Krimi ja põnevus

Valgevene kirjaniku Vladzimir Karatkevitši (sünd 1930) seiklusliku koega romaan viib tegevuse vanasse pärusmõisasse, mille omanike kohal lasub ränk needus: ammustel aegadel sooritatud kuriteo tõttu käib neid ähvardamas mõrvatud kuninga metsik ajujaht. Peterburist vanu pärimusi koguma saabunud folklorist püüab leida asjaoludele ratsionaalset seletust.

Vene kirjaniku Pavel Šestakovi kaks ühise peategelasega kriminaallugu. 

„Kõrgusekartuses“ on loo keskmes uurija, kes satub näiliselt lihtsasse juhtumisse. Ühes tööstusettevõttes toimub surmaga lõppenud õnnetus, mis esmapilgul näib olevat tööõnnetus või isegi enesetapp. Kuid uurija tajub, et detailid ei klapi. Ohver oli tuntud oma kõrgusekartuse poolest, kuid suri olukorras, mis eeldanuks tegutsemist kõrgustes.

Teine jutustus viib peategelase Dagestani mägisesse piirkonda, kus ta peab lahendama keeruka juhtumi. Uurijal on aega kolm päeva, et lahendada juhtum piirkonnas, kus kohalikud kombed ja vaikiv hierarhia määravad rohkem kui ametlik seadus.

Valimik kriminaallugusid tuntud tšehhi kirjaniku Jiři Mareki (sünd. 1914) sulest, mille süžeed põhinevad tõsijuhtumitel Tšehhoslovakkia 1920–1930-ndate aastate politseikroonikast.

Kate Sinclair on perekonnanõustaja, kes aitab lahendada teiste inimeste abieluprobleeme. Tema enese elu seisab kindlatel alustugedel, tema kodu on mõnus ja hubane, kuni ühel palaval suvisel hommikul avastab poolõde Jo Lynn ajalehest kolm pilti: presidendi, paavsti ja sarimõrvari oma. Kaks esimest ei paku talle erilist huvi … Kate Sinclair vajub aeglaselt harilikust elust kirjeldamatu hirmu maailma, mõistes, et talle pole jäänud kedagi, keda usaldada, pole kohta, kuhu põgeneda. Ta ei või enam kindel olla, et tema ja ta lähedased ei lange hullumeelse sarimõrvari ohvriks.

Raamatu „Kaotsis killud“ tugevuseks on usutavad, üksikasjadeni kirjeldatud tegelased. Need on inimesed, keda igaüks meist võiks tunda oma naabri või sugulasena. See on meisterlik psühholoogiline põnevusromaan.

Kümnete miljonite televaatajate silmade all variseb oma show’ ajal kokku populaarne artist. Ta on surnud. Asja hakkavad uurima kogenud kriminalistid. Kes mürgitas? Miks mürgitas? Ja mil viisil mürk mehele sisse söödeti? Sama politseijaoskonna detektiividel on aga käsil veel teisegi kuritöö uurimine: tundmatu roimar terroriseerib soliidse ärifirma veelgi soliidsemat noort naispsühholoogi …

Ed McBaini kriminaalromaan on dünaamilise süžeega, põnevust ja pinget jätkub algusest lõpuni.

Poliitika, intriigid ja kired möllavad iga riigi võimukoridorides. Francis Urquhartil on oma inimene iga poliitilise saladuse lähedal ja ta on peaministriks saamise nimel valmis petma kõiki neist. Mattie Storin on auahne noor reporter, kellele meeldib otsida meediaspinnide tagant tõelisi lugusid. Kui ta komistab kõige kõrgemale tasemele ulatuva skandaalse finantskorruptsioonivõrgustiku otsa, tõotab ta tõe päevavalgele tuua. Ent selle teostamiseks peab ta võitlema ka omaenda deemonitega ning panema mängu kõik, isegi oma elu.

Maineka inglise kirjaniku Charles Percy Snow esikromaan, mis kirjutatud 1931. a., mis ei ava veel autori tegelikke võimeid. Arvestades omaaegset lugejamenu, võib selle raamatu liigitada bestsellerlike krimkade põhjatusse varasalve kuuluvaks.

Kadunud aardeid ja kadunud inimesi otsides tuleb tegelastel jagu saada nii iidsest ebausust, vaenutsevatest pärismaalastest kui ka nõidade needustest.

