heliga võib tappa, heliga võib elustada, heli võib terveks teha, mida inimene nii kergesti pidevalt lõhub." – Arvo Pärt"Fotol ei ole kunagi tõde, vaid hetk. Fotograafi ülesanne on leida kaameraga just see silmapilk, milles on midagi suuremat. Samas oleks äärmiselt ebaaus mõelda, et üks sajandik- või tuhandiksekund suudab tabada tervet inimhinge või isiksust – ei, see ei ole võimalik. Aga võimalik on tabada moment, mil saab tegelikuks see vahe, mis on pildil ja pildil, aga ka hetkel ja hetkel. Kui korraks tekib paus, korraks väheneb kaamera ees olija pingsus, tuleb väike ohe, pudeneb eest metafüüsiline mask ning inimene on hoopis rohkem tema ise. Nende hetkede tabamine on alati kõige suurem unistus." – Kaupo Kikkas

Raamatu "Tundeline teekond" keskmes on Eino Tamberg - eesti muusika grand old man , kes helilooja ja kompositsiooniprofessorina on mõjutanud eesti muusikaelu rohkem kui pool sajandit. Unikaalse foto- ja pildimaterjaliga kogumiku põhiosadeks on Märt-Matis Lille ulatuslik intervjuu heliloojaga, Evi Arujärve ülevaade Eino Tambergi loomingust ja Raili Sule artikkel lavamuusikast. Kogumik sisaldab ka helilooja teoste täieliku nimekirja, diskograafia ja bibliograafia.

Monograafia käsitleb NSV Liidu rahvakunstniku Hendrik Krummi elu- ja loometeed. Rohke fotomaterjali abil püütakse heita põgus pilk laulja aastatepikkusele tööle teatris ja kontserdilaval.

Kui nad 1966. aasta novembris Londoni avangardistlikus Indica galeriis kohtusid, oli John Lennon 26-aastane ja juba "kuulsam kui Jeesus" ning Yoko Ono, 33-aastane jaapanlanna New Yorgi fluxus-areenilt, juba oma provokatsiooniliste aktsioonidega märkimisväärset tähelepanu äratanud. Algusest peale sai "nõiale" osaks agressiivne mõistmatus. John pani toime pühaduseteotuse, kui ta naise stuudiosse "Valge Albumi" salvestusele kaasa tõi. Johni jaoks oli Yoko sugulashing, kellega sai jagada sürrealistlikku maailmataju ja kuulutada kunsti ja erootika ühtsust. Protestiliikumise päevil instseneerisid nad oma armastust happeningina. Yoko algatatud bed-in'idega protestiti Vietnami sõja vastu, ühiste plaatidega dokumenteeriti oma "meeletuse" otsinguid. 1971. aastast elas paar USA-s. Sel ajal ilmus John Lennoni tuntuim sooloalbum Imagine. 1975. aastal sünnitas Yoko poja Seani, Johnist sai koduperemees, Yoko valitses miljonitesse ulatuvat varandust. 1980. aasta novembris õnnestus ühine comeback, muusikalised stseenid ühest abielust -- Double Fantasy. See lootuse leek, mis albumis korraks lahvatama lõi, kustutati ameerika gangsterifilmide kombel revolvrikuuliga. Oli 8. detsember 1980.

Teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869"

Sellesse ühe naise rände loosse on põimunud hulk teisi – alustades eestlastest, kes rändasid juba tsaari ajal Venemaale, ja lõpetades Mark Grigorjevitšiga, keda tema muusikutöö viib elama Itaaliasse. Ent kuhu inimene ka ei koliks, enda eest on raske pakku pääseda. Ikka ilmuvad minevikuvarjud unenägudesse, ikka kipuvad saatused korduma. Kala on peategelase Vera hüüdnimi, solvav ja ülekohtune. Vera ei ole sugugi külm, sõnatu ega tundetu. Ametilt on ta medõde, ent kutsumuselt surijate kannatuste leevendaja. Ka temale endale langeb osaks kuhjaga kannatusi: vägistamine, vägivaldne lähisuhe, poja surm, lähedaste reetlikkus. Õnneks kohtab ta oma eluteel ka lahkeid inimesi, seda eriti sattudes Tveri oblastis kunagisse eestlaste asundusse Nurmekundesse.

