Krimi ja põnevus

Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond. Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.

Juhtunud on see, mida kõige enam kardeti. Gotlandi on tabanud linnugripp. Viiekümnele lapsele organiseeritud jalgpallilaagri kokatädi jääb järsku haigeks ning nakkusarst otsustab, et laagris viibivad lapsed ja nende treener tuleb karantiini panna. Kui lapsevanemad teada saavad, et tõhusat ravimit ei ole, seistakse silmitsi paanikaga. Nii algab Anna Janssoni kriminaalinspektor Maria Wernist jutustav romaan „Võõras lind“. Autor maalib veenva ja pelutava pildi kaosest, mis võib puhkeda siis, kui pahaaimamatuid inimesi tabab epideemia... „Võõras lind“ on põnev kriminaalromaan, ent tõestab ühtlasi, et see žanr sobib suurepäraselt ka tõsiste eetiliste küsimuste käsitlemiseks.

Oma ülitäpse ilmaennustusega tekitas Ben Wickham endale nii sõpru kui vaenlasi. Varsti pärast seda, kui ta lubas hakata päevahaaval aastakümneteks ilma ennustama, suri ta ootamatult. Ametliku diagnoosi kohaselt oli tema surmas süüdi alkohol; hoopis teist meelt oli aga vana sõber, kelle majas Ben suri. Tema kahtlused rajanesid kogemustel – kolm nädalat džinni joonud inimene ei vaata naerdes oma jalgu, vaid piilub ehmunult üle õla, sest džinnikuradikesed lähenevad selja tagant. Säärasest kaheldavast veendumusest tuli lähtuda ka segaverelisel politseiinspektoril, kes endalegi ootamatult seda uskuma hakkas.

Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje - karje, millesugust Raoul polnud iial „kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus...

Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest.

Kõige jubedamad ja eriskummalised lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”. Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all. Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.

Vennad Carl ja Roy Opgard on elus nii mõneski mõttes edukad olnud. Igatahes nii edukad, kui Osi-suguses külakeses ülepea võimalik. Carl on imelise spaahotelli direktor, Roy aga peab bensiinijaama ja kavatseb mäenõlvale püsti panna Ameerika mägedega lõbustuspargi. Aga kui selgub, et riigimaantee tahetakse mujale ümber ehitada ja koduküla jääks perifeeriasse, tuleb midagi ette võtta. Õnneks on vendadel selliste asjadega pisut kogemusi. Samal ajal on politseiülem saanud enda käsutusse uue tehnoloogia, mille abil loodab tõestada, et vendade kontol on ammusest ajast terve rida tapmisi. Ja neid tuleb aina juurde. Nagu ütleb Roy Ameerika mägede kohta: „Kui need on käima läinud, on hilja sealt maha hüpata.”

„Veresidemed” on suurejooneline ja mahlakas põnevusromaan lojaalsusest, perekondlikest sidemetest, suurest armastusest ja võitlusest võimsate jõudude vastu. See on romaan kadunud hingedest ja mõrvade jadast, kriisi sattunud maakohast ning kahest vennast, keda ähvardab oht ilma jääda kõigest, mille nad on välja võidelnud.

„Veresidemed” on järg raamatule „Kuningriik”, kuid loetav ka eraldi.

Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel.

Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...

Austria päritolu saksa kirjanik J.M. Simmel (1924) on üks loetavamaid saksa kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud 28 keelde ja enamik neist on leidnud ka tee ekraanile. Suure lugejamenu saavutanud romaani tegevuspaik on kuurort- ja filmilinn Cannes Vahemere ääres. Romaani sündmustik on haarav: keeruline kriminaallugu ja liigutav armastuslugu hargnevad ja põimuvad ootamatult põnevalt

Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi on maha raiutud. Ajakirjanik Henning Juul on kaks aastat töölt eemal olnud. Vaevalt tööle naasnud, saab ta ülesandeks seda räiget lugu kajastada. Õige pea leiab politsei kahtlusaluse, ent Juul saab kiiresti aimu, et kogu asi on palju keerulisem. Vastuseid jahtides satub ta julmade jõudude tähelepanu alla. Kui aset leiab uus mõrv, on Juulile selge, et ta peab tõe jälile jõudma enne, kui hävitatakse veel enam elusid. Tema enda oma kaasa arvatud.