Romaani tegevus toimub vahetult pärast Teist maailmasõda ja selle keskmes on jõukas Ashby perekond. Napilt enne seda, kui üks mõisas elavast neljast lapsest, kes on kaotanud ema ja isa ning elavad nüüd oma tädi hoole all, peaks 21-aastaseks saades pärima suure summa fondist, mille on asutanud ta surnud ema, ilmub mõisa noormees, kes nimetab end tema kaksikvennaks Patrickuks. See kaksikvend kadus peagi pärast vanemate surma, jättes maha kirja, mida võis tõlgendada ka enesetapukirjana. Nüüd väljailmununa kinnitab ta, et võttis endale uueks nimeks Brat Farrar ja jutustab siis, mis temaga on vahepeal juhtunud. Kas sellest aga kahtluste hajutamiseks piisab ning kas ta on ikka see, kes väidab end olevat?

New York Timesi, USA Today ja Wall Street Journali bestseller. President kaob. Maailm on šokis. Kuid tema kadumise põhjus on hullem, kui keegi suudaks ette kujutada. „President on kadunud" räägib meile haarava loo, mida pole kunagi juhtunud. POTUS ei saa nii lihtsalt kaduma minna, sest maailma üliriigi juhi ihu ja julgeolekut kaitsev Salateenistus takistaks seda igal võimalikul moel. Kuid sajandil, mil riiklikult toetatud küberrünnakud aina sagenevad, on autorite mõttelend visandanud lugeja ette ka olukordi, mille sarnased võivadki tegelikult juhtuda.

Partner on John Grishami meisterlik juriidiline põnevik, mis järgib Patrick S. Lanigani, endise prestiižse advokaadibüroo partneri, kelle salapärane kadumine ja järgnev miljonite dollarite vargus paneb aluse keerukale ja põnevusrohkele sündmuste ahelale. Raamat algab dramaatiliselt, kui Lanigan lavastab oma surma ja kaob neljaks aastaks. Kui firma arvelt kaob kuus kuud pärast tema kadumist 90 miljonit dollarit, saab selgeks, et Lanigan on endiselt elus. Grisham kasutab oma sügavaid teadmisi õigussüsteemist, et luua tihedalt põimunud lugu, mis uurib õigluse, reetmise ja kättemaksu teemasid. Lanigani jälitamiseks mobiliseeritakse erauurijad ja föderaalagendid, kuid Lanigan on oma tagaajajatest sammu võrra ees, tänu oma leidlikkusele ja ettevalmistusele. Jahipidamine viib lugejad läbi Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Ameerika, kus iga peatükk paljastab uusi keerdkäike ja saladusi. Grishami kirjutamisoskus ja terav detailitaju hoiavad pinget üleval kuni viimaste lehekülgedeni, kus lugejad saavad lõpuks teada, kas Lanigani põgenemine õnnestub või mitte. Partner on rohkem kui lihtsalt põnevusromaan; see on ka sügavamalt mõtisklus selle üle, mida tähendab olla edukas ja millised on selle eduga kaasnevad ohverdused ja kompromissid. Grishami oskus luua usutavaid tegelasi ja realistlikke stsenaariume teeb temast ühe tänapäeva juhtiva õiguspõnevike kirjaniku. Raamat on suurepärane valik nii Grishami fännidele kui ka uutele lugejatele, kes otsivad haaravat ja intellektuaalselt rahuldust pakkuvat lugemiselamust.

Turvalistest hoiupaikadest kaovad mõistatuslikult hindamatu kunstiväärtusega aarded. Osavatele vargustele lisanduvad peagi julmad mõrvad. Uurijate tööd raskendab asjaolu, et nad peavad tegutsema suure saladuskatte all, sest ootamatult langeb kahtlus mitmele tuntud ja lugupeetud inimesele, kelle positsioon ühiskonnas välistab nende seotuse allilmaga.

Elanud kuus kuud Londonis, pöördub Agatha Raisin tagasi oma armastatud Cotswoldsi külakesse, kus elab ka tema sarmikas naaber James Lacey. Tõsi, James ei ole just õnne tipul teda taas nähes, kuid peagi lohutab Agathat sensatsiooniline tapmine. Üksildaselt põllult leitud tapetu on matkaja Jessica Tartinck, kes on jõukad maaomanikud raevu ajanud, nõudes vankumatult oma klubile õigust nende valdustes matkata. Agatha meelitab Jamesi endale uurimise juurde appi ning kahtlusi niidiotsi on palju, kuna Jessica kaaslased matkaklubist näivad olevat võimelised ja lausa rõõmuga valmis mõrva sooritama. Aga kavala mõrvarini viiv rada võib olla ka tee armastuse ja surmani.

