Krimi ja põnevus
Reacher näeb ühes Wisconsini linnakeses ringi uidates pandimaja aknal sõrmust kirjaga West Point 2005. See oli sõjakooli lõpetajate jaoks karm aastakäik – Iraak ja seejärel Afganistan. Pisikese naistesõrmuse siseküljele on graveeritud nimetähed. Reacher paneb imeks, milline õnnetu olukord võis sundida inimest loobuma esemest, mille teenimisele ta on kulutanud neli ränkrasket aastat. Ta otsustab selle välja uurida, naise üles otsida ja sõrmuse talle tagastada. Miks ka mitte?
Algab Reacherit Kesk-Lääne põhjaosa väikelinna pätibaarist kruusateedega pärapõrgusse viiv vaevarikas teekond, mille käigus ta kohtub tsiklimeeste, politseinike, sulide, käeväänajate, kaunitaride ja teadmata kadunud inimesi otsiva eradetektiiviga, kes kannab keset Wyomingi kõnnumaad lipsu ja ülikonda. Mida sügavamale Reacher oma otsingutes jõuab ja mida rohkem ta teada saab, seda ohtlikumaks kogu olustik tema ümber muutub. Tuleb välja, et sõrmus on kõigest ühe märksa süngema keti tilluke lüli. Kuritegelikku suurüritust kaitsevad võimsad jõud, kellele vastu astuda on surmavalt ohtlik. Ent vastu astuda ei ole soovitatav ka Reacherile.
Jaanipäeva eel toimub väikeses Põlvamaa külas tulekahju, mida asub uurima keerulistele juhtumitele spetsialiseerunud politseinik Hando Oras. Kui samas asulas lahvatab teinegi põleng, milles hukkub kohalik elanik, avaneb uurijale maaidülli taha peitunud segaste suhete rägastik. Peagi ilmneb, et mitu hiljutist surmajuhtumit on kummalisel kombel seotud rootsiaegse nõiaprotsessiga, mille tagajärjel saadeti tuleriidale noor talupoeg. Kas politsei suudab müstilise kurjategija peatada, enne kui veel mõni inimene leekides elu kaotab?
Ajalooliste faktidega rikastatud põnevusromaan „Kuradil on lapse nägu“ on järg raamatule „Seal, kus näkid laulavad“ (2016), mis pälvis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 ilukirjanduse žanris esikoha.
Kohusetundlik vangivalvur Talis Liigandi satub keerulisse olukorda, kui temalt palub abi salapärane eradetektiiv, kes tahab aidata ühel ohtlikul kurjategijal põgeneda. Detektiivil on Talise kohta tundlikku infot, mis ähvardab mehe elu kaosesse paisata. Kumbki pool ei ole nõus võitluseta alistuma. Ka endine politseinik Hando Oras saab detektiivilt kummalise ettepaneku: leida väikeseid poisse jahtiv mõrtsukas enne, kui ametlikud uurijad talle jälile jõuavad. Valusad mälestused kaevatakse taas üles, suhted pannakse proovile ning algab riskantne mäng, mille tulemust ei aima ette keegi.
Haarav põnevik “Poiss, kes mängis madudega” paneb punkti saagale, mis algas seletamatutest sündmustest kummitusliku metsajärve ääres. Varem on sarjas ilmunud “Seal, kus näkid laulavad” (2016), “Kuradil on lapse nägu” (2017) ja “Ta tuleb läbi seina” (2019).
Ohtlikult atraktiivse välimuse ja avatud olekuga noor meesterapeut Kevin Jung on esoteerikamaailma uus säravaim täht. Justkui küllusesarvest voolab talle kõike seda, mida elult üldse soovida – kaunid naised, raha ja kuulsus ümbritsevad teda igal sammul, kuni päevani, mil Unelmate Klient mehe hingerahu röövib ja minevikuvarjude Pandora laeka avab. Kevinile saab peagi selgeks, et kõik, mida raha eest saab osta, on odavalt saadud.
Romaanis “Šokiterapeut” jätkab Anneli Urge oma esimese raamatu “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” kriminaalset saagat katkematu põnevust kruviva jutustusena võltsvaimsusest, reetmisest, võimuihast, rahapesust, uimastitest ja seksist. Ülipopulaarse enesearengualase koolitusfirma Esoteerika Koja intriigid ja spirituaalsuse sildi taha varjatud vaenuteod põimuvad sujuvalt Põhjamaade Investeerimispangas toimuvate rahapesuskeemidega ja Ameerika kultussekti NXIVM seksikaubanduse radadega, viies lugeja Vene konsulaadi kaudu Istanbuli allilma välja.
