Krimi ja põnevus

Per Wahlöö ja Maj Sjöwall on rahvusvahelise tunnustuse võitnud rootsi kirjanikepaar, kes kahasse on kirjutanud kümnest romaanist koosneva sarja detektiiv Martin Becki ja tema kolleegide juhtumustest .

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Käesolev seiklusromaan, algkeeles pealkirjaga "Prester John", ilmunud 1910. aastal, põhineb kirjaniku kogemustel Lõuna-Aafrikas. Elavalt ja haaravalt, olgugi tüüpilisest inglise vaatekohast, kirjeldatakse siin pärismaalaste hulgas õhutatavat mässu, selle algust ja nurjumist, kui hukkub kuningatroonist unistav juht. Peale huvitava ajaviite, mida see raamat oma põneva ning seiklusrikka sisuga ja kaasakiskuva jutustamisviisiga meile võimaldab, leiame tema lugemist lõpetades, et oleme ühtlasi tüki maad lähemale jõudnud Aafrika looduse tundmisele ja pärisrahva mõistmisele. Ümbertrükk Kirjastuse osaühing "Loodus" 1939. a väljaandest ("Looduse kuldraamat" nr 81).

Kui Briti ja Ameerika luure saab aimu, et Al-Qaeda plaanib suurejoonelist rünnakut, tuleb neil tegutsema asuda – kuid mida ette võtta? Neil puudub täpsem info: kuidas, millal ja kus rünnak toimub. Al-Qaeda ridades neil allikaid pole ja on võimatu sinna kedagi sokutada. Võimatu, kui just mitte...

Izmat Khan, viis aastat Guantanamo Bay vanglas hoitud endine tähtis Talibani komandör, kannab hüüdnime Afgaan. Temaga väga sarnane on kolonel Mike Martin, veteran, kes 25 aastat võidelnud maailma erinevates sõjakolletes, tõmmu ja sale mees, kes sündinud ja kasvanud üles Iraagis. Üritades katastroofi tõrjuda, püüavad luureteenistused teha midagi, mis ei ole kellelgi varem õnnestunud – lasta läänlasel esineda araablasena araablaste seas – lasta Martinil esineda usaldatud Khanina.

Naerupahvak paiskus aknast välja kargesse talveöhe. Agatha seisis mõne jardi kaugusel. Ta silmas oma abikaasat tõusvat ja Nancy Neele'i huultele suudlevat. Siis pööras Agatha ringi ning jooksis auto juurde. Meeleheitel naise aju töötas nagu kellavärk ning leidis lahenduse. Jõudnud tagasi Stylesi, läks Agatha otseteed oma kabinetti ja kirjutas kolm kirja. Siis läks ta magamistuppa ja loopis reisikotti juhuslikult näppujuhtuvad rõivad - seeliku, õhtukleidi, mõned kingapaarid. Paki laekast võetud kahekümnenaelaseid rahatähti torkas ta käekotti. Siis viskas ta kasuka õlgadele ja võttis reisikoti. Ta avas tütre magamistoa ukse. Agatha suudles Rosalindi õrnalt ja väljus toast. "Homme hommikul teatan sulle, kus ma olen," ütles ta toaneitsile, kes märkas halvasti pakitud reisikotist paistvat siidkleidi nurka. Agatha istus autosse. Ukse kohal rippuv latern valgustas naise suule surutud rusikat. Viimaks võttis auto pööraselt paigalt ja kihutas Newlands Corneri suunas.

Raamat kujutab endast LKA palgalisena kaksteist aastat kolmes riigis töötanud Philip Agee teenistuspäevikut, mis annab elava, dokumentaalselt tõelise pildi USA kurikuulsa luuretalituse struktuurist ja tegutsemismeetoditest, agentide värbamise ja laialipaigutamise viisidest. Ph. Agee paljastab oma endisi kolleege ja LKA õõnestustegevust arengumaades.

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva…

"Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Sa oled Dr. Judd Stevens, hiilgav, edukas psühhoanalüütik. Oma töös sa tegeled vaimsete väärstustega -- ent sa pole ette valmistatud hullumeelsuseks, mis nüüd su ellu tulvab. Keegi tahab sind tappa. Keegi ei taha sind uskuda. Ning su ellujäämine sõltub võidust võiduajamises ajaga, kui sa seksi ja vägivalla džunglis pead ise jahtima oma kütti, väärdunud tundeeluga võimsat vaenlast, silmitsi vapustavalt kohutava tegelikkusega...

