Ilukirjandus

Väljaanne sisaldab vanakreeka luuletaja Theognise tuntud kogumiku "Corpus Theognideum" originaalteksti, tõlget, kommentaare ja sisukat saatesõna.

Theognis on vanakreeka eleegilise luule suuremaid meistreid, kelle ainus säilinud teos -- kogumik "Corpus Theognideum" on hindamatuks allikaks Kreeka aristokraatide mõtete ja tunnete kohta 6. saj. eKr. Kakskeelne väljaanne rikastab niihästi luulehuviliste inimeste elamuslikku varamut kui ka eesti filoloogilist kultuuri ning aitab kaasa antiikkultuuri tundmisele ja tutvustamisele eesti kultuuris.

Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

VÕTI "Me lähme nüüd... Jääb siia sulle võti... Saad ise välja ja saad ise sisse..." Nii öeldi mulle kauges lapsepõlves, kui hommikuti mindi ametisse. Siis ütles sõber kuhugile sõites: "Sul tüdruk on, kuid tuba teil ei ole... Ma jätan sulle siia oma võtme... Sa ära kaota seda... Teist mul enam pole..." Ja ütles ema oma viimsel tunnil, kui lamas haiglas sidemetes peaga: "Ma lähen ära... Võta minu võti... Suur poiss ju oled... Muud eks ise tea sa..." Ma tean: nii järg see minunigi jõuab. Ja siis ka mina teisiti ei mõtle. "Te jääte siia... Siia jääb mu võti... Te ärge kaotage..." ma ütlen, andes võtme.

Elust, kunstist ja muusikast inspireeritud luulet.

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

Autor käsitleb oma teises kogus mitmesuguseid erutavaid sõlmküsimusi inimeste tunde- ja mõttemaailmas.

Raamatusse on üleskutsena kogutud 100 luuletust isadest ja isadele. Siin on luuleridu nii tuntud poeetidelt kui ka inimestelt, kes iga päev loominguga ei tegele. Kogust leiab isadele mõeldud luuletusi Leelo Tunglalt, Contralt, Ilmar Trullilt, Lauri Räpilt, Juhan Liivilt ja teistelt. Kallis isa, Sind armastan ma, Sa oled mu kindlus ja tagala. Sa kaitsed ja hoiad mind iga päev, see ei ole Sinu jaoks mingi vaev. Raamat on välja antud koostöös Eesti Naisliiduga.

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna "vene", märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust. Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

Käesolev kogumik sisaldab kõik praegusel ajal teada olevad eestikeelsed juhuluuletused XVII sajandist ja XVIII sajandi algusest. Teadupärast on XVII-XVIII sajandi laulud kujunenud bibliograafilisteks haruldusteks, sest enamasti on need säilinud ühes-kahes eksemplaris. Osa neist on olnud pikemat aega kaotsis ja mõned on seda praegugi. On õnnestunud avastada ka mõningaid uusi tekste.

Kas pulli ka saab? Kohemaid silmas Julius raketina lähenevat tõuksi. Polnud pull, jõnglane hoidis lenkstangi kramplikumalt kui Banksy Monkey Detonator lõhkamismasina hooba. Pärdik, nii või naa. Roland aitas prügiurnile karanud Juliuse maale tagasi ega mõistnud samuti, miks kolmele köitele kirjutada, paljalt triloogia nime pärast, üks lisaks. Iseasi, kui lõigata nüüd raamatul nurgad maha – võõrutaks lehenurkade järjehoidjaks murdmiseks. Ühel endal pole mingit nime vajagi, üks on üks, kosmilise olemasolu allikas, ja ainulise anonüümsus ülev kui üksildus. Pulli saab, igas kolmest 196I novellis – olé!

