«Ta ootab. Ta teab, et te olete siin.» «Olgu ta või kuninganna ise, mind jätab see külmaks. Ma ei soovi teda näha.» «Mina ei viibi teie kohtumise juures.» Nüüd lõõmasid ka juba Sarah´ põsed, olid peaaegu niisama punased kui Charlesi omad. Esimest ja viimast korda elus oli tal tahtmine nõrgema sugupoole ühe liikme juures füüsilist jõudu tarvitada. «Astuge kõrvale.» Kuid Sarah raputas pead. Nüüd ei olnud sõnadest enam abi, nüüd otsustas tahe. Sarah oli üleni pingul, peaaegu traagiline; kuid ometi virvendas ta pilgus midagi kummalist -- midagi oli juhtunud, otsekui muust maailmast oli nende vahele ilmunud vaevaltmärgatav hoovus. Sarah jälgis Charlesi otsekui teadmises, et ta on mehe kimbatusse ajanud, ise veidi hirmununa, ebakindlana, mida teine ette võtab, kuid ometi ilma vaenuta. Just nagu poleks pealispinna taga midagi peale uudishimu: kuidas katse välja kukub. Miski Charlesis värahtas. Ta langetas silmad. Kogu tema raevu taga oli teadmine, et ta naist ikka veel armastab, et see on ainus olend, kelle kaotust ta kunagi unustada ei suudaks. Ta kõnetas kullatud vööpannalt: «Mida peab see kõik tähendama?» «Seda, mida mõni vähem aumehelik isand oleks juba mõni aeg tagasi ära arvanud.» Charles uuris Sarah´ silmi. Oli neis kerge naeratuse helk? Ei, ei saanud olla. ei olnud. Sarah hoidis teda veel viivu oma salapärase pilgu kütkes, siis lahkus ukse juurest ja läks kellanööri juurde kamina kõrval. Charles oli nüüd vaba ja võis minna, kuid ta jälgis naist ega liikunud paigast. «Mida mõni vähem aumehelik isand...» Millise uue jõledusega teda nüüd ähvardati? Keegi teine naine, kes mõistab Sarah´t paremini kui... See meestepõlgus... see maja, kus elavad... ta ei julgenud seda isegi välja öelda. Sarah tõmbas messingnuppu ja tuli siis uuesti Charlesi poole. «Ta tuleb kohe.»

Sisukord:

• Kuulus Calaverase hüppav konn
• Minu kell
• Kuidas ma põllumajanduslikku ajalehte toimetasin
• Kuidas ma kandideerisin kuberneri kohale
• Faktid seoses minu hiljutise tagasiastumisega
• Kummaline kogemus
• Vanad ajad Mississipil
• Puhastverd mehhiko kronu
• Jalgratta taltsutus
• Nohu ravimas
• Meie itaalia turismijuhid
• McWilliamsite kogemused difteeriaga
• Mrs McWilliams ja äike
• Kuidas autorit Newargis ninapidi veeti
• Kapitooliumi Veenus
• Kas ta on elus või surnud?
• Eskimo tütarlapse romanss
• Rebi, veli, hoolega!
• Kohtamine intervjueerijaga
• Kaubaagendi jutustus
• Ajakirjandus Tennessees
• Ühe poisikese häbematust tagakiusamisest
• Lugu väikesest pahast poisist
• Lood suuremeelsetest tegudest
• Varastatud valge elevant
• Kohtuniku “tragi naine”
• Koer
• Koera jutustus
• 1000000-naelane pangatäht
• Salapärane külastaja
• Senaator Dilworthy
• Plutokraatia
• Pildid Ameerika poliitilisest elust
• Kaitseingli kiri
• Kindral Funstoni kaitseks
• Hiinlase kirjad
• Mees, kes rikkus Hadleyburgi head nime
• Mark Twain võitluses ameerika võltsdemokraatia ja imperialismi vastu

Prantsuse klassiku romaani uustrükk, varem eesti lugejale tuntud "Söekaevurite" nime all. Prantsuse kirjanduse klassiku Émile Zola (1840-1902) romaan kujutab halastamatu tõepäraga 1860-ndate aastate Põhja-Prantsusmaa kaevandustööliste ebainimlikke elu- ja töötingimusi ning nende tärkavat võitlust oma õiguste eest. Originaali pealkiri Germinal.

Romaan Teises maailmasõjas teadmata kadunuks jäänud mehest, keda kõik juba kümme aastat surnuks peavad, kuni ühel päeval helistab ta oma endisele sõbrale.