LEIUNURK
Miks lõi vöötkoodi leiutamine väikepoodidel jalad alt? Miks suurendas grammofon majanduslikku ebavõrdsust? Kuidas parandasid banaanid vaktsineerimise kättesaadavust? Kuidas lõi beebipill naistele võimaluse töötada juristi või arstina?
Briti majandusteadlane ja ajakirjanik Tim Harford räägib 50 leiutise kaudu loo, kuidas kujunes praegune majandussüsteem ja kuhu see võib areneda. See raamat ei ole teada-tuntud leiutistest, nagu trükipress või aurumasin. Autor räägib esemetest ja nähtustest, mis on mõjutanud majandust märkamatumalt. Need leiutised on meie igapäevaelus elementaarsed, ent nende sünniloo taga on rohkelt peamurdmist ja ootamatuid pöördeid. Autor kirjeldab, kuidas iga uus asi toob mõnedele suurt kasu ja teised paiskab põrmu. Ning see, kellest saab võitja või kaotaja, võib olla vägagi üllatav.
Ajaloo võimsaimad riigid on olnud eripalgelised. Mõni, näiteks maiade tsivilisatsioon, koosnes omavahel konkureerivatest ja sõdivatest riigikestest, mida ühendas ühine kultuur. Mõni, nagu Pärsia impeerium, rajati relva jõul. Osa riike – Rooma, Hiina, Vana-Egiptus – võis uhkustada tsentraliseeritud valitsuse ja arenenud riigiaparaadiga. Seikleme ajaloo kõige võimsamate riikide territooriumidel ning vaatleme kadunud impeeriumide tugevaid ja nõrku külgi.
Marcus Hernhagil ja Arne Talvingul on vähemalt kaks ühist joont – mõlemad alustasid oma finantskarjääri tühjade pihkudega ning mõlemad ihkasid seda olukorda tuntavalt parandada. Tänu tarkadele investeerimisotsustele on nad tänaseks rikkad, kui soovite, ka vabad. Mõõdukalt jõukaks on võrdlemisi lihtne saada, see nõuab vaid mõningaid teadmisi, väidavad Rootsi ühed tuntumad tegijad. Rikkuse kasvatamine eeldab aga juba märksa suuremaid pingutusi. Lisaks kõigele muule ka toetavat elustiili ning enesedistsipliini, et oma teadmised teooriast praktikasse panna. Taandub ju edukas investeerimine paljuski käitumisteadusele ning inimloomule. Nagu autorid isegi kuivalt nendivad – tihti tuleb elu lihtsalt vahele. Vastupidiselt levinud arusaamale ei ole miljonärid teistest targemad. Küll aga on nad valmis rohkem panustama – keskmiselt ca 8,4 tundi kuus, mis on ülejäänutest pea kaks korda enam. Neid eristab ka üsnagi mõõdukas elustiil, mis lubab kapitali ülejääki reinvesteerida. Autorid väidavad, et rikkaid ei iseloomusta mitte ulmeline autopark, vaid rida põhimõtteid, mille hulka kuuluvad nii eraelu puutumatus, optimism, edasipüüdlikkus, kannatlikkus, säästlikkus kui ka kalkuleeritud riskeerimine.
Raamatus „Aktsiatega rikkaks ja vabaks“ kergitavad Talving ja Hernhag saladuskatet oma lemmikstrateegiatelt, pakkudes lugejale unikaalset võimalust nende edulugu korrata. Raamatu väljaandmist toetasid LHV ja Nasdaq Tallinn.
Tehnoloogia aheldab meid töö külge nutitelefonide ja produktiivsusrakenduste, nagu Slacki ja Teamsi abil ning enamik töötajatest loeb nutitelefonis regulaarselt oma e-kirju; telefon on meil aga alati kaasas, seda ka õhtul pärast tööpäeva lõppu ja puhkusel. Kaugtöö populaarsuse kasv tähendab, et töö ja eraelu ei ole enam teineteisest eraldatud ning piir kodu ja töö vahel on hägune. Niisugune on meie uus töösõltuvust soosiv töömaailm; oleme tööga aina tihedamalt kokku seotud, tööpäevad on märkamatult veninud üha pikemaks ning läbipõlemist ja stressi on rohkem kui eales varem. See läheb aga nii organisatsioonidele kui ka töötajatele kalliks maksma. Pealegi on purustatud müüt, et töösõltlased saavad rohkem tööd tehtud. Töösõltuvus ei pruugi üldse väljenduda töötundide arvus. See on kõhus keerav tunne, mis ütleb sulle, et sa ei tohi puhata, et sa peaksid kogu aeg töötama.
