Muinasjutud ja muistendid

24 juttu päkapikkudest lastele, teiste hulgas näiteks:

¤ Kõige esimene päkapikk

¤ Norskpäkapikk

¤ Pikupäkapikk

¤ Pudrupäkapikk

¤ Jonnipäkapikk

¤ Kaisupäkapikk

¤ Pakane ja pintsel

¤ Isa ootab päkapikku

¤ Hea südamega päkapikk

 

Itaalia muinasjutud lühendatult.

Sisukord:
Loomade keel ja uudishimulik naine
Märtsikuu ja karjus
Rebane Giovannuzza
Giufà ja kipskuju
"Sööge, sööge mu riideräbalad!"
Massaro Veritá
Armastus kolme granaatõuna vastu
Laias maailmas
Kana-pesunaine
Esimene mõõk ja viimane luud
Vader rebane ja vader hunt
Tark Caterina
Naine, kes elas tuulest
Hiilgav kala

Kuid Dam San jäi endale kindlaks: "Ei! Ma ei lähe! Tungisin mõõga ja vibuga läbi metsa, tapsin pilkases pimeduses ninasarviku ja võitlesin kõrgetes mägedes tiigriga, tabasin täpse lasuga kotkast, olin üle kurjadest hingedest. Sinu poole püüdlesin kõigest südamest, sa pead minu naiseks saama, siit majast lahkun ma ainult koos sinuga."

Muinasjutte eesti kirjanikelt.

Haneema jutud: Saabastega kass ehk Kassi-isand; Punamütsike; Tuhkatriinu ehk Kristallkingake; Pöialpoiss; Eeslinahk; Sinihabe; Haldjad; Uinuv Kaunitar; Tuttpea-Riquet / Charles Perrault. Sinilind; Kuldjuustega Kaunitar; Hirvena metsas / madame D'Aulnoy. Kaunitar ja Koletis / madame Leprince de Beaumont

Raamatus on Disney-tõlgendus vana-kreeka kangelase Heraklese vägitegudest

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Kogu sisaldab tuntud loomamuinasjutte: Jänes ja kilpkonn, Rebane ja toonekurg, Kukk, kass ja hiireke, Hunt ja kurg, Lugu edevast varesest, Liiga kitsas ava, Hunt ja talleke, Ahv kuningaks, Rebane ja viinamarjad, Rohutirts ja sipelgas, Hobune ja eesel, Lõvi läheb sõtta, Lugu edevast hirvest, Hobune ja hunt, Härg ja konn, Ahne koer, Kangekaelsed kitsed, Lõvi ja sääsk, Ronk ja rebane, Lõvi ja hiireke, Hiirte koosolek, Eesel, kes pidas end targaks, Loomad ja katk.

Jumalaema kiriku kellalööja on Disney multifilmiversioon Victor Hugo kuulsa romaani «Jumalaema kirik Pariisis» ainetel.

Järjekordse lastekirjanduse kogumik sisaldab nagu ikka luulet ja proosapalu. Traditsioonipäraselt esineb sellegi «Jutupauniku» kaante vahel oma loominguga ka kümmekond uut autorit, keda põgusalt tutvustatakse raamatu lõpus.

Selleks, et kogu maailm endale alistada, on kurjal nõial vaja saada enda teenistusse kingsepa heasüdamlik poeg Jakob. Kuid Jakob keeldub tema plaanides osalemast, mille peale nõid muudab ta kääbuseks ning laseb koju alles seitsme aasta pärast. Selle ajaga on Jakobi isa murest surnud ja ema ei tunne koledas suure ninaga kääbuses ära oma poega Jakobit. Poissi narritakse kõikjal ja aetakse linnast välja. Jakob on meeleheitel. Siis aga päästab ta õnnetusest hane. Aga see pole lihtsalt hani, vaid röövitud ja nõiutud printsess Greta. Üheskoos teevad nad kõik, et päästa maailm nõia kurjade kavatsuste eest … Ebatavaline välimus teeb Väikese Muki kodulinnas naerualuseks, nii et ta asub pikale teekonnale õnne otsima. Tema teel on liivased kõrbed, kõrgete minarettidega linnad ning põnevad inimesed. Kirevas ja käratsevas araabia linnas asub Väike Mukk sultani teenistusse, kuid õukondlaste kadedus viib ta taas vaesena rändama. Siiski toovad Väikese Muki ausus ja siirus talle lõpuks õnne ning ka teised saavad oma õppetunni.

