Krimi ja põnevus
Juhtum näib nii lihtne, et inspektor Morse ei pea seda enda väärilisekski. Rikas eakas Ameerika turist sureb Oxfordi luksuslikus Randolphi hotellis infarkti tagajärjel. Numbrist ei leita aga proua käekotti, milles oli Wolvercote’i Keel, hindamatu ehe, mille ta kadunud abikaasa oli pärandanud Oxfordi Ashmoleani muuseumile. Morse veedab hotelli baaris mõeldes – ja trimbates – hulga aega, olles veendunud, et lahendus on lähedal. Ent vastukäivad tunnistused, kahtlased sündmused ja lõpuks mõrv muudavad ta meelt.
Patricia Cornwelli raamatute kangelannal, kohtumeditsiiniekspert Kay Scarpettal tuleb tegemist teha kurjategijate ohvrite jäänustega ning jõuda järeldusele, mis, miks ja kuidas oli toimunud. Paratamatult tähendab see ka süvenemist kurjategija hinge kõige sügavamatesse keerdkäikudesse ning seda tehes tuleb tal riskida mitte ainult oma eluga, vaid ka vaimse tasakaaluga. Cornwelli raamatutes seisavad tänapäeva linnamaastikul vastamisi hea ja kuri, ning tihti lahutab neid õrnõhuke vahesein.
„Igal inimesel on geneetilised eeldused nii heaks kui ka kurjaks,“ on Cornwell öelnud. Sedasama hea ja kurja vastuseisu vaagib ta raamatus „Ainus, mis jääb“, kus tal tuleb lahendada kadunuks jäänud ja hiljem tapetuna leitud armastajapaaride saladus.
"Albisseri motiiv" (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.
Müstilne, õudusjutu sugemetega lugu kunstlikult sigitatud tüdrukust, kelle geenides peitus ohtlikke kalduvusi. Kui Alraune neiuks sirguks, puhkes tema romantilises hinges äge võitlus hea ja kurja, taevaliku armastuse ja saatanliku õeluse vahel, mis sundis teda käituma kord ahvatleva näkineitsina, kord julma vampiirina. Alraune avastas endas hämmastavaid, üleinimlikke võimeid ja tavatuid kirgi.
Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras. Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui ka mitmed atraktiivsed naisterahvad.
Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle’i õe Constance’iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tuntud nii Inglismaal kui ka mujal.
Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.
Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.
Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt. Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma.
„Antiigikaupmehe surm“ on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja „Österleni mõrvad“ teine osa. Sarja esimene raamat „Maakleri surm“ ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.
Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868–1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani „Ooperikummitus“ loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck – kui loetleda kõige tuntumaid.
Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees?
„Armukadeduse eksperdi“ lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. „Jo Nesbø „Armukadeduse eksperdi“ lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus.“ – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik
Võtmerõngast kõlistades pöördus ta võretatud värava poole. Oleandripõõsastest hüppas välja mees ja jooksis mu autost mööda. See oli suurt kasvu noormees sinises ülikonnas, mütsita, lehvivate punakate juustega. Ta jooksis varvastel ja peaaegu hääletult, sihiks avanev värav.
Valvur liikus oma aastate kohta kiirelt. Ümber viskunud, haaras ta punajuukselisel ühe käega ümbert kinni. Haardes rabeldes surus noormees ta vastu väravaposti. Suust kostis kurguhäälne, segane pomin. Kiire liigutusega kerkis õlg ning valvuril lendas müts peast.
Selja vastu posti toetanud, kobas valvur kabuurist püstolit. Ta silmad näos olid väikesed ja mudased nagu kartulisilmad. Ninast hakkasid kukkuma verepiisad, langedes sinisele särgile seal, kus särk üle kõhu võlvus. Püstolit hoidev käsi kerkis. Ma astusin autost välja.
Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Henry kutsub appi legendaarse Sherlock Holmesi. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda teda tuvastada. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli. Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine.
Romaani tegevus toimub vahetult pärast Teist maailmasõda ja selle keskmes on jõukas Ashby perekond. Napilt enne seda, kui üks mõisas elavast neljast lapsest, kes on kaotanud ema ja isa ning elavad nüüd oma tädi hoole all, peaks 21-aastaseks saades pärima suure summa fondist, mille on asutanud ta surnud ema, ilmub mõisa noormees, kes nimetab end tema kaksikvennaks Patrickuks. See kaksikvend kadus peagi pärast vanemate surma, jättes maha kirja, mida võis tõlgendada ka enesetapukirjana. Nüüd väljailmununa kinnitab ta, et võttis endale uueks nimeks Brat Farrar ja jutustab siis, mis temaga on vahepeal juhtunud. Kas sellest aga kahtluste hajutamiseks piisab ning kas ta on ikka see, kes väidab end olevat?