"Selle koori loomine oli mu unistuste realiseerimine dirigendina. Kui üks noor dirigent tahab teda huvitavat repertuaari läbi laulda ja ise seejuures õppida, on tal selle teostamiseks tarvis koori," kirjeldab Tõnu Kaljuste raamatu esimestel lehekülgedel Eesti Filharmoonia Kammerkoori loomist. "Kammerlauljad" jutustab erilisest nähtusest Eesti kultuuriloos – Eesti Filharmoonia Kammerkoorist, kes on kasvanud ja arenenud koos Eesti muusikaga ning jõudnud professionaalse klassikalise muusika maailmas tipptegijate hulka. Eesti esinduskoori tegevust ja teekonda läbi nelja aastakümne peegeldavad erinevad lood, milles avatakse nelja peadirigendi mõttemaailma, analüüsitakse Veljo Tormise ja Arvo Pärdi seoseid kooriga, viiakse lugeja kuulsate kontserdimajade kulisside taha ja lavasärasse, antakse ülevaade arvukatest salvestistest ja tunnustustest. Kaante vahele on saanud ka aastakümneid suust suhu kandunud legendid ja mälestused – emotsionaalsed ja ootamatud, intiimsed ja naljakad. Sõna saavad kammerkoori peadirigendid Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Daniel Reuss ja Kaspars Putniņš ning paljud koorilauljad, kes kirjeldavad erilise soojusega värvikaid ja humoorikaid seiku nii kontsertidelt kui proovidest.Esindusliku kõvakaantega raamatu tegemises osalesid Eesti muusikaelu ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori tegemisi hästi tundvad autorid: muusikateadlane ja koori kauaaegne laulja Allan Vurma, Arvo Pärdi Keskuse teadlased Kristina Kõrver ja Hele-Mai Poobus ning Klassikaraadio toimetaja Kersti Inno. Raamat on välja antud Eesti Filharmoonia Kammerkoori 40. sünnipäeva puhul, mida tähistati 2021. aastal. Hariv kultuuriuurimus ja põnev lugemismaterjal annab mitmekülgse pildi professionaalse koori kujunemisloost, loomingulistest protsessidest, lauljate elurütmist, koostööst nimekate heliloojate, dirigentide ja orkestritega ning muusikaelu korraldusest mitmel pool maailmas. Trükises on kasutatud palju väärtuslikke seni avaldamata foto- ja arhiivimaterjale. Lisades on välja toodud koori tegevusaastate põhisündmused ajajoonena, plaadistuste ja auhindade loetelu ning nimekiri kooris tegutsenud lauljatest ja töötajatest.

Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus tegijatest puudus tundus olevat. Kriitikud panid pahaks tema rahumeelsust ja innukust, nimetades seda pealiskaudsuseks. Ettekandes tsaarivõimudele kirjutati Hermannist irooniliselt: "Paistab vaevalt võimalik olevat tema mitmekülgsust õieti iseloomustada. Dr. K. A. Hermann on ühes isikus luuletaja, helilooja, lehe väljaandja, trükkija, raamatukaupmees, kontserdijuhataja ja oma laulude arvustaja; ta seadis enese läinud aastal oma lehes Bachist ja Beethovenist kõrgemale ja debüteeris kontsertides soololauljana, oreli- ja viiuli mängijana; ta on jutukirjanik ja pedagoogiline kirjanik... ajalehe väljaandjana ja toimetajana on korduvalt teistele ettepannud eesti päevalehte temast paremini toimetada... Nii liigub ta kõige lahkuminevail kunsti ja teaduse ning praktilise elu jaladel ja usub kindlasti, et olevik teda, nii nagu paljuidki teisi suurvaime, kadedusest ja mõistmatusest keeldub tunnustamast. Ta ei lase end seeläbi eksitada." Seda ei lasknud ta tõesti. Tema laulis ja hõiskas, sest Vanemuise kandle hääl põksus tal juba lapsest peale põues.