Töösõltuvus tähendab ka süütunnet ja ärevust, mis tekivad siis, kui sa parasjagu ei tööta. Isegi siis, kui sa füüsiliselt tööd ei tee, mõtled pidevalt e-kirjale, mille peaksid ära saatma, juurdled ees ootava tööprojekti üle või ketrad üha uuesti peas midagi, mis päeval tööl juhtus. See tähendab elu pidevas hirmus, et sa jääd millestki ilma – staatusest, rahast või tööst endast, kui sa tööd ei tee. Töösõltuvus ei mõjuta mitte ainult sind ennast, vaid ka sinu lähedasi – peret, kolleege, sõpru –, niisiis tuleb probleemiga tegeleda.
Malissa Clark käsitleb raamatus töösõltuvust laiemalt: ühest küljest aitab ta sul endas ja teistes ära tunda töösõltuvuse märke, kuid peale selle pakub mitmesuguseid võimalusi, kuidas aidata organisatsioonidel muutuda, hoolimata sellest, kas sa ise oled töösõltlane. Millised on ohumärgid, et sinu alluv või ülemus on töösõltlane? Mida ettevõtted valesti teevad? Mida nad õigesti teevad? Kas sinu organisatsioon toetab heaolu soodustavaid algatusi – sageli parimate kavatsustega –, kuid saadab samas töötajatele välja segaseid signaale selle kohta, mida asutuses väärtustatakse ja premeeritakse?
Raamat „Alati tööpostil“ pakub innustust astuda samme tervislikuma töökultuuri suunas nii organisatsiooni kui ka üksikisiku tasandil. On aeg hakata arutlema, milline peaks olema uus ideaalne töötaja või milline on ideaalne töökoht. Organisatsioon võib olla üliedukas, väärtustades nii tulemuslikkust kui ka töötajate tervist ja heaolu.
Detsembris 1944 tegi Hitler Belgias Ardennide lumiste metsade ja kuristike vahel viimase katse sõja käiku pööret tuua. Plaan oli läänerinne läbi lõigata ning liitlaste üksused sisse piirata. Ehkki kogenud kindralid kahtlesid ettevõtmise edus, uskusid Saksamaa juhid ja nooremad ohvitserid, et see annab võimaluse lääneliitlased peatada ning päästa oma kodud ja pered läheneva Punaarmee käest. Ardennidest sai läänerinde vaste idarinde Stalingradile. Sõjatandril valitsesid kohutav julmus, meeleheide ja kättemaksuhimu, mis pani mõlemaid osapooli rikkuma sõjapidamise reegleid. Peale vaenlase murdis ja sandistas mehi käre pakane. Vihaste lahingute ajal põgenesid hirmunud belglased kodudest, kartes õigustatult sakslaste kättemaksu. Liitlasi tabas rünnak ootamatult ja paljudel tuligi alla anda või põgeneda. Esialgsest peataolekust suudeti aga kiiresti toibuda, vastupealetungile asuda – ja Saksa sõjamasina selgroog läänerindel viimaks murda.
„Ardennid 1944“ on tunnustatud sõjaajaloolase Antony Beevori järjekordne suurepäraselt jutustatud lugu, mis kirjeldab toimunut nii väejuhtide otsuste ja võimumängude perspektiivist kui ka rindemeeste ja tsiviilisikute üleelamiste ja kannatuste kaudu.