Fabian Riski krimisarja avaosa „Ilma näota ohver“ on kriipiv põnevik ülimast kättemaksust. Krimiuurija Fabian Risk on naise Sonja ja kahe lapsega Stockholmist ära kolinud, et alustada puhtalt lehelt mehe kodulinnas Helsingborgis. Mehe plaan veeta päikseline suvepuhkus enne uuele töökohale asumist nurjub, kui ta kutsutakse uurima jõhkrat mõrva. Ohvriks on Riski endine klassivend Jörgen Pålsson, kelle surnukehal puuduvad labakäed. Üsna pea leitakse veel klassikaaslasi mõrvatuna ning Risk peab ajaga võidu jooksma: kas nad suudavad mõrvari tabada enne, kui kõik klassikaaslased minevikupattude pärast surevad?

Krimiromaani peategelane Otto on kirjanik, kes tahab kuulsust ja edu, kuid tema raamatud ei müü. Teda läheb külastama sarimõrvar hüüdnimega Absorbent, kes hoiab Tallinna hirmu all ja pakub Ottole koostööd: kirjuta minust raamat. Otto saab sarimõrvari kaasautoriks ja teose käigus selgub, et mõrvar tapab inimesi, kes loevad halbu raamatuid.

Raamat käsitleb küsimusi inimlikkusest ja ebainimlikkusest, lapsepõlve mõjust tulevikule ning sellest, kas inimese tumedust saab kontrollida.

Päikeselisel juunipühapäeval leitakse Österlenis ilusas Gislövshammaris ostjatele uut maja näidanud maakler Jessie Anderson surnuna. Kas tegemist on õnnetuse või tapmisega? Peagi haaratakse uurimisse ka järsk ja veidi kohmakas komissar Peter Vinston, ehkki tegelikult on ta sealkandis üksnes puhkusel. Ta saab abiliseks kogenematu, ent ambitsioonika ja terase kohaliku konstaabli Tove Espingi. Kolleegid käivad teineteisele närvidele, kuid tõe väljaselgitamise käigus areneb nende vahel omamoodi vastumeelne sõprus. Paistab, nagu oleks Gislövshammari uhket maja algusest peale saatnud ebaõnn. Politseinikud märkavad peagi, et külaelanike suhtumine luksusvillasse on väga erinev, nad ei saa kuidagi lahti tundest, et kõik varjavad midagi. Skåne tasandiku idülliliste külade hekkide taga luurab mõrvar.

Politseikomissar Paula Pihlaja uurib juhtumit, kus Lehmusoja perekonna suvekodu ette ilmub konteiner tumedanahalise naisterahva uppunud laibaga.

Raamat puudutab Soome minevikku ja seoseid Namiibiaga. See on A. M. Ollikaineni debüüt Eestis ja esimene Paula Pihlaja seeria raamat.

Tove Alsterdali Ådaleni-sarja kolmas ja viimane lugu hakkab hargnema siis, kui sukeldujad uurivad jõe põhjas vanu laevavrakke ja leiavad sealt meesterahva luud. Selgub, et mees on tapetud, aga kes ta on? Niidiotsad viivad tagasi 1960-ndatesse nii Ådalenis kui ka laias maailmas, mida iseloomustasid karmid poliitilised konfliktid ja suur vabadusiha.

Politseikonstaabel Eira Sjödin ootab last ja ammu jahtunud lugu satub uurima just tema. Nii kuidas tõde kuritöö kohta hiilib üha lähemale tema ja ta pere elule, jõuab aina lähemale ka sünnitus. Ta ei tea ikka veel, kes on lapse isa. Samal ajal põgeneb õigluse eest põhja poole naine, kelle kuritöö eest istub kinni Eira vend ja kes on vahepeal uuesti tapnud.

„Süvasadam“ on eraldiseisev järg menukale ja auhinnatud Ådaleni-sarjale. Sarjast on varem ilmunud „Tormiheide“ (2021) ja „Neeluauk“ (2022).

„Petturites“ petetakse ihu ja hingega. Lilly Dilloni armastus oma poja vastu ei piirdu vaid emalikuga. Roy Dillon ei usu oma ema hoiatusi uhkete võõraste naiste suhtes. Noteerib ehk patune Moira Langtry end liiga kõrgelt? Tekivad laibad ja lõpuks on veri paksem kui vesi.