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Mustlaste muinasjutte.

Sisukord:
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt
Võlukast
Kuldlambad
Õnnelill
Päikesekuninga kolm kuldjuust
Vaesest korvipunujast ja kolmest allikast
Kärnkonnast ja vaesest lesknaisest
Vaesest Bakrengrost
Mustlasest ja üheksast rongast
Rebane-vihmavõlur
Neiust, kes ketras oma kuldjuukseid
Kust tulid kirbud
Kuidas mustlane kuradit tüssas
Seitsmest vennast ja kuradist

Raamat on Martti Haavio ümberjutustus lastele Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseeposest "Kalevala".

Aastal 1989 ilmus Egmont Estonia kirjastusel 96-leheküljelise kõvakaanelise raamatuna Walt Disney "Karupoeg Puhh" (tõlkinud Helje Heinoja). Ehkki see põhineb A. A. Milne'i loodud tegelastel, ei ole tegemist klassikalise Milne'i jutukogumikuga, vaid Disney animafilmiainelise väljaandega kõige väiksematele.

Valik saksa muistendeid lühendatult.

Sisukord:
Lugu papimütsist
Viimane saak
Tetzel ja rüütel
Eschenheimi torn
Lottmüts
Lottmüts parandab veskit
Kurjad kassid
Verepärn
Seitse merineidist
Surnud mõrsja
Kadunud klooster
HackeInberg ja Tuut-Ursel
Seitse õde
Lurlei
Küürakad pillimehed Kalaturul
Kuldkeegel
Hamelni linna lapsed
Hinzelmann
Falkensteini Kuraditee
Kurat kaitsjaks
Keiser Friedrichi annid
Wartburgi saamislugu
Ruhla sepp

Valik tšehhi muinasjutte.

Eesti muinasjutt, mis jutustab loo sügavas metsalaanes elavast vanaeidest ja tema kolmest kaunist tütrest.

Muinasjutud nooremale koolieale.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Oli kord Võlutud mets, kuhu saabusid pöialpoisid, hiiglased, haldjad, tondid, lohed… Lustakas muinasjutt Dragulandia riiakatest lohedest ja pöialpoistest ning nende suurest vastasseisust.

Ümberjutustus lastele anglosaksi eeposest "Beowulf".

Prantsuse muinasjutte lühendatult.

Sisukord:

• Väike karjus
• Sotré
• Hundikoon
• Väike Minou
• Mélusine
• Cula
• Longemeri järve haug
• Hautes-Chaumes'i kääbused
• Lotringi vapp

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Sisukord:

• Kolm lambakest
• Rebane hanekarjas (viisiga)
• Rebane öömajal
• Kukk, kass ja kana (viisiga)
• Utekene ja hunt
• Jutt kitsest paari pojakesega
• Härja maja
• Vana koer
• Karu ja kolm õde
• Üheks venda ja üks õde
• Söepuder
• Marjakobar (viisiga)
• Kosilased sauna juures
• Hiir abimeheks
• Karu koduväiks (viisiga)
• Kuningatütre pastlad (viisiga)
• Kuu kukrus, päev otsa ees
• Kuningapoeg ja hall hunt
• Üle nurme pulmas
• Imelised pealuud
• Kullased oinakesed
• Mida ütleb see saab
• Päkaotsa-pikkune poisikene (viisiga)
• Kass, leivalabidas ja niinekera
• Rikas vend ja vaene vend
• Oakene
• Tõrvane härg
• Jutt taadist, eidest ja vahakarva kanast

Kogumik vanu häid, praeguseks unustusse vajunud lastejutte, mis on kunagi ilmunud ajakirjades ja kõlanud raadio unejutusaadetes. Neis kohtame linde, loomi, jõuluvanasid, päkapikke, lihavõttejäneseid ja teisi muinasjututegelasi. Kaunite postkaardimotiividega illustreeritud raamat on toredaks järjeks „Meie lapse lauluraamatule“ ning sobib lastele ja lastega lugemiseks muulgi ajal kui enne und.