Romaaniga “Šokiterapeut” tõestab Anneli Urge taas, et on loominguline naine ja storyteller, kellest väärtuslik töökogemus advokaadina ja mahukad psühholoogiaalased eriteadmised on kujundanud hea inimesetundja.
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum“ on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all“ esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum“, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum“ on tema ilukirjanduslik debüüt.
Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik.
Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaailma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud – ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.
Millenniumi sarja 8. raamat.
Ohver leitakse oma kodust tapetuna, kaelal hambajäljed. Tema keha on verest tühi. Kas tegu võib olla vampirismiga – vastuolulise nähtusega, mille olemasolu üle psühhiaatrite ringis ägedalt vaieldakse? Peagi selgub, et ohvreid seob peale tapmisviisi veel midagi: nad kõik kasutasid populaarset kohtingurakendust Tinder. Raske juhtumi lahendamiseks palutakse appi endine uurija Harry Hole, kellel on politsei aitamiseks ka isiklik motiiv: mõrvar, kes pääses minema.
„Janu“ on Jo Nesbø üheteistkümnes romaan mõrvauurijast Harry Holest. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige Harry Hole sari on võitnud mitmeid auhindu. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Tühjana seisvat Öö häärberit ümbritsevad kuulujutud. Kui neljateistaastane Richard väikesesse Ballantyne’i linna oma tädi ja onu juurde elama asub, jõuavad need veidrad ja põnevad jutud ka tema kõrvu. Ühel sügisõhtul teevad Richard ja tema sõber Tom tüngakõne Öö häärberisse. Hiljem ei taha aga keegi Richardit uskuda, kui ta jutustab, kuidas telefonitoru tema silme all Tomi endasse imes.
Richard veenab ühte teist sõpra endaga Öö häärberis toimuvat uurima, aga kui ka see sõber jäljetult kaob, tunneb niigi üksik Richard, et terve linn on järsku tema vastu. Ainus, kes Richardit usub, on Karen – tema klassi mässumeelne ja populaarne tüdruk, kes on võitnud Richardi südame. Politseiülema ja linnarahva eelarvamusi trotsides asub Richard oma süütust tõestama.
Raamatu teises osas on tegelased täiskasvanuks saanud ja kolmandas osas võtab lugu täiesti ootamatu pöörde.
„Öö häärber” on põnev romaan üksildusest, julgusest, kurjusest, sõprusest, allakäigust ja lootusest. Sellest, mida me näeme, ja sellest, mida me ei näe. See on lugu süngest majast sünges metsas.
Haiglas lebab raskelt vigastatud mees, kelle palat on politseivalve all. Vaid vähesed teavad, kes ta on. Samal ajal toimub Oslos üks mõrv teise järel. Kurjategija on sihikule võtnud politseinikud, kes on uurinud tapmisi, mis on jäänud lahendamata. Ta meelitab politseinikud endistesse kuriteopaikadesse ja tapab nad samamoodi, nagu mõrvati siinsamas eelmised ohvrid. Uurijad usuvad, et kui neil õnnestuks aru saada kurjategija motiivist, siis suudaksid nad ta ka kinni püüda. Kõik nende pingutused jooksevad aga liiva ja tapatalgud jätkuvad.
„Politsei” on Jo Nesbø kümnes romaan andekast mõrvauurijast Harry Holest. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige Harry Hole sari on võitnud mitmeid auhindu. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Mõnikord on kummitused lihast ja verest…
Oma töös ja eraelus pettunud ajakirjanik Eva sõidab hingerahu otsima vanematekoju Saaremaale vaiksesse Tuulegi rannakülla. Evat ajendab soov välja selgitada, mis õieti juhtus aastaid tagasi tema perekonnaga. Miks lahkusid teineteise järel elust nii tema politseinikust isa kui ka koduperenaisest ema? Eva aimab, et kuidagi on see seotud külakeses elanud kolme tütarlapsega, kellest kaks jäid kadunuks ja üks leiti mõrvatuna. Kas keegi siiski teab, mis tüdrukutega tookord juhtus?
Eva veenab kodusaarele naasma ka Inglismaale kolinud venna Andrease, kellega koos asutakse lahendama ema hüvastijätukirja saladust ja püütakse välja selgitada, miks külarahvas nende kunagist kodu nii väga kardab. Tonte ei hakka aga päevavalgele tulema üksnes minevikust. Peagi hakkab Eva aimama, et miski pole tegelikult nii, nagu ta oli arvanud. Hoolikalt ehitatud fassaad mõraneb, inimesed Eva ümber paljastavad oma tõelise näo. Sünge vari libiseb taas üle Tuulegi ja mõnelgi külaelanikul tuleb vanade pattude eest kõrget hinda maksta.