Thomas Enger (snd 1973) töötas varem ajakirjanikuna. "Varjusurm" on tema debüütromaan, mis ilmus 2010. aastal ning sai kohe palju tähelepanu nii Norras kui välismaal. "Varjusurmaga" alanud Henning Juuli sarja on tõlgitud 30 keelde. Eesti keeles on Engerilt varem ilmunud teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis". Lisaks raamatute kirjutamisele loob Thomas Enger ka muusikat. Ta elab Oslos Grünerlökkal, linnajaos, mida kohtame ka tema romaanides.

"Varjukõnd" on meisterlik, luuletaja sulega kirjutatud kriminaalromaan, kus iga detail on kõnekas ja psühholoogiline analüüs ulatub kõrgemale selle žanri tavapärasest tasemest.

Sidney Sheldon on 23 filmi-, mitmete TV-sarjade käsikirjade ning kümnekonna bestselleriks muutunud romaani autor. Põhiliselt on need detektiivi- ja spioonilood. Käesolevat romaani ei saa siiski pidada detektiivžanri kuuluvaks, olgugi et selle lõpus toimub mõrv. Tegevus hargneb siin USA show-bisnise, kino ja televisiooni maailmas ning kesksed tegelased on publiku lemmikust koomik, kel seljataga raske tee kuulsuse tippu, ja filmistaari karjäärist unistav neiu. Kahe auahne ja kirgliku inimloomuse kokkupõrge võib sünnitada hoopis ettearvamatuid tagajärgi ning mudel-egoistist võib saada hoopis pühak. Ja kui lõpuks asuvad mängu veel üleloomulikuna tunduvad jõud... Aga mis seal tegelikult sündis, jätab autor lugeja enda mõistatada.

Lasud kõlasid ühel ajal. Lartsev kukkus prantsatades maha, samal ajal kui Oleg vajus uksepiidale toetudes aeglaselt kössi. Natalja Jevgenjevna suutis vaevalt teadvustada seda, mis tema ümber toimub, kui kõlas uksekell…

Shetlandil on valged ööd. Too aeg aastas, kus linnud laulavad ka keskööl ja päike ei lähegi looja. Kunstnik Bella Sinclair korraldab kõrvalises Biddista rannikukülas peo, et oma uut kunstiteost tutvustada. Järgmisel päeval leitakse piirkonnast surnukeha, pea jämedast köiest silmuses. Laibale lähemale astunud, märkab Shetlandi uurija Jimmi Perez irvitavat klounimaski. Esimese hooga paistab poodu olevat klassikaline enesetapja. Perez tunneb ohvri ära – see on mälukaotusega võõras, kes oli eelmisel päeval toimunud peol häiriva stseeni korraldanud. Varsti mõistab Perez, et surm ei ole siiski saabunud poodu enda meeleheitliku teo tagajärjel, vaid otsida tuleb külmaverelist ja kaalutlevat mõrvarit. Kuid väike Biddista küla on otsustanud jätta oma saladused enda teada. Siis aga leitakse veel üks laip... Perez mõistab, et ta peab jõudma lahenduseni enne, kui veel keegi elu kaotab. Kuid käes on meeletu suvi, mil öö ja päev sulavad kokku ja miski pole päris nii nagu paistab.

Nina Borgi sarja teine raamat Põhja-Ungaris otsivad kaks mustlaspoissi venelaste sõjaväehaigla varemeist relvi ja muud müügikõlblikku kraami. See, mille nad lõpuks leiavad, on aga midagi palju ohtlikumat. Kaubale ostjat otsides jõuab üks poistest Taani, ent ahelreaktsioonina käivituvad sündmused seavad ohtu paljude inimeste elu; nende seas on ka Nina Borg, Punase Risti töötaja, kes püüab Taanis aidata Ungarist tulnud mustlaskerjuseid. Vanas remonditöökojas elutsevate mustlaste seas levib kummaline tõbi ja midagi varjatakse võõraste eest kiivalt. Meeleheites tehtud panused on kõrged ja tahtmatult paneb Nina kaalule ka oma lähedaste elu.