Paljud ettevõtjad viivad oma ideid ellu liialt rutakalt, mille tulemusel jookseb seitse toodet kümnest ludinal lati alt läbi. David Bland ja Alex Osterwalder on võtnud nõuks seda statistikat muuta, pakkudes välja lihtsa meetodi, mis aitab heast ideest kuulikindla ärimudelini liikuda. Nende „Äriideede testimine“ selgitab, kuidas kahandada riski raisata aega, raha ja teisi ressursse ideedele, mis ei hakka kunagi tööle. Kuidas elimineerida strateegia ning testimise ja valideerimise vahel laiutavat lõhet? Kuidas teha kindlaks ja testida võtmetähtsusega hüpoteese väärtuspakkumise ja ärimudelitahvli abil? Kuidas langetada olulisi ärilisi otsuseid viisil, mis lubab toetuda enamale kui intuitsioon ja kõhutunne? Kuidas julgustada oma meeskonnas eksperimenteerivat mõtteviisi ja kuidas sellest vormida pidev ning jätkusuutlik protsess?
„Äriideede testimine“ on suurepärane käsiraamat suurfirma novaatorile, kes üritab korporatsiooni kitsendusi trotsides uusi äriprojekte käima tõmmata; idufirma ettevõtjale, kes tahab testida ärimudeli algkomponente, et vältida meeskonna ja investorite tarbetut aja, energia ning raha raiskamist; ja kõigile neile, kes ihkavad põhitöö kõrvalt oma äri püsti panna.
David Bland on nõustaja ja mitme ettevõtte asutaja, kes on oma töös keskendunud sellele, et aidata ettevõtetel saavutada turu ja nende toote vahelist sobivust. Enne nõustamistööd arendas David üle kümne aasta tehnoloogiavaldkonna idufirmasid. Seda maailma toetab ta tänini, jagades oma teadmisi mitmes Silicon Valley idufirmakiirendis.
Innukas ettevõtja ja nõutud esineja Alex Osterwalder on rahvusvaheliste menukite „Ärimudeli generatsioon“ ja „Väärtuspakkumise disain“ põhiautor. Aastal 2015 võitis ta Thinkers50 strateegiaauhinna, mida Financial Times nimetab juhtimisideede Oscariks.
2015. aastal otsustasid Joost Minnaar ja Pim de Morree senise tööelu nurka visata ja otsa ringi pöörata. Nad olid veendunud, et töö peab olema lõbus ja voolav ning et alati-on-ju-nii-tehtud-metoodika ei kanna pikas plaanis vilja. Niisiis asusid nad kohtuma innustavate ettevõtete ja ka riigiasutustega, kes on oma valdkonna pioneerid. Välja koorusid uskumatud lood tööelu revolutsioonist, mille Pim ja Joost ka kaante vahele kirja on pannud.
Näiteks on nende nimekirjas ettevõtteid, kes …
¤ lasevad töötajatel ise valida oma palga,
¤ pööravad juhtimishierarhia pea peale,
¤ toovad lapsed kontorisse,
¤ julgustavad töötajaid tööajal omaalgatuslike projektidega tegelema,
¤ töötavad järeleandmatult ja üllatuslikel viisidel rohepöörde kasuks.
Neid lugusid lugedes võid ise veenduda, et maailm ei kukkunudki pärast neid suuri muudatusi kokku. Tulemuseks oli hoopis rahulolev, edasipürgiv, innustunud kollektiiv – see, mis eristab edukad ettevõtted kõigist ülejäänutest. „Mässuliste“ kogukond teeb ärimaailmas asju teisiti. Loodetavasti leiad Sinagi siit inspiratsiooni julgeteks muutusteks!