Hoiad käes kogumikku, mis sisaldab valiku meie lastele kirjutatud jõululugudest. Need on esitatud ilmumisaja järgi tsükliteks jagatuna, nagu teistes sama sarja raamatutes juba tavaks saanud.
Kulgedes läbi aastakümnete, annab kogumik ühtlasi ka ülevaate, kuidas eesti lastekirjanduses on läbi aegade räägitud jõuludest, mis on meie ühed olulisemad pühad. Et aga nii pühad kui ka neist kirjutavad autorid pole eri aegadel olnud äravahetamiseni sarnased, leidub jõulujuttude seaski väga erinevaid palasid.
Loo keskmes võib ju olla nii lumeootus kui kirikus kogetud pühalikkus, nii päkapikkude salapärased toimetused kui kingitustest saadav rõõm, nii piparkookide küpsetamise õhin kui kuusetoomise elevus. Olgu jutu teema milline tahes, aega maha võtma, üksteist märkama, kaaslastega arvestama ning paremuse poole püüdlema õhutavad need kõik.

Sisukord:
- Aallotari jäljed
- Aallotari hõbekarikas
- Aallotar jutustab orjakaupmehest
- Prints Kanervo jutustab kasest
- Talvemuinasjutt Tuuletukast ja Pilvehabemest
- Knut Pillimees
- Ahti kingitus
- Metsakaru
- Refanut
- Kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai
- Tuletikk
- Sipelga käik arsti juurde
- Kaks korda kaks on neli
- Suviküla Syyne
- Turu lossi haldjataat
- Rätsepast, kes Soome- ja Rootsimaa kokku õmbles

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Michael Coleman püüab näidata vanade muinasjuttude kaasajastatud versioonide abil, kui kohutavad ja vägivaldsed muinasjutud tegelikult on. Ta väidab, et tänapäeval on nad veel isegi "lahjendatud", võrreldes sellega, mis nad vanasti suust-suhu liikudes olid. Siia raamatusse on valitud nn edetabelilood, mis on valitud viimastel sajandite populaarsemate juttude hulgast.

Raamat sisaldab mitmeid muinasjutte, sealhulgas lood sarvesaiast, kes tahtis kuuks saada, mustast ja valgest kassipojast, karussellihobustest, tibust, kes ei olnudki kanapoeg, ning roosast õhupallist ja riiakatest nööpnõeltest.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

Valik Sten Roosi muinasjutuvõistluse võidutöödest 2004-2009

Kolmas köide Eesti muistendite sarjas, mis sisaldab hiiu- ja vägilasmuistendeid Vanapaganast. Kokkuvõtted vene ja saksa keeles.

 

"Nukkude teater" on seni peamiselt näidendeid ja filmistsenaariumeid kirjutanud autori esimene lasteraamat. Mihkel Ulman alustas kirjutamist 1999. aastal näidenditest, millest seitse on ka lavale jõudnud. Ta on pälvinud mitmeid näidendivõistluste preemiaid. Ulman on olnud ka telesarja "Me saame hakkama!" stsenarist, viimasel paaril aastal on ta kirjutanud peamiselt filmikäsikirju, neist "Röövlirahnu Martin" on juba ka linastunud.

Saksa kirjaniku ja helilooja Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni maagiline jõulujutt loob võrratu ja piduliku õhkkonna, viies lugeja imemaailma, kus hea võidab alati kurja. Muinasjutu noori kangelasi ootavad ees kõige ebatavalisemad seiklused, lahing hiirekuningaga ja teekond nukukuningriiki. See on lugu julgusest, tõelistest imedest, vankumatust sõprusest ja üksteise abistamisest.