Folkloor ja mütoloogia

Keskaja kuulsaima gruusia luuletaja poeem, mis tänaseks on muutunud gruusia rahvuseeposeks. Poeemi tegevus toimub küll Araabias, Indias ja mujal Idamail, ometi võib teose õhkkonnas ja miljöös tunda 12. sajandi Gruusiat.

Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.

Enne nutitelefone olid meil raamatud, enne raamatuid olid meil joonistused koopaseintel või pühades templites, nende sõnumeid võimendasid nüüdseks kaduma läinud jutud. Kui tead, kuhu taevalaotuses vaadata, näed seal armastust ja reetmist, sõprust ja vaenu, maailma loomist ja selle kadu. Erinevalt ülejäänud maailmast oli taevas puhas ja täiuslik – ideaalne elupaik jumalatele. Taevane aeg rullus lõpututes tsüklites ja ennustas saatust. Kas oleks veel paremat viisi kiigata aja nurga taha tulevikku? "Tähelood" on kultuuriline taevaatlas, mis sisaldab maailma rahvaste seas põlvest põlve edasi antud tähistaeva-muistendeid. Neis lugudes kajastuvad mitte üksnes Vana-Kreeka ja Vana-Rooma müüdid, vaid ka Ameerika, Aasia ja Okeaania põlisrahvaste legendid. Anthony Aveni on astronoomia, antropoloogia ja Ameerika põlisrahvaste uuringute emeriitprofessor Colgate'i ülikoolis ning üks arheoastronoomia ja kultuuriastronoomia rajajaid.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Esimene köide "Meie kassil kriimud silmad" tutvustas eesti folkloorivaramu seda osa, mida ajast aega on lastele tutvustatud või lausa laste omaks peetud. Teine osa "Kuule, kutsik, kuhu lähed?" kaardistas rahvusliku sünni eelset ja -aegset maastikku, jõudes nõnda välja XIX sajandi lõppu. Käesolev köide tutvustab XX sajandi kahe esimese kümnendi algupärast lastekirjandust. Need kümnendid polegi nii tühjad olnud kui tihtilugu on arvatud ja kurjal keelel välja öeldud -- siis sündis ju meie algupärane koolijutt (Oskar Lutsu "Kevade"), siis sai alguse meie algupärane tütarlastekirjandus (E. Aspe), siis hakati sihipäraselt viljelema folklooritöötlust (Ansomardi, Ernst Peterson-Särgava), siis sündis meie algupärane väikelasteluule (Karl Eduard Sööt) ja tänu Söödile ja Ernst Ennole võis julgelt rääkida eesti lasteluulest üldse. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Vanim tervikuna säilinud germaani kangelaseepos (loodud VIII sajandil), anglosaksi allitereeriva luule tippsaavutus, mille tegevus toimub Taanis ja Lõuna-Rootsis, sisaldades viiteid VI sajandi sündmustele.

Käesolevas väljaandes on esitatud valik kaasajal käibivaid rahvajutte jahist ja metsloomadest. Siin on rahvusvahelise levikuga rahvajututüüpe, aga ka selliseid, mis põhinevad mingil konkreetsel faktil ja mille levik on nii ajas kui ruumis üsna kitsas. Paljud valimikus esinevatest paladest on niisugused suhteliselt hilise tekkega jutud, mille süžeed on loodud ja kujunenud rahvusvaheliselt tuntud juttude eeskujul, neist ümber kujundatud ja reaalelu faktidega seostatud.

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi käesolevas teoses esitataksegi.

Sisu: Lehekülgi muuseumi ajaloost, Kogumistööst, Esemekogud, Käsikirjalised kogud, Kogude kasutamine ja kättesaadavaks tegemine rahvale, Teaduslik töö.