Jim Thompsoni „Petturid“ on tuntuks saanud ka samanimelise Stephen Fearsi filmina.

 

Tom läks välja, et teha, mis tarvis. Ta suhtus sellesse arukalt, või vähemasti pidas oma suhtumist arukaks. Auk peab olema viis jalga sügav, ja jutul lõpp. Asi edenes. Oli juba üsna valge, ehkki päike polnud veel tõusnud, kui ta kaevamie lõpetas. Ta sikutas presendisse mässitud laiba ümber seotud nööri. Laip kukkus auku põntsatusega, mis oli sulaselge muusika Tomi kõrvadele. Ka mulla tagasikühveldamine oli nauding. Siis kõndis ta aeglaselt, oma saavutusest rõõmu tundes tagasi koju.

Ameerika kriminaalromaan, milles peategelane peab elimineerima ühe või kaks inimest. Originaalpealkiri "Ripley's game".

"Ma tapsin oma isa," ütles Frank sosinal. "Jah, mina tõukasin ta kaljult alla..." Poiss murdus, ta suu tõmbus krimpsu ja ta langetas pea. Mõrvar, mõtles Tom. Ja miks? Tom polnud kunagi varem näinud nii vagurat mõrvarit. "Kas keegi teab seda?" Poiss raputas pead.

Sir Stafford Nye tuleb uimasena teadvusele ja avastab, et tema pass on varastatud. Ka pole jälgegi võluvast naisest, keda ta Frankfurdis kohtas ja kes oli Sir Staffordi palunud tema elu päästa. Kuid siin mehe mured alles algavad. Teda üritatakse kaks korda mõrvata ja nüüd otsib ta ise abi võõralt, kes enne temalt abi palus. Ta leiab eest naise, kel on lugematu arv identiteete ja veelgi enam saladusi ning kes tõmbab Sir Staffordi eluohtlikku rahvusvahelisse vandenõusse.

Tom põrnitses maa poole. San Remo paistis häguse kriitvalge ja roosaka plekina. Ta võttis aeru, ükskõikselt, nagu mängiks sellega, ja lajatas kaaslasele lagipähe. Oli ta surnud? Tom kartis teda puudutada, et pulssi katsuda. Ta vaatas paadi põhja. Kas ta saab selle puhtaks pesta? Aga verd olla kuradima raske maha saada.

2009. aasta 23. septembri varahommikul kõlab häire – Västbergas röövitakse sularahakeskust. See on Rootsi ajaloo kõige suurejoonelisema röövi avapauk. Röövijad saabuvad helikopteriga ja politseil ei jää üle muud kui pealt vaadata, kuidas nad ligi 40 miljoni krooniga õhku tõusevad ja kaovad. Ainsatki lasku laskmata.

Jonas Bonnier on kirjutanud tempoka loo, mis põhineb tegelike röövijate ülestunnistustel. Põnevik sisaldab ohtralt šokeerivaid detaile selle ülimalt hästi ettevalmistatud ja unikaalse röövi kohta. Aeglaselt, kuid kindlalt kulminatsiooni poole arenevatel sündmustel on peaaegu filmilik kvaliteet. Rahvusvaheline huvi romaani vastu on suur, tõlkimise õigused on müüdud 33 keelde ning Netflix on ostnud filmiõigused.

 

Andrei Anissimov sündis 1943. aastal Moskvas. 1980. aastal kolis Anissimov Eestisse ning perestroika ajal avas Tallinnas autokeraamika salongi. Samal perioodil avaldas ta esmakordselt oma proosateoseid venekeelsete kirjandusajakirjade Vikerkaar ja Tallinn väljaannetes.

Mõnda aega hiljem ilmus kirjastuses Aleksandra tema põnevusromaan „Nudistid golfi ei mängi“, mis Moskvas ilmus pealkirja all „Kaksikud“. Selle romaani järgi vändati ka samanimeline teleseriaal, mida näidati mitu korda nii Venemaal kui ka muudes riikides. Vaid Usbekistanis keelati film ideoloogilistel kaalutlustel ära.

 

Kui sul pole ei välimust, raha ega sarmi, tuleb konkurentidest kõvemini tööd rabada. Niisama lihtne see ongi. Järelikult Bob Oz rabab. Nii Minneapolise politseiuurijana kui ka naisi sebides.

