Folkloor ja mütoloogia

Eesti kunstiülikooli tudengite õppereisid soome-ugri rahvaste juurde said nelja aastakümne eest alguse ülikooli toonase õppejõu Kaljo Põllu ideest. Koos sõideti välitöödele hantide, manside, karjalaste, vepslaste, maride, udmurtide ja teiste hõimurahvaste juurde, uuriti nende elulaadi ja jäädvustati rahvakunstiesemeid. Siinsesse raamatusse on koondatud tolleaegsete tudengite – praeguste tuntud kunstnike – tekste ekspeditsioonide meenutustega, iga aasta kohta üks. Lugusid kaunistavad ilmekad illustratsioonid, mis kujutavad kohalikke olusid ja hõimurahvaste markantsemaid esindajaid, aga ka ekspeditsioonide käigus loodud joonistused. Iga reisi täpne teekond on näha päevikutekstile lisatud kaardil. Raamatus on talletatud noist aegadest pärit autentsed tekstid, fotod ja joonistused, mis aitavad säilitada sidet hõimurahvastega ning iseennastki meie kiiresti muutuvas maailmas kindlamalt leida.

"Pärandiaabits lastele ja suurtele" on täitnud ühe suure tühiku Eesti kultuuri vallas – pannud kirja põhilised kultuuripärandiga seotud mõisted ja nähtused. Paljud veel äsja meie elus olulist rolli täitnud asjad on hakanud meil meelest kaduma või siis saanud hoopis uued tähendused … aga kust need pärit on? "Pärandiaabits" täidab selle tühimiku mõnusalt ja lustlikul kujul ja kenas koduses eesti keeles. Kaks ühes: lust ja tarkus korraga! Raamatus on ligi 150 märksõna, mis on jaotatud kaheksasse suuremasse alajaotusesse: taluelu, rahvariided ja ehted, toidud, pühad ja tähtpäevad, muusika ja laul, usund, meie inimesed ja uuema aja asjad. Teoses on ohtralt originaalillustratsioone ja fotosid, mis pärinevad nii muuseumide arhiividest kui ka tänapäevast.

Juba üle kahe aastatuhande köidab lugu mõistatuslikust Atlantisest uurijate ja muude uudishimulike tähelepanu kogu maailmas. Atlantise olemasolu ja asupaiga probleemile on pühendatud hulgaliselt teaduslikke ja ilukirjanduslikke raamatuid. Enamik teadlasi peab Atlantist vaid inimfantaasia viljaks, kuid mõningased põikpäised uurijad on veendunud, et Atlantis kui seesugune oli olemas. Raamat vaatleb Atlantise probleemi konkreetse ajaloolise faktoloogia alusel, mida tunti antiikmaailmas. Rohkete illustratsioonidega ja ladusas esituslaadis raamat võimaldab lugejal tutvuda selle saladusliku maa teaduslikult põhjendatud otsingutega.

 

Raamat tutvustab Kalevipoega puudutavaid paiku ja muistendeid üle Eesti. Käsitletakse Kalevipoja kivimuistiseid, maapinnavorme, ehitusi ning mälestusi eepose koostajatest. Sisaldab ka kohanimede registrit.

 

Sisaldab Matthias Johann Eiseni koha- ja mõningaid teisi kohtadega seotud muistendeid tema varasemast väljaandmisperioodist, koosnedes kolmest teosest: "Esivanemate varandus", "Kodused jutud" ja "Narvast-Tallinna".

Näitekirjanikule ning satiiriliste ja humoristlike juttude autorile Branislav Nušitšile (1864-1938) kuulub Jugoslaavia kirjanduses väljapaistev koht.

Sisu:
Branislav Nušitš
Maksim
Teaduse ohver
Meie arhiivid
Marutõbine
Võõrkeeled
Ministri põrsas
Vale

Saaremaast ja saarlastest on kirjutatud palju, ka saarlased ise on kirjutanud palju. Selleski raamatus kõneldakse saarlastest, õigemini nende eluolust minevikus. Jutuvestjateks on saarlased ise

Deals and Deeds contains 30 Estonian folktales, re-written by Merili Metsvahi based on texts and vocal recordings of village people from the late 19th and early 20th centuries.