"Brightoni karamell" on tuntumaid kirjaniku varasemate romaanide hulgas. Siingi arutleb Graham Greene hea ja kurja, õige ja väära üle. Peategelane Pinkie, räkitijõugu noor pealik, on toime pannud kaks mõrva ja plaanitseb jälgede kaotamiseks saata teise ilma ka teda armastava kuueteistkümneaastase ettekandja Rose'i.
Elus pettunud kindlustusametniku ellu tuleb suur muutus – ta saab vanaisa testamendiga päranduseks Kanadas Kaljumäestikus asuva Campbelli Naftapuurimise Kompanii. Kuigi vanaisa naftat ei leidnud, uskus ta siiski, et Kaljumäestikus on naftat. Pojapoja ülesandeks jääb vanaisa elutööd jätkata.
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum“ on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all“ esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum“, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum“ on tema ilukirjanduslik debüüt.
Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.
Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.
Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora“ on „Voonakeste vaikimise“ autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.
„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora“ on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator
Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.
Keegi jälitab Jane MacGuiret. Tundub, et ta pääses juhuslikust röövimiskatsest, aga peagi selgub, et teoksil on midagi palju suuremat ja pahaendelisemat ... Naise kasuvanemad, kohtuarsti juures nägude rekonstrueerijana töötav Eve Duncan ja Atlanta politseiuurija Joe Quinn ei saa aidata. Keegi ei saa. Välja arvatud mees, kes võib olla ohtlikumgi kui need, kes Jane’i taga ajavad. Kuid Mark Trevoril on omad põhjused, miks ta tahab päästa Jane’i tapja küüsist ja lahendada kahe tuhande aasta vanust müsteeriumi, mis võiks raputada kaasaegset maailma.
Dany Longo on blond, ilus, kirglik - ja lühinägelik. Kui ta oma ülemuse ja tema naise jaoks röövitud Thunderbirdiga läbi Lõuna-Prantsusmaa kihutab, ei tea keegi, sealhulgas Dany ise, kuhu ta teel on või miks ta sinna läheb.
Sébastien Japrisot (õige nimega Jean-Baptiste Rossi), sünd. 1934, on tõlgitumaid prantsuse põnevusromaanide autoreid. Tema anne kirjutada "kriminaalromaane ilma politseita" ilmneb selgesti ka käesolevas teoses.
Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.
Hittarp on rahulik mereäärne linnake Lõuna-Rootsis. Elu kulgeb seal omas rütmis. Ylva soovib kolleegidele head õhtut ja asub kodu poole teele … kuid kaob, ilma ühegi vihjeta. Abikaasa Mike Zetterberg üritab hinge kogunevat paanikat vaigistada, sest naisel on teatavat sorti taust, mida mees on üritanud unustada. Naise minevikuteod on ka põhjus, miks Mike kohe politseisse ei helista, vaid asub ise asja uurima. Kui lõpuks politsei naise kadumisega tegelema hakkab, langeb põhiline kahtlus abikaasale. Kuidas küll? Mike ei oska aimatagi, kui vägivaldse piinamise ohvriks on Ylva langenud. Ta ei tea, et naist hoitakse vaid mõnesaja sammu kaugusel, lukustatuna naabermaja keldris. Ylva piin ei ole vaid füüsiline – tema tillukeses toas on ekraan, et ta näeks oma kodu ukseesist. Ta on nii lähedal, ja ometi nii kaugel.
Naine ei saa lõpetada kirjutamist, kuni leiab tapja. Mees ei saa lõpetada lugemist, sest tema on tapja. Eve Black oli kaheteistaastane, kui sarimõrvar, keda kutsutakse Eimidagimeheks – sest uurijatel pole temast sõna otseses mõttes mitte midagi, ei ühtegi jälge –, tappis terve tema perekonna. Ainsa ellujääjana saadab Eve’i ka täiskasvanuna kinnisidee tuvastada tema elu hävitanud mees. Ja ta kirjutab tõestisündinud mõrvaloost raamatu. Supermarketi turvatöötaja Jim Doyle loeb „Eimidagimeest“, Eve’i lugu tema perekonda tabanud tragöödiast ja naise püüdlustest mõrtsukale jälile saada, ning iga uue leheküljega tunneb mees suurenevat raevu. Jim ei ole sugugi huvitatud Eimidagimehe kohta kirja pandust. Sest tema ongi Eimidagimees. Jim taipab peagi, kui ohtlikult lähedale on Eve tõele jõudnud ja et naine ei anna alla enne, kuni leiab mõrvari. Tal ei ole valikut, ta peab jõudma esimesena naise peatada …
Catherine Ryan Howard (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda on nimetatud iiri noir’i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanid „Valetaja tüdruk“ ja „Salasilm“ (2020). Catherine'i uusim romaan „Eimidagimees“ valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka.