Bob Oz ei anna iial alla. Isegi mitte siis, kui ta vägivallatsemise pärast uurimisest kõrvaldatakse. Kui relvakaubitseja Marco Dantet üritatakse tappa, ei lase Bob end vanemkomissari korraldustest heidutada. Juhtum äratab Bobis mälestuse, mille ta sooviks parema meelega kalevi alla jätta.

Jo Nesbø paigutab „Hunditunni” tegevustiku 2016. aasta Ameerika Kesk-Lääne piirkonda. See on parimas Nesbø stiilis karm politseiromaan – sedakorda niisugusest Ameerikast, mis seisab kuristiku äärel.

Jo Nesbø kriminaalromaane on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt žanri piiride avardamise ja kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.

JW on hakkaja kutt väikelinnast, kes oma kõrgklassi elustiili nimel on valmis milleks iganes. Jorge on narkodiiler, kes kavatseb vanglast plehku panna ja reeturitele kätte maksta. Mrado on ettearvamatu mafiooso, kes oma äri hüvanguks kasutab äärmuslikku vägivalda. Kõiki neid ühendab kiirest rahast veelgi kõvem motivaator – kättemaks mehele, kes nendega andeksandmatult halvasti käitus.

„Kiire raha“ on Stockholm noir’i triloogia esimene osa. Seda meeletu populaarsuse saavutanud bestsellerit on Rootsis müüdud juba üle 725 000 eksemplari.

Jens Lapidus (1974) on rootsi krimikirjanduse staar. Tema jutustamisstiili on võrreldud legendaarse ameeriklase James Ellroyga.

 

On aasta 1899 New Yorgis. Noore rikka pärijanna Tillie Pembroke'i õde leitakse surnuna, verest tühjaks jooksnud ja kaelal vampiirihammustust meenutavad torkehaavad. Äsja on trükivalgust näinud Bram Stokeri romaan „Dracula" ja Tillie kujutlusvõime jõuab võimatule järeldusele: mõrvar on vampiir. Teadushimuline raamatusõber Tillie ei peatu enne, kui on õe surma süüdlase välja selgitanud. Kahjuks pole tõde ainus asi, mille järele neiu januneb. Hiljutise vigastuse leevenduseks on ta hakanud tarbima aina enam oopiumitinktuuri. Fakte austav Tillie ei suuda end kuidagi veenda, et vampiirid on päriselt olemas. Kuid kui sarnasel moel sureb järjest uusi inimesi ja tema pead täidab oopiumium, on tal aina raskem olla kindel, mis on tõde – ja keda lähedastest üldse saab usaldada. Kirjanik ja arst Lydia Kang viib lugejad kullatud ajastu New Yorki, kus tehnoloogia on arenemas, kombestik muutumas ja kasutusel pea uskumatud ravimeetodid. Õudusloo elementidega „Oopium ja absint" on tänapäevalgi tähtsaid teemasid puudutav haarav põnevik.

Pikk ootamine on möödas – Baseli kriminaalpolitsei pensionile jäänud komissar Hunkeler on jälle tööl. Rahulik päikeseline hommik Baseli Kannenfeldi pargis. Ootamatu karjatus häirib Peter Hunkeleri päeva esimest kohvi: keegi on leidnud põõsaste tagant surnukeha. Ta võib küll olla teenistusest lahkunud, kuid politseinik on alati politseinik. Hunkeler peab vaatama ja saab aru, et tunneb surnud meest: tuntud ajakirjanikku ja kunstikriitikut. Hunkeler on üks Euroopa krimikirjanduse sümpaatsemaid tegelasi, kes uurib omasoodu surmajuhtumeid.

"Südamlik tervitus Venemaalt" on Ian Flemingi 1957. aastal ilmunud spiooniromaan, milles astub üles James Bond. SMERŠ seab agent 007-le lõksu, söötes talle İstanbulis ette kodeerimisseade Lektor. N Liidu julgeolekuministeeriumi eriosakond Smerš võtab eesmärgiks Bond tappa ja leiab selleks täiusliku sööda – vapustava välimusega agendi Tatjana Romanova. Tema ülesandeks on meelitada Bond Istanbuli ning võrgutada. Kuid kui Bond kõnnib teadlikult lõksu, muutub mäng topeltmänguks ja Bondist saab niihästi panus kui ka auhind.