Kasiinos võidab alati maja, hipodroomil kihlveokontor. Investeerimisega on lugu sama, leiab „Aruka investori taskuraamatu“ autor John C. Bogle. Ta on veendunud, et aktsiaturgudel on võitjaks finantskrupjeed ning kaotajaks investorid. 1974. aastal Vanguardi ja 1975. aastal maailma esimese indeksifondi asutanud Bogle leiab, et kui vähendada aktsiatega kauplemise osakaalu, suureneb märgatavalt võimalus teenida õiglast osa turu tootlusest. Oma sõnade kinnituseks toob ta uuringu, mille kohaselt kauples aastatel 1990–1996 kõige aktiivsem viiendik oma aktsiaportfelli läbi kiirusega üle 21% kuus. 17,9% suuruse aastatootluse juures tekitas see ligi 6,5% ulatuses tehingukulusid, mis tegi aastatootluseks kõigest 11,4% ehk vaid kaks kolmandikku turu tootlusest. Ligemale veerandsaja aasta jooksul, mis on möödunud autori esimese raamatu avaldamisest, on indeksifondid, mille varad on kasvanud 168 korda, end igati kehtestanud. Ainuüksi viimasel kümnendil on investorid lisanud aktsiaindeksifondidesse 2,1 triljonit ja võtnud aktiivselt juhitud aktsiafondidest välja üle 900 miljardi dollari. See tohutu, kolme triljoni dollariline pööre investorite eelistustes ei tähenda midagi vähemat kui investeerimisrevolutsiooni. Bogle keskendubki oma raamatus sellele, miks ja kuidas lõpetada viimastel aastakümnetel ligi 565 miljardit dollarit aastas enda taskusse pistnud krupjeede nuumamine. Kuid juttu tuleb paljust muustki kui vaid indeksifondidest, investeerimiskuludest ning sellest, miks pikaajaline investeerimine annab märksa paremaid tulemusi kui lühiajaline spekulatsioon. Bogle ise seadis raamatu eesmärgiks muuta lugeja arusaama investeerimisest laiemalt. Ja nii räägibki ta lisaks finantsturu toimeloogikale ka näiteks diversifitseerimise kasulikkusest ning ohtudest, mis on seotud üksnes fondi minevikutootlusele lootma jäämisega või keskmise juurde tagasipöördumise põhimõtte eiramisega.
Massachusettsi tehnoloogiainstituudi kunagine professor Paul Samuelson ütles kord oma kõnes järgnevat: „John Bogle’i esimese indeksifondi loomine oli võrdväärne ratta, tähestiku ning veini ja juustu leiutamisega.“ Need meie elus nii hädavajalikud nähtused on ajaproovile kenasti vastu pidanud. Sama juhtub ka traditsioonilise indeksifondiga, on Bogle oma raamatus veendunud.
New York Timesi bestseller. Majandusteadlase ja Nobeli preemia laureaadi Robert J. Shilleri oluliselt täiendatud trükk „Arutu õhin“ pakub hämmastavalt selgeid ja loogilisi vastuseid küsimusele, miks ei ole investorite arutu õhin peale viimast kriisi kuhugi kadunud. Võiks arvata, et elame pärast viimast kriisi sootuks teistsuguses, mullijärgses maailmas. Võiks arvata, et oleme õppust võtnud ega torma taas uisapäisa laienevatele turgudele. Kuid märgid mullidest on tagasi. Turud võivad muutuda ülikiiresti ja praegune hinnatase ei pruugi pikalt püsida.
„Arutu õhina“ põhiosa algab kolme sissejuhatava peatükiga, mis paigutavad kolme tähtsama investeerimisturu – aktsiaturu, võlakirjaturu ja kinnisvaraturu – tõusud ja mõõnad ajaloolisse konteksti. Selle teine peatükk on täiesti uus ning on lisatud vastuseks süvenevale murele võlakirjaturu võimaliku mulli pärast. Kui raamatu esimene osa käsitleb struktuurseid tegureid, mis viivad turumullide tekkeni, keskendub järgnev osa kultuurilistele teguritele, mis kindlustavad spekulatiivse mulli struktuuri veelgi. Kolmas osa uurib turukäitumist tingivaid psühholoogilisi tegureid ning neljas akadeemikute ja populaarteadlaste katseid turumulle ratsionaliseerida. Viienda osa 13. peatükk vaatleb aga spekulatiivsete mullide mõju üksikinvestoritele, institutsioonidele ja riikidele. Shiller pakub mitmeid praktilisi retsepte, kuidas vähendada investori riski ühel hetkel „lõhkenud“ mulliga silmitsi seista. Juttu tuleb ka sellest, mida poliitikas muuta. Raamatu lisas on redigeeritud versioon autori Nobeli preemia loengust, mis seab mitmed tema väited laiemasse konteksti.
Raamatu väljaandmist on toetanud LHV.
Kas oled väsinud teoreetilistest finantsraamatutest, mis ei räägi kogu tõde?
Kogenud investor Paul Podolsky sukeldub investeerimismaailma telgitagustesse ning toob päevavalgele finantssüsteemi nõrgad kohad ja n-ö ebamugavad tõed. Raamat on rohkem kui majandusõpik – see on aus, praktiline ja mõtlemapanev vaade maailma, kus liiguvad miljardid ja kus valed otsused võivad minna kalliks maksma.
