Folkloor ja mütoloogia

Raamat sisaldab ligi nelikümmend Tallinnaga seotud legendi. Osas neist esinevad reaalsed ajaloolised isikud (Peeter I, hertsog de Croy jne.), teistes on juttu küll konkreetsetest ehitistest või paikadest, kuid tegelastena figueerivad rahva fantaasia poolt sünnitatud olevused (kummitused, kurat vms.). Pikk ja keeruline on Tallinna ajalugu. Sajandite jooksul üleelatu on leidnud kajastamist ka rahvapärimustes - arvukates legendides. Mõne paiga või ehitisega seoses võib nende arv ulatuda kümnetesse, näiteks Oleviste kiriku kohta on teada kaheksakümne legendi ümber. Nagu suulise rahvaloominguga ikka, käies suust suhu, on iga edasijutustaja seda interpreteerinud vastavalt oma kogemustele ja fantaasiale. Seetõttu on paljudest legendidest raske leida konkreetset ajaloolist tagapõhja, osa neist kaldub lausa müstikasse, nagu arvukad vaimulood. Tänapäeva inimesele on nad lihtsalt muhedaks lektüüriks. Omapärast värvi lisavad neile veel endisaegne stiil ja keel, mida käesoleva väljaande redigeerimisel, eriti M.J. Eiseni poolt varem publitseeritu osas, oleme püüdnud igati säilitada. Loodame, et lugedes neid sajanditehõngulisi lugusid, tundub nüüd mõnigi maja, õu, torn või järv veidi teisemana, salapärasemana, ilmekamana.

Näitekirjanikule ning satiiriliste ja humoristlike juttude autorile Branislav Nušitšile (1864-1938) kuulub Jugoslaavia kirjanduses väljapaistev koht.

Sisu:
Branislav Nušitš
Maksim
Teaduse ohver
Meie arhiivid
Marutõbine
Võõrkeeled
Ministri põrsas
Vale

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Vanad India rahvajutud on sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll.

Raamat tutvustab Kalevipoega puudutavaid paiku ja muistendeid üle Eesti. Käsitletakse Kalevipoja kivimuistiseid, maapinnavorme, ehitusi ning mälestusi eepose koostajatest. Sisaldab ka kohanimede registrit.

 

Juba üle kahe aastatuhande köidab lugu mõistatuslikust Atlantisest uurijate ja muude uudishimulike tähelepanu kogu maailmas. Atlantise olemasolu ja asupaiga probleemile on pühendatud hulgaliselt teaduslikke ja ilukirjanduslikke raamatuid. Enamik teadlasi peab Atlantist vaid inimfantaasia viljaks, kuid mõningased põikpäised uurijad on veendunud, et Atlantis kui seesugune oli olemas. Raamat vaatleb Atlantise probleemi konkreetse ajaloolise faktoloogia alusel, mida tunti antiikmaailmas. Rohkete illustratsioonidega ja ladusas esituslaadis raamat võimaldab lugejal tutvuda selle saladusliku maa teaduslikult põhjendatud otsingutega.

 

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.

Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

Miks võib kultuuri pidada inimolemuse peegliks? Millistes seostes saame rääkida kultuurist kui kollektiivsest mälust? Mis on kultuuri arhitektoonika? Milliste piiride vahendusel on võimalik kultuure üksteisest eraldada? Mis on kultuuri integreeriv "meie"-tunne? Kas erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed mõistavad üksteist täielikult? Kuidas võiks kulgeda kahe kultuuri dialoog? -- Neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis puudutavad kultuuri kui tähenduslik-märgilise infosüsteemi olemust, võite leida vastused käesolevast raamatust.

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."

Ligemale tuhat aastat tagasi elas Islandi saarel mees, kelle nimi oli Grettir Asmundripoeg. Teda kutsuti Vägimeheks, sest ta oli tugevam kui ükski temavanune. Grettir oli noorpõlves riiakas ja laisavõitu, perekonna "must lammas", kes ei kuulanud isa sõna ega tahtnud talutööd teeha. Juba varases nooruses aeti ta tapmise pärast maalt välja, üksteist aasta hiljem aga kuulutati lindpriiks -- sedapuhku põhjendamatult. Kogu ülejäänud elu -- üheksteist aastat -- pidi ta maapaos olema ja vireles tundruonnides, koobastes ja üksikul saarel, inimestest põlatud ja hüljatud, sest talle oli saatusest ette määratud olla õnnetu, kuna "üks asi on vaprus, teine aga see, kuidas sul elus veab".