Kaks sõbrannat, Aili ja Viola, otsustavad oma elu käsile võtta ning 24 päeva jooksul iga päev midagi uut teha. Ja seda juba detsembris, mitte uue aasta algul. Kas sellest väljakutsest ka asja saab või annavad nad juba eos alla? Kas igapäevased pisimuudatused toovad ellu ka suuremaid pöördeid või on tegu vaid järjekordse moevooluga? Kas teadlikult tehtud väikesed sammud viivad lõpuks parema eluni? Romantiline lühijutustus "24 päeva uue ja parema eluni" on kirjaniku ja blogija Meelike E. Villupi teine avaldatud teos ning sarja "Mõni õhtu romantikat" 9. raamat. Kirgliku reisisõltlase ja life coach'i tegevusel saab silma peal hoida blogis aadressil www.villupwritings.com, kus autor (kes on tegelikult hoopiski suur koerasõber) kirjeldab oma argipäeva ning elu Zwolles hollandlasest abikaasa Marco ja kahe (kasu)kassiga.

"5+5 novelli" on Rait Milistveri teos, mis pakub lugejatele külluslikku emotsionaalset ja intellektuaalset kogemust. Raamatu kümme lugu viivad sind läbi tänase Eesti elu, kus argipäev põimub fantaasiaga, luues kordumatuid hetki ja sügavaid mõtisklusi.

Raamatus on valik hea huumori ja absurditunnetusega kirjutatud lühijutte, kust ei puudu ka ilu ja lootus armastusele, hoolimata kõikidest paradoksidest. “5+5” pälvis kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” ilukirjanduse žanris eripreemia. 

Autor on ise kirjeldanud end nii: “Ma olen üsna tavaline inimene. Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl. Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi. Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega. Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti.”

Raamatu kirjutamisviis on rahulik ja realistlik, vaadeldes maailma kõrvaltvaataja pilguga, vältides enesekeskset narratiivi, mis on tänapäeva kirjanduses nii levinud. See on kultuurne proosa neile, kes hindavad kvaliteetset kirjandust ja eelistavad postmodernistlikest nihetest ja segadustest hoiduda. Lood liiguvad kindlalt, kuid see ei tähenda, et teekonnal ei võiks ette tulla ootamatusi.

Luulekogu koostanud Ain Kaalep, järelsõna kirjutanud Ilmar Vene.

Toomas Suumani raamat "7 näidendit" on aus kraam, mille sisu vastab pealkirjale. Raamatus on Suumani parimad näidendid, mis on kirjutatud aastatel 1996 kuni 2013.

Toomas Suumani on praktik, kes teab, mis laval töötab ja mis mitte. Sellepärast on tema tekstid head nii lugemiseks kui lavastamiseks. Seda näitab juba seegi, et raamatu kõik 7 näidendit on jõudnud lavale, seda nii Rakvere ja Endla teatris kui erinevates suveprojektides. Seega on raamat hea lugemine kõigile teatrit armastavatele ja seal töötavatele inimestele.

Näidendid on pühendatud Eesti kultuuriloos olulistele inimestele ja sündmustele nagu Jakob ja Juhan Liiv või baltisakslaste ja eestlaste suhted. Need on müstilised ja värvikad teatritekstid, mitte ajaloolised dokumentatsioonid.

Sisukord:

• Liivad : näidend kahes vaatuses
• Enesekaitse : loomingulise endahoidmise katse ühes vaatuses kahele näitlejale
• Saksad sõitsid saaniga : kohtumisõhtu ühes vaatuses, pisarate, kisa ja vaikimisega
• Nõiutud klass : unenäomäng kahes vaatuses
• 1900 : näidend viies pildis
• Viimase öö õigus : draama kahes vaatuses
• Iisejõe sääsed 1219. A.D

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

A collection of texts by Maria Kapajeva that she wrote in Russian and English. She started writing the book on February 24, 2022 – the day the full-scale war in Ukraine began. The book is written in a personal style and deals with themes of identity, collective and individual responsibility and guilt, language and belonging, feminism, and the stories of some of the Ukrainian refugees that the author encountered during the year.

