Folkloor ja mütoloogia

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Vanim tervikuna säilinud germaani kangelaseepos (loodud VIII sajandil), anglosaksi allitereeriva luule tippsaavutus, mille tegevus toimub Taanis ja Lõuna-Rootsis, sisaldades viiteid VI sajandi sündmustele.

Deals and Deeds contains 30 Estonian folktales, re-written by Merili Metsvahi based on texts and vocal recordings of village people from the late 19th and early 20th centuries.

Cruelties are an integral part of these vernacular tales. In many folktale collections, such elements have been edited out, but not in this book. The horrible deeds have their place in the stories and are no less important than the others; in fact, they help to open a door to the unconscious parts of our psyche. In this way, the folktale fulfils its deeper purpose: it gives us the chance to face and understand the hidden truths our conscious mind usually keeps out of sight.

This collection is meant for all of us who love to dive into the human psyche in search of the mystery that surrounds our origins.

We will be peasants, princesses, kings, queens, witches, children, and devils. We will live through long and unexpected stories or short and brutal ones. But through all of them, we will come to understand a little more about ourselves.

Originaalis ilmunud esmakordselt eesti keeles aastal 2018 "Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes".

Millised on eestlased, nende vaimulaad ja kultuuriline enesetunnetus nii sisekaemusena kui väljastpoolt vaadates? Kuidas saab oma 90. juubeli künnisel hakkama väikeriik, mis seisab vapra tinasõdurina Euroopa Liidu idapiiril? Käesolev esseekogumik on valminud kümnete Eesti mõtlejate ühistööna. Autorite seas on tuntud teadusinimesi, akadeemikuid ja professoreid, poliitikuid, majandustegelasi, ajakirjanikke, kunstnikke, teatri- ja filmitegijaid ning popkultuuri tähti.

Mahukas mõttekogus kõlavad hääled eri põlvkondadelt, ühiskonnaredeli astmetelt ja elualadelt.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Käesolevas kogumikus on järgmised Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poolt kirja pandud lood: Kullaketrajad Vaeslapse käsikivi Pikkjalg, Osavkäpp ja Teravsilm Kivialuste ristitütar Puulane ja Tohtlane Tuhka-Triinu Paristaja-poeg Tark mees taskus Näkineitsi Leitud laps Helde puuraiuja Julge rehepapp

Kogumik eesti uuemaid laulumänge koos üksikasjaliste mängukirjelduste ja viisidega. Esindatud on nii algupärased laulud kui ka suulised laululaenud naaberrahvaste folkloorist. Lisatud on ülevaade laulumängude liikidest ja ajaloost.

Sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: "Esivanemate varandus", "Kodused jutud" ja "Narvast-Tallinna".

Valikus on üle kolmekümne eesti muinasjutu inglise keeles: „Ahne hunt”, „Kuuneitsi”, „Laulev puu”, „Söepuder”, „Taevane tare”, „Ussinaine” ja palju teisi. Raamatus on ära toodud ka muinasjuttudes olevate laulude noodid. Muinasjutul ei ole sünnipaika. On inimese meel, kuhu ta pesa on teinud, kus ta haub ja nukkub, et oleks jõudu edasi minna. Ta võiks elada igavesti, rännates ühe inimese juurest teise juurde, ühe keele juurest teise juurde, ühe rahva juurest teise juurde. Muinasjutt on see, mida me iga päev oleme ja elame, aga mida me ei saa teisti väljendada kui jutustades ja vestes. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lasta sisse muinasjutt. Olgu õnnistatud igaüks, kes paotab raudust, et lubada muinasjutt tema rännakule.

A fairy tale has no birthplace. There is only the mind of the person in whom it has nested, where it roosts and metamorphoses to gain the strength to carry on. It can achieve immortality by wandering from one person to another, from one language to another, from one nation to another. A fairy tale is what we are and what we experience every day but can only express through speaking and storytelling. May all who push open the iron door to let a fairy tale enter find fortune. May all who push open the iron door let a fairy tale venture onward find fortune. This collection contains over thirty Estonian fairy tales in English: “The Greedy Wolf”, “The Moon Maiden”, “The Singing Tree”, “Coal Porridge”, “The Hut in the Heavens”, “The Snake’s Wife” and many more. It also includes the music for songs sung in the stories.

Kordustrükk.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Faksiimiletrükk Ilmar Mannise 1925. aastal ilmunud põhjalikust sõnastikust 131 pildiga, millele on lisatud Ferdinand Linnuse järelehüüe Tartu ülikooli esimese etnograafiaõpetaja varase lahkumise puhul.

Ligemale tuhat aastat tagasi elas Islandi saarel mees, kelle nimi oli Grettir Asmundripoeg. Teda kutsuti Vägimeheks, sest ta oli tugevam kui ükski temavanune. Grettir oli noorpõlves riiakas ja laisavõitu, perekonna "must lammas", kes ei kuulanud isa sõna ega tahtnud talutööd teeha. Juba varases nooruses aeti ta tapmise pärast maalt välja, üksteist aasta hiljem aga kuulutati lindpriiks -- sedapuhku põhjendamatult. Kogu ülejäänud elu -- üheksteist aastat -- pidi ta maapaos olema ja vireles tundruonnides, koobastes ja üksikul saarel, inimestest põlatud ja hüljatud, sest talle oli saatusest ette määratud olla õnnetu, kuna "üks asi on vaprus, teine aga see, kuidas sul elus veab".