Cruelties are an integral part of these vernacular tales. In many folktale collections, such elements have been edited out, but not in this book. The horrible deeds have their place in the stories and are no less important than the others; in fact, they help to open a door to the unconscious parts of our psyche. In this way, the folktale fulfils its deeper purpose: it gives us the chance to face and understand the hidden truths our conscious mind usually keeps out of sight.

This collection is meant for all of us who love to dive into the human psyche in search of the mystery that surrounds our origins.

We will be peasants, princesses, kings, queens, witches, children, and devils. We will live through long and unexpected stories or short and brutal ones. But through all of them, we will come to understand a little more about ourselves.

Originaalis ilmunud esmakordselt eesti keeles aastal 2018 „Sõsara sõrmeluud. Naised eesti muinasjuttudes“.

 

Käesolev folkloristlik kogumik sisaldab põhiliselt valiku Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonis lähiminevikus ette kantud uurimusi, mõned neist küll tugevasti laiendatud kujul, täiendatud uusimate uurimistulemustega, nagu A. Krikmanni töö.
Sisukord:
Saateks
P. Ariste - Veidi keelelisest ümberlülitumisest rahvalauludes
E. Ernits - Muukeelsetest mugandustest eesti folkloorist
H. Keem - Jakob Hurda "Setukeste laulude" keelest
P. Kippar - Eesti loomamuinasjuttude vahekorrast vanapgana-muinasjuttudega
A. Krikmann - Statistilisi vestlusi populaarsemaist läänemeresoome vanasõnadest
O. Kõiva - Eesti pulmalaulude esitamistavadest
A. Loorits - Rahvapärimus ja tõelus (Ühest eesti kerjusnaise tütrest, kellest sai paruniproua)
R. Põldmäe - Rahvaluulekoguja Tõnu Võimula
I. Rüütel - Regiviiside tüpoloogia eksperimentaalmeetod ja selle rakendamise mõningaid tulemusi
K. Salve - Talvine nigulapäev liivi rahvatraditsioonis
I. Sarv - Püsiv sõnaühend folklooriks
U. Tedre - Rahvaluule tänapäevani
R. Viidalepp - Kihnu üläljõstmine kui abielu sissejuhatus

Stephen Fry Kreeka müütide sarja neljas raamat.

Lõppenud on Trooja sõda, senise ajaloo kõige suurem ja verisem konflikt. Paljud kangelased on võitnud igavese kuulsuse, paljud langenud, võimas ja uhke linn on kavalusega vallutatud, linnaelanikud tapetud või orjastatud. Kuid jumalad, kes osalesid sõjas ja püüdsid selle käiku suunata, ei ole rahul – kas tõesti võivad kreeklased, kes ennast linna rüüstamisega häbistasid, nüüd lihtsalt rahulikult koju purjetada? Või peaksid nad saama karistatud oma julmuse ja ahnuse eest …

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad ühed maailma vanimad lood veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja kolmas raamat.

Jumalad on sündinud ja võimsaks saanud, maailma on ilmunud ka surelikud kangelased, kelle vägiteod ei jää jumalate omadele palju alla. Kuid tulevikus terendab midagi sünget: ahnus, armastus ja verejanu tõukavad maailma selle seni kõige suurema konflikti poole. Juba on sündinud naine, kelle pale saadab Trooja poole teele tuhat laeva, ja juba ootab kusagil üks üsna süütu väljanägemisega õun …

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi haaravamaks.

Stephen Fry Kreeka müütide sarja teine raamat.

Kreeka müüdid on kaunid, verised, romantilised, siivutud ja lõputult traagilised. Tuntud koomiku Stephen Fry jutustatuna saavad need veelgi enam värve ja muutuvad veelgi enam sõltuvust tekitavateks.