Jätnud seljataha truudusetu abikaasa Varvara ja Pariisi salongide pealiskaudsed keskustelud, naaseb elus pettunud Fjodor Lavretski oma Venemaa kubermangulinna härrastemajja. Juhuslik kohtumine noorukese Liisaga äratab mehes taas armastuse. Prantsusmaalt saabunud teade Varvara surmast kaotab Liisa ja Fjodori teelt viimasedki takistused ning tulevik näib helge ja võimalusterikas. Ent siis pöörab õela saatuse sõrmenips kõik pea peale … Autori eluajal vaieldamatult populaarseimaks osutunud romaanis kõneleb Ivan Turgenev lüürilises keeles kaotusest, täitumata lootustest ja õnnest, mis kestab üksnes viivu. 

Käesolev seiklusromaan, algkeeles pealkirjaga "Prester John", ilmunud 1910. aastal, põhineb kirjaniku kogemustel Lõuna-Aafrikas. Elavalt ja haaravalt, olgugi tüüpilisest inglise vaatekohast, kirjeldatakse siin pärismaalaste hulgas õhutatavat mässu, selle algust ja nurjumist, kui hukkub kuningatroonist unistav juht. Peale huvitava ajaviite, mida see raamat oma põneva ning seiklusrikka sisuga ja kaasakiskuva jutustamisviisiga meile võimaldab, leiame tema lugemist lõpetades, et oleme ühtlasi tüki maad lähemale jõudnud Aafrika looduse tundmisele ja pärisrahva mõistmisele. Ümbertrükk Kirjastuse osaühing "Loodus" 1939. a väljaandest ("Looduse kuldraamat" nr 81).

Aastapikkune karje on Maria Kapajeva esimene tekstikogumik, mille kirjutamist alustas ta 24. veebruaril 2022, päeval mil algas täiemahuline sõda Ukrainas. Raamat käsitleb isiklikus võtmes teemasid identiteedist, kollektiivsest ja individuaalsest vastutusest ja süüst, keelest ja kuulumisest, feminismist ning mõnede Ukraina pagulaste lugudest, kellega autor aasta jooksul kokku puutus.

Iseenda eest põgenedes ning püüdes alla suruda ikka ja jälle endast märku andvat haiget sisetunnet, teise mehe - Abeli - alalisest mõtteis kummitamisest tingitud masendust, hakkas Joaquin külastama sõprusringi kasiinos. Ta lootis, et sealne kerge vestlus võiks temasse mõjuda kui narkootikum või pigem, et ta võiks ennast sellega joobnustada. Kui Joaquín Monegro suri, leiti tema paberite hulgast midagi memuaaridetaolist süngest kirest, mis oli kibestanud tema elu. Käesolevasse jutustusse on põimitud katkeid tollest pihtimusest - nii ta selle pealkirjastas - kommentaaridena, mis Joaquín oma kannatuste kohta iseendale tegi. "Pihtimus" oli adresseeritud tema tütrele.

Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.

52-aastane kirjandusõpetaja, keda kõik tundsid Absaloni nime all, sattus ootamatult tähelepanu keskmesse, kui ta andis tunnis õpilasele kõrvakiilu ja kaotas selle tõttu töö. See ootamatu sündmus šokeeris kõiki, sest Absalon oli tuntud oma leebe ja heatahtliku loomuse poolest. Ta eelistas küll sageli omaette olla, kuid ei paistnud kunagi üleolev ega halvustav ei kolleegide ega muu maailma suhtes. Keegi ei osanud arvata, et temas võiks peituda keerulisi ja varjatud hingeaspekte, mis võiksid sellist käitumist esile kutsuda.

Teos viib sind sügavale inimese sisemaailma, paljastades kihte, mida esmapilgul ei oskaks arvatagi. See on lugu, mis kutsub sind mõtlema inimloomuse keerukuse üle ja paneb küsima, kui hästi me tegelikult oma lähedasi tunneme.