Shetlandil on valged ööd. Too aeg aastas, kus linnud laulavad ka keskööl ja päike ei lähegi looja. Kunstnik Bella Sinclair korraldab kõrvalises Biddista rannikukülas peo, et oma uut kunstiteost tutvustada. Järgmisel päeval leitakse piirkonnast surnukeha, pea jämedast köiest silmuses. Laibale lähemale astunud, märkab Shetlandi uurija Jimmi Perez irvitavat klounimaski. Esimese hooga paistab poodu olevat klassikaline enesetapja. Perez tunneb ohvri ära – see on mälukaotusega võõras, kes oli eelmisel päeval toimunud peol häiriva stseeni korraldanud. Varsti mõistab Perez, et surm ei ole siiski saabunud poodu enda meeleheitliku teo tagajärjel, vaid otsida tuleb külmaverelist ja kaalutlevat mõrvarit. Kuid väike Biddista küla on otsustanud jätta oma saladused enda teada. Siis aga leitakse veel üks laip... Perez mõistab, et ta peab jõudma lahenduseni enne, kui veel keegi elu kaotab. Kuid käes on meeletu suvi, mil öö ja päev sulavad kokku ja miski pole päris nii nagu paistab.

„Mina tapan“ on Giorgio Faletti debüütromaan, millest kujunes rahvusvaheline bestseller. Tegevus toimub vaikses ja rahulikus Monte Carlos, linnas, kus ei juhtu kunagi mitte midagi. Ühel õhtul kõlab Radio Monte Carlo eetris kurjakuulutav hääl, mis teatab peatsest tapatööst ...

Chuck Chandler on rohkem kui kord elus fiaskoga lõpetanud – kõigepealt profitennisistina Wimbledonis, siis naistekütist treenerina peenemates tenniseklubides üle kogu maa. Nüüd, Key Westi Olde Island Racquet Clubis, seob Chuck end ohtliku abielunaisega – ahvatlev Clare Carras on abielus mõistatusliku vanema härrasmehega – ja peagi on tennisist ülepeakaela pahandustes. Mängu astuvad Tommy Sculley, New Yorgi mõrvaosakonnast pensionile jäänud detektiiv, kes on hiljaaegu Key Westi politseisse tööle asunud, ja tema noor ning kogemusteta kaaslane Daryl Haynes, kes osutub terasemaks, kui pealtnäha arvata võiks. Süvenedes eriskummalise, näiliselt selge mõrva uurimisse, suudavad detektiivid end vaevu sogase vee pinnal hoida. Sündmused kannavad neid Key Westist Florida osariigist Los Angelesse ja tagasi. Ilmneb, et asjasse ei ole segatud ainuüksi Clare, vaid ka maruvihane maffiaboss Läänerannikult, kes on otsustanud endale kuuluva mis tahes hinnaga tagasi saada.

Põnevusromaani peategelane Anette töötab Psühholoogia Akadeemia raamatukogus ning on lisaks veel ka tõlk. Ühel päeval ilmub tema elektroonilisse postkasti palve kelleltki saksa härrasmehelt, kes palub, et Anette tõlgiks talle tema eestlannast naise ja naise sõbranna meilivahetuse. Anette teebki seda, sest talle lubatakse väga head tasu. Üsna varsti pärast seda hakkavad raamatukogus toimivad kummalised lood. Raamatute ja kaustade vahele ilmuvad veidra sisuga kirjakesed, mis on ilmselgelt mõeldud just Anettele. Lisaks tekib tal kahtlus, et tema äraolekul on käidud ka tema korteris. Anette ei saa varsti enam aru, kas ta kujutab tema ümber toimuvat ette või on see kõik reaalne. Siis aga leiab aset mõrv ning ohver leitakse just nimelt raamatukogust.

Väljapressimiskirja saades võidakse nõutult õlgu kehitada. Kui aga ootamatult sigineb söögituppa elus kilpkonn koos uue ähvardusega ja varsti see kilpkonn niisama arusaamatul kombel kaob, võtab südame alt kõhedaks küll. Ja kui ähvardus kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata tõesti täide viiakse … Don Micklam ei oska aimatagi, millise julma ja rafineeritud jõuguga tuleb tal sõbra mõrtsuka jälgi ajades rinda pista.

Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.

Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.

Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!

„Õudse saadetise“ peategelast, noort miljonäri ähvardavaid ohtusid püüavad ära hoida kaks eradetektiivi ja Scotland Yardi kriminalist. Miljonäri luksuslikule jahtlaevale on kogunenud kirju reisiseltskond ning dedektiividel pole lihtne kurjategijaid kahjutuks teha. Pinget lisavad kaks sündmuste keerisesse haaratud kaunitari, ühe neist valib varakas noormees elukaaslaseks.

Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.

Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.