Sisukord: I - Uurimusi ja mälestusi -- Mati Mandel - Arheoloogilistest uurimistöödest Keila väikelinnusel -- Aivar Põldvee - Rahvaharidusest Harjumaal rootsi ajal (1561-1710) -- Monika Nevalainen - Kirjastusühisus "Külvaja" trükikoja asutamine ja tegevus -- Ludmilla Kasmann - Mälestusi Kloogalt 1938-1950 ¤ II - Aruandeid ja kokkuvõtteid -- Harju Muuseumi loomisest ja tegevusest 1988-1993 -- Ülevaade muuseumi kogudest 1989-1993 -- Ajaloolise pärimuse kogumise võistlus 1990-1993 -- Näitused 1989-1993 -- Keila muinsuskaitsepäeval peetud ettekanded 1986-1993 -- Kirjandust Harjumaa kohta 1988-1993 -- Annetajad 1989-1993

Näitekirjanikule ning satiiriliste ja humoristlike juttude autorile Branislav Nušitšile (1864-1938) kuulub Jugoslaavia kirjanduses väljapaistev koht.

Sisu:
Branislav Nušitš
Maksim
Teaduse ohver
Meie arhiivid
Marutõbine
Võõrkeeled
Ministri põrsas
Vale

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, kust leida nõu ja abi ühe või teise konkreetse haiguse ravimiseks, täidab ta loodetavasti oma peamise eesmärgi – olla lugejatele huvitavaks ja ehk mõtlemapanevakski teejuhiks rahvapärase meditsiinilise mõtte maailma.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Jutt mehest, kes teadis ussisõnu ja teisi eesti muinasjutte.

Sisukord:

• Hundi loomine / J. Kunder
• Kuidas tekkisid hiired ja kassid / A. Jakobson
• Kägu / M. J. Eisen. Ahjualune / J. Kunder
• Luupainaja mehe naiseks / M. J. Eisen
• Jutt mehest, kes teadis ussisõnu / J. Parijõgi
• Seitse venda ja seitse õde / J. Parijõgi
• Rahakatel / J. Vahtra
• Puulane ja Tohtlane / Fr. R. Kreutzwald
• Virmalised / A. Jakobson
• Libahunt / J. Kunder
• Tondi-Tõnu (katkendeid) / Ansomardi
• Surm teeb sepa tööd / A. Jakobson
• Vana-Jaagup tüssab surma / A. Jakobson
• Veealused / J. Kõrv
• Külmataadi kolm ulakat jõmpsikat / A. Jakobson
• Tuulesõlmed / M. J. Eisen
• Vaeslaps ja talutütar / J. Kunder
• Vaeslapse käsikivi / Fr. R. Kreutzwald
• Päike, kuu ja tähed / A. Jakobson
• Koit ja Hämarik / Fr. R. Faehlmann

"Kalevala" on 19. sajandil Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolaulude ja mütoloogia põhjal koostatud Soome ja Karjala rahvuseepos. "Kalevalat" peetakse üheks soome kirjanduse tähelepanuväärseimaks teoseks ja oli oluline ka Soome rahvusliku identiteedi väljakujunemisel.

Ulatuslik ümberjutustus rahvuseeposest "Kalevipoeg" Eduard Laugaste poolt.

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Teose keskmes seisab kättpidi põrgupiita aheldatud, julge ja hoopleva, õilsa ja liiderliku, ent samas ehedalt traagilise Kalevipoja kuju, kellel on sarnasusi nii kreeklaste Prometheuse, serblaste Dukljani kui ka soomlaste Kullervoga.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat.

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks.

Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg.

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised.

Tuntud koomiku Stephen Fry poolt ümber jutustatuna saavad nad veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks. Majesteetlik ja naistemaias Zeus, armukade Hera, armutu Artemis, särav Apollon ja paljud teised tuttavad, kuid siiski kauged tegelased saavad inimliku näo ja ärkavad taas kord ellu. Raamatust, kus jutustatakse Kreeka jumalate, titaanide ja teiste ajaloo koidiku müütiliste olendite sünnist ja elust enne inimesest kangelaste tulekut, saame muuhulgas teada, miks pole mõistlik oma naist pahandada, isegi kui oled suur jumal Uranos, miks valmistas Athena sünd jumalate kuningale Zeusile omajagu peavalu, miks ei ole olemas rohelisi ja koobaltsiniseid inimesi ning palju muud.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks.

Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888.

Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"

“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”

"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.

Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

See raamat kõneleb Eestimaa looduslikest pühapaikadest – hiiekohtadest, pühapuudest, ohvrikividest ja -allikatest, andes aimu nende olukorrast ja tähendusest meie kultuuri- ja identiteediruumis nii minevikus kui kaasajal. Teema käsitlused hõlmavad nii usulisi- muinsus-, loodus- ja keskkonnakaitselisi vaatenurki ning kutsuvad meid kaasa mõtlema. Iga peatüki lõpus on toodud ka inglisekeelne kokkuvõte. Eestlaste põlise vaimse ja ainelise kultuuripärandi taandumine igapäevaelust on alanud juba ammu.Vaatamata aegade muutumisele pole selle tähendus kadunud. Meie vaimsete ja usuliste lätete ning nendega seotud traditsioonide teadvustamine kinnistab identiteeti ja sisendab turvatunnet. Traditsiooniliste pühapaikade kui põliste väekohtade elluäratamine rikastab ka meie elukeskkonda.

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts

Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste

Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint

Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu

Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen

Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus

Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg

Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa

Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller

Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt. Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat "Luupainajad Kihnu rahvausundis" (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – "Sinimustvalged lood". Raamatust "Mia nägi unõs…" leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.

Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist Clarissa Pinkola Estés Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses Clarissa Pinkola Estés: "Selle raamatu pealkiri on Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad." Elina Naan soovitab: "Raamat, mille võiksid läbi töötada nii mehed, kui naised. Ürgsetest instinktidest on tänapäeval ja tulevikus aina enam kasu, et sel planeedil ellu jääda. See on austusavaldus elule ja loodule ‒ kõik on üks."