Muinasjutud ja muistendid

Itaalia muinasjutud lühendatult.

Sisukord:
Loomade keel ja uudishimulik naine
Märtsikuu ja karjus
Rebane Giovannuzza
Giufà ja kipskuju
"Sööge, sööge mu riideräbalad!"
Massaro Veritá
Armastus kolme granaatõuna vastu
Laias maailmas
Kana-pesunaine
Esimene mõõk ja viimane luud
Vader rebane ja vader hunt
Tark Caterina
Naine, kes elas tuulest
Hiilgav kala

Felix Salteni klassikaline teos jutustab noore hirve südamliku loo. F. Salten tundis suurepäraselt loodust. Pikkadel rännakutel ja jahiretkedel õppis ta põhjalikult tundma metsloomade kombeid ja harjumusi. Kuigi jutustus on kirjutatud muinasjutuna, kus loomad inimeste kombel kõnelevad, arutlevad ja tunnevad, ei eksi Salten kunagi loodusetõe vastu. Selles osas on siin kõik teaduslikult õige ja täpne.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Kuid Dam San jäi endale kindlaks: "Ei! Ma ei lähe! Tungisin mõõga ja vibuga läbi metsa, tapsin pilkases pimeduses ninasarviku ja võitlesin kõrgetes mägedes tiigriga, tabasin täpse lasuga kotkast, olin üle kurjadest hingedest. Sinu poole püüdlesin kõigest südamest, sa pead minu naiseks saama, siit majast lahkun ma ainult koos sinuga."

Sisukord: Kes kardab jäneseid? Öökull ja kana Hirmus elukas Vares, hunt ja hirv Imelind Laisast kõplast ja töökast labidast Kellel on rohkem häid mõtteid? Maral ja Tšomi

Selles raamatus on tutvustatud osakest eesti usundiliste muistendite maailmast.

Selliseid jutte nagu siin, on rahvasuu ammuilma jutustatud. Nad oleksid enamjaolt ju unustussegi jäänud, kui neid poleks üles kirjutatud. TA FR. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond on koht, kuis hoitakse kümneid tuhandeid rahvajuttude kirjapanekuid. Ka see raamat on nende põhjal kokku seatud. Tegelasteks pole siin muinasjutunõiad vaid inimesed, kellel arvati olevat erilisi tarkusi, ebatavalisi võimeid ja oskusi. Vanasti usuti päriselt olemas olevat ka ussikuningaid ja metshaldjaid, libahunte ja vanatonte, ning veel õige paljusid isemoodi olendeid, kelle välimust pole kuigi kerge täpselt ette kujutada. Lugejal on võimalus oma kujutlusvõimet proovida; juttude temaatika ja rahvapärane esitusviis pakuvad loodetavasti huvi mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanuile.

Sisukord:

• Kõik minule!
• Minia võitegu
• Kadakast võtan karjaõnne
• Sõrve mehe kirves
• Metsas kasekännu otsas
• Sandi sõnaga teomees
• Nõiamuna
• Silmamoondaja
• Kes ussisõnu mõistab
• Majaussid
• Kord käinud mees ussimaarjapäeval metsas
• Rahaauk
• Ussikuninga hari
• Ussid tulle
• Tondiraamat
• Varavedajad-pisuhännad
• Kuidas pisuhänd koorma kaotas
• Nägin ise teda lendamas
• Kuhu sa selle vilja viid?
• Miku Mart ja Päpu Jaak
• Ühel neljapäeva õhtul
• Niuh, näuh, nahk selga
• Soend
• Virmaliste juures
• Loksperil
• Kelleks keegi läheb
• Luupainaja
• Kas ilmu või kalmu?
• Halltõbi
• Täna seitsme aasta pärast
• Katka kardab sõnakaid inimesi
• Siis läinud katk kuuse otsa
• Inni haisu, tommi haisu
• Katk ei pääse üle vee
• Ennevanasti katkuaegadel
• Kes sa iked seal?
• Lähen üle jõe ja vaatan
• See juhtus metsas
• Metshaldjas hakkas vastu laulma
• Hobuseotsija näeb ilusat tüdrukut
• Lummutis
• Kõik maailma õnned
• Emand kaseladvas
• Vanahalva tee peal
• Kuidas vanatondist jagu saadi
• Räimeostja, tont ja hundid
• Kuts, säh seda jalga
• Vanasarvik ja karu
• Maadlus kuuvalgel
• Öösel tulid tondid
• Vahetatud laps
• Vanapagana isevärki ettevõtmised
• Vanakuri noomis kutsujat
• Nimepanemine
• Vii pulmamajasse terviseid
• Kuidas puder pajast kadus
• Pillimees põrguliste pulmas