Fraseologismi süntaktiliselt struktuurist. Erinevalt teistest lühivormidest kujutab fraseologism endast tunduvalt "paindlikuma" iseloomuga üksust. Sellest on tingitud aga kõrge variaablustase, mis muudab tüüpide määratlemise keerukaks. Tulemuseks ongi tüübipiiride hajuvus, teatav vastuolu fraseologismide alaliikide ja tüübitasandi vahel. Tüübiühtsuse seisukohalt oleks mugav, kui kõrvuti paikneksid ütlused, kus nt midagi väljendatakse ühe ja sama kujundi kaudu, kuid vormierinevused viivad need väljendid tüübiüleselt eri rühmadesse.

Tegemist on Richard Viidalepa väitekirjaga, millest on välja jäetud esimene peatükk. Samuti on tehtud ka mõningaid muid kärpeid. Töö on loetav mitmel tasandil – nii ühe avarapilgulise teadlasisiksuse uurimusena, ülevaatena jutustamise kui protsessi uurimiseks vajalikest algteadmistest kui ka dokumendina ühe teadusharu ajaloost, pidades silmas just konkreetset kirjutamisaega ja -kohta, tolleaegseid võimalusi ja suundumusi teadusmaastikul.

Aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2018" annab ülevaate MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja tema partnerite soome-ugri rahvastega seonduvatest töödest-tegemistest. Sedakorda hõlmavad suure osa trükisest 2018. aasta hõimupäevade konverentsi "100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist" ettekannetel põhinevad artiklid soome-ugri rahvaste sajanditagustest enesemääramispüüdlustest. Põhjalikult käsitletakse karjala kirjakeele ajalugu ja sellele riigikeele staatuse taotlemist. Väljaanne vahendab ka muljeid teatri- ja filmifestivalidelt ning kontsertidelt, samuti reisikirjeldusi ning teaduslike välitööde kogemusi. Tutvustatakse aasta jooksul ilmunud raamatuid ja filme ning tunnustusi pälvinud inimesi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale.

Fenno-Ugria aastaraamat "Soome-ugri sõlmed 2019" pakub mitmekesist ja põnevat lugemist 2019. aastal toimunud olulisematest soome-ugri rahvastega seotud sündmustest, väljaannetest ja inimestest. 2019. aasta läheb ajalukku ÜRO põliskeelte aastana, mis oli tegevusrohke ja lootusrikas, hoolimata sellest, et väikekeelte olukord pole kiita kusagil. Millised on meie kaugemate ja lähedaste sugulaskeelte väljavaated ja eluvõimalused, arutatakse põliskeelte aastale pühendatud mahuka peatüki artiklites. Väljaandest saab lugeda soome-ugri rahvaste uurimisele aluse pannud ungarlase Antal Reguly (1819-1858) värvikast elust ning teisigi põhjalikke portreelugusid märkimisväärsetest inimestest. Avaldatud on ka kirjutisi elamuslikest reisidest sugulasrahvaste juurde ning aasta vältel ilmunud raamatute ja teatrilavastuste tutvustusi. Raamat on mõeldud meie sugulasrahvaste ajaloost ja kultuurist huvitunud laiemale lugejaskonnale. "Üllitis on oluline lüli hõimuliikumise keerulises ahelas, ent samas ka lihtsalt nauditav lugemisvara, mis on kirjutatud arusaadavas keeles," on tõdenud Enn Ernits ajakirja Keel ja Kirjandus 2020. aasta aprillinumbris.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

"Eesti rahva ennemuistsed jutud" on 1866 Helsingis ilmunud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi raamat, mille kirjastas Soomemaa Kirjaselts. Raamat sisaldab näiteks jutte "Kullaketrajad", "Pikse pill", "Põhja konn". Teosest on ilmunud palju trükke.

Teatmeteos on tõlgitud saksa keelest Saksa Dv-s 1979. aastal ilmunud väljaande põhjal. Esimene köide sisaldab ligi 3000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Teine köide sisaldab ligi 2000 artiklit, mis käsitlevad huvipakkuvalt vanaaja ajalugu, mütoloogiat, filosoofiat, teadust, tehnikat, kirjandust, kunsti, muusikat ja teisi ainevaldkondi. Köite lõppu on lisatud genealoogilised tabelid, registrid ja kleebistahvlid.

