"Perekondlik asi" toob roima Nero Wolfe'ile koju kätte. Kuid keegi ei saa Wolfe'i majas karistamatult mõrva sooritada. Roimari tabamisest saab Wolfe'ile veel suurem auküsimus kui tavaliselt ning ta ei kohku tagasi millegi ees. Tõsine oht litsentsi kaotada, pogris veedetud nädalalõpp, suure poliitika ja korruptsiooni maile juhtivad niidiotsad – sõjateele asunud Wolfe'i ei pidurda miski. Tõeline süüdlane luurab aga lähemal, kui arvata osatakse.

35. tänaval pööras ta jällegi lääne poole.Siis ma hakkasingi kahtlustama. Loomulikult. Ta läks edasi, otsejoones nagu püssikuul. Kui ta ka 9. avenüüst möödudes ikka läände suundus, ei olnud enam mingit kahtlust. Ma lähenesin talle. Ta hakkas majade numbreid vaatama, jõudis välistrepi juurde ja hakks üles minema. Ma ütlen sulle, vennas, minu käest nad ei pääse. Mina saan oma mehe ikka kätte. Seda meest olin ma jälitanud läbi terve New Yorgi, rippudes tal sabas nagu buldog, otse Nero Wolfe'i ukseni.

"Liiga palju naisi" seab Wolfe'i ja Archie silmitsi arvutute kaunite naistega. Wolfe'is tekitab see mõistagi õudust, Archies esialgu vaimustust. Aga kui selgub, et nad on silmitsi ka peaaegu tabamatu meistermõrvariga, tuleb mõlemal end kokku võtta ja kõik oma võimed mängu panna, et kaunitare kurja käe läbi mõne võrra vähemaks ei jääks.

Maas, laibast eemal oli indiaani sõjanui - raske ümmargune kivi hikkoripuu oksast varrega. Carew'd oli sellega kaks korda löödud. Teise löögiga purustati koljuluu. Samas kõrval oli veel üks ese - kõvera teraga jahinuga. Seda oli kasutatud eraldamaks Carew' pealaelt ringikujulist, umbes kolmetollise läbimõõduga, juustega nahatükki. Teiste sõnadega, teda oli skalpeeritud. Skalp on leitud.

Kui mõjuvõimas riigiametnik, kes peaks kõnelema miljonäride auditooriumile, tapetakse, pälvib see muidugi suure Nero Wolfe'i tähelepanu. Rahalise kitsikuse tõttu võtab ta juhtumi ka uurida. Peagi tapetakse ka teine asjaga seotud isik ja surnud mees kõneleb siiski. Kuna ärimaailm nõuab lahendust, seab Wolfe kannatlikult üles lõksu, millesse läheb oma kaalu jagu kulda väärt mõrtsukas.

Ameerika ühe tuntuma kriminaalromaaniautori Rex Todhunter Stouti (sünd. 1886) esimeses romaanis otsivad mõrvarit ekstsentriline eradetektiiv Nero Wolfe ja tema sekretär Archie Goodwin. Teises esineb vähem tuntud eradetektiiv Tecumseh Fox, kes aga saab oma ülesannetega niisama edukalt hakkama.

"Mägikassi mõrvades" me Rex Stouti kõige kuulsamaid tegelasi - Nero Wolfe'i ja Arcie Goodwinit - ei kohta. Küll aga kohtame Stouti huumorit ning sarmi ja isikupära, mida tal õnnestub panna ka muudesse tegelastesse. Viimased ei kohku ka selles raamatus tagasi loominguliste ja riskantsete lahenduste ees, seistes silmitsi mõistatuste ja mõrvadega. Kes tapab kaevandusärimehi, milliseid süngeid saladusi varjab kahtlane kirikuõpetaja, kes õieti on Mägikass - peategelaste ümber mässib end terve kiuslike küsimuste pundar, mis lahenduse leiab alles loo viimastel lehekülgedel

Kriminaalromaan, kus tegutseb kuulus detektiiv Nero Wolfe. Wolfe palgatakse otsima kadunud inimest, kes ilmub peatselt välja, aga uue nimega, ning süüdimõistetuna mõrvas.

Nero Wolf koos Archie'ga uurivad noore pärijanna mõrva, aga lugu ei ole nii must-valge, kui esialgu paistab. Loo allhoovuseks on inimõigused.