 

Rahvajuttude rebane on täis kavalust ja krutskeid. Ernst Peterson-Särgava on sõlminud rahvusvaheliselt tuntud jutuainese kahekümneks looks. Seltsiks ja vaenlaseks on Reinuvader Rebasel metsas hunt ja karu, külas kass, kukk, oinas ja teised loomad ning inimesed. Rebase jultumus viib ta tihti täbarasse olukorda, kust aga leidlikkus jälle välja aitab.

Ameerika kirjanduse klassiku Henry Wadsworth Longfellow (1807-1882) indiaani mütoloogial põhineva kunsteepose ümberjutustus lastele.

Sisukord:
- Muinasjutuvestja Todah
- Kuidas vaene mees baid ninapidi vedas
- Valge koer
- Otšen-Matur ja tema pojad
- Kaks venda
- Upsakas šamaan
- Altõn-Batur

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Selleks, et kogu maailm endale alistada, on kurjal nõial vaja saada enda teenistusse kingsepa heasüdamlik poeg Jakob. Kuid Jakob keeldub tema plaanides osalemast, mille peale nõid muudab ta kääbuseks ning laseb koju alles seitsme aasta pärast. Selle ajaga on Jakobi isa murest surnud ja ema ei tunne koledas suure ninaga kääbuses ära oma poega Jakobit. Poissi narritakse kõikjal ja aetakse linnast välja. Jakob on meeleheitel. Siis aga päästab ta õnnetusest hane. Aga see pole lihtsalt hani, vaid röövitud ja nõiutud printsess Greta. Üheskoos teevad nad kõik, et päästa maailm nõia kurjade kavatsuste eest … Ebatavaline välimus teeb Väikese Muki kodulinnas naerualuseks, nii et ta asub pikale teekonnale õnne otsima. Tema teel on liivased kõrbed, kõrgete minarettidega linnad ning põnevad inimesed. Kirevas ja käratsevas araabia linnas asub Väike Mukk sultani teenistusse, kuid õukondlaste kadedus viib ta taas vaesena rändama. Siiski toovad Väikese Muki ausus ja siirus talle lõpuks õnne ning ka teised saavad oma õppetunni.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Mustlaste muinasjutte.

Sisukord:
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt
Võlukast
Kuldlambad
Õnnelill
Päikesekuninga kolm kuldjuust
Vaesest korvipunujast ja kolmest allikast
Kärnkonnast ja vaesest lesknaisest
Vaesest Bakrengrost
Mustlasest ja üheksast rongast
Rebane-vihmavõlur
Neiust, kes ketras oma kuldjuukseid
Kust tulid kirbud
Kuidas mustlane kuradit tüssas
Seitsmest vennast ja kuradist

Raamat on Martti Haavio ümberjutustus lastele Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseeposest "Kalevala".

1977. aastal ilmus Priit Pärna joonistatud album-raamat „Kilplased“, mis loeti ühe põlvkonna poolt ribadeks. Kuigi kilplasi ja kilplust on meil alati leidunud, siis viimastel aegadel on selle juures märgata ka täiesti uusi jooni – nii on Priit Pärn joonistanud 2019. aastal kilplaste juhtumistest täiesti uue raamatu.