Mälestusteraamat räägib raadioajakirjanik Kiira Kahnist, kes sai tuntuks laste muusikakultuuri arendajana. Pöördelistel aastatel tegi ta saateid, kus kompromissitult kaitses Eesti taasiseseisvumist. Kiira Kahn võitles lagunevas Nõukogude armees teenivate sõdurpoiste elude eest, ta oli üks Vana-Narva Seltsi asutajaid ning osales heategevuses. Kiirat on meenutanud kolleegid, sõbrad ja omaksed ning teised, kes teda tundsid. Raamatus on ka kokkuvõte Kiira Kahni arhiivist.

Raamat vaatleb kolme lühikese ajalise vahega toimunud laulupidu: 1909. aasta Tartu muusikapäeva, 1910. aasta suurejoonelist üldlaulupidu Tallinnas ja 1912. aasta eesti asunduste laulupidu Narvas.

Laulik kolme rahvalauluga

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

NSV Liidu rahvakunstniku, Lenini preemia laureaadi, sotsialistliku töö kangelase, Eesti NSV teenekaima koorijuhi laulupeoraamatusse on koondatud publitsistika, mis seondub eesti nõukogudeaegsete laulupidudega. Laulupeolugudega liituvad ka muud kooride elu ja tegevust käsitlevad artiklid, ülevaated, sõnavõtud ja mõtteavaldused. Illustreeritud must-valgete ja värvifotodega, sõbralike šaržide ja joonistustega.

Fotokroonika elust ja loomingust.

Kui algab öö, süttib minus mu päike. Alles sel momendil hakkan ma selgesti nägema. E.Piaf

Christopher Ciccone raamat “Minu õde Madonna” on mahlakas ma-ei-saa-seda-käest-panna-lugu. Nii mõnigi fakt, mida arvame Madonnast teadvat, saab selles raamatus uue tähenduse. Vend Christopheri poolt kirja pandud lugu näitab tema legendaarset õde mõneti hämmastavas peegelpildis. Christopher Ciccone tavatud mälestused põhinevad tema neljakümne seitsme aasta pikkusel kogemusel, mil ta kasvas ja töötas koos meie aja meelelahutusmaailma ühe intrigeerivama ja skandaalsema naisega. Christopheri loos kohtume Gwyneth Paltrow’, Kate Mossi, Demi Moore’i ja paljude teistega, kelle nime võib kuulsuste hulgas kohata, puudutamata ei jää ka Madonna suhted meestega.

Raamat annab ülevaate muusikakooli 80-aastasest tegevusloost.

Te olete mind nimetanud eeskujuks, ikooniks ja veel mitmete ülistavate nimedega. Ma ei ole ikoon, olen lihtne NAINE, kes soovib oma elu seada õigele rajale, et elada tulihingeliselt ja õnnelikult. Jah, olen seda tüüpi küll, et olen nende eesmärkide nimel valmis liigutama mägesid – unustamata sealjuures inimesi, kes mind minu teel edasi aitavad. Üks on aga kindel: ma soovin jätta siia ilma endast jälje. Jälje eelkõige oma lapse ellu, et olla hea ja unustamatu teejuht ja olla parim ema, kes ma olla oskan. Ma ei ole tühi koht, kes kunagi sündis ja kunagi sureb... Ei. Ma olen oluline ja seda oled ka sina. *** Kui mõelda iseenda elu üle – kes ma olen, mida ma sellelt elult soovin, siis siin ja praegu hoiadki sa käes ühte minu realiseerunud eesmärkidest. Raamatu kirjutamine oli mulle esmakordne kogemus, kuid see oli ootamatult meeleolukas rännak nii iseenda lapsepõlves kui ka aktiivsetes lava-aastates. Avastasin, et olen üks VÄGA õnnelik inimene. Toetavad ja hoolivad, kuid ka "koolitavad" inimesed on mu kõrval käinud terve minu elu. Aitäh teile kõikidele selle eest! Aitäh, et kuulate minu muusikat. Aitäh, et elate kaasa nii minu õnnestumistele kui ka tagasilöökidele, ja suur, suur aitäh, et oled otsustanud lugeda ka minu raamatut. Hindan seda kõike väga! Alati armastusega SYNNE VALTRI *** Synne Valtri on palavalt armastatud eesti laulja ning laulukirjutaja. Suure­ma tuntuse saavutas ta aastaid tagasi ansambliga Patune Pool, mille tegevuse lõpetamise järel jätkas Synne väga edukat soolokarjääri. 2018. aastal avaldas ta oma esimese soolosingli "I'll Do It My Way" ja osales sama lauluga ka konkursil Eesti Laul 2019. Aastal 2019 asutas ta ansambli Synne Valtri Band, mis on leidnud koha paljude eestlaste südametes, samal aastal osales Synne Valtri lauluvõistlusel Eesti Laul 2020 looga "Majakad", esitades seda koos ansambliga Väliharf. 2018. aastal lõi ta endanimelise brändi ning asutas e-poe, mille toodete hulka kuuluvad käekotid, käekellad, särgid ja palju muud. Synne on abielus ning tal on tütar Sandriin.