Sarjas publitseeritakse noorte teadlaste uurimusi, mida on tutvustatud noorte folkloristide ja etnoloogide traditsioonilisel kevadkonverentsil. Esindatud on ka teised kultuuri-uuringute valdkonnad, nagu ajalugu, semiootika, kirjandus- ja keeleteadus. Uurimuste allikmaterjalideks on nii arhiivitekstid ja -salvestised kui ka autorite kogutud välitöömaterjalid. Artiklites on sageli rakendatud eesti folkloristika kontekstis uudseid teooriaid ja meetodeid allikainese tõlgendamisel ning eksperimenteeritud selliste valdkondadega, mis seni uurijate huvisfääri pole kuulunud.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike meist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi enam kui 10 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja seal kohatud üleloomulikest olenditest. Varasematel aegadel polnud muinasjutud üksnes lastele mõeldud, seepärast leidub kogumikus selliseidki jutte, mis viivad meid laane sügavamatesse soppidesse, kus juhtub ka mõndagi hirmsat. Lõpuks toob aga tee meid ikka metsast välja.

Ma ei tea edu võtit, kuid läbikukkumise võti on püüd kõigile meeldida, ütles Bill Cosby. Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi, kõneleb rahvatarkus. Ega ma nii vilets mees ka ei ole, et mul ühtegi vaenlast poleks, praalib meie kaasaegne. Sa ei saa kõigile meeldida, õpetab türgi ja paljude teiste rahvaste tarkus.

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Perched on the northern rim of the Baltic States, one thing for which Estonia is known far and wide is its folklore collections, which are among some of the largest in the world. Another aspect that makes the country exceptional is that, in spite of urbanisation, modern Estonians are still enthralled by their forest, and half of the territory is wooded. Forests and fairy tales stand side by side in this book. Here, you will find stories about the forest and the humans, animals, and supernatural creatures that thread its paths. Fairy tales reveal what people hold dear, the observations they make, and what lies at the depths of their souls. Thus, the English-language title: Deep in the Forest. Compiled by Risto Järv and translated into English by Adam Cullen, each fairy tale in this collection can also be found in the Estonian Folklore Archives.

Muinasjutud räägivad sellest, mida inimesed peavad oma elus oluliseks, mis on neil hingel. Muinasjutt jutustab alati ennekõike jutustajaist endist. Eesti inimesele on mets oluline paik, seepärast viib ka hulk meie muinasjutte metsa. Folklorist Risto Järv on Eesti Rahvaluule Arhiivi 15 000 muinasjutust välja otsinud sada metsaga seotud lugu ning need tänapäeva lugejale ümber jutustanud. Raamatus on muinasjutte metsast, metsas käivatest inimestest, seal elutsevatest loomadest ja kohatud üleloomulikest olenditest. 2016. aastal ilmus eesti keeles metsamuinasjuttude kogumik „Metsavaimu heategu. Sada eesti muinasjuttu metsast ja meist“. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks on tõlkija Adam Cullen pannud raamatu ümber inglise keelde.

Kordustrükk.

“HINGA END LIGI
JA ME HÕIKA SULLE SALA,
KUIS SAADA KERGET LEIBA
EI MULLA EGA JUURETA…”

"Leiwamasin” on omamoodi muinaslugu, kus Eesti vanarahva mütoloogiasse on põimitud küsimused ahnusest, ületootmisest ja -tarbimisest.

Jonas Taul on pildiraamatute autor, illustraator ja kujutav kunstnik, keda intrigeerivad eksistentsiaalsed teemad ja visuaalne jutuvestmine. Lugejaid võluvad tema tundlikud, delikaatsed, minimalistlikud mustvalged illustratsioonid, mis on täiuslikkuseni viimistletud.