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.

"Väike trummitüdruk" on psühholoogiline spiooniromaan Iisraeli luure võitlusest Palestiina terroristidega. Et tabada ülimalt ohtlik Palestiina terrorist, kasutab Iisraeli luure agendi ja peibutisena noort inglise näitlejannat. Haruldase meisterlikkusega kujutab le Carré manipuleerimist olukordade ja inimestega, kus eesmärk pühitseb abinõu ja lihtsatel inimlikel tunnetel pole mingit tähtsust.

„Vaba langemine" pole ainult paeluv, käestpandamatu müsteerium, mis sunnib üha kiiremini lehekülgi pöörama, vaid ka südamesse minev lugu tingimusteta emaarmastusest.

Kui Allison Carpenteri kihlatu eralennuk Colorado Kaljumäestikus alla kukub, õnnestub temal imekombel ellu jääda. Ent võitlus elu eest alles algab. Allison on aastaid varjanud kohutavat saladust, vapustavat tõde, mida mõjuvõimsad mehed üritavad kõigest väest maha matta. Kui nad peaksid teada saama, et Allison elab, ei jätaks nad seda niisama. Ta peab enne koju jõudma.

Briti põnevikemeistri romaan palgasõduritest Sitsiilia operatsioonis, kus petmisi ja reetmisi.

Ta viskas kõik asjad Gerdi portfelli. Ka rahapaki. Mida teha portfelliga? Ja kuhu panna Gerd Ficheri laip? Vee äärde polnud palju maad. Tee Niebysse läks mööda randa. Seal viis vette ka väike paadisild. Selle silla lõpus vajuks laip piisavalt sügavale vette. Auto tuleb siia tuua. Gerd Ficheri taskulambiga vaarus ta läbi udu. Sõitis autoga kalmistuväravate ette. Tiris hingeldades Gerd Ficheri elutu keha läbi kalmistu. Hiivas siis üles ja laskis pagasiruumi vajuda. Ta ei märganud, et Gerd Fischer hingas veel.

Turbalõikaja komistas Šotimaal, Hebriidide saarestikus Islay saarel viiele surnukehale. Kõik olid tapetud lasuga kuklasse – nagu hukkamisel. Suurelt saarelt asja uurima saadetud inspektor Angus Blue koos oma meeskonnaga kogub tasapisi kokku vähesed saadaolevad tõendusmaterjalid ja avastab, et mehed leidsid oma otsa enam kui seitsekümmend aastat tagasi, sõjaaegses baasis. Aga saladused, mis on väärt kaitsmist ja nende nimel tapmist, pole saarelt vahepeal kuskile kadunud. Keda saab inspektor Blue usaldada?

Vennad Arkadi ja Georgi Vainerid on tuntud kriminaalromaanide ja -jutustuste loojaina. Mõlemad on hariduselt juristid. Arkadi Vainer võitles hulk aastaid vanemuurijana kuritegevuse vastu, Georgi Vainer on tegutsenud ajakirjanikuna, TASS-i kirjasaatjana. 1968. aastast pühendusid nad täielikult kirjanikutööle. Vendade Vainerite loomingumaneeris seostub žanriomane süžeepinge oskuslikult psühholoogilise inimeseuuringuga. Vainerite kriminaalromaanid pole üksnes intellektuaalne mäng, muinaslood täiskasvanuile – nad on elulähedased, neis on ajastu hõngu ja huvitavalt nähtud tegelaskujusid, neis kasutatakse ulatuslikult dokumentaalset materjali.

Spillane on näidanud maailmale, mida action tegelikult tähendab! New York Times Ja siis ma teadsin. Põrgu päralt, nemad ei võinud ju mind kätte saada! Politsei, valitsuse valve all tegutsevad suured organisatsioonid, kõvasti kinnimakstud eradetektiivid... Nad ei olnud kunagi mulle isegi lähedale saanud. Kasutati ära varastatud lömmis patrullautoga põgenev punkaripoiss, et paisata mind läbi kaupluse vaateakna ja lisaks veel üliagar politseinik, kes ei hoolinud tunnistajateta toimunud liiklusõnnetuse ohvritest, vaid saatis mu sõrmejäljed edasi, saamaks mind ahelaisse panna. Nüüd nad vaidlesid selle üle, kes saab enda valdusse Röövel-Morgani. Röövel-Morgan olin mina.