Autor selgitab, kuidas raha teenida, säästa ja kasvatada, millal finantssüsteemi usaldada ning millal suhtuda kriitiliselt. Vajalik lugemisvara neile, kes soovivad mõista raha toimimist nii ratsionaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.
„Ettevõtte kasvatamine“ on teejuht kõigile ettevõtjatele ja juhtidele, kes soovivad oma ettevõtet kiiremini ja tõhusamalt kasvatada. Saage üle kasvuhirmust ning õppige parimatelt, kuidas vältida vigu, mis võivad teile kalliks makma minna. Verne Harnishi meeskond on oma teooria ehitanud üles juhi neljale tähtsaimale otsustusvaldkonnale, mis on omavahel tihedalt seotud: inimesed, strateegia, teostus, raha. Need tuginevad omakorda igaüks ühele põhiküsimusele ning nende valdkondadega kaasnevad spetsiifilised kasvutööriistad. Et toetada oma valdkonnas domineeriva ettevõtte loomist, keskenduvad raamatus toodud nõuanded ettevõtte töötajate ümbersuunamisele. Kui tippjuhtkonna ja neid toetavate töötajate fookus on paigas ja kui pakutud tööriistu edukalt rakendada, on võimalik rahakäivet mitmekordistada, keskmist kasumlikkust ületada ning ettevõtte väärtust konkurentidega võrreldes suurendada. Mõistagi tuleb neil sammudel ette takistusi (puudulik eestvedamine, suureneva infrastruktuuri haldamine, turundusfunktsiooni ebaõnnestunud kasvatamine), ent raamatus pakutakse välja lihtsad võtmeharjumused nende sujuvamaks ületamiseks. Reeglid on lihtsad ja näited inspireerivad; võtke üks samm korraga ning ärge unustage kogu protsessi nautida. Võtke juhtimisel ja planeerimisel kasutusele Rockefelleri harjumused ja saavutage pikaajaline edu. Autor Verne Harnishi sõnul kuulub edu neile, kellel on ammendamatu õpihimu ja kustutamatu tegutsemistahe. Need, kes võidavad, otsivad pidevalt paremaid viise asjade tegemiseks ja täiustamiseks. Nad ei jää käed rüpes passima, lastes teistel endast mööda minna. Nad kasutavad oma tööriistu ja ressursse takistuste ületamiseks ja asjade teoks tegemiseks. Soovite saavutada edu selle raamatu ja oma ettevõttega? Jätkake kasvamise käigus õppimist ja tegutsemist.
Kui arvate, et finantsvabaduse teekonnal alustamiseks peab omadega enne kuhugi jõudma või mingitele tingimustele vastama, siis eksite. Säästmist pole mõtet alustada siis, kui teenite rohkem raha, ega siis, kui olete vanem, ega homme või kahe nädala või aasta pärast.
Raamatu autor Grant Sabatier alustas 2,26 dollariga arvelduskontol ja 1 sendiga säästukontol. Viis aastat hiljem oli tema puhasväärtus üle miljoni dollari: "Ma ei võitnud loteriiga ega saanud mingit ootamatut pärandust. Ma ei saanud rikkaks mõne uue äpi abil, mille oleksin Google’ile miljardi dollari eest maha müünud. Ma ei sahkerdanud maffia heaks ega röövinud ühtegi panka. Ma lihtsalt õppisin kõike, mida sain, seadsin kahtluse alla kõik raha kohta käivad populaarsed nõuanded, millega kokku puutusin, ja maksimeerisin oma aja väärtust isikliku rahanduse, ettevõtluse ja investeerimise kombinatsiooni abil. Need on kolm asja, mida absoluutselt igaüks, isegi kui tal on pangas ainult 2,26 dollarit ja puuduvad turustamisoskused, saab õppida iseseisvalt tegema."
