ERIPAKKUMISED

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.

52-aastane kirjandusõpetaja, keda kõik tundsid Absaloni nime all, sattus ootamatult tähelepanu keskmesse, kui ta andis tunnis õpilasele kõrvakiilu ja kaotas selle tõttu töö. See ootamatu sündmus šokeeris kõiki, sest Absalon oli tuntud oma leebe ja heatahtliku loomuse poolest. Ta eelistas küll sageli omaette olla, kuid ei paistnud kunagi üleolev ega halvustav ei kolleegide ega muu maailma suhtes. Keegi ei osanud arvata, et temas võiks peituda keerulisi ja varjatud hingeaspekte, mis võiksid sellist käitumist esile kutsuda.

Teos viib sind sügavale inimese sisemaailma, paljastades kihte, mida esmapilgul ei oskaks arvatagi. See on lugu, mis kutsub sind mõtlema inimloomuse keerukuse üle ja paneb küsima, kui hästi me tegelikult oma lähedasi tunneme.

Novellid

Sisu: 

• "Absoluutne meister" (2006)
• "Turupäev" (2006)
• "Vilniuse alibi" (2006)
• "Farö rand" (2006)
• "Kaunid valged kalkunid" (2006)
• "Kala" (2006)
• "Elutants" (2006)
• "Kuningriigi lävel" (2006)
• "Kolme kuninga päev" (2006)

“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.

 Sisukord:

• "Neitsi"
• "Arbuja"
• "Hoor"
• "Üksik"

Romaan Tallinna keskklassi (ohvitseride, ametnike, ärimeeste) elust aastail 1938-1941. Peategelasteks on neli õde oma perekondadega. Salongiromaani sugemetega teosele annab ängistava tagapõhja vääramatult lähenev traagiline ajaloohetk, mil võõras vägivallarežiim purustab kõik.

Raido Saare (s 1972) debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi. Noored tulevad kõigega suurepäraselt toime ja lugejal jääb vaid kaasa elada vaprate ja ilusate peadpööritavale edule rikaste maailmas, kus raha eest saadavatele lõbustustele ei näi lõppu tulevat.

"Lugu liigub küünilise ja otsesõnu kriminaalse piirimail. Siit leiab vastuse küsimusele, kuidas tekkis Eestis rikkus. Samamoodi sellele, milline on must stsenaarium. See, mis ees oodata võib ja mille puhul lõpuks me maksame kõik. Täpsemalt, peaaegu kõik. Jutustus algab 90ndate alguses. Ajal, mil kauka täitmiseks olid kõik vahendid head. Järgneval sajandil astub mängu poliitika. Koostöö erakondadega avab uued perspektiivid. Ja mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad intriigid võimukoridorides ja nende lähedal. Loomulikult ei puudu teosest personaalsed liinid ja suhterägastikud. Armastus, petmine ja ärakasutamine."

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

"Alkeemia" on Tartu ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma esikromaan.

Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarah'st üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri – tema noore näoga teisik – oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda. Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.

Debüütkogu, kuhu omanäoline autor on kogunud 27 lähiaastatel kirjutatud lühijuttu, mida iseloomustavad vaimukus ja julge sõnastus, impulsiivsus ja ootamatu lõpplahendus. Kandvateks joonteks on satiir kaasaegse ühiskonna nõrkuste ning inimliku labasuse ja naiivsuse üle. Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt vindi üle. Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab – kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Nikolai Baturin on tuntud ja tunnustatud sõnameister, kes on avaldanud seise luulekogu, kümmekond proosaraamatut ja mitu lavateost. Teos sai 1996. aasta romaanivõistlusel II koha. 

"Ära võetud" on psühholoogiline thriller, milles keskendutakse peamiselt peategelase aistingutele ja tajule. Romaan võitis kirjanduskonkursil "Bestseller 2015" esikoha ilukirjanduse žanris.

