Folkloor ja mütoloogia
Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forest, and half of the territory is wooded. Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that thread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives.
Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike jutustajaist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi 15 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja kohatud üleloomulikest olenditest. 2016. aastal ilmus eesti keeles metsamuinasjuttude kogumik „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks on tõlkija Adam Cullen pannud raamatu ümber inglise keelde.
Kordustrükk.
"Eesti rahva ennemuistsed jutud" on 1866 Helsingis ilmunud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamat, mille kirjastas Soomemaa Kirjaselts. Raamat sisaldab näiteks jutte "Kullaketrajad", "Pikse pill", "Põhja konn". Teosest on ilmunud palju trükke.
Antoloogia seitsmes köide tutvustab eesti lastekirjanikke, kes tegid põhiliselt ilma 1940ndatel aastatel, eesti rahva ajaloo ühel tuulisemal ajal, näidates, et ka kõige keerulisemates olukordades on suudetud säilitada oma eriomane nägu, autonoomia ja rahvuslikkus. Selle raamatuga jätkuv antoloogia on tõeline teejuht eesti lastekirjanduse kõikidele huvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Siiamaani on puudunud korralik eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia kuues köide, nii nagu viieski, viib lugeja meie lastekirjanduse esimesse "kuldaega" 20, sajandi 30ndatesse aastatesse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.
Autoriteetne teejuht idamaiste mütoloogiate ja legendide juurde Egiptusest kuni Jaapanini. Üle 500 märksõna kirjeldavad iga kultuuri keskseid müütilisi tegelasi ja nende tähtsust oma aja muistsetele tsivilisatsioonidele. Erinevate kultuuride keskseid teemasid ja sümboleid illustreerivad suurepärased pilditahvlid, alates Egiptuse püramiididest ja Babüloni tsikuraatidest ning lõpetades India pühade jõgede ja Jaapani seitsme õnnejumalaga. Üle 500 oivalise värvilise illustratsiooni, mis kujutavad Ida-, Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Aasia mütoloogiale iseloomulikku ning näitavad nende värvikate ja paeluvate legendide tähtsust kaasajale. Elav ja informatiivne jutustus Aasia mütoloogia eksperdi sulest. Unikaalne ja hädavajalik teatmematerjal Idamaade põnevate lugude ja legendide kohta.
Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia viies köide tutvustab meie lastekirjanduse esimest "kuldaega" -- kolmekümnendaid aastaid. See on nõnda huvitav periood meie lastekirjanduses, et tutvustamiseks ühest köitest ei piisa. Nii et ka kuues raamat on pühendatud meie algupärase lastekirjanduse kolmekümnendatele. Seejärel saab lugeja ülevaate kõigest sellest, mis toimus eesti lastekirjanduses neljakümnendatest aastatest (seitsmes köide tutvustab esmakordselt ühiste kaante vahel eesti eksiillastekirjandust) tänase päevani välja. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.