Eesti ja inglise keelne värvitrükis elulooalbum Neeme Järvist, tema elust ja kujunemisest üheks maailma armastatuimaks dirigendiks. Lugeda saab maestro Järvi väga avameelseid, tihti ka humoorikaid mõtteid maailma muusikaelust, suurtest heliloojatest ja muusikutest, ande ja loomingu vahekorrast. Aga ka Eestist ja eestlastest, noorusideaalidest, armastusest, perekonnast ja sõprusest, moodsa aja probleemidest.

Paruness von Meck, üheteistkümne lapse ema, asjaarmastaja muusik, armub Tšaikovskisse – muusika pärast – ja pakub talle alatist toetusraha, et helilooja saaks pühenduda üksnes muusikale. Leping sõlmitakse ühel tingimusel: nad ei kohtu iialgi. Neljateistkümne aasta kestel maksiski paruness Tšaikovskile üsna kopsakaid summasid, ainsaks vastutasuks ulatuslik kirjavahetus, milles helilooja jagab parunessiga oma vaateid muusikale, kirjandusele, ajaloole, poliitikale.

Tenori enese saatesõna raamatu kaanelt: Tahan rääkida inimestele, kes minu vastu huvi tunnevad, kui vahva ja põnev mul on nende aastate jooksul olnud. Püüdsin rääkida kõigest, mille vastu nad minu arvates huvi võiksid tunda ning ühtlasi selgitada, mida ma tunnen enesele tähtsate asjade suhtes. Püüdsin edasi anda elutarkust, mida ma kunstniku ja inimolendina arvatavasti omandanud olen. Oma lugu rääkides ei kavatse ma ka viieteistkümne aasta jooksul juhtunud halbadest asjadest üle libiseda. See pole mu loomuses, ning kui ma raskused ja ebameeldivused siiski maha vaikiksin, ei usuks inimesed, et nad loevad tõelisest elust. Ometi kaldub vaekauss -- hoolimata valust ja kurbusest, mida olen tunda saanud nagu kõik teisedki -- märgatavalt õnne, mitte kurbuse poole. Mitte miski, mida olen tundnud, pole mind süngeks muutnud ega masendanud. Ma armastan oma elu. Loodan, et te saate seda raamatut lugedes aru, miks.

Eesti armastatud helilooja mõtted loomingust ja loomisest, muusikast meie ümber, õpetamisest, armastusest ja õnnelik olemisest

Minu missiooniks on kübeke ilu luua.
Kõik õnnelikud tunded ladestuvad meis ning millal ja mis kujul nad väljenduvad, seda ei tea kunagi.
Dialoogid õpilase ja õpetaja vahel võivad mõlemale osapoolele väga väärtuslikud olla.
Raamatutel on oma elud ja inimesel oma suhted igaühega neist.
Iga inimene ise on justkui mõistatus.
Imelik küll – ma võin tunda õnne, kui vaatan silma oma koerale. Ta vaatab mind pikalt ja ma olen kindel, et ta tahab midagi öelda.
Eino Tamberg

Raamat koondab helilooja Eino Tambergi (1930–2010) mõtteid elust, muusikast, raamatutest, inimestest, armastusest, õnnest. Tervikuna on avaldatud abikaasa Mairele pühendatud laulutsükkel „Peeglitrikid. Op. 137. Kolm laulu Margaret Atwoodi, Viivi Luige ja Doris Kareva sõnadele / Mezzosopranile, flöödile, vibrafonile ja tšellole” (2010). Juures ka noodigraafika. Esmakordselt ilmus raamatus Eino Tambergi noorpõlveluule.
Kui tuleb sügis, meelitab mind kevad
Ja kevadel mind paelub hilissuvi.
Ma käratsen, kui soovitakse rahu,
Kuid vaikselt istun lärmajate seas.