Eesti rahvakunst II. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum. … Käesolev eesti rahvapärasele arhitektuurile pühendatud album jätkab Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogude tutvustamist. "Taluehitised” on üks olulisemaid teemasid muuseumi kogumis- ja uurimistöös. … … Album sisaldab ka 80 ümberjoonistust Etnograafiamuuseumi joonistekogust ajavahemikust 1903-1971. Huvi peaksid pakkuma vanimad joonised – aida vaade 1903. aastast, mille on teinud dr. Jakob Hurda uurimismatkalt Setumaale V. Reier ja M. Joosepi "Suitsumaja sisevaade Mihkli kihelkonnast” 1911 aastast. … Asulad Taluõued Ehitusmaterjal ja ehitustehnika Elamu Suvekoda Saunad Aidad Laudad Kõlgused ja küünid Võrgumajad Rehi Keldrid ja katulitoad Sepikoda Kaevud Veskid

Sisu: *Rehetuba ja selle põline sisustus *Taluelamu ja selle sisustus alates XIX sajandi II poolest *Lauad *Istmed *Voodid *Hällid *Kirstud *Kapid *Kummutid *Valgustid Ohtrate mustvalgete ja värvifotodega. Kokkuvõte ja illustratsioonide nimetused saksa ja vene keeles. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, talurahvaarhitektuur, eluruumid, sisustus, talurahvamööbel, eesti etnograafia, rahvakunst, tarbekunst, käsitöö, kunstialbumid

Põnev ja mõtlemapanev raamat ainulaadsest põlisrahvast kogidest, kelle tuhandete aastate taha ulatuv lugu, erakordne võime kohaneda muutustega ja põhjapanevad teadmised Maa kui terviku ökosüsteemist on tekitamas üha laialdasemat huvi maailma tippteadlaste ja erinevate elualade 
asjatundjate seas. 
„Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega“ paotab ust meist väga erineva, ent hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu, kes otsustasid edastada lihtsaid, kuid mõtlemapanevaid sõnumeid ka lääne tsivilisatsioonile. 

Raamatus saavad sõna kogide iidsete teadmiste hoidjad mamo'd, kes räägivad oma eluvaatest. Nimelt on kogidel õnnestunud säilitada põlisintellektil põhinev tasakaalu tarkus ja hoolimisest lähtuv eluviis, mis on suuremas osas meie planeedilt viimase 500 aasta jooksul minema pühitud. Nüüd, mil elame ajal, kui inimkond seisab silmitsi mitme globaalse kriisi ja tõsiste ellujäämise küsimustega, võiksime lahendusi otsides olla avatud ning uurida tehnoloogia võimaluste kõrval ka põlisintellektist lähtuvaid tarkuseid. 
Nõnda ongi see raamat otsekui kutse asuda avastusretkele, avatud meelega ja hinnanguvabalt, juhul kui meid – kogide nooremaid õdesid ja vendi, nagu nad meid nimetavad – tõepoolest huvitab, kuidas see elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda. „Täna on maailmas palju rohkem inimesi kui varem, aga palju vähem neid, kellel on tarkused säilinud. Kui me oma algupäraseid teadmisi tagasi ei saa, siis varsti lakkame olemast inimesed,“ ütleb raamatus üks kogi  tarkadest Mama José Gabriel. 

Raamatu palusid kogid enda nimel kirjutada Lucas Buchholzil – ühiskondlike protsesside uurijal, organisatsioonide nõustajal ja filmitegijal Berliinist. Tõlkis Madli Oras, toimetas Leelo Laurits ning kujundas Aadam Kaarma. Väljaandja on MTÜ Koosloome Koda. 

Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist Clarissa Pinkola Estés Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses Clarissa Pinkola Estés: "Selle raamatu pealkiri on Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad." Elina Naan soovitab: "Raamat, mille võiksid läbi töötada nii mehed, kui naised. Ürgsetest instinktidest on tänapäeval ja tulevikus aina enam kasu, et sel planeedil ellu jääda. See on austusavaldus elule ja loodule ‒ kõik on üks."