Angelika on noor naine, kes leiab end ühel päeval tühjast majast. Teadvusele tulles mõistab ta, et ta ei mäleta, kes ta on ja et ta ei tea, mida temaga tehtud on. Füüsiliselt nõrgana ja psüühiliselt haprana alustab ta eneseleidmise teekonda, mis on täis painajalikke flashback'e, hirmu ja ebakindlust. Naabermajas elava Oliveri abiga hakkab ta kild killu haaval avastama, mis viimase paari aasta jooksul – temalt ära võetud aastate jooksul – toimunud on.

"Olen kindel, et hullumeelselt lahedal lapsepõlvel koos oma kahe venna ja sõpradega siin Kuusalu metsade ja niitude vahel on oma osa minu romaanide sünniloos. Võid vahel leida mind imelikest kohtadest katsetamas uusi teooriaid või esitamas võõrastele mõttetuna tunduvaid küsimusi. Ajal, mil ma parasjagu klaviatuuri ei togi, tegelen enamasti spordiga, loen raamatuid, laulan ja reisin. Viimased Ghana reisid said tõukeks ka mu esimese raamatu "Jälitatav" (2015) sünnile."

"Ma usun, et Reelika Lootuse nime kuuleme kunagi ka rahvusvahelises raamatumaailmas. Ta on noor ambitsioonikas naine, kellel on olemas anne, julgus ja tahe areneda. Lisaks valdab ta suurepäraselt oskust panna oma kirjutatud ridade vahele see salapärane miski, mis ei lase raamatut käest panna, enne kui lugu läbi." –Tiina Ristimets

Kui Sireli ja Vello tütar gümnaasiumi lõpetas, oli ka Sireli veel alevi prominentide nimekirjas ja ei tulnud kõne allagi vähem kui nädalapikkune sugulaste voor ning sõprade joomapidu. Peale ülikooli lõpetamist oli tüdruk Brusselisse tõlgiks kihutanud. Nii olidki tasapisi peretraditsioonid Sirle jaoks hääbunud.

Vello elu oli lihtsam, sest ta polnud seda ise keeruliseks elanud. Traditsioon, mida alevimehed au sees pidasid, ühisjoomine, seisis raudselt jalul ega kavatsenudki roostetama hakata. Vellol oli palju sedalaadi traditsioonidega sõpru ja teda erruminek ei hirmutanud.

Ühel päeval tuli Vello töölt koju koos viiekuuse kaukaasia lambakoera kutsikaga. Sirelit koer ei huvitanud, aga kui Vello oli kaine, siis oli ta turvafirmas tööl, ja kui kodus, siis magas oma vindist pead välja. Nii polnudki Sirelil kellegi teisega rääkida kui koeraga ja loom mõistis teda suurepäraselt. Aja jooksul tekkis neil lahutamatu side nagu sõpradel tavaks.

"Armunäljaste festival" kujutab rokkaritest sõpruskonda, kes otsustab, et edaspidi on kogu nende elu festival: pidev kulgemine ühelt muusikaürituselt teisele. Romaan vaatleb seda teekonda läbi 18 aasta. Keskne teema on elu mõte, mida iga tegelane otsib omal moel. Otsinguid mõjutavad probleemid ja tunded, millega keegi just kokku puutub: HIV-positiivsus, Downi sündroomiga lapse sünd, rahahimu, kehakaalumure, psüühikahäired, mittetunnustamine jm.

„Avameri” on esimene osa romaanisarjast, mis jutustab kolhoosiajast 1980. aastate alguses. See oli aeg, kui kalurid püüdsid kala kaugetel Aafrika randadel ja selliste laevadega, mille pardale praeguseid meremehi ei meelitaks mingi nipiga. See oli aeg, kui Moskva jagas püügilimiiti, kui Kalurite Liidus pistsid üleliiduliste fondide jagamise pärast rinda kalurikolhooside esimehed, kui võisteldi kvartalipreemiate, autoostulubade ja üleliiduliste sotstöö punalippude pärast. See oli aeg, kui igasuguste (pseudo)tõdedega püüti luua paremaid töö- ja elutingimusi oma kolhoosi inimestele. See oli aeg, kui kommunistlik partei oli juhtiv jõud, mille direktiivid kuulati ära, lasti ühest kõrvast sisse ja valati teisest välja ning toimetati oma toimetusi edasi. Romaani kirjutamise ajendiks sai tõdemus, et praegusele põlvkonnale on need aastad võõrad ja kauged, millest suurt ei teata. Kuid see on ju meie lähiajalugu.