"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.
Ühel hommikul avastab lauljatar Sophia Siméonidis, et tema koduaeda Pariisi vaiksel kõrvaltänaval on istutatud pisike pöökpuu. Kes seda tegi, ei tea. Vaevalt on mõistatuslik puuke jõudnud ümbruskonnas elevust tekitama hakata, kui lauljatar ise nagu vits vette kaob. Asja hakkavad uurima kolm naabermajja kolinud luuserist ajaloolast.
Raamatu autor, arheoloogiharidusega Fred Vargas lahendab vaimukalt ülikooliseinte vahelt juurdlust toimetama sattunud ajaloolaste erialaseid lahkhelisid ning laseb neil üheskoos lahendama asuda mõistatust, mille vastust teab vaid puu. Mõrvatriloogia esimest osa on prantslannast autori kodumaal autasustatud mitme kriminaalkirjanduspreemiaga.
Agatha arvates on Meghan Shaughnessyl ideaalne elu. Tal on armastav ja hästi teeniv abikaasa, kaks toredat last ning ta ootab kolmandat. Nii ta siis jälgib kaugelt Meghani head elu. Agatha ise töötab poes. On veidras suhtes mereväes teeniva mehega ning ootab samuti last. Need kaks naist on väga erineva tausta ja eluga. Ühendavaks asjaoluks on emadus. Lisaks sellele on kummalgi naisel oma saladused. Saladused, mis välja tulles võivad nende elu rikkuda.
Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.
See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?
Chuck Chandler on rohkem kui kord elus fiaskoga lõpetanud – kõigepealt profitennisistina Wimbledonis, siis naistekütist treenerina peenemates tenniseklubides üle kogu maa. Nüüd, Key Westi Olde Island Racquet Clubis, seob Chuck end ohtliku abielunaisega – ahvatlev Clare Carras on abielus mõistatusliku vanema härrasmehega – ja peagi on tennisist ülepeakaela pahandustes. Mängu astuvad Tommy Sculley, New Yorgi mõrvaosakonnast pensionile jäänud detektiiv, kes on hiljaaegu Key Westi politseisse tööle asunud, ja tema noor ning kogemusteta kaaslane Daryl Haynes, kes osutub terasemaks, kui pealtnäha arvata võiks. Süvenedes eriskummalise, näiliselt selge mõrva uurimisse, suudavad detektiivid end vaevu sogase vee pinnal hoida. Sündmused kannavad neid Key Westist Florida osariigist Los Angelesse ja tagasi. Ilmneb, et asjasse ei ole segatud ainuüksi Clare, vaid ka maruvihane maffiaboss Läänerannikult, kes on otsustanud endale kuuluva mis tahes hinnaga tagasi saada.
Novellivalimik koosneb neljateistkümnest põnevusjutust, mille sündmustik on äärmiselt dünaamiline. Tegevus toimub kord üksildases maamajas, kord Soho restoranis, kord Londoni ärimaailmas. Fletcheri lugudel on alati hästimotiveeritud sõlmitus, pingeline areng ja üllatav lõpplahendus.
Kuulus žürii on koos. Auhind antakse välja. Laureaati ei leita kuskilt. Salapärane lugu läheb veelgi keerulisemaks. Sündmuste käigus, mis viivad lugeja Pariisi suure päevalehe toimetusest väikese provintsilinna näilisse vaikusse, tekib üha uusi mõistatusi ...
Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku ...
Walter Stackhouse on üle kolme aasta oma neurootilisele naisele Clarale olnud truu ja toetav abikaasa. Ometi avastab mees, et ta on hakanud fantaseerima naise surmast. Ja kui Clara surnukeha leitaksegi ühe kalju jalamilt viisil, mis sarnaneb Helen Kimmeli nimelise naise hiljutise surmaga, kelle mõrvas tema abikaasa, hakkab politsei huvi tundma ka Walteri vastu. Mees sooritab mitu vale tegu, mis rikuvad ta karjääri ja maine, lähevad talle maksma ta sõbrad ja lõpuks ähvardavad tema elu. Eksimatu psühholoogilise sügavuse ja hüpnootilise haaravusega kujutab Patricia Highsmith olukorda, kui ületatakse ohtlik joon fantaasia ja reaalsuse vahel.