"Albisseri motiiv" (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras. Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui mitmed atraktiivsed naisterahvad.

Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle'i õe Constance'iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tundunud nii Inglismaal kui mujal.

Käesolevas teoses abistab amatöördetektiiv Ellery Queen oma isa, politseiinspektor Richard Queeni kahe rodeoetendusel sooritatud mõrva asjaolude selgitamisel. Kõigile detektiivžanri austajatele tuntud Ellery Queen on tegelikult ameeriklastest nõbude Frederic Dannay (1905-1982) ja Manfred Bennington Lee (1905-1971) pseudonüüm. Kirjanduslikku tegevust alustasid Dannay ja Lee 1928. aastal, saates ühe ajakirja kriminaalromaanivõistlusele oma romaani The Roman Hat Mystery käsikirja. Võistlusel jäi romaan küll auhinnata, kuid 1929. aastal raamatuna avaldatult saavutas otsekohe menu.

Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.-70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale. Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.

Nüüd, kus detektiivi ei olnud enam näha, tundis Jimmy senisest suuremat rahutust. Ta kontrollis, kas korteriuks on ikka kindlalt kinni, käis Sinnete'i toas, mille aknast pääses tuletõrjetrepile. Raudne aknavõre oli riivis. Jimmy tuli tagasi oma tuppa, lukustas ukse, istus kirjutuslaua taha, avas raamatu ja püüdis lugema hakata, paraku tantsisklesid tähed ta silme ees. Mida teha, kui on teada, et sind tahetakse tappa? Mõrvarit ennetada? Nõnda praktiseeritakse Metsiku Lääne filmides ... Aga see siin ei olnud film, vaid koletu tõelisus. "Taevas appi, ma nägin seda meest oma silmaga! ... Linda, ma tahan sulle midagi öelda. Sa ei kujutle, mismoodi see on, kui ühtäkki sinu pihta kõmmutatakse. Sul ei tule mõttessegi appi karjuda või politseid kutsuda. Sa ei mõlgutle enam ei kohtu õiglusest, kättemaksust ega muust. Su ainus lootus on: "Mees, anna jalgadele valu! Lippa! Jookse elu nimel!"

Apteeker Melchiori ajalooliste kriminaalromaanide sarja esimese osa uusväljaanne, mille tegevus toimub Tallinnas anno Domini 1409. Toompeal on julmalt tapetud kõrge Gotlandi ordurüütel ja mõrtsukas näib olevat põgenenud alla linna. Kui ordu nõuab, et linn kurjategija välja annab, siis hakkab ühes rae kohtufoogtiga Toompea mõrtsuka jälgi ajama ka noor apteeker Melchior Wakenstede. See ei jää ainsaks mõrvaks sel kevadel Tallinnas ja Melchior avastab peagi, et nende kuritööde põhjused võivad olla peidus Tallinna muistse ajaloo süngetes saladustes.

11. trükk

Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868-1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani "Ooperikummitus" loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck - kui loetleda kõige tuntuimaid.

Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees?

"Armukadeduse eksperdi" lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. "Jo Nesbø "Armukadeduse eksperdi" lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus." – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik

Võtmerõngast kõlistades pöördus ta võretatud värava poole. Oleandripõõsastest hüppas välja mees ja jooksis mu autost mööda. See oli suurt kasvu noormees sinises ülikonnas, mütsita, lehvivate punakate juustega. Ta jooksis varvastel ja peaaegu hääletult, sihiks avanev värav.
Valvur liikus oma aastate kohta kiirelt. Ümber viskunud, haaras ta punajuukselisel ühe käega ümbert kinni. Haardes rabeldes surus noormees ta vastu väravaposti. Suust kostis kurguhäälne, segane pomin. Kiire liigutusega kerkis õlg ning valvuril lendas müts peast.
Selja vastu posti toetanud, kobas valvur kabuurist püstolit. Ta silmad näos olid väikesed ja mudased nagu kartulisilmad. Ninast hakkasid kukkuma verepiisad, langedes sinisele särgile seal, kus särk üle kõhu võlvus. Püstolit hoidev käsi kerkis. Ma astusin autost välja. 