Raamatu lõpus loetelud E. Tambergi teoste maailmaesiettekannetest väljaspool Eestit ja helilooja enda hinnangul olulisemad teosed loomeperioodide järgi.

See raamat on Riho Sibulast, inimesest ja loojast, kes puudutas väga paljusid nii oma muusika kui olemusliku eripäraga. Mõte mälestusraamatu koostamisest tekkis Riho sõpradel kohe pärast Riho surma. Praeguseks on selle raamatu jaoks jaganud oma mälestusi-meenutusi üle 100 inimese. Siiski pole see üksnes mälestusteraamat, vaid ka elulooraamat, millesse on talletatud Riho elu poisipõlvest kuni surmani. Selles kajastub Riho eneseteostus kitarristi, laulja ja heliloojana, ent ka suhted laia sõpraderingi ja kogu maailmaga. See ei ole läikiv ilupilt – Riho loomuses oli ka tuhmimaid jooni: puhuti oli ta tõre ja tujukas, salvavalt irooniline – neid jooni taunis ta endas ka ise ja püüdis neist vabaneda. Aastatega muutuski ta aina leebemaks. Meenutustes avanevad Riho erinevad tahud; ehedus ja ausus nii elus kui ka laval, tohutu lugemus, luulearmastus, hiilgav mälu, nautlevus, teatav aristokraatlikus, naljasoon, saamatus argiasjus, seotus sõpradega, jahipidamine plaadi- ja kingapoodides jms. Paljud kaasteelised kõnelevad Rihost kui erakordsest isiksusest, vahel lausa kui geeniusest, kuid selles raamatus on proovitud vältida ülemäärast panegüürikat, et kuvand ei varjaks meie eest päris Riho Sibulat – inimest, keda me armastasime ja jätkuvalt armastame. Ehk kandub see armastus ka raamatusse. Vladislav Koržets Oma mälestusi-meenutusi Rihost ja tema muusikast jagavad raamatus 120 inimest. Teiste hulgas: Hardi Volmer, Jaanus Nõgisto, Juku-Kalle Raid, Ain Varts, Arvo Haasma, Mari Jürjens, Jaak Ahelik, Ivo Linna, Immo Mihkelson, Ilmar Trull, Märten Kross, Peeter Volkonski, Priit Kuulberg, Raul Vaigla, Sven Grünberg, Tõnis Mägi, Tõnu Timm, Toomas Tiivel, Vaiko Eplik, Valdeko Sibul, Villu Kangur jpt. See raamat on ühe terve põlvkonna muusikute lugu. Raamatus saab põhjaliku ülevaate Riho Sibula loometeest ja muusikast.

Robbie Williamsi elulooraamat

Raamat Georg Otsast

Schuberti elus polnud mingisuguseid ebatavalisi sündmusi, mis teeksid tema eluloo "ilukirjanduslikult" haaravaks. Hämmastav oma loomingulise produktiivsuse, alaliste otsingute, ülirikaste kunstiliste muljete poolest, näis tema elu väliselt argipäevasena ja üksluisena. Beethoveni ja Weberi, Goethe ja Heine kaasaegsena, kes teostas oma kunstialal samaväärse pöörde, nagu need suurvaimudki, ei leidnud Schubert oma eluajal nendega võrdset hindamist ega saavutanud üldse kuigi laialdast tunnustust. Schuberti loomingu kõige tähtsam osa ei huvitanud kirjastajaid ja jäi käsikirjadesse. Paljud teosed, nende seas ka terve sümfoonia (niinimetatud "Gasteini sümfoonia", mille lõi helilooja 1825. aasta suvel Gasteinis), on nähtavasti jäljetult kaduma läinud, aga mõned teosed, nagu näiteks geniaalne "Lõpetamata sümfoonia", leiti peaaegu pool sajandit pärast helilooja surma. Helilooja kodulinnas Viinis toimus kontsert Schuberti teostest vaid üksainus kord tema eluajal. Schuberti elus ei olnud huvitavaid välisreise, ei silmapaistvaid avalikke esinemisi, ei romantilisi seiklusi, ei hiilgavaid seltskondlikke sidemeid, ei väliseid triumfe - kõike seda, mida esineb maailmakuulsuste biograafiates.