Sarja esimeses raamatus saime lähemalt tuttavaks uhkete jumalatega, nüüd aga näeme, milleks on suutelised võimas Herakles, vapper Iason, kaval Theseus ja teised, kes püüavad täita võimatuid ülesandeid ja viia ellu unistusi, pälvivad ühtede jumalate soosingu ja langevad teiste raevu alla, püüdlevad kõrgele ja langevad kõrgelt, kuid ei ole kaugeltki lihtsalt jumalate mängukannid. Kätte on jõudnud surelike kangelaste aeg.

Jutud peegeldavad keskaegse India linlase arusaamasid ja taotlusi. Vanad India rahvajutud on sanskriti keelest tõlkinud Linnart Mäll.

Ligemale tuhat aastat tagasi elas Islandi saarel mees, kelle nimi oli Grettir Asmundripoeg. Teda kutsuti Vägimeheks, sest ta oli tugevam kui ükski temavanune. Grettir oli noorpõlves riiakas ja laisavõitu, perekonna "must lammas", kes ei kuulanud isa sõna ega tahtnud talutööd teeha. Juba varases nooruses aeti ta tapmise pärast maalt välja, üksteist aasta hiljem aga kuulutati lindpriiks -- sedapuhku põhjendamatult. Kogu ülejäänud elu -- üheksteist aastat -- pidi ta maapaos olema ja vireles tundruonnides, koobastes ja üksikul saarel, inimestest põlatud ja hüljatud, sest talle oli saatusest ette määratud olla õnnetu, kuna "üks asi on vaprus, teine aga see, kuidas sul elus veab".

Pilk aegade hämarusse, mil abitu inimene elas vaimude ning nõidade meelevallas

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Raamat tutvustab emotsionaalse teksti ja huvitavate värvifotode kaudu Eesti põlispuid, mis meie kultuuri jaoks on märgilise tähendusega. Eesti on Euroopas ainulaadne maa, kus tänaseni kasvamas kümneid iidseid puid, keda rahvas pärimuste kohaselt pühaks pidanud või kes tänapäeval meie rahva jaoks muul viisil väga olulised, näiteks Viiralti tamm, Tammsaare tamm, Elva linna vapimänd, Tallinna hõlmikpuu.

Eesti silmapaistvad põlispuud kõnelevad endast raamatus "mina"-vormis. Raamatu autor on paljude aastate jooksul neid puid vaadelnud, pildistanud ja nende kohta lugusid kogunud. Nad on nagu vanad tuttavad, kellest igaühel jutustada oma lugu. Kokku tutvustatakse 128 leheküljel 53 põlispuud.

Selles raamatus vaatleb folklorist Marju Kõivupuu peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Kuigi see raamat ei ole mõeldud praktiliseks käsiraamatuks, kust leida nõu ja abi ühe või teise konkreetse haiguse ravimiseks, täidab ta loodetavasti oma peamise eesmärgi – olla lugejatele huvitavaks ja ehk mõtlemapanevakski teejuhiks rahvapärase meditsiinilise mõtte maailma.

Tallinna külje all paiknev Nabala on oma nime saanud maa-aluste veesoonte ehk "nabanööride" järgi. Soodest ümbritsetud karstialale omane tihe vetevõrk ning üleujutused on siin pikka aega mõjutanud inimeste igapäevaelu. Kuigi Harjumaa vetevallast tuntakse paremini naabruses asuvat Tuhala Nõiakaevu või Saula Siniallikaid, pakub ka Nabala pärimusmaastik põnevaid avastusi. Nii võib kohapärimust pidada üheks Eesti "maavaradest", mis sisaldab olulist infot looduse, ajaloo, rahvausundi ning muististe kohta. Nabala eriline võlu peitub selles, et siin on alles põlisrahvast tuumikuga kogukond, mida hoiavad koos sajanditepikkused sidemed. Paljudes peredes on säilinud religioosne eluhoiak, seniajani käiakse vennastekoguduse palvemajas. Samas jäi Nabala mõisa valdustesse ka Põrguks kutsutud paik. Kohajuttudele lisavad vürtsi pajatused legendaarsetest isikutest, sealhulgas lugijavendadest, "vanapaganatest" ning kuulsast Rummu Jürist. Vaheldusrikast teekonda läbi külade ja ajastute ilmestavad pildid ja kaardid.

