Folkloor ja mütoloogia

Matthias Johann Eisenile omistatakse ütlust, et eestlasel on kolm püha kohta – saun, hiis ja kirik. Selles raamatus saunast juttu ei tule, küll aga rändame Eesti maastikel nii ajas kui ruumis, et (taas)avastada Eestit läbi pühapaikade. Eestlase hingele on eriti lähedased looduslikud pühapaigad – hiied, põlispuud, kivid, jõed ja ojad-allikad. Pühapaikadega seotud kohalood, uskumused, tavad ja kombed on väärtuslik osa meie rahva ühismälust. Looduslikke pühapaiku mitte ainult ei mäletata, vaid nii mõnegi paiga pühadust on hoolikalt ja järjepidevalt hoitud tänaseni. Pühad on paigad, kus kodumaa vabaduse eest on verd valatud verd; pühad on paigad, kuhu koguneme, et tähistada oma rahva ajaloo tähtsündmusi ja pühad on paigad, kus puhkavad igavest und meie lähedased. Ajaloosündmustega otseselt või kaudselt seotud pühapaigad ning mälestusmärgid peegeldavad ka meie rahva valusat kogemust elada ida ja lääne kultuuride piirialal. See rikkalikult fotodega illustreeritud raamat toob lugejani põnevad lood Kaali meteoriidikraatrist ja Kagu-Eesti ristimetsadest, Tuhala nõiakaevust ning paljudest teistest meile olulistest paikadest.

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadates? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti. Mahukas mõttekogus kõlavad hääled eri põlvkondadelt, ühiskonnaredeli astmetelt ja elualadelt.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

„Kullaketrajad", „Vaeselapse käsikivi", „Tark mees taskus", „Põhja konn" – need ja paljud teised Kreutzwaldi kirja pandud rahvajutud kuuluvad vaieldamatult eesti kultuuri raudvarasse. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Samuti on need andnud inspiratsiooni arvukatele teistele loojatele kirjanikest ja muusikutest teatri- ja filmitegijateni. Raamat on vutlaris

Käesoleva kogumiku ülesandeks on tutvustada seda võrratult huvitavat ja rikkalikku rahva fantaasiavilja, mis on kogutud ja siiani talletatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimelise Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna varasalvedes. Esitatavad rahvamängud on valitud materjalide hulgast, mis on kogutud rohkem kui poole sajandi kestel.

Kogumiku koostamise aluseks on olnud põhiliselt Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogud: nii esemed, käsikirjalises arhiivis säilitatav rahvasuust kogutud teatmematerjal kui ka foto- ja joonistekogu. Vähesel määral on kasutatud ka teiste muuseumide ja eraisikute valduses olevaid esemeid.

9 mustrilehte eraldi ümbrises

Käesolevas lisas on esitatud juhendid kõigi põhiköite värvitahvlitel kujutatud rahvarõivaülikondade valmistamiseks. Kirjeldused on antud tahvlite järjekorras. Juhendis on haaratud kostüümide kõik üksikosad, va ehted, mille kohta on esitatud materjal vastava tahvli juures.

Regilaulude stereotüüpia on mu huviorbiidis juba 1997. aastast, tükeldamise vormelite jms nime all. Stereotüüpiahuvi lähtus algselt tüpologiseerimise problemaatikast, hiljem uudishimust: kuidas "nad" laule tegid, mida/kuidas "nad" mõtlesid?

Käesolev kogumik avab esimese suurema teadusliku väljaandeseeria eesti uuematest rahvalauludest viisidega. Eesmärk on anda ülevaade eesti uuema, s.o. mitteregivärsilise rahvalaulu kõikidest liikidest, ajaloolistest kihistustest, topograafilistest iseärasustest, laulude varieerumisest ajas ja ruumis. Esimene köide on pühendatud uuematele mängulauludele. Vahetantsuga ja dramaatilise tegevusega ringmängude kõrval on haaratud ka siirdevormilised tantsulis-figuraalse liikumisega laulumängud ja varasemad ringmänguvormid. Eeskätt on siia koondatud ainult või peamiselt mängulaulu funktsioonis levinud laulud.

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Valikus on üle kolmekümne eesti muinasjutu inglise keeles: „Ahne hunt”, „Kuuneitsi”, „Laulev puu”, „Söepuder”, „Taevane tare”, „Ussinaine” ja palju teisi. Raamatus on ära toodud ka muinasjuttudes olevate laulude noodid. Muinasjutul ei ole sünnipaika. On inimese meel, kuhu ta pesa on teinud, kus ta haub ja nukkub, et oleks jõudu edasi minna. Ta võiks elada igavesti, rännates ühe inimese juurest teise juurde, ühe keele juurest teise juurde, ühe rahva juurest teise juurde. Muinasjutt on see, mida me iga päev oleme ja elame, aga mida me ei saa teisti väljendada kui jutustades ja vestes. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lasta sisse muinasjutt. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lubada muinasjutt tema rännakule.