Praeguse Peterburi konservatooriumi muusikateaduse professori ja helilooja, ühe vähestest doktorikraadiga eesti rahvusest muusikateadlase Rein Laulu muusikateaduslikud tekstid sünnivad väljaspool eesti keele piire, sest nad ilmuvad reeglina esmalt vene keeles. Siin-seal on professor Laulu artikleid eesti keelde tõlgituna ilmunud varemgi. See raamat on esimene eestikeelne üksikväljaanne Rein Laulu sulest. Selle raamatuga teeb ''Ilmamaa'' kirjastus katse muusikateaduse ja üldhumanitaarse diskursuse vahelist lõhet tasandada või vähemalt ilmestada.

Raamat ooperilauljannadest Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni.

Kerges ülevaatlikus vormis raamat annab ülevaate muusikaajaloost, instrumentidest ning heliloojatest.

Helilooja ja muusikapedagoogi professor Riho Pätsi (1899-1977) käesolev lastelauluvalimik on mõeldud kasutamiseks kodus, lasteringides, lasteaias ja koolis. Valimik sisaldab helilooja erinevatel loomeperioodidel ja erinevaks otstarbeks loodud laule, millest on tingitud ka selle üpris kirju ja raskusastmelt ebaühtlane üldpilt, eriti klaverisaadete osas. Kõikidel lauludel on algupärane klaveri- ja lastepillide korduvmotiiviline saade. Viimased loovad soodsa võimaluse laululise tegevuse mitmekesistamiseks, laste aktiviseerimiseks ja nende muusikaliste võimete arendamiseks. Klaverisaated on küll kohati nõudlikud, kuid see-eest peaksid nad laste fantaasiat ja kujutlusvõimet rikastama ning juhtima tähelepanu muusikalistele väljendusvahenditele.

Oleme harjunud mõtestama helilooja Veljo Tormist eelkõige soome- ugri kontekstis, kuid ei saa unustada, et suurema osa elust tegutses helilooja olude sunnil Nõukogude Liidus, mis tõi kaasa tihedad kokkupuuted venekeelse kultuuriruumiga. Mitmed kohtumised slaavi teljel kasvasid ajapikku, sageli kirjade toel, pikaajalisteks tugevateks sõprussuheteks. Mõned neist on erilised seetõttu, et leidsid väljendust Tormise loominguski- pühendusena kirjutatud teostes. Sellisteks sõpradeks olid Moskva konservatooriumi professori Juri Fortunatovi kõrval vene helilooja Georgi Sviridov ning Bulgaaria muusikainimesed eesotsas helilooja Todor Popoviga. Raamatust leiate valiku kirjavahetusest.

Rohkete fotodega illustreeritud põhjalik ülevaade Giuseppe Verdi elust ja loomingust. Raamatu teises pooles keskendutakse Verdi ooperite lavastustele Eesti teatrites.

Sisukord:

• 
  Esimesed leiud ja kaotused
• Mõni sõna Verdi-eelsest ooperist
  Arvukad otsingud
  Psühholoog, vabadusvõitleja ja lüürik
  Igihaljas kolmik
  "Suurooperlikkus" ja purunenud ideaalid
  "Aida" ja "Reekviem"
  Kaks titaani
  Shakespeare - Verdi - Boito
  Viimne peatükk
  
  Verdi eesti ooperilaval
  - "Traviata"
  - "Rigoletto"
  - "Aida"
  - "Trubaduur"
  - "Othello"
  - "Maskiball"
  - "Don Carlos"
  
  Giuseppe Verdi looming
  
  Kasutatud kirjandust