2013. aastast hakkab Studia Vernacula ilmuma akadeemilise aasta-ajakirjana, mis sisaldab käsitöö ja käelise kultuuri alustekstide tõlkeid, uurimuslikke artikleid ning päevakajalisi juhtumiraporteid ja ülevaateid. Seekordse numbri pealkiri on Lugusid materjalidest.

Sisukord:
Eessõna / Foreword
Priit-Kalev Parts

Sissejuhatus / Introduction
Priit-Kalev Parts, Madis Rennu, Kristi Jõeste

Luu töötlemine lamba sääreluust vilepilli näitel
Monika Hint

Maakivi ehitusmaterjalina: töötlemine ja kasutus
Alo Peebo, Madis Rennu

Silmuskudumise põhivõte - kas aadlidaamide graatsia või talutüdrukute kiirus?
Anu Pink

Ülevaade Soome palkehituse ajaloost
Janne Jokelainen

Traditsioonilistest kodustest nahatöötlemise võtetest Eestis
Made Uus

Taasavastamas turbakiudu
Liisa Kallam, Liisa Tomasberg

Nõges Vormsi moodi: ülevaade 2012. aasta juulis Vormsil toimunud nõgesekiu töötlemise töötoast
Liis Luhamaa

Suitsusaunade põlengutest ja nende ärahoidmisest
Külli Eichenbaum, Kalle Eller

Konverents "Traditsioonilised kampsunid Läänemeremaades"
Ave Matsin

Studia Vernacula on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia-uuringute alane aastakiri. Ajakiri keskendub käsitöö, oskuste ja ainelise kultuuripärandi uurimisele. Just rõhuasetus oskustele on see, mis muudab ajakirja huvipakkuvaks nii akadeemilise taustaga käsitööpraktikuile, rahvusteaduste uurijaile kui ka laiemale lugejaskonnale.

Tänavuse väljaande alapealkiri on „Ümber telje“. Artiklite teemad keerlevad ümber telje nii telgsümmeetria kui telgedel kudumise mõttes. Esimest esindavad lood kodarrahadest, juustest punutud ehetest ja kuhjalavaehitusest. Kangastelgede kasutusvõimalusi vaetakse naisemantsipatsiooni, leiutamise ja kehalise kogemuse vaatenurkadest. Anname ülevaate pärandtehnoloogidele olulistest projektidest, sündmustest, trükistest. Käsitleme ka maailma parandamise võimalusi.

Sisukord:

Eessõna: Ümber telje / On the loom
Kadri Tüür

Parandettevõtlus: praktiline radikalism / Regenerative entrepreneurship: practical radicalism
Priit-Kalev Parts

Luues käsitööuurimust: emotsiooni ja teadmiste ühendamine / Designing craft research: joining emotion and knowledge
Kristina Niedderer, Katherine Townsend

Kohalik ja kordumatu kodarraha: tüpoloogia ja valmistamise tehnoloogia / Local and unique wheelcoins: typology and technology
Indrek Ikkonen

Juustest ehted Eestis: museaalid ning kasutatud tehnikad / Hair jewellery in Estonia: museum objects and applied techniques
Evelin Siiman

Käsikirjaliste mustrivihikute tähtsus kangakudumise mustrite levimise ajaloos / The historical importance of weaving pattern books
Marge Veelmaa

Muudetava tihedusega kangasuga. Ühe tööriista leiutamise lugu / Weaving reed for adjusting warp density while weaving: the inventing of a tool
Kadi Pajupuu