Ehkki teose pealkiri "Continental" viitab vanale ja tuttavale kirjutusmasinale, on siiski tegemist moodsa, arvutiajastu tunnustega romaaniga. Teose põhiosa moodustab omamoodi romaan romaanis kontseptsiooni või õigemini kaks omavahel põimuvat süžeed – selle ühine pealkiri on "Sametjakk" ja see räägib, kuidas elus pisut pettunud, kuid hetkel oma ajutist üksiolekut nautiv keskeas Elli tõlgib vabal ajal prantsuslikku romaani, mille peategelaseks on noormees Marcel ning tegevuskohtadeks Riia ja Pariis. Aegamööda hakkab tõlgitava romaani tegevustik ja tegelaskond tungima tõlkija enda eluhetkedesse, selle teose meeleolud sarnanema tema enda omadega, teine elu kulgema justkui tema enda kõrval. Autor ei varja oma sümpaatiat kirjanik Marcel Prousti loomingu ja loomemeetodite vastu ja see taotlus ei piirdu üksnes tegelasnimega Marcel.

Ka "Continentali" autor armastab elu meeldivaid üksikasju ja hetki, temagi püüab tabada äralibisevat aega ning tagasi tuua juba möödunut – romaan viib lugeja armastuse kõrbe keskele, mõtiskleb lastetu kooselu ja üksteise mittemõistmise teemal. See on naiselik, plastiline, kujundlik, kammerlik ja suuresti psühholoogiline romaan, mis nõuab lugejalt ruttamatust ja puhast meeleolu.

Romaan "Continental" oli 2000. a romaanivõistluse tõeline üllatusteos, kus see pälvis ka III koha. 

17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.

Autori teine novellikogu, 7 novelli

Romaan räägib tänasest Eestist ja homsest Euroopast. Tegevus toimub vaheldumisi Alam-Kolkaküla alevis ja Brüsseli peakorteri kuluaarides. Teemadeks on Lääne-Euroopa muutumine miljonite migrantide saabudes, Ida-Euroopa suhtumine sellesse, inimeste identiteedikriis ja Eesti hetkevalikud. Läbiva liinina otsitakse vastust küsimusele, kas eestlusel on tulevikku, ja kui, siis kus ja missugune? Autorile omaselt on romaani stiil irooniline.

Anne on töötanud kogu elu hooldajana. Paari aasta pärast saab ta 50-aastaseks. Ta on lahutatud, kaks last elavad oma elu. Ühel päeval tehakse talle ootamatu ettepanek minna Pariisi. Seal vajab seltsi Frida, suurilmadaam. Raamat räägib nende kahe naise kohtumisest ja nende nii erinevast minevikust. Mõistagi mahub nende vahele ka mees.

Aigi Vahingu romaan puutub servapidi kokku filmiga "Eestlanna Pariisis", kuid on siiski omaette tervik, keskendudes eelkõige sellele, mis oli enne Anne ja Frida kohtumist.

Kadri Kõusaare esikromaan "Ego" ületab mitmeid kirjanduslikke vastandeid. Kui literaadid eristavad "keeletundjaid" ja "elutundjaid", annab Tartu ülikoolis hispaania keelt ja kirjandust õppiv Kõusaar silmad ette enamusele elulähedikele. Kõusaar on maailmarändur, mitte tugitooliharitlane. Tundes hästi siinset olustikku, on tal ometi ka märksa avaram kultuuritaju ning käsitleb terase kaasaelamisega kõiki ühiskonnakihte. Samas on tema stiil erakordselt särtsakas. "Ego" intensiivsus tuleneb rohkeist vaimukaist kujundeist ja mõistujuttudest. Nõnda pakub teos huvi nii ideegurmaanile kui lihtlugejale.