Budapest, 1936. Peaminister Gyula Gömbös on surnud. Kogu linn on leinas. Isegi ajakirjandust ei huvita, et Erzsébetváros'is leitakse ühe värava alt tüdruku surnukeha. Ainukesena saabub sündmuskohale ja hakkab asja uurima krimiuudiste ajakirjanik Zsigmond Gordon, kuid kõik teed viivad tupikusse. See meest ei morjenda. Järgnevad niidiotsad hakkavad juhatama ülemistesse ühiskonnakihtidesse, korrumpeerunud poliitikute ja rikaste ärimeeste maailma. Ja ka allapoole, prostituutide ja illegaalsete poksimatšide pimedatesse urgastesse.

Gordonit kannustavad edasi uurima nii vaist kui ka huvi asja vastu. Mida rohkem teda hirmutatakse, seda kindlamalt rühib ta edasi. Teadmata keda usaldada või kui alatu keegi on, huvi tundmata, kelle huvisid ta riivab, viib teda edasi üllam eesmärk. Gordon soovib vaid üht: leida üles noore neiu tapja Budapestist – sellest ühtaegu hiilgavast ja räpasest, vastuoludest kihavast patusest linnast.

"Budapest noir" on pesuehtne, klassikalise ülesehitusega, suurepärases keeles kirja pandud ajalooline kriminaalromaan, mis viib lugejad 1930-ndate Ungari pealinna Budapesti. Võime raamatut nimetada ka sotsiokriminaalromaaniks, sest autor maalib lisaks põnevale mõrvaloole detailiderohke pildi sõjaeelse Kesk-Euroopa suurlinna elust-olust. Romaan näitab lähivaates nii elu hiilgust kui ka varjukülgi, peatänavate kohvikuid ja kõrvaltänavate illegaalseid poksisaale, kõigeks valmis olevaid ärimehi flirtimas natsionaalsotsialismiga ja vaeseid maatüdrukuid astumas suurlinna seksiturule. Õpime lausa kartograafilise täpsusega liikuma endisaegses Budapestis, kuuleme trammide tilinat, tunneme sigaretisuitsu- ja kohvilõhna, ning meie suhu jääb peategelase vanaisa keedetud mooside hapukas maitse.

Sarja "Patune Budapest" esimese osana on see romaan viimaste aastakümnete kõige populaarsem Ungari kriminaalromaan ning sellest on vändatud ka film. Raamat on olnud edukas mujalgi maailmas, see on tõlgitud poola, hollandi, itaalia, saksa, prantsuse, inglise ja soome keelde ning autor sai 2018. aastal Soome Kriminaalromaani Seltsi auhinna.

Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.

Elus pettunud kindlustusametniku ellu tuleb suur muutus – ta saab vanaisa testamendiga päranduseks Kanadas Kaljumäestikus asuva Campbelli Naftapuurimise Kompanii. Kuigi vanaisa naftat ei leidnud, uskus ta siiski, et Kaljumäestikus on naftat. Pojapoja ülesandeks jääb vanaisa elutööd jätkata.

Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.

Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?

„Capri juhtum” on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all” esimene osa.

Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum”, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.

Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum” on tema ilukirjanduslik debüüt.

Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.

Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.

Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora” on „Voonakeste vaikimise” autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.

„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora” on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator

Ameerika kirjaniku ameerikalik poliitiline põnevusromaan. USA poliitikaelu reaalsetest seikadest ehitab autor üles haarava vandenõuloo, mis kogu oma hüpoteetilisuses viitab ometi üsna veenvalt politseiriigi tekkimise võimalustele paljukiidetud ameerika demokraatia rüpes. Teos on mõeldud laiale lugejaskonnale.

1925. aastal kirjutatud "Chimneysi saladus" jääb Agatha Christie loomingutee algusesse. Tegu on seiklusliku looga, kus Anthony Cade nõustub sõbra eest kaks tööotsa tegema. Esiteks peab ta Aafrikast Londonisse toimetama hiljuti surnud poliitiku memuaarid ja teiseks tagastama daamile kirjad, mis võivad viimast kompromiteerida.

Keegi jälitab Jane MacGuiret. Tundub, et ta pääses juhuslikust röövimiskatsest, aga peagi selgub, et teoksil on midagi palju suuremat ja pahaendelisemat... Naise kasuvanemad, kohtuarsti juures nägude rekonstrueerijana töötav Eve Duncan ja Atlanta politseiuurija Joe Quinn ei saa aidata. Keegi ei saa. Välja arvatud mees, kes võib olla ohtlikumgi kui need, kes Jane’i taga ajavad. Kuid Mark Trevoril on omad põhjused, miks ta tahab päästa Jane’i tapja küüsist ja lahendada kahe tuhande aasta vanust müsteeriumi, mis võiks raputada kaasaegset maailma.

Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega -- mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab

Kui palju teate oma naabritest? Emily ja Ben kolivad doktor Burmani ja tema naise Anita kõrvalmajasse ja soovivad uute naabritega tuttavaks saada. Seltskondlik Emily üritab sõbruneda arsti naisega, kuid Anita käitub kuidagi kummaliselt. Ta justkui kardab majast väljuda ja telefonile vastata. Kui Emily mõni nädal hiljem kadunuks jääb, satub Ben paanikasse. Kas tõesti on Emily ta teise mehe pärast maha jätnud? Või on saatuslikuks saanud Emily uudishimu naabrite vastu?

 

Jõhker tapatöö Veneetsia tänavail. Hindamatu kunstitöö võimatuna näiv rööv. Sünge minevik, mida maha ei raputa. Alistamatu vastane, kes võitlust ei jäta. Ta on tagasi. Paremana kui enne. Judith Rashleigh on viimaks tipus. Ta elab imelises Veneetsias just niisugust luksuslikku elu, mille nimel ta on tapnud. Kuid keegi teab tema tegudest. Ainus pääsetee on leida üles hindamatu maal, ent õnnetuseks on Judith veendunud, et see maal on kindlasti võltsing. Lisaks pole ta sugugi ainus, kes seda otsib. Seekord on olukord Judithi kontrolli alt väljas. Tema vastane on julmem ja mõjuvõimsam, nutikam ja kiirem, kui ta ette kujutada oskas. Ja kaotuse hind on surm.

Noore taani kirjaniku ilukirjanduslik põnevik, mille sündmustiku keskmes on fotode kompuutermanipuleerimine, aga ka nägemus sellest, kuidas moodne tehnika teeb võimatuks eristada reaalsust väljamõeldisest. Üksikisiku puhul võib see viia kohutavate tagajärgedeni. Romaani tõlkeõigused on müüdud paljudele nimekate kirjastustele üle maailma. Sellest thrillerist tehakse ka film.

Naine ei saa lõpetada kirjutamist, kuni leiab tapja. Mees ei saa lõpetada lugemist, sest tema on tapja. Eve Black oli kaheteistaastane, kui sarimõrvar, keda kutsutakse Eimidagimeheks – sest uurijatel pole temast sõna otseses mõttes mitte midagi, ei ühtegi jälge –, tappis terve tema perekonna. Ainsa ellujääjana saadab Eve'i ka täiskasvanuna kinnisidee tuvastada tema elu hävitanud mees. Ja ta kirjutab tõestisündinud mõrvaloost raamatu. Supermarketi turvatöötaja Jim Doyle loeb "Eimidagimeest", Eve'i lugu tema perekonda tabanud tragöödiast ja naise püüdlustest mõrtsukale jälile saada, ning iga uue leheküljega tunneb mees suurenevat raevu. Jim ei ole sugugi huvitatud Eimidagimehe kohta kirja pandust. Sest tema ongi Eimidagimees. Jim taipab peagi, kui ohtlikult lähedale on Eve tõele jõudnud ja et naine ei anna alla enne, kuni leiab mõrvari. Tal ei ole valikut, ta peab jõudma esimesena naise peatada … CATHERINE RYAN HOWARD (1982) on Iirimaalt Corkist pärit krimikirjanik, keda on nimetatud iiri noir'i parimaks esindajaks. Eesti keeles on temalt varem ilmunud romaanid "Valetaja tüdruk" ja "Salasilm" (2020). Catherine'i uusim romaan "Eimidagimees" valiti 2020. aastal Iiri viie parima krimiloo hulka.

"Ela ja lase teistel surra" on Ian Flemingi teine James Bondi romaan. Imeilus, ennustaja-võimetega Solitaire on ühtaegu Mr Suure vang ja tööriist. Bondil pole aga ebausuks mahti, ta teab, et krimi-sündikaadi boss Mr Suur on ka Nõukogude Liidu tippagent. Pärast Harlemi jazziklubides, Miamis ja Kariibi mere saartel aset leidnud jälitamist mõistab Bond, et tegu on ühe ohtlikuma mehega, keda ta eales kohanud. Ja keegi, isegi mitte mõistatuslik Solitaire, ei suuda öelda, kuidas seekordne vastasseis lõpeb.

Raamat värvide peidetud psühholoogiast ja värviteraapiast.