Mineviku kogemust uurides. Rüiteki näide / Studying past experience. The case of rüi blanket
Kadri Kuusk

Vaiadel kuhjalava ja selle ehitamine Matsalu rahvuspargis / Constructing a haystack base in Matsalu national park
Allan Jürgens

Mõõtuandev trükis talutoolidest / Notable publication about country chairs
Madis Rennu

Rahvarõivakool Chicagos. Veebi vahendusel / National clothing course in Chicago, online
Anu Randmaa, Maret Lehis, Liis Luhamaa, Merli Mänd, Silja Nõu, Anu Pink, Sandra Urvak, Kadi Vingisaar

Eesti–Norra villaprojekt innustab kohalikku toorainet paremini väärindama / Estonian–Norwegian wool project inspires to value local raw material better
Ave Matsin

Pildikesi sügiskoolist / Pictures from the autumn school
Madis Rennu, Lembe Lahtmaa

Kes tegelevad tänapaeval pärimuskultuuriga ja miks, mida peaks tegema selle väärtustamiseks ühiskonnas

Kuidas muutub rahvamuusika ja selle esitus
Miks püsib igihaljana lastemängude traditsioon ja kuidas see muutub
Millised on rahvatantsuharrastuse trendid meil ja mujal
Kuidas muutub meie rahvakalender: kas suhe minevikku on hirmutav vari või loomejõu ja inimväärikuse allikas
Kuidas mõjutab turism kohapärimust, kuidas muutub pärimus Siberi eesti kogukondades
Neile ja teistele küsimustele otsivad kogumikus vastust ja kutsuvad kaasa mõtlema eesti, soome, ungari, udmurdi, leedu ja walesi teadlased.

"Lāčplēsis" (eesti keeles "Karutapja") on kunsteepos, mille autor on läti luuletaja Andrejs Pumpurs. Teost peetakse läti rahvuseeposeks.

Andrejs Pumpurs kirjutas eepose aastatel 1872–1887, ammutades inspiratsiooni kohalikest müütidest ja muistenditest. Teos ilmus aastal 1888.

Eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ning kirjeldab kohaliku rahva vabaduspüüdlusi. Teose peategelased on läti rahvamuistenditest tuntud Karutapja, tema armastatu Laimdota, kaunitar Spīdola, reetur Kangars ja anastaja Must Rüütel. Eeposes tegutseb ka eesti kangelane Kalapuis (Kalevipoeg), kes Karutapjale võitluses alla jääb. Nad lepivad kokku, et see jääb viimaseks heitluseks eestlaste ja lätlaste vahel.

Madis Arukask: "Välitööd - võimalus või taak?"
Ehti Järv: "Etnograafilised välitööd Ruhnus 2009. aastal"
Eva-Liisa Roht, Jaanika Jaanits: "Komi nooruse otsingul"
Eva Sepping: "Välitöödest soome-ugri aladele"
Helen Hanni, Kaisa Sammelselg: "Otsi kohta, kus sa saad, ja pane GPS ehk projekti "Radar" välitööd Lahemaa rahvuspargis"
Epp Tamm, Ave Taavet: "Sandiväsitaja külast Hiirevõhmumäeni - Juurus kohapärimust kogumas"
Raivo Kalle, Renata Sõukand: "Etnobotaanika mõiste, materjali kogumise ajalugu ja kogumissoovitused"
Ele Pajula, Eva-Liisa Roht: "Vahel vahel ehk läbi liminaalsuse ise endast"

In these pages, you will find a little bundle of Estonian folk tales. Some are certainly familiar, others you haven’t yet read or heard.

This is a book for all ages. You will find stories for people big and small, moms and dads, grandparents, teachers, and even… Or rather, each story has something for kids and grown-ups, wives and husbands, beggars and kings, and even…

Piret Päär is a professional storyteller and actress. “Every story that speaks to you is a path to yourself. Without fairy tales, I would’ve been lost in life.”