Sabatier jagab lugejatega täpset raamistikku ja konkreetseid samme, millega ta ise enda eesmärkideni jõudis. Kõige keskmes on küsimus: kuidas teenida võimalikult palju raja võimalikult lühikese ajaga? Ta näitab, miks ei ole eelarve tegelikult vajalik, kuidas aidata ennast rahahalduri palkamise asemel ise, miks ei ole alati otstarbekas jälgida toodete kilohinda või kuidas saab nii, et käite ikkagi sõpradega väljas või haarate kinni viimase hetke reisipakkumistest.
Plaan on lihtne: samm:
1. samm: arvutage välja oma number.
2. samm: arvutage välja, kus te täna olete.
3. samm: muutke radikaalselt oma mõtlemist rahast.
4. samm: lõpetage eelarve koostamine ja keskenduge sellele, mis mõjutab teie säästmist kõige rohkem.
5. samm: kasutage ära oma „üheksast viieni“ tööd.
6. samm: hakake tegelema mõne kasumliku kõrvaltegevusega ja mitmekesistage oma sissetulekuvooge.
7. samm: investeerige nii palju raha nii vara ja sageli kui võimalik.
Rahaasjad ei pea olema keerulised ega eelda finantsharidust, tuleb lihtsalt olla meelekindel ja alustada kohe. Ärge magage maha väärtuslikke hetki oma perega, avastage maailma ja otsustage ise oma elu üle.
„Investeerimisedu meistriklass“ täiendab rahandusdoktoritest autorite varem avaldatud menukeid „Rahaedu põhimõtted“ ja „Investeerimisedu põhimõtted“ uute teemadega, muutes rahatarkuse triloogia tervikuks ning tutvustades teadlikule investorile olulisi investeerimis- ja analüüsivõimalusi. Praktiliste näidete ja ilmekate kogemuslugude kaudu õpetab raamat lihtsas keeles, teadusele toetudes vähendama investeerimisvigu, juhtima riski ja teenima lisatootlust. Nii saab raamatust väärtuslikke teadmisi, kuidas analüüsida investeerimisfonde, iduettevõtteid, krüptovarasid, optsioone ja teisi tuletisinstrumente ning neid edukalt ka oma portfelli lõimida.
Lisaks tähtsustab raamat investeerimispsühholoogia rolli edu saavutamisel, õpetades isiklikke emotsioone peremini kontrollima ja turul tekkivaid emotsionaalseid olukordi enda kasuks pöörama. Selle kõige kõrval annab raamat kaasa ka võrdlemisi lihtsa, ent kasuliku analüüsimeetodi ehk suunab enda huvides ära kasutama tehnilise analüüsi paremaid palu. Kogu rahatarkuse triloogia kulminatsioonina võtab raamat viimastes peatükkides fookusesse erinevad portfellistrateegiad ja investeerimisstiilid ning õpetab üles ehitama optimaalse riskitulu suhtega investeerimisportfelli ehk pakub teadmisi, kuidas endale sobiva riskitaseme juures saavutada võimalikult suurt tootlust.
„Investeerimisedu meistriklass“ aitab seega sinu rahalist edu ja jõukust veelgi suurendada!
Kas oled kunagi pidanud käibemaksuvaidluses taganema, sest ei tea, kuidas kohus võiks otsustada?
Euroopa Kohtu praktika määrab, kuidas käibemaksureegleid tõlgendatakse – ka Eestis. Aga kellel on aega lugeda keerulisi kohtulahendeid, mis avaldatakse võõrkeeles ja jõuavad meie praktikasse vahel isegi aastase viitajaga?
Raamat „Käibemaks praktikas“ teeb sinu töö lihtsamaks. Maksuekspert Tõnis Elling on koondanud kaante vahele viimaste aastate kõige olulisemad käibemaksu kohtulahendid, tõlkinud need arusaadavasse keelde ja selgitab põhjalikult, kuidas need mõjutavad just Eesti ettevõtteid.
Raamatust leiad:
- Praktilised kommentaarid iga kohtuotsuse juurde – mida see ettevõtja ja raamatupidaja jaoks tähendab.
- Temaatilise struktuuri – leiad kiiresti vastuse konkreetsele küsimusele.
- Eestikeelse analüüsi keeruliste maksunüansside kohta, mis tõlkes võib kaduma minna.
Hoia end kursis käibemaksu praktika ja muutustega, sest sellel on mõju ettevõtlusele ja majandusele tervikuna.