Hercule Poirot' lugu. Ta mõttelõng katkes ... Vaimusilma eest jooksid läbi nädalalõpu sündmused ... See kõik tegi teda kuidagi rahutuks ... Miss Arundell püüdis häirivaid mõtteid peast välja tõrjuda, kuid sellest polnud kasu. Ta kergitas end küünarnuki najale ja vaatas kella öölambi valgel, mis väikesel alustassil alati põles. Naine libises varjuna oma toast välja koridori, kus oli väike elektripirn kogu ööks põlema jäetud. Jõudes trepiotsa, sirutas ta käe käsipuu järele välja ning komistas siis mingil seletamatul põhjusel. Ta püüdis tasakaalu tagasi saada, kuid see ei läinud korda ning naine lendas ülepeakaela trepist alla. Kukkumise müra ja tema karjatus ehmatasid magava maja virgeks. Uksed avanesid, tuled süttisid.

Isak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale.

Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan.

Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.

Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga. Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?

Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti. Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.

"Tüdruk, kes peab surema" – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.

Millenniumi sarja 6. raamat

Õhtusöögist võttis osa kolmteist külalist ja hiljem mõtles tuntud näitleja Sir Charles Cartwright, et ta oleks pidanud võtma vastu oma sekretäri ettepaneku istuda lauda neljateistkümnendaks. Sest õhtu lõpul sureb üks külalistest. Kui tema kokteiliklaas saadetakse analüüsimiseks, ei leita sealt midagi peale suurepärase kuiva martini. Just nagu üks teine külaline, Hercule Poirot, oli ennustanud. Kuulsale detektiivile teeb muret hoopis motiivi täielik puudumine...

Mehe käes oli võim, ta oli jõukas, ta oskas naistega ümber käia. Naine oli ilus, temas oli tuld – ja tal oli üks pöörane saladus! Jõuliselt ilus Global Industries'i president käitus äris niisamuti kui naistega – lummates oma kartmatu ja halastamatu enesekontrolliga. Mees, kes oli harjunud elus parimaga, palkas tööle Lauren Danneri ja võttis seda iseenesestmõistetavalt, et see uhke iludus saab peatselt tema järjekordseks kergeks võiduks. Laureni sädelev mõistus ja harukordne vahvus pimestasid Nicki – ning aeglaselt, vastu tahtmist, tundis ta uudishimu ja väljakutset – kuni leidis, et ta on armunud. Aga Lauren peitis endas valet, piltmõistatust, mis muutus iga mööduva hetkega üha hädaohtlikumaks. Lõksus pettuse võrgus, võitles Lauren oma kasvava armastusega Nicki vastu. Laureni saladus võis hävitada mehe hapra usalduse – võimaliku elu koos kõige vastupandamatu mehega, keda ta eales oli kohanud!

Lugeja saab tuttavaks Las Vegase politseitöö vähetuntud ja sageli tunnustamata kohtu-uurijatega. Kriminalistikabüroo öise vahetuse väsimatul meeskonnal, mida juhib kogenud Gil Grissom ning kuhu kuuluvad Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle, tuleb politseilindiga piiratud asitõendite mõistatust lahendades ühendada uudsed teaduslikud meetodid igipõlise vaistu ja nutikusega. Samal ajal kui Nick ja Catherine uurivad äsja avastatud viieteistkümne aasta tagust mõrva, peab Grissom ülejäänud meeskonnaga paljastama külmaverelise tapja, kelle käekiri – kaksiklask – on äratanud FBI agendi Rick Culpepperi huvi.

Georgia osariigis asuvas Lawrencetoni väikelinnas tegutseb Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Kui üks klubi liige tapetakse samamoodi nagu järgmiseks arutlusele tuleva juhtumi ohver, peab Aurora asuma mõrva lahendama.