Katrin Erlich is an illustrator and graphic artist. “I almost never retell the text in my illustrations. Rather, I depict what the characters are thinking and feeling.”

Adam Cullen is a poet and translator of Estonian literature into English. To date, he has translated over a dozen novels, countless poetry, children’s books, and twenty plays. “To me, translation is music and balance—following rhythms and staying faithful to the author and the reader simultaneously.”

Sümboltähendusega kujutisi hakati kasutama juba ürgajal ja inimene eristub tänini teistest liikidest oma abstraktse mõtlemis- ja seostamisvõime poolest, samuti omaduse poolest tajuda sümbolitega seoses ülevaid emotsioone, kaitstuse või pühadustunnet. Selles raamatus on põhirõhk eesti pärimuslikel märkidel ja sümbolitel, kuid vajaduse korral on nende tõlgendused asetatud laiemasse kultuurilisse konteksti, sest vaid harva eksisteerivad ühe kultuuri sümbolid muust maailmast täiesti eraldiseisvana. Ent teisalt annab iga kultuurilis-pärimuslik aegruum ometi antud piirkonna ideedele oma ainulaadsed nüansid, seega on eesti pärimuslikud sümbolid ilmekad teabekandjad just siinse usundi ja kultuuri taustal. Raamatu eesmärk ongi eesti pärimuskultuuri tähenduskeele tutvustamine ja sellega seotud sisu ja funktsioonide kirjeldamine. Näitetekstid on valdavalt kogutud 100–150 aastat tagasi, kuid kirjeldatud märksõnade tähendus ulatub ajaloos palju kaugemale. Reet Hiiemäe on folklorist ja usunditeadlane, kelle huvikeskmes on uskumuste psühholoogiline aspekt, rahvapärimuses avalduvad kaitseviisid ning hirmude ja traumadega toimetulek.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.

1992. a. saatsid Eesti koolide õpilased Eesti Rahvaluule Arhiivile üle 25 000 lehekülje koolifolkloori. Muutunud, absurdi- ja naljarohke pärimus inspireeris uurima, missugune see kaasaja folkloor õigupoolest on, mis teda iseloomsutab. Folkloristid tutvustavad: paroole ja kilde graffitit piltmõistatusi anekdoote lauluparoodiaid rebaseks löömist kaartidega ennustamist koolilaste mänge seletamatuid juhtumeid mõistatusi salmikuid, ennustuskaustikuid ja oraakleid

Jürgen Rooste 22. luulekogu "Libahundilaul" on korraga ajalauludekogu ja piiluauk me mütoloogiasse, nii tänasesse kui läinusse, mis ometigi nii silmnähtavalt ikka veel kohal... Siit leiab loitse ja manamisi, autopsühhograafiat, milles rännatakse mööda rämpstoiduradu, lootuse ja mure heitlust, laule inimlikust lollusest ja vana hää Kitzbergi enese karust (s.t hundist) käppa. Toimetanud Maria Esko. Kujundanud ja küljendaud Asko Künnap. Näo Kirik, 2024. 144 lk (kurapidi), mõnusas taskuformaadis.

Folklorist Jaan Sudak võtab raamatus vaatluse alla eesti unefolkloori ja unenäoended. Esimene hõlmab kõike, mis on pärimuses seotud une ja unenägudega: õpetused-juhised unenägude tõlgendamiseks, lood unenägude nägemisest ning nende täideminekust. Teine tähistab kitsamalt märke, mille kaudu unenägusid tõlgendatakse. Raamatu tuumaks on unenäoennete põhjal koostatud märksõnastik rikkalike tekstinäidetega Eesti Rahvaluule Arhiivist ja autori kogutud materjalist Kihnu saarelt. Jaan Sudak on Kihnu pärimuskultuuri uurimisega tegelenud üle kümne aasta. 2015. aastal lõpetas ta Tartu Ülikoolis magistriõpingud folkloristika erialal. Magistritöö põhjal anti välja raamat "Luupainajad Kihnu rahvausundis" (2017). Samal aastal ilmus autorilt mahukas ülevaade Eesti lipuga seotud lugudest – "Sinimustvalged lood". Raamatust "Mia nägi unõs…" leiab rohkelt lugemist unenägude nägemise ja mõistmise kohta.