Novellid

Sisu: 

• "Absoluutne meister" (2006)
• "Turupäev" (2006)
• "Vilniuse alibi" (2006)
• "Farö rand" (2006)
• "Kaunid valged kalkunid" (2006)
• "Kala" (2006)
• "Elutants" (2006)
• "Kuningriigi lävel" (2006)
• "Kolme kuninga päev" (2006)

Autori esimene romaan, mis kujutab panoraamselt eesti ärakamisaja kõrgjärgu lõppu aastail 1881-1882. Romaani peategevuskohaks on Võrumaa Kanepi kihelkond, kuid tegevus siirdub ka tartumaale, Võrru, Viljandisse, Tartusse, Riiga, Peterburi ja Krimmi.

Peategelasteks on Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees Mart Mitt ja Võrumaa koolmeister Märt Vares, kuid romaanis esinevad ka C. R. Jakobson, M. Veske, J. Köler, H. Treffner, J. Järv, J. Kõrv, A. Grenzstein ja mõned teised eesti kultuuriloost tuntud isikud.

Sophiet läbib "elekter" ja vägagi meeldiv tunne. Med-vend saab kuulda kummalise loo Sophie elukäigust. Sündmustejada alguspunktiks saab tehing Saksa ärimehest isa ja türklasest äripartner Mustafa vahel viimase tütardega, kellest Sophie ema antakse haaremist pealekauba.
Lugejale kangestub magus-õudne lugu, mis paneb tõdema, et pole midagi uut siin päikese all, ka kõige rabavamad käitumisnormid on ammuilma läbi kogetud.
Hoogsas ja köitvas päeviku-stiilis kirjutatud romaan, mille järelelainetus jääb pikaks ajaks virvendama.

Kui Briti ja Ameerika luure saab aimu, et Al-Qaeda plaanib suurejoonelist rünnakut, tuleb neil tegutsema asuda – kuid mida ette võtta? Neil puudub täpsem info: kuidas, millal ja kus rünnak toimub. Al-Qaeda ridades neil allikaid pole ja on võimatu sinna kedagi sokutada. Võimatu, kui just mitte... Izmat Khan, viis aastat Guantanamo Bay vanglas hoitud endine tähtis Talibani komandör, kannab hüüdnime Afgaan. Temaga väga sarnane on kolonel Mike Martin, veteran, kes 25 aastat võidelnud maailma erinevates sõjakolletes, tõmmu ja sale mees, kes sündinud ja kasvanud üles Iraagis. Üritades katastroofi tõrjuda, püüavad luureteenistused teha midagi, mis ei ole kellelgi varem õnnestunud – lasta läänlasel esineda araablasena araablaste seas – lasta Martinil esineda usaldatud Khanina.

Valgevene rahvapoeet Janka Kupala (1882-1942) on oma lihtsate, ent kõlavate värssidega juba oma luuletajatee algul, tsaarivalitsuse sünge taeva all, püüdnud kogu maailmale kõnelda valgevene rahva kannatustest ja ootustest-lootustest, nõudes talle eluõigust. Hiljem kujunes Kupala üheks valgevene nõukogude kirjanduse rajajaks ning juhtivaks meistriks, jäädes seejuures siiski esmajoones rahvalaulikuks, kelle suu läbi nagu räägiks rahvas ise oma saatusest.

Valimik hõlmab poeemi "Agadir" (1961) ja luuletusi kogust "Hetk ja lained" (1962).

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

Raamat kujutab endast LKA palgalisena kaksteist aastat kolmes riigis töötanud Philip Agee teenistuspäevikut, mis annab elava, dokumentaalselt tõelise pildi USA kurikuulsa luuretalituse struktuurist ja tegutsemismeetoditest, agentide värbamise ja laialipaigutamise viisidest. Ph. Agee paljastab oma endisi kolleege ja LKA õõnestustegevust arengumaades.