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

Käesolev folkloristlik kogumik sisaldab põhiliselt valiku Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis lähiminevikus ette kantud uurimusi, mõned neist küll tugevasti laiendatud kujul, täiendatud uusimate uurimistulemustega, nagu A. Krikmanni töö.
Sisukord:
Saateks
P. Ariste - Veidi keelelisest ümberlülitumisest rahvalauludes
E. Ernits - Muukeelsetest mugandustest eesti folkloorist
H. Keem - Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest
P. Kippar - Eesti loomamuinasjuttude vahekorrast vanapgana-muinasjuttudega
A. Krikmann - Statistilisi vestlusi populaarsemaist läänemeresoome vanasõnadest
O. Kõiva - Eesti pulmalaulude esitamistavadest
A. Loorits - Rahvapärimus ja tõelus (Ühest eesti kerjusnaise tütrest, kellest sai paruniproua)
R. Põldmäe - Rahvaluulekoguja Tõnu Võimula
I. Rüütel - Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi
K. Salve - Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis
I. Sarv - Püsiv sõnaühend folklooriks
U. Tedre - Rahvaluule tänapäevani
R. Viidalepp - Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus

Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi käesolevas teoses esitataksegi.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Sisukord: Saatesõna Kaks keelt "Vanast kandlest" Ilulaul Kalmuneid Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda Lemmeleht Jeesuse sõit Lisa sõnaseletusi Järelsõna Kasutatud kirjandus Pезгоме Zusammenfassung Tiivistelmä

Ma ei tea edu võtit, kuid läbikukkumise võti on püüd kõigile meeldida, ütles Bill Cosby. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi, kõneleb rahvatarkus. Ega ma nii vilets mees ka ei ole, et mul ühtegi vaenlast poleks, praalib meie kaasaegne. Sa ei saa kõigile meeldida, õpetab türgi ja paljude teiste rahvaste tarkus.

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks.

Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888.

Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Saaremaast ja saarlastest on kirjutatud palju, ka saarlased ise on kirjutanud palju. Selleski raamatus kõneldakse saarlastest, õigemini nende eluolust minevikus. Jutuvestjateks on saarlased ise

Sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: "Esivanemate varandus", "Kodused jutud" ja "Narvast-Tallinna".

Sarjas publitseeritakse noorte teadlaste uurimusi, mida on tutvustatud noorte folkloristide ja etnoloogide traditsioonilisel kevadkonverentsil. Esindatud on ka teised kultuuri-uuringute valdkonnad, nagu ajalugu, semiootika, kirjandus- ja keeleteadus. Uurimuste allikmaterjalideks on nii arhiivitekstid ja -salvestised kui ka autorite kogutud välitöömaterjalid. Artiklites on sageli rakendatud eesti folkloristika kontekstis uudseid teooriaid ja meetodeid allikainese tõlgendamisel ning eksperimenteeritud selliste valdkondadega, mis seni uurijate huvisfääri pole kuulunud.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Tegemist on Richard Viidalepa väitekirjaga, millest on välja jäetud esimene peatükk. Samuti on tehtud ka mõningaid muid kärpeid. Töö on loetav mitmel tasandil – nii ühe avarapilgulise teadlasisiksuse uurimusena, ülevaatena jutustamise kui protsessi uurimiseks vajalikest algteadmistest kui ka dokumendina ühe teadusharu ajaloost, pidades silmas just konkreetset kirjutamisaega ja -kohta, tolleaegseid võimalusi ja suundumusi teadusmaastikul.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Pilk aegade hämarusse, mil abitu inimene elas vaimude ning nõidade meelevallas

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, kust leida nõu ja abi ühe või teise konkreetse haiguse ravimiseks, täidab ta loodetavasti oma peamise eesmärgi – olla lugejatele huvitavaks ja ehk mõtlemapanevakski teejuhiks rahvapärase meditsiinilise mõtte maailma.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.

Vanim tervikuna säilinud germaani kangelaseepos (loodud VIII sajandil), anglosaksi allitereeriva luule tippsaavutus, mille tegevus toimub Taanis ja Lõuna-Rootsis, sisaldades viiteid VI sajandi sündmustele.

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”

"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.

Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Sisu: *Rehetuba ja selle põline sisustus *Taluelamu ja selle sisustus alates XIX sajandi II poolest *Lauad *Istmed *Voodid *Hällid *Kirstud *Kapid *Kummutid *Valgustid Ohtrate mustvalgete ja värvifotodega. Kokkuvõte ja illustratsioonide nimetused saksa ja vene keeles. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, talurahvaarhitektuur, eluruumid, sisustus, talurahvamööbel, eesti etnograafia, rahvakunst, tarbekunst, käsitöö, kunstialbumid