Sisukord: Saatesõna Kaks keelt "Vanast kandlest" Ilulaul Kalmuneid Kuidas tuleb vanu rahvalaulusid ilulugemiseks välja anda Lemmeleht Jeesuse sõit Lisa sõnaseletusi Järelsõna Kasutatud kirjandus Pезгоме Zusammenfassung Tiivistelmä

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."

Miks võib kultuuri pidada inimolemuse peegliks? Millistes seostes saame rääkida kultuurist kui kollektiivsest mälust? Mis on kultuuri arhitektoonika? Milliste piiride vahendusel on võimalik kultuure üksteisest eraldada? Mis on kultuuri integreeriv "meie"-tunne? Kas erinevatesse kultuuridesse kuuluvad inimesed mõistavad üksteist täielikult? Kuidas võiks kulgeda kahe kultuuri dialoog? -- Neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis puudutavad kultuuri kui tähenduslik-märgilise infosüsteemi olemust, võite leida vastused käesolevast raamatust.

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Raamat sisaldab ligi nelikümmend Tallinnaga seotud legendi. Osas neist esinevad reaalsed ajaloolised isikud (Peeter I, hertsog de Croy jne.), teistes on juttu küll konkreetsetest ehitistest või paikadest, kuid tegelastena figueerivad rahva fantaasia poolt sünnitatud olevused (kummitused, kurat vms.). Pikk ja keeruline on Tallinna ajalugu. Sajandite jooksul üleelatu on leidnud kajastamist ka rahvapärimustes - arvukates legendides. Mõne paiga või ehitisega seoses võib nende arv ulatuda kümnetesse, näiteks Oleviste kiriku kohta on teada kaheksakümne legendi ümber. Nagu suulise rahvaloominguga ikka, käies suust suhu, on iga edasijutustaja seda interpreteerinud vastavalt oma kogemustele ja fantaasiale. Seetõttu on paljudest legendidest raske leida konkreetset ajaloolist tagapõhja, osa neist kaldub lausa müstikasse, nagu arvukad vaimulood. Tänapäeva inimesele on nad lihtsalt muhedaks lektüüriks. Omapärast värvi lisavad neile veel endisaegne stiil ja keel, mida käesoleva väljaande redigeerimisel, eriti M.J. Eiseni poolt varem publitseeritu osas, oleme püüdnud igati säilitada. Loodame, et lugedes neid sajanditehõngulisi lugusid, tundub nüüd mõnigi maja, õu, torn või järv veidi teisemana, salapärasemana, ilmekamana.

Muinasjutuantoloogia "Ilmaveere jutud" teine köide sisaldab soojade kantide (Okeaania, India, Aafrika, Lõuna-Ameerika) pajatusi. Nendes lugudes on nii maagiat kui imesid, robinsonaade ja huumorit ning mõlgutusi inimolemuse saladuste üle. Lauri Sommeri koostatud ja tõlgitud teos järgib suulise pärimuse jutustavat stiili ning teost kaunistavad Kairo illustratsioonid.

Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist Clarissa Pinkola Estés Eluterve naisterahvas on paljuski hunditaoline: ta on võimas, vaistlik, elujõudu pilgeni täis, kartmatu leidlik ja ustav. Ta on võimeline kõrgele kargama, saaki küttima, elu andma ja elu eest seisma. Eemaldumine ürgloodusest on põhjustanud nihke tänapäeva naise isiksuses Clarissa Pinkola Estés: "Selle raamatu pealkiri on Naised, kes jooksevad huntidega. Müüte ja pajatusi ürgnaise arhetüübist. Teos sai alguse minu uurimustest metsloomade, iseäranis huntide kohta. Elutervetel huntidel ja elutervetel naisterahvastel langevad teatavad hingejõujooned kokku: mõlematel on terav aistmismeel, mängualdis vaim ja kõrgendatud pühendumisvõime. Hundid ja naisterahvad on sugulased oma uudishimuliku loomuse poolest, oma suure hingejõu ja kannatlikkuse poolest. Neil on sügavad vaistud, nad keskenduvad pingsalt hoolekandele oma järeltulijate, oma elukaaslaste ja oma karja suguvõsa eest. Elukogemuse varal kohandavad nad end pidevalt muutuva keskkonnaga. Nad on meeletult meelekindlad ja väga vaprad." Elina Naan soovitab: "Raamat, mille võiksid läbi töötada nii mehed, kui naised. Ürgsetest instinktidest on tänapäeval ja tulevikus aina enam kasu, et sel planeedil ellu jääda. See on austusavaldus elule ja loodule ‒ kõik on üks."

Põnev ja mõtlemapanev raamat ainulaadsest põlisrahvast kogidest, kelle tuhandete aastate taha ulatuv lugu, erakordne võime kohaneda muutustega ja põhjapanevad teadmised Maa kui terviku ökosüsteemist on tekitamas üha laialdasemat huvi maailma tippteadlaste ja erinevate elualade 
asjatundjate seas. 
„Tasakaalu raamat. Vestlused kogi tarkadega“ paotab ust meist väga erineva, ent hästi tervikliku ja elujõulise maailmavaatega inimeste ellu, kes otsustasid edastada lihtsaid, kuid mõtlemapanevaid sõnumeid ka lääne tsivilisatsioonile. 

Raamatus saavad sõna kogide iidsete teadmiste hoidjad mamo'd, kes räägivad oma eluvaatest. Nimelt on kogidel õnnestunud säilitada põlisintellektil põhinev tasakaalu tarkus ja hoolimisest lähtuv eluviis, mis on suuremas osas meie planeedilt viimase 500 aasta jooksul minema pühitud. Nüüd, mil elame ajal, kui inimkond seisab silmitsi mitme globaalse kriisi ja tõsiste ellujäämise küsimustega, võiksime lahendusi otsides olla avatud ning uurida tehnoloogia võimaluste kõrval ka põlisintellektist lähtuvaid tarkuseid. 
Nõnda ongi see raamat otsekui kutse asuda avastusretkele, avatud meelega ja hinnanguvabalt, juhul kui meid – kogide nooremaid õdesid ja vendi, nagu nad meid nimetavad – tõepoolest huvitab, kuidas see elu siin planeedil Maa võiks meie kõigi jaoks parimas tasakaalus jätkuda. „Täna on maailmas palju rohkem inimesi kui varem, aga palju vähem neid, kellel on tarkused säilinud. Kui me oma algupäraseid teadmisi tagasi ei saa, siis varsti lakkame olemast inimesed,“ ütleb raamatus üks kogi  tarkadest Mama José Gabriel. 

Raamatu palusid kogid enda nimel kirjutada Lucas Buchholzil – ühiskondlike protsesside uurijal, organisatsioonide nõustajal ja filmitegijal Berliinist. Tõlkis Madli Oras, toimetas Leelo Laurits ning kujundas Aadam Kaarma. Väljaandja on MTÜ Koosloome Koda. 

Sisu: *Rehetuba ja selle põline sisustus *Taluelamu ja selle sisustus alates XIX sajandi II poolest *Lauad *Istmed *Voodid *Hällid *Kirstud *Kapid *Kummutid *Valgustid Ohtrate mustvalgete ja värvifotodega. Kokkuvõte ja illustratsioonide nimetused saksa ja vene keeles. Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum, talurahvaarhitektuur, eluruumid, sisustus, talurahvamööbel, eesti etnograafia, rahvakunst, tarbekunst, käsitöö, kunstialbumid