Raamat sisaldab juhtumeid "Hommik ahviga" ning "Öö tiigriga". Hanyuani ringkonnas kohtunikuna töötav Di joob hommikul oma rõdul teed, kui sinna sattub ahv, kelle peos on smaragdiga kuldsõrmus. Sõrmuse omanikku otsides leitakse lähedasest metsaonnist laip. Raamatu teises juhtumis naaseb kohtunik Di Bizhoust pealinna ning on sunnitud bandiidijõugu eest varjuma ühte maamajja, kus peale kurikaelte tõrjumise tuleb muretseda ka mõrvajuhtumi lahendamise pärast. Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.

Miljonär Diego Sajes, kes kunagi maakolkas elas, arvab küüniliselt, et kõik maailmas on ostetav ja müüdav. Isegi maailma kõige kuulsamate kaunitaride soosing. Kuid kas õnnestub tal osta Inglise aristokraatide hulka kuuluva naise armastus?

Tõnis Tootseni "Ahvide pasteet" on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida. HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga. Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

"Ahvirannik" on jutustus ühe indiaani perekonna lagunemisest ja leinast ning ühtaegu ka hingekeeli puudutav lugu täiskasvanuks saamise raskusest. Läbi noorukese Lisa Hilli silmade avaneb maailm, milles elavad tänapäeva indiaanlased, kus lääne kultuur põimub igipõliste traditsioonide ja uskumistega. Uskumata venna hukkumist elab Lisa mõtteis uuesti läbi nende ühise mineviku, milles olulist osa mängivad tema värvikad perekonnaliikmed: onu Mick, tulihingeline Elvise fänn ja indiaanlaste õiguste eest võitleja; vanemad, kes üritavad leida kooskõla haisla rahva pärandi ja Lääne kommete vahel; isepäine vanaema Ma-ma-oo, traditsioonide kandja. Lisal tuleb toime tulla ka teistsuguse maailmaga: vaimude, sasquatch'ide ja loomade hingedega, kes oma riukalikul moel üritavad tüdrukut kord kaitsta, kord endi maailma peibutada. 

Eden Robinson on 34-aastane indiaani kirjanik. "Ahvirannik" on ta esimene romaan ja see valiti Kanada parima romaani nimetusele kandideerivate raamatute nimistusse.

“Äiatar” on minevikulise tagapõhjaga romaan, mille peategelasteks on neli naist – muinasaja neitsi, keskaegne nõid, XVII sajandi avalik naine ja viimases sõjas üksijäänu. Nende lood sulavad lõpuks üheks – ülemlauluks Naisele, kes on nagu maa, igavesti ootav ja uuenev. Pealkiri tuleneb eesti mütoloogiast ja tähendab naissoost kurivaimu.

 Sisukord:

• "Neitsi"
• "Arbuja"
• "Hoor"
• "Üksik"

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva…

"Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Tegevus toimub Kalinovi linnas, Volga kaldal, suvel. Aleksandr Ostrovski draama keskseks kujuks on kaupmehelese Kabanova minia Katariina, kel jätkub julgust astuda välja perekonnas valitseva despootia ning esiisade-aegsete kommete vastu. Leidmata aga väljapääsu niihästi välisest umbsest õhkkonnast kui ka oma sisemiste vastuolude ummikust, sööstab Katariina Volgasse.

Kogumik sisaldab neli näidendit tuntud vene näitekirjanikult Aleksandr Ostrovskilt (1823-1886).

Sisu:
- Äike
- Mets
- Lumivalgeke
- Kaasavaratu

Kõvas köites proosavalimik.

Pealtnäha on Jordan Hadlocki eluga kõik korras. Tal on hea töökoht ingliskeelsete raamatute kaupluses Luzerni vanalinnas Šveitsis. Temaga soovib abielluda rikas tööstur Helmut Eckherdt, kuigi Jordan pole talle jah-sõna andnud. Mida enamat võiks üks naine veel tahta? Vastuse sellele küsimusele annavad äkiline äikesetorm ja koputus poeuksele. Reeves Grant otsib vihmavarju, ent Jordani ja Reevesi vahel puhkeb kirg, mida nad sel ööl jagavad. Järgmisel hommikul on mees kadunud.