Raamatus tutvustatakse lugejale Georgia osariigis asuvat Lawrencetoni, väikest linnakest, kus ei juhtu tavaliselt midagi erilist. Elu põnevamaks tegemiseks on selle elanikud organiseerinud Tõeliste Mõrvade Klubi, mille liige on ka raamatukoguhoidja Aurora Teagarden. Klubis analüüsitakse kunagi tegelikult toimunud mõrvu ja nende uurimist. Siis aga tapetakse klubi üks liige just samamoodi, nagu on sooritatud kuritegu, mida nad järgmiseks arutama pidid hakkama. Üsna ootamatult leiab Aurora end olukorrast, kus tal tuleb asuda mõrva lahendama.

Haiglavoodisse sattunud kriminaalinspektor Grant hakkab igavuse peletamiseks uurima sajanditetagust mõrva -- väikeste printside tapmist Toweris, mille ajalugu omastab Richard Kolmandale. Mida üllatavat õnnestub inspektor Grantil selle mõrvajuhtumi kohta välja selgitada? Saladus, mis ilmsiks tuleb, on üks kõige hämmastavamaid ajaloos.

Jack Higginsi seekordsele põnevikule on ainest andnud külma sõja aegne võidurelvastumine ja maailmaruumi vallutamise ajalugu. Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesande toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvatagi, on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune doktori päästmisaktsioon nii valutuks, kui esiotsa tõotas. Briti agent saab endale võrdväärse vastase, suure rahva ja võimu esindaja, hiinlase kolonel Li, kellel on lähemad suhted doktori majapidajannaga.

Ameerika ühe tuntuma kriminaalromaaniautori Rex Todhunter Stouti (sünd. 1886) esimeses romaanis otsivad mõrvarit ekstsentriline eradetektiiv Nero Wolfe ja tema sekretär Archie Goodwin. Teises esineb vähem tuntud eradetektiiv Tecumseh Fox, kes aga saab oma ülesannetega niisama edukalt hakkama.

"Teises ülestunnistuses" jõuab külm sõda Nero Wolfe'i majja ning muutub seal õige kuumaks. Jõukas ja nimekas tööstur palkab Wolfe'i kahtlustatavat kommunisti paljastama ning kõigest paar päeva hiljem tulistatakse Wolfe'ile hoiatuseks puruks tema orhideekasvuhoone. 

Wolfe ei võta mõistagi hoiatust kuulda, ehkki see tuleb ainsalt inimeselt maailmas, keda ta üldse kardab. Kui uhkus ei luba toimida arukalt, tulebki võtta arutu ülesanne ning näidata koht korraga kätte nii kapitalistidele, kommunistidele, mõrvarile kui ka kuritegelikule geeniusele. Ja kui ollakse Nero Wolfe, saab see mõistagi ka tehtud.

Veetnud viis aastat Pariisi lähedal pansionis, saabub teismeline Julien II maailmasõja lõpukuudeks tagasi koju Normandiasse, käekõrval emake, kelle eest ta peab nüüd perekonna ainsa mehena hoolt kandma. Olukord on ähvardav. Suguvõsa valdused on mineeritud ja maja pööningul tukub viiesajakilone pomm, mis võib iga hetk plahvatada. Vanaisa on miiniväljal õhku lennanud ja isa viie aasta taguse surma asjaolusid võib pidada enam kui kahtlaseks. Ent need on välised jõud. Märksa hukatuslikum paistab olevat kahtluse- ja armukadeduseuss, mis närib Julieni seestpoolt. Ta ei tea, mida arvata isa surmast, ema sõjaaegsest ulaelust ning vanaisa rollist kogu loos. Serge Brussolo (1951) psühholoogiline põnevik tunnistati 1995. aastal Prantsuse raadiojaama RTL ja kirjandusajakirja Lire ühise preemia RTL-Lire vääriliseks kui aasta parim prantsuskeelne teos.