Valik saksa muistendeid lühendatult.

Sisukord:
Lugu papimütsist
Viimane saak
Tetzel ja rüütel
Eschenheimi torn
Lottmüts
Lottmüts parandab veskit
Kurjad kassid
Verepärn
Seitse merineidist
Surnud mõrsja
Kadunud klooster
HackeInberg ja Tuut-Ursel
Seitse õde
Lurlei
Küürakad pillimehed Kalaturul
Kuldkeegel
Hamelni linna lapsed
Hinzelmann
Falkensteini Kuraditee
Kurat kaitsjaks
Keiser Friedrichi annid
Wartburgi saamislugu
Ruhla sepp

Valik tšehhi muinasjutte.

Muinasjutt nukust Buratinot ja tema seiklustest kuldvõtme otsimisega.

Sisukord: - Kolm suurt soovi - Okasroosike - Lumivalgeke - Saabastega kass - Kaval-Ants Türgimaal ehk Prints Herbed - Kuri kuningatütar

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Venemaal ülipopulaarne värssmuinasjutt vene kirjanduse suurkujult, mille tiraažiks juba ainuüksi revolutsioonieelsel Venemaal hinnati vähemalt miljon (!) eksemplari. Legend räägib, et Aleksandr Puškin ise, vene kõigi aegade kuulsaim poeet, kes ka ise on kirjutanud mitmeid vene kirjanduse kullafondi kuuluvaid värssmuinasjutte, olevat peale "Küürselg-sälu" läbilugemist ohanud: "Nüüd võin mina seda liiki teoste kirjutamisest loobuda."

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Ümberjutustus lastele anglosaksi eeposest "Beowulf".

Prantsuse muinasjutte lühendatult.

Sisukord:

• Väike karjus
• Sotré
• Hundikoon
• Väike Minou
• Mélusine
• Cula
• Longemeri järve haug
• Hautes-Chaumes'i kääbused
• Lotringi vapp

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Tšiili indiaanlaste muinasjutte.

Sisukord:
Pulmad taevas
Mädasoo
Rebane
Pishmaihuile ja vana Atapai ehk kitsipunga surm
Rebane ja skunk
Tšerruuve lugu
Rebasenaine
Kahe koerakese lugu
Lugu taadist, kes eide naiseks võttis
Indiaanlase lugu
Inimsööjate nõidade juures
Jutt Maputšest, kes ronis vulkaanile
VanaLatrapai lugu
Väike hajameelne Maputše

 

Sisukord:

• Kolm lambakest
• Rebane hanekarjas (viisiga)
• Rebane öömajal
• Kukk, kass ja kana (viisiga)
• Utekene ja hunt
• Jutt kitsest paari pojakesega
• Härja maja
• Vana koer
• Karu ja kolm õde
• Üheks venda ja üks õde
• Söepuder
• Marjakobar (viisiga)
• Kosilased sauna juures
• Hiir abimeheks
• Karu koduväiks (viisiga)
• Kuningatütre pastlad (viisiga)
• Kuu kukrus, päev otsa ees
• Kuningapoeg ja hall hunt
• Üle nurme pulmas
• Imelised pealuud
• Kullased oinakesed
• Mida ütleb see saab
• Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)
• Kass, leivalabidas ja niinekera
• Rikas vend ja vaene vend
• Oakene
• Tõrvane härg
• Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Hoiad käes kogumikku, mis sisaldab valiku meie lastele kirjutatud jõululugudest. Need on esitatud ilmumisaja järgi tsükliteks jagatuna, nagu teistes sama sarja raamatutes juba tavaks saanud.
Kulgedes läbi aastakümnete, annab kogumik ühtlasi ka ülevaate, kuidas eesti lastekirjanduses on läbi aegade räägitud jõuludest, mis on meie ühed olulisemad pühad. Et aga nii pühad kui ka neist kirjutavad autorid pole eri aegadel olnud äravahetamiseni sarnased, leidub jõulujuttude seaski väga erinevaid palasid.
Loo keskmes võib ju olla nii lumeootus kui kirikus kogetud pühalikkus, nii päkapikkude salapärased toimetused kui kingitustest saadav rõõm, nii piparkookide küpsetamise õhin kui kuusetoomise elevus. Olgu jutu teema milline tahes, aega maha võtma, üksteist märkama, kaaslastega arvestama ning paremuse poole püüdlema õhutavad need kõik.