FB kangelane Janar Ala on eesti kirjanduse kuldajastu tüüpiline esindaja.

Maria Juur soovitab: "Mulle meeldib selline maalähedane eesti asi."

Valik tekste viimasest ja eelviimasest ajast. Näiteks leidub tekste nii filmi-, kirjandus-, raamatu- kui ka enesekriitikast. 

Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Alma Teder (1908–1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga "Ilusad päevad", kuid tunnustuse tõi talle romaan "Elu õpilane". Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: "Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga "Elu õpilane", kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid".

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Tunnustatud, edukas ja erakordselt menukas krimikirjanik Nordon Rosenberg sõidab pärast oma teise abikaasa õnnetut surma Saksamaale, külla oma esimesele abikaasale, keda ta pole näinud kakskümmend viis aastat. Nordoni rinnas peituvad suured lootused, sest ka Luise on jäänud üksikuks ja Nordon on lugenud tema kirjadest välja vihjeid edaspidise ühise elu kohta. Kõige rohkem ootab aga Nordon kohtumist nende ühise pojaga, kelle olemasolust tal veel poole aasta eest aimugi polnud. Kuidas see kõik õnnestub ja kas tema ootused täituvad? Nädalase reisi ajal juhtub nii mõndagi, millesse Nordon Rosenberg on lausa sunnitud sekkuma, on ta ju krimikirjanik. Pealegi kohtub ta Saksamaal vägagi värvikate isiksustega, kellest igaühel on oma lugu talle jutustada, nii et igav tal küll ei hakka. Loodetavasti ka mitte lugejal… Järg romaanile "Hea kavatsusega mees", aga loetav ka iseseisvalt

Omapäraselt lüürilise poetessi valikkogu koosneb eesti- ja soomekeelseist ja mulgimurdelistest värssidest.

Kaheksakümnendatel aastatel saab mängumehest elumees, kes ideoloogiarinde täägivõitluse eesliinil, kuhu kultuuriminister ta saadab, torkab peaaegu surnuks teatrijuhi, enne kui sukeldub vabadusvõitluse sogastesse voogudesse. Peagi reedab elumees ka laulva revolutsiooni, hakates riiklikus kultuuriajakirjas (kõrvuni armunud) kirjastusärimehena valuutat kokku ajama. "Elumees" on järg Mihkel Tiksi 2010. aasta lõpus ilmunud raamatule "Mängumees".

Üllase ja Allani kohtumine oleks olnud justkui ette määratud. Juhuslik algus suhtele, mis edenes nagu filmis: tasane algus, kiire ja kirglik areng, pulmad... Ning noore neiu sukeldumine rikaste ja ilusate maailma, kus uhketes eramutes ja noobli pealispinna all peituvad sageli räpased saladused ning õnnetud elud.

Romaani taustaks on 1988. aasta sündmused Eestimaal. Autori paigutine iroonilisus sündmustes osalevate tegelaste suhtes ei püüa kindlasti mitte madaldada selle meie lähiajaloo ühe lootusrikkama aasta heroilisust.

Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.

Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."

Kuuvalgus langeb peeglile ja äkitselt astub Peegel oma raamidest välja. Kuigi Angela on harjunud nende väljatulekutega, on ta seekord siiski hämmastunud. Peegel on endale võtnud naise kuju ja tuppa tulnud nagu karnevalile. 

Raamat koondab endasse autori uuema loomingu paremiku nii realistlikus (nn Ürgar Helbe saaga) kui ka maagilises võtmes ("Proua Merle ekstaas"). Jüri Ehlvestil on seni ilmunud neli novellikogu, tema novelle on avaldatud ka soome, läti, inglise, vene ja saksa keeles, ta on pälvinud Eesti kirjanduse aastapreemia 1996. ja Friedebert Tuglase novelliauhinna 1997. aastal.

Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi!

Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, ihualasti, tüdruk … Peseb sealsamas oma valget ihu külma veega, ja jääb siis kuivama päikese kätte, sest Jako on nii lummatud, et ei taipa talle midagi ümber panna. Aga ta on aru saanud olulisimast. See haldjas on esivanemate hing. Ta on Jako abipalveid kuulda võtnud, ta on toonud hobuse. Oh, hea ratsahobune on praegu palju tarvilikum, palju kiiremini vajatav kui mõõk. “Aitäh, ema!” ütleb Jako pühalikult. “Mutter, ich?” imestab haldjas.

Õudusnovelle aastaist 1990–1994. 

Sisu:

• "Surma mõrsja"
• "Tõugud"
• "Saatanlik eksitus"
• "Sabat"
• "Must laul"
• "Ämblike needus"
• "Täiskuu"
• "Öö silmad"
• "Merevahune köis"
• "Sõnajalaõis"
• "Maja keset roose"
• "Tuledeemon"
• "Roheline küünal"
• "Kutse koolnule"
• "Igavese elu orjad"
• "Kieukaani kiired"
• "Hüatsintsõrmus"
• "Sammud sinises toas"

Romaani sündmustik toimub kolmel ajatasandil, mis omavahel põimuvad meespeategelaste kaudu... XVII sajandi Madalmaade kartograafiaõpilase Joni avastusretk Jäämerele kordub okeanograafiatudengi Enno õppereisina kolm ja pool sajandit hiljem; kolmas peategelane, Kreekas meelelahutuslikul ja visiooniderohkel reisil olev Tele on tegelikult seesama Enno, nüüd juba elukogenud ja ilma näinud mees. Kõigis neis reisides on tõsielu karmust ja unistuste haprust.

“Hula” on romaan reisist ja merest ja laevast ja naisest, lahkumisest ning tagasijõudmisest, unistustest ja tegelikkusest, maailma avardumisest ning aja tasaühendustest. – Rein Põder

Üks noormees on meie sotsialistliku mineviku eelviimasel kümnendil otsustanud, et peab nõukogude sõjaväest ära pääsema. Ta luuletab endale külge vaimseid hälbeid, millega tal tegelikult midagi pistmist ei ole. Nüüd jääb üle ainult minna mõneks kuuks Seewaldisse ravile, et tulemustes täielikult kindel olla. Seal kohtab ta noorukest meditsiiniõde Küllit, kellesse noormees armub. Ka neiu leiab noormehes meeldiva kaaslase ja koos otsustavad nad proovida ühist eluteed. Kas aga kõik ka jääbki nii ilusaks? Üsna varsti avastab noormees, et kaunitarist piiga armastus on väga muutlik. Samas pole ka noormees mingisugune ullike, vaid võtab elurada oma egoistliku ülbusega. Kas põgeneda armastuse eest või mitte?

Autobiograafiline romaan, millega on liidetud teemaga haakuv novell "Kurekellakumin" ja kolm miniatuuri.

Käesolevas raamatus – nii mälestuste kui jutustuste osas – kumab igatsust leida inimestes heade soovide soojust, leida humalapuu toetavat tuge.

Lisaks tüsedale ja pahurale Igipahale, kes on vanem kui maailm, leiavad selles raamatus endale väärilise koha ka näiteks projektijuht Peeter, pisipudu Roman, turvamehe kerega Kaimani-Kalle, pisike pirtsakas Possutaja, seksikas Konkskäpp Tibi, hirmkoledad ja tülikad tuututajad ning muud säärased imetabased tüübid. Miski ei ole lõpus nii, nagu alguses paistis, keegi ei ole päris see, kelleks end pidas. Leitakse kurjusemärkidega tähitud kiri... ja algavadki meeldejäävad sekeldused...