A fairy tale has no birthplace. There is only the mind of the person in whom it has nested, where it roosts and metamorphoses to gain the strength to carry on. It can achieve immortality by wandering from one person to another, from one language to another, from one nation to another. A fairy tale is what we are and what we experience every day but can only express through speaking and storytelling. May all who push open the iron door to let a fairy tale enter find fortune. May all who push open the iron door let a fairy tale venture onward find fortune. This collection contains over thirty Estonian fairy tales in English: “The Greedy Wolf”, “The Moon Maiden”, “The Singing Tree”, “Coal Porridge”, “The Hut in the Heavens”, “The Snake’s Wife” and many more. It also includes the music for songs sung in the stories.

Kordustrükk.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Ungari usundi ja kombestiku erijooned semiootilisest vaatenurgast ning etnosemiootika kujunemislugu on käesoleva raamatu keskmes. Kuri silm, etnilise identiteedi seosed usundiga, pulmatavandi sümbolkeel, erilised hauamärgid – nende teemade kaudu on lugejal võimalik tajuda ungari kultuuri tekstuuri ja saada osa selle eripärast. Raamat annab ülevaate ka etnosemiootika arengusuundadest.

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, kust leida nõu ja abi ühe või teise konkreetse haiguse ravimiseks, täidab ta loodetavasti oma peamise eesmärgi – olla lugejatele huvitavaks ja ehk mõtlemapanevakski teejuhiks rahvapärase meditsiinilise mõtte maailma.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

"Kalevala" on 19. sajandil Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolaulude ja mütoloogia põhjal koostatud Soome ja Karjala rahvuseepos. "Kalevalat" peetakse üheks soome kirjanduse tähelepanuväärseimaks teoseks ja oli oluline ka Soome rahvusliku identiteedi väljakujunemisel.

"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele.

Eepose põhitekstile järgnevad kirjandusteadlaste Endel Nirgi, August Annisti ja Lehti Viiroja kommentaarid.

Sisukord:

• Soovituseks
• Sissejuhatuseks
  Esimene lugu. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
  Teine lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
  Kolmas lugu. Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
• Neljas lugu. Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
  Viies lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
• Kuues lugu. Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine
• Seitsmes lugu. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual
• Kaheksas lugu. Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm
• Üheksas lugu. Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit Kümnes lugu. Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus
• Üheteistkümnes lugu. Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus
  Kaheteistkümnes lugu. Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeselapse tall. Silla ehitus
  Kolmeteistkümnes lugu. Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad Neljateistkümnes lugu. Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-taadiga. Lahkumine
  Viieteistkümnes lugu. Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus
  Kuueteistkümnes lugu. Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak
  Seitsmeteistkümnes lugu. Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tanta
  Kaheksateistkümnes lugu. Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus Sarvikuga
  Üheksateistkümnes lugu. Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated
  Kahekümnes lugu. Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas
  Järelsõna: Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg", E. Nirk.
  Kommentaarid: "Kalevipoja" motiivide algupära. A. Annist
• Keelelisest redigeerimisest. A. Annist.
  Haruldasemate sõnade seletus. A. Annist
  Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. L. Viiroja
• Andmeid illustratsioonide originaalide kohta. L. Viiroja
  
  

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Teose keskmes seisab kättpidi põrgupiita aheldatud, julge ja hoopleva, õilsa ja liiderliku, ent samas ehedalt traagilise Kalevipoja kuju, kellel on sarnasusi nii kreeklaste Prometheuse, serblaste Dukljani kui ka soomlaste Kullervoga.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Kogumikku on koondatud materjali üle kogu Eesti. Laulutekstid on esitatud enamasti sel kujul, nagu need on kirja pandud rahvalaulukogumikes, üksikjuhtudel on autor teinud väiksemaid ühtlustusi. Peatükke on kuus: regilaul, lastelaulud, kalendrilaulud, laulumängud, tantsud, muud regilaulud.

Käesoleva albumi eesmärgiks on 19. sajandi ja 20. sajandi alguse rahvapäraste kudumite ulatuslikum vaatlemine tutvustamaks rahva hulgas populaarseid kudumistehnikaid, mustreid, värvikooskõlasid, samuti kudumite rahvuslikku omapära ja ühisjooni naaberrahvastega. Kõige sellega on tahetud suurendada käsitööharrastajate ja professionaalsete tekstiilikunstnike huvi ühe kaunima ja väljendusrikkama rahvakunstiharu - telgedel kudumise vastu.

"Kuldkalake" keskendub jutustamisele ja juttudele, veebibeebi fenomenile, kalmistute tähistele ning komi noortekultuurile.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks. Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888. Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"

“HINGA END LIGI JA ME HÕIKA SULLE SALA, KUIS SAADA KERGET LEIBA EI MULLA EGA JUURETA…” "Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest. Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

See raamat kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest – hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Teema käsitlused hõlmavad nii usulisi- muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi vaatenurki ning kutsuvad meid kaasa mõtlema. Iga peatüki lõpus on toodud ka inglisekeelne kokkuvõte. Eestlaste põlise vaimse ja ainelise kultuuripärandi taandumine igapäevaelust on alanud juba ammu.Vaatamata aegade muutumisele pole selle tähendus kadunud. Meie vaimsete ja usuliste lätete ning nendega seotud traditsioonide teadvustamine kinnistab identiteeti ja sisendab turvatunnet. Traditsiooniliste pühapaikade kui põliste väekohtade elluäratamine rikastab ka meie elukeskkonda.