Sügisel hilja, kui algasid sajud ja kurjad ilmad, oli metsavahil kahju, et rebane ei poe magama tema tarvis pandud onni, kus ta oleks varjatud tuulte ja vihma eest. Ta tõstis küll onni toaseina äärest haopinu juurde ja asetas sissekäigu rebase magamisaseme kõrvale, mis kubude tüügaste all, aga ka nüüd ei läinud rebane varju otsima, vaid magas endisel paigal. Piitsu oleks küll hea meelega onni pugenud, et asuda Mossa läheduses, aga tema ei pääsenud august sisse, sest see oli meelega ainult rebase suuruse kohaselt tehtud. Nõnda pidi Piitsu tahes või tahtmata kuuse alt lahkuma, et kusagil ulualust otsida, kui möllasid sügisesed tormised sajud. Ühel hommikul, kui Ats läks välja oma Mossat vaatama, tuli ta suure kisaga tuppa tagasi, et see olevat kadunud. "Ää aa ikka hullu juttu," vastas temale ema. "Kes ta siis ära viis. Või on kett katki?" "Kett on maas, aga Mossat ei ole," kinnitas Ats.

Sisukord:
- Aallotari jäljed
- Aallotari hõbekarikas
- Aallotar jutustab orjakaupmehest
- Prints Kanervo jutustab kasest
- Talvemuinasjutt Tuuletukast ja Pilvehabemest
- Knut Pillimees
- Ahti kingitus
- Metsakaru
- Refanut
- Kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai
- Tuletikk
- Sipelga käik arsti juurde
- Kaks korda kaks on neli
- Suviküla Syyne
- Turu lossi haldjataat
- Rätsepast, kes Soome- ja Rootsimaa kokku õmbles

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Michael Coleman püüab näidata vanade muinasjuttude kaasajastatud versioonide abil, kui kohutavad ja vägivaldsed muinasjutud tegelikult on. Ta väidab, et tänapäeval on nad veel isegi "lahjendatud", võrreldes sellega, mis nad vanasti suust-suhu liikudes olid. Siia raamatusse on valitud nn edetabelilood, mis on valitud viimastel sajandite populaarsemate juttude hulgast.

Raamat sisaldab mitmeid muinasjutte, sealhulgas lood sarvesaiast, kes tahtis kuuks saada, mustast ja valgest kassipojast, karussellihobustest, tibust, kes ei olnudki kanapoeg, ning roosast õhupallist ja riiakatest nööpnõeltest.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

Sisukord:

• Kuidas vaal sai oma kurgu
• Kuidas kaamel sai küüru
• Kuidas ninasarvik sai oma naha
• Kuidas leopard sai tähnid
• Elevandipoeg
• Lugulaul känguru-vanast
• Armadillide tekkimine
• Krabi, kes mängis merega
• Kass, kes kõndis omapead
• Liblikas, kes põrutas jalaga

"Nukkude teater" on seni peamiselt näidendeid ja filmistsenaariumeid kirjutanud autori esimene lasteraamat. Mihkel Ulman alustas kirjutamist 1999. aastal näidenditest, millest seitse on ka lavale jõudnud. Ta on pälvinud mitmeid näidendivõistluste preemiaid. Ulman on olnud ka telesarja "Me saame hakkama!" stsenarist, viimasel paaril aastal on ta kirjutanud peamiselt filmikäsikirju, neist "Röövlirahnu Martin" on juba ka linastunud.