Harjumuspärast maailma ei ole enam, see on ahenenud lähima maja seinteni. Kes seal varjuvad – elusad või surnud, sõbrad või vaenlased? Kas inimene on inimesele päästja või hunt? Suletud ruum muudab helid läbilõikavamaks, värvid erksamaks ja tunded äärmuseni teravaks. Kadedus, hirm ja raev kasvavad üleelusuuruseks.

„Elusad inimesed“ on järg Jana Vagneri põnevikule „Vongozero“. Üksteist inimest – kaheksa täiskasvanut ja kolm last – peidavad end epideemia eest tillukesel Karjala saarel. Nad on elus, ent muust maailmast ära lõigatud. Neil tuleb üle elada talv, nälgida ja õppida tihedalt külg külje kõrval eksisteerima. Valik on lihtne: kohane või hukku.

Meil on veel alles pisut petrooleumi, aga hoiame seda eriti pidulikeks puhkudeks ja seepärast mööduvad kõik õhtud, eranditult kõik, ühesuguselt: me lihtsalt istume ruskes hämaruses ja ajame juttu. Küllap võiksime üksteisele rääkida mida tahes, aga me räägime alati lõpust. Sellest, millised muretud lollpead me olime. Sellest, kuidas me midagi ei taibanud. Sellest, kuidas hiljaks jäime ega jõudnud kedagi päästa ja hädavaevu pääsesime ise. Muidugi kui seda üldse saab pääsemiseks nimetada.

Agatha arvates on Meghan Shaughnessy'l ideaalne elu. Tal on armastav ja hästi teeniv abikaasa, kaks toredat last ning ta ootab kolmandat. Nii ta siis jälgib kaugelt Meghani head elu. Agatha ise töötab poes. On veidras suhtes mereväes teeniva mehega ning ootab samuti last. Need kaks naist on väga erineva tausta ja eluga. Ühendavaks asjaoluks on emadus. Lisaks sellele on kummalgi naisel oma saladused. Saladused, mis välja tulles võivad nende elu rikkuda.

Lindsey Sloan õpetab Randolph-Loweni keskkoolis eriti andekaid õpilasi, keda ootab suurepärane tulevik kaugel nende väikesest Alabama kodulinnast. Kui põhjast saabub ninakas uurija Jace Nolan ja süüdistab tema õpilasi kirikute süütamises, satub Lindsey raevu.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Chuck Chandler on rohkem kui kord elus fiaskoga lõpetanud – kõigepealt profitennisistina Wimbledonis, siis naistekütist treenerina peenemates tenniseklubides üle kogu maa. Nüüd, Key Westi Olde Island Racquet Club'is, seob Chuck end ohtliku abielunaisega – ahvatlev Clare Carras on abielus mõistatusliku vanema härrasmehega – ja peagi on tennisist ülepeakaela pahandustes. Mängu astuvad Tommy Sculley, New Yorgi mõrvaosakonnast pensionile jäänud detektiiv, kes on hiljaaegu Key Westi politseisse tööle asunud, ja tema noor ning kogemusteta kaaslane Daryl Haynes, kes osutub terasemaks, kui pealtnäha arvata võiks. Süvenedes eriskummalise, näiliselt selge mõrva uurimisse, suudavad detektiivid end vaevu sogase vee pinnal hoida. Sündmused kannavad neid Key Westist Florida osariigist Los Angelesse ja tagasi. Ilmneb, et asjasse ei ole segatud ainuüksi Clare, vaid ka maruvihane maffiaboss Läänerannikult, kes on otsustanud endale kuuluva mis tahes hinnaga tagasi saada.

Kuulus žürii on koos. Auhind antakse välja. Laureaati ei leita kuskilt. Salapärane lugu läheb veelgi keerulisemaks. Sündmuste käigus, miss viivad lugeja Pariisi suure päevalehe toimetusest väikese provintsilinna näilisse vaikusse, tekib üha uusi mõistatusi...

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Nick Buckley oli ebatavaline nimi kauni noore naise jaoks. Kuid ta oli elanud ka ebatavalist elu. Esiteks ütlevad ohtlikul korni mägiteel üles tema auto pidurid. Seejärel möödub randa viivale kaljurajale langenud rahn temast kõigest vähem kui meetri kauguselt. Hiljem kukub seinalt alla raske maal, mis naise tema voodis peaaegu lömastab. Hercule Poirot avastab Nicki kübaras kuuliaugu ja jõuab otsusele, et tütarlaps vajab tema kaitset. Samal ajal hakkab ta lahti harutama mõistatust mõrva ümber, mida pole sooritatud. Veel mitte.