Muhu saarel Manala talus sündinud Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. Huvi põnevuskirjanduse vastu tärkas juba lapsepõlves Sherlock Holmesi seiklusi lugedes, viimaste aastate lemmikud ja mõjutajad on Skandinaavia menuautorid Jo Nesbø, Henning Mankell ja Camilla Läckberg.
Saskia ja Ralph satuvad autoavariis eluohtlikku seisundisse, kuid olles jõudnud taevasse Peetruse ette, tekib suur segadus ja Saskia hing saadetakse Ralphi kehas maa peale tagasi. Saskial on 40 päeva aega, õppides Ralphina poistekoolis, et lahendada mõrvajuhtum, mille tunnistaja poiss oli. Samas ei saa ta kaasa ei Ralphi mälestusi ega kogemusi, nii et tal tuleb hakkama saada võõras kehas ja võõras keskkonnas, kus ta mitte kedagi ei tunne. "Puhkus koomas" on kireva sündmustikuga kiiresti kulgev mõrvamüsteerium, kuid ühtlasi ka noore naise eneseleidmise lugu.
"Olen sündinud 1991. aastal Tallinnas. Jutte ja luuletusi olen ma kirjutanud nii kaua, kui mäletan – alguses käsitsi ja trükitähtedega, siis kirjutusmasinal ja lõpuks arvutiga... mis on väga hea tööriist, sest minu käekirja pole võimalik lugeda ja keskaegses kloostris ei oleks keegi mulle kopeerimiseks ühtegi käsikirja usaldanud. Kirjutamise juures köidab mind kõige rohkem see, kuidas minu tegelaskujud hakkavad elama oma elu ning see, mida nemad tahavad, hakkab erinema sellest, mida nad minu arvates tahtma peaksid. Kui ma parajasti ise ei kirjuta, siis loen teiste kirjutatut, otsides sellist raamatut, millega koos saaks veeta aega hommikuni välja." – Helga-Johanna Kuusler
President Bill Clintoni Oslo visiidi ajal laseb julgeolekumeeskonda kuulunud Harry Hole kogemata maha Ameerika salateenistuse agendi. Juhtumi kinni mätsimiseks tuleb Harryl jätta oma senine amet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uuel ametikohal satuvad ta kätte paberid, mis puudutavad haruldase ja palgamõrtsukate seas hinnatud relva salakaubavedu. Samasuguse relvaga on omakorda seotud hiljuti toimunud mõrv ning Harry tähelepanu paelub neonatside tegevus Norras. Kui seosed viivad Teise maailmasõja aegadesse ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani „Nahkhiirmees” suurt menu. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige inspektor Harry Holest jutustav krimisari on võitnud mitmeid auhindu. „Punarind” on sarja kolmas romaan. Lisaks laialdasele tunnustusele Norras valis ajakiri TIME 2023. aastal „Punarinna” 100 kõigi aegade parima kriminaalromaani hulka. Jo Nesbø raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Isak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale.
Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan.
Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse violiiniks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uurida. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistatavat. Harry ei tunne noormeest peaaegu äragi. Kuid pole kahtlust, tegu on Olegiga, kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.
Jo Nesbø kriminaalromaane politseiuurija Harry Holest on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Raamatud on ilmunud rohkem kui 50 keeles, neist antakse välja üha uusi kordustrükke ning kirjanikku on pärjatud hulga auhindade ja nominatsioonidega. „Kummitus“ on sarja üheksas romaan.
Kordustrükk.
Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.
Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.
Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868–1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani „Ooperikummitus“ loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck – kui loetleda kõige tuntumaid.
Chuck Chandler on rohkem kui kord elus fiaskoga lõpetanud – kõigepealt profitennisistina Wimbledonis, siis naistekütist treenerina peenemates tenniseklubides üle kogu maa. Nüüd, Key Westi Olde Island Racquet Clubis, seob Chuck end ohtliku abielunaisega – ahvatlev Clare Carras on abielus mõistatusliku vanema härrasmehega – ja peagi on tennisist ülepeakaela pahandustes. Mängu astuvad Tommy Sculley, New Yorgi mõrvaosakonnast pensionile jäänud detektiiv, kes on hiljaaegu Key Westi politseisse tööle asunud, ja tema noor ning kogemusteta kaaslane Daryl Haynes, kes osutub terasemaks, kui pealtnäha arvata võiks. Süvenedes eriskummalise, näiliselt selge mõrva uurimisse, suudavad detektiivid end vaevu sogase vee pinnal hoida. Sündmused kannavad neid Key Westist Florida osariigist Los Angelesse ja tagasi. Ilmneb, et asjasse ei ole segatud ainuüksi Clare, vaid ka maruvihane maffiaboss Läänerannikult, kes on otsustanud endale kuuluva mis tahes hinnaga tagasi saada.
Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast?
Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu ... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine.
Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm „Kummitus Veneetsias“, mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’ rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.
Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874–1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.
"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia.
Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused.
Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne)
Lõik raamatust:
August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...
Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.
Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus.
Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
„Külmvereliselt“ on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.
„Kummitused kloostris“: pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga.
„Lakksirm“: aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest.
Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.
Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid.
Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence.
Tuntud prantsuse kirjaniku, Goncourt’i Akadeemia presidendi ning arvukate kirjanduspreemiate laureaadi Hervé Bazini (snd 1911) kriitilis-realistlik romaan lahutusele järgnevatest valusatest probleemidest: endise abielunaise kibestumisest ja uuestiabiellunud mehe kiindumusest lastesse.
Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. „Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?“ Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?“ Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu „Miljard aastat enne maailmalõppu“ ja „Väljasõit rohelisse“ käsitlevad mõlemad, kuigi erinevast aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. „Väljasõit rohelisse“ on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979. aastal valminud kultusfilmile „Stalker“.
...1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna "sõbraliku" riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi - terroristid ja ühe Hispaania - "sõbraliku" lääneriigi töötajad!
Lääne eritalituste endise agendi raamat kergitab saladuskatet kulissidetaguselt võitluselt, mis pärast Teist maailmasõda on kulgenud kapitalismileeri võimueliidi hulgas maailmavalitsemise pärast. Kirjeldatakse vabamüürlaste, nn. Bilderbergeri Klubi ja Kolmepoolse Komisjoni tegevust, mõju, mida need imperialismi "ajutrustid" avaldavad lääneriikide valitsuste poliitikale. Paljastatakse terrorismi, poliitiliste skandaalide ja korruptsiooni lätteid.
Inglise põnevuskirjaniku Eric Ambleri (sünd. 1909) kaks spiooniromaani, mille peategelane Arthur Simpson satub olude sunnil kõikvõimalikesse peadpööritavatesse seiklustesse.
Lynn Pierce paistis vaga kristlane, hoolas abikaasa ning ema – kuid temast jäi maha helilint, millel abikaasa ähvardab oma naise tükkideks lõikuda ... Jenna Patrick oli elukutseline striptiisitar, kes soovis oma vana tööd maha jätta ja õppima minna. Kuid selle asemel leitakse ta kägistatult oma töökohas ... Gil Grissom, Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle uurivad näiliselt tähtsusetuid üksikasju, et lahendada salapärased mõrvajuhtumid ning paljastada Patuse linna süngeimad saladused ...
1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.
Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.
Hercule Poirot' lugu. Ta mõttelõng katkes ... Vaimusilma eest jooksid läbi nädalalõpu sündmused ... See kõik tegi teda kuidagi rahutuks ... Miss Arundell püüdis häirivaid mõtteid peast välja tõrjuda, kuid sellest polnud kasu. Ta kergitas end küünarnuki najale ja vaatas kella öölambi valgel, mis väikesel alustassil alati põles. Naine libises varjuna oma toast välja koridori, kus oli väike elektripirn kogu ööks põlema jäetud. Jõudes trepiotsa, sirutas ta käe käsipuu järele välja ning komistas siis mingil seletamatul põhjusel. Ta püüdis tasakaalu tagasi saada, kuid see ei läinud korda ning naine lendas ülepeakaela trepist alla. Kukkumise müra ja tema karjatus ehmatasid magava maja virgeks. Uksed avanesid, tuled süttisid.
Vennad Carl ja Roy Opgard on elus nii mõneski mõttes edukad olnud. Igatahes nii edukad, kui Osi-suguses külakeses ülepea võimalik. Carl on imelise spaahotelli direktor, Roy aga peab bensiinijaama ja kavatseb mäenõlvale püsti panna Ameerika mägedega lõbustuspargi. Aga kui selgub, et riigimaantee tahetakse mujale ümber ehitada ja koduküla jääks perifeeriasse, tuleb midagi ette võtta. Õnneks on vendadel selliste asjadega pisut kogemusi. Samal ajal on politseiülem saanud enda käsutusse uue tehnoloogia, mille abil loodab tõestada, et vendade kontol on ammusest ajast terve rida tapmisi. Ja neid tuleb aina juurde. Nagu ütleb Roy Ameerika mägede kohta: „Kui need on käima läinud, on hilja sealt maha hüpata.”
„Veresidemed” on suurejooneline ja mahlakas põnevusromaan lojaalsusest, perekondlikest sidemetest, suurest armastusest ja võitlusest võimsate jõudude vastu. See on romaan kadunud hingedest ja mõrvade jadast, kriisi sattunud maakohast ning kahest vennast, keda ähvardab oht ilma jääda kõigest, mille nad on välja võidelnud.
„Veresidemed” on järg raamatule „Kuningriik”, kuid loetav ka eraldi.