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Raamat sisaldab ligi nelikümmend Tallinnaga seotud legendi. Osas neist esinevad reaalsed ajaloolised isikud (Peeter I, hertsog de Croy jne.), teistes on juttu küll konkreetsetest ehitistest või paikadest, kuid tegelastena figueerivad rahva fantaasia poolt sünnitatud olevused (kummitused, kurat vms.). Pikk ja keeruline on Tallinna ajalugu. Sajandite jooksul üleelatu on leidnud kajastamist ka rahvapärimustes - arvukates legendides. Mõne paiga või ehitisega seoses võib nende arv ulatuda kümnetesse, näiteks Oleviste kiriku kohta on teada kaheksakümne legendi ümber. Nagu suulise rahvaloominguga ikka, käies suust suhu, on iga edasijutustaja seda interpreteerinud vastavalt oma kogemustele ja fantaasiale. Seetõttu on paljudest legendidest raske leida konkreetset ajaloolist tagapõhja, osa neist kaldub lausa müstikasse, nagu arvukad vaimulood. Tänapäeva inimesele on nad lihtsalt muhedaks lektüüriks. Omapärast värvi lisavad neile veel endisaegne stiil ja keel, mida käesoleva väljaande redigeerimisel, eriti M.J. Eiseni poolt varem publitseeritu osas, oleme püüdnud igati säilitada. Loodame, et lugedes neid sajanditehõngulisi lugusid, tundub nüüd mõnigi maja, õu, torn või järv veidi teisemana, salapärasemana, ilmekamana.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Miks võib kultuuri pidada inimolemuse peegliks? Millistes seostes saame rääkida kultuurist kui kollektiivsest mälust? Mis on kultuuri arhitektoonika? Milliste piiride vahendusel on võimalik kultuure üksteisest eraldada? Mis on kultuuri integreeriv "meie"-tunne? Kas erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed mõistavad üksteist täielikult? Kuidas võiks kulgeda kahe kultuuri dialoog? -- Neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis puudutavad kultuuri kui tähenduslik-märgilise infosüsteemi olemust, võite leida vastused käesolevast raamatust.

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."

Sisukord: Saatesõna Kaks keelt "Vanast kandlest" Ilulaul Kalmuneid Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda Lemmeleht Jeesuse sõit Lisa sõnaseletusi Järelsõna Kasutatud kirjandus Pезгоме Zusammenfassung Tiivistelmä

Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt. Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat "Luupainajad Kihnu rahvausundis" (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – "Sinimustvalged lood". Raamatust "Mia nägi unõs…" leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.

Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid muust maailmast täiesti eraldiseisvana. Ent teisalt annab iga kultuurilis-pärimuslik aegruum ometi antud piirkonna ideedele oma ainulaadsed nüansid, seega on eesti pärimuslikud sümbolid ilmekad teabekandjad just siinse usundi ja kultuuri taustal. Raamatu eesmärk ongi eesti pärimuskultuuri tähenduskeele tutvustamine ja sellega seotud sisu ja funktsioonide kirjeldamine. Näitetekstid on valdavalt kogutud 100–150 aastat tagasi, kuid kirjeldatud märksõnade tähendus ulatub ajaloos palju kaugemale. Reet Hiiemäe on folklorist ja usunditeadlane, kelle huvikeskmes on uskumuste psühholoogiline aspekt, rahvapärimuses avalduvad kaitseviisid ning hirmude ja traumadega toimetulek.

In these pages, you will find a little bundle of Estonian folk tales. Some are certainly familiar, others you haven’t yet read or heard.

This is a book for all ages. You will find stories for people big and small, moms and dads, grandparents, teachers, and even… Or rather, each story has something for kids and grown-ups, wives and husbands, beggars and kings, and even…

Piret Päär is a professional storyteller and actress. “Every story that speaks to you is a path to yourself. Without fairy tales, I would’ve been lost in life.”

Katrin Erlich is an illustrator and graphic artist. “I almost never retell the text in my illustrations. Rather, I depict what the characters are thinking and feeling.”

Adam Cullen is a poet and translator of Estonian literature into English. To date, he has translated over a dozen novels, countless poetry, children’s books, and twenty plays. “To me, translation is music and balance—following rhythms and staying faithful to the author and the reader simultaneously.”

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"