Ameerika ühe tuntuma kriminaalromaaniautori Rex Todhunter Stouti (sünd. 1886) esimeses romaanis otsivad mõrvarit ekstsentriline eradetektiiv Nero Wolfe ja tema sekretär Archie Goodwin. Teises esineb vähem tuntud eradetektiiv Tecumseh Fox, kes aga saab oma ülesannetega niisama edukalt hakkama.

"Teises ülestunnistuses" jõuab külm sõda Nero Wolfe'i majja ning muutub seal õige kuumaks. Jõukas ja nimekas tööstur palkab Wolfe'i kahtlustatavat kommunisti paljastama ning kõigest paar päeva hiljem tulistatakse Wolfe'ile hoiatuseks puruks tema orhideekasvuhoone. 

Wolfe ei võta mõistagi hoiatust kuulda, ehkki see tuleb ainsalt inimeselt maailmas, keda ta üldse kardab. Kui uhkus ei luba toimida arukalt, tulebki võtta arutu ülesanne ning näidata koht korraga kätte nii kapitalistidele, kommunistidele, mõrvarile kui ka kuritegelikule geeniusele. Ja kui ollakse Nero Wolfe, saab see mõistagi ka tehtud.

Nero Wolf koos Archie'ga uurivad noore pärijanna mõrva, aga lugu ei ole nii must-valge, kui esialgu paistab. Loo allhoovuseks on inimõigused.

Mida teha, kui keerulise kuriteo uurimisel faktid räägivad üksteisele vastu ning juurdlus ähvardab ummikusse joosta? Vilunud kriminalistile tuleb siis appi omadus, mis eristab kunstnikku käsitöölisest – intuitsioon. Ka selles romaanis mängib olulist rolli meisterdetektiiv Nero Wolfe’i vaist, mis ütleb talle eksimatult, kes kahtlusalustest on süüdlane. Ent kuidas küll tema süüd tõestada, kui juurdlusandmed seda ei kinnita?