Louise ja kirjanikuna leiba teeniv Joachim naudivad rahulikku elu väikesel saarel, kus Louise peab kohvikut. Ühel päeval ilmub sinna keegi Edmund, kes väidab, et Louise´i nimi on tegelikult Helene ja et neil on kaks ühist last. Pärast politsei sekkumist ilmneb, et Louise ei ole päris see naine, kelleks ta end peab. Ei mingit kahtlust - Louise on tegelikkuses Helene Söderberg. Ta on sunnitud lahkuma armastatud Joachimist ning otsima vastuseid küsimusele, mis tegelikult juhtus, kui ta kolm aastat tagasi kadus.

"Talumatu tõde" on pingeline lugu peresuhetest, rahaahnusest, mõrvast, pettusest, surmavast kunstist ja kõikevaldavast armastusest.

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Tove Alsterdali Ådaleni-sarja kolmas ja viimane lugu hakkab hargnema siis, kui sukeldujad uurivad jõe põhjas vanu laevavrakke ja leiavad sealt meesterahva luud. Selgub, et mees on tapetud, aga kes ta on? Niidiotsad viivad tagasi 1960-ndatesse nii Ådalenis kui ka laias maailmas, mida iseloomustasid karmid poliitilised konfliktid ja suur vabadusiha.

Politseikonstaabel Eira Sjödin ootab last ja ammu jahtunud lugu satub uurima just tema. Nii kuidas tõde kuritöö kohta hiilib üha lähemale tema ja ta pere elule, jõuab aina lähemale ka sünnitus. Ta ei tea ikka veel, kes on lapse isa. Samal ajal põgeneb õigluse eest põhja poole naine, kelle kuritöö eest istub kinni Eira vend ja kes on vahepeal uuesti tapnud.

„Süvasadam“ on eraldiseisev järg menukale ja auhinnatud Ådaleni-sarjale. Sarjast on varem ilmunud „Tormiheide“ (2021) ja „Neeluauk“ (2022).

Karen Whitlaw pole suutnud veel ema hiljutisest surmast toibuda, kui saab paki oma isalt, kes pärast Vietnami sõjast tagasitulekut on kahekümne aasta jooksul vaid mõne korra oma peret vaatamas käinud. Saadetis on adresseeritud Kareni nimele ja sisaldab salapärast märkmikku. Suutmata süüvida saadetise tagamaadesse, pakib naine kummalise päevaraamatu emale kuulunud asjadega ühte kasti ega mõtle sellest, kuni vapustava telefonikõneni, milles talle teatatakse, et isa elule on ühel New Orleansi kõrvaltänaval lõpp tehtud. Detektiiv Marc Chastain peab seda mõrva vaid suvalise tänavahulkuri kurvaks saatuseks ning esialgu lepib Karen selle tõlgendusega. Mõrvaloo uurimine lõpetatakse ja Marci ning Kareni esimene kirglik armuöö tundub jäävat viimaseks -- Karen peab tagasi pöörduma oma tööle Ohiosse. Kuid nüüd hakkavad juhtuma "õnnetused" -- maja, milles Karen enne oli elanud, põletatakse maatasa, tema praegusesse korterisse tungib relvastatud murdvaras, kelle käest Karenil õnnestub napilt eluga pääseda. Täielikus ahastuses klammerdub Karen viimase niidiotsa külge ja pöördub uuesti Marci poole, usaldades mehele oma keha ja hinge ning jutustab isa saadetud salapärasest märkmikust. Koos tegutsedes jõuavad nad samm-sammult lähemale mõrtsuka paljastamisele, kes ei vali vahendeid, et reetlikku märkmikku enda kätte saada. "Linda Howardil on eriline anne luua unustamatuid romaane, millest kiirgab sensuaalsust ja hingematvat põnevust," kirjutab Romantic Times. Selles uues põnevusjutus avaneb armuloo kulgedes hoopiski ootamatu lehekülg...

Põlise ja rikka Cautleyde suguvõsa liikmed on omapärased inimesed, et mitte öelda veidrikud. Nende tugevaks küljeks on ühtehoidmine raskustes ja ohtudes, aga nõrkused on igaühel neist isesugused. Kui juba mitmes Cautley oma perekonnamõisas tavatul moel surma saab, siis hakkab kohalik politsei kahtlustama, et tegemist on mõrvadega. Kuid kurjategijat ei suudeta tabada enne, kui appi on kutsutud meisterdetektiiv Scotland Yardist.