Raamatus on alljärgnevad muinasjutud:

• Metsaisa ja metsaema
• Sääsk ja hobune
• Konna pulmatants
• Ämblik ja vähk
• Miks siil turtsub
• Siili ja jänese võidujooks
• Siil praeb sitikat
• Vaskuss
• Teistre tüdruk ja ussikuningas
• Haugi loomine
• Sipelgas ja ämblik
• Uss ja angerjas
• Ööbik ja vaskuss
• Kana ja prussakas
• Kaval konn ja edev kurg
• Hiir, vähk ja sitikas
• Varese naisevõtmine
• Vares käib tihasel kosjas
• Mehiku laul
• Varblane teeb kalja
• Laisk kull
• Hiir ja varblane
• Kust sai kalkun punase pea
• Kuidas kullid laulma õppisid
• Lehmalüpsja-lind
• Miks vares talvel ära ei lenda
• Vares ja rebane
• Hunt ja rebane pulmas
• Rebase uued silmad
• Kust sai rebane Reinuvaderi nime
• Rebane ja hunt
• Rebase raha
• Rebane, hunt ja karu
• Piibuga rebane
• Karu ja rebase kalapüük
• Rebane, hunt ja hobune
• Patukahetsejad
• Hundi ja jänese talvekorter
• Hunt ja põder
• Hunt ja Karja-Eku
• Hunt ja teder
• Miks hunt kardab inimesi
• Oi-oi, oi-oi oinalugu
• Huntide söök
• Miks karu kardab inimest
• Mees ja karu jagavad saaki
• Karu ja lammas
• Tänulikud metsloomad
• Jänes astub keelust üle
• Miks jänese huul on lõhki
• Miks jänes külma ei karda
• Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
• Miks hobune alati sööb
• Karjase kolm koera
• Mõisahobune ja taluhobune
• Miks koerad ei salli metskitsi
• Koer, kass ja hiir

Sisukord:
Metsaisa ja metsaema
Sääsk ja hobune
Konna pulmatants
Ämblik ja vähk
Miks siil turtsub
Siili ja jänese võidujooks
Siil praeb sitikat
Vaskuss
Teistre tüdruk ja ussikuningas
Haugi loomine
Sipelgas ja ämblik
Uss ja angerjas
Ööbik ja vaskuss
Kana ja prussakas
Kaval konn ja edev kurg
Hiir, vähk ja sitikas
Varese naisevõtmine
Vares käib tihasel kosjas
Mehiku laul
Varblane teeb kalja
Laisk kull
Hiir ja varblane
Kust sai kalkun punase pea
Kuidas kullid laulma õppisid
Lehmalüpsja-lind
Miks vares talvel ära ei lenda
Vares ja rebane
Hunt ja rebane pulmas
Rebase uued silmad
Kust sai rebane Reinuvaderi nime
Rebane ja hunt
Rebase raha
Rebane, hunt ja karu
Piibuga rebane
Karu ja rebase kalapüük
Rebane, hunt ja hobune
Patukahetsejad
Hundi ja jänese talvekorter
Hunt ja põder
Hunt ja Karja-Eku
Hunt ja teder
Miks hunt kardab inimesi
Oi-oi, oi-oi oinalugu
Huntide söök
Miks karu kardab inimest
Mees ja karu jagavad saaki
Karu ja lammas
Tänulikud metsloomad
Jänes astub keelust üle
Miks jänese huul on lõhki
Miks jänes külma ei karda
Kust sai põder oma jalgadele valged triibud
Miks hobune alati sööb
Karjase kolm koera
Mõisahobune ja taluhobune
Miks koerad ei salli metskitsi
Koer, kass ja hiir