Kinkeraamatud

Ülevaade bulgaaria tänapäeva huumorist ja satiirist. PINGE Luud rääkis pärast põrandapesemist kaltsule: "Ma olen naerust lõhki minemas. See roomaja, see tolmuimeja rääkis, et on armunud seinakontaktisse." "Ha-ha-haa!" itsitas põrandalapp. "Ka mina oleksin sinusse armunud, kui sa mulle kahesaja kahekümne voldist pinget pakuksid." VANA HEA AEG Üks tuhatoos ütles teisele: "Oi jah, see oli ilus aeg, vana hea aeg, kui inimesed endale tuhka pähe raputasid!"

Ajast ja sellega kaasnevatest muutumistest, meheks kasvamisest ning oma kogemustest teekonnal nimega ELU, räägivad siin raamatus 25 erinevas vanuses meest. Kuidas endale antud aega väärikalt ja tähendusrikkalt kasutada, nii et elu mõõdupuuks saaks rõõm ja sügav rahulolu elust endast ning maha jääks jäljed, mille üle uhke olla? Mis on meestele elus tähtis? Mis neid hoiab, mis neid kannab, mis nende hinge puudutab ja mis neid hirmutab? Kuidas olla päris, nii mehena, isana kui vanaisana oma tugevuses kui nõrkuses? Kas mehed tohivad nutta, mida nad naistelt ootavad ja vajavad ning mis on pika ja rahuldustpakkuva suhte toimimise alustalad? Miks mehed ei taha ennast avada ja mida on elukogenumal mehel öelda noorematele, alles oma teed alustavatele mehepoegadele? Nende ja paljude teiste elutähtsate teemade üle mõtiskledes jagasid mehed sügavalt ja siiralt, mis nende hingesoppides on aja jooksul toimunud. Meeste lood on tunnistuseks hingesügavusest, rahu ja sihikindlusega oma raja kõndimisest, märgates teekonda ja kogudes tarkust elu ja armastuse kohta. Eeskujul on alati varem või hiljem elumuutev mõju. Selle raamatu üks suur väärtus on kinnitus, et maailma muutmine algab alati iseendast. Seda raamatut võiks lugeda igas vanuses mehed, et tunda toetust, samastumist ja mõistmist. Ka nooremad mehed, kellel vanemate meeste elutarkusest võiks eluteel ennetavalt abi olla. Kuid kindlasti võiksid seda raamatut lugeda ka kõik naised. See annab võimaluse paremini mõista, millised on need mehed, kes meie kõrval eluteed käivad. Aeg annab ja võtab ning kahtlemata muudab meid, nii mehi kui naisi, kuid inimeseks olemise ja jäämise põhiväärtused ei muutu. Meile kõigile on antud oma aeg, kogemused ning katsumused, kuid me kõik oleme lihtsalt inimesed, kes soovivad olenemata soost sarnaseid asju. Mõistmist, hoolimist ja armastust just sellistena, nagu me päriselt oleme. Raamatu kujundas Kaire Guthan

Praegusel heitlikul ajal on tervistav pöörata tähelepanu vaimsetele väärtustele, mis aitavad meil pead püsti hoida ja argielu raskustest kõrgemale tõusta.

Valik luulet ja kauneid kunstikujundeid armumisest ja armastusest.

Nii nagu looduse aastaringis, on ka siin tärkamist, õitsemist, viljumist ja ühe teekonna ilusnukrat lõpetatust. Ühtaegu tugev ja habras, ilus ja valus, vahe kui välgunool, õrn nagu liblikatiiva värelus, väärtustab „Armastuse aastaring” meie loomuomast soovi armastada ja olla armastatud. Need lood on kantud ürgsest tarkusest, et armastaja on ennekõike andja ja tänulikkus südame särav teejuht. Sügavalt naiselik, aus, avameelne ja inspireeriv teekond. – Heidi Raba, kirjanik ja luuletaja *** Tõsi, ühest küljest räägib see raamat ühe naise ja mehe loo. Aga palju enam räägib ta armastusest endast – jõust, mis ei kao ega haihtu, vaid on alati meiega, ükskõik mis ei juhtuks, kui vaid valime sedasi mõelda ja tunda. Kui usaldame. Need lood on pühendatud kõigile, kes usuvad armastuse energia tervendavasse jõusse. Ja kõigile, kes veel ei usu, aga kelle hinged ometi teavad. – Ursula Zimmermann

Kirg, igatsus, armusuhte lõpp või vastamata armastuse meeleheide on sageli saanud ajendiks palavatele ja pahatihti ettevaatamatutele kirjadele. Virginia Woolf, George Sand, Emily Dickinson, Marina Tsvetajeva, keisrinna Aleksandra, Simone de Beauvoir, Anais Nin ja paljud teised rohkem või vähem tuntud naised on kõik kirjutanud hinnatavaid ja omanäolisi armastuskirju.

Selles raamatus toodud valik pakub lugejale avaramaid tõlgendusvõimalusi kui andide toomine üksnes romantilise ja seksuaalse armastuse altarile. Või kes saakski väita, et Colette'i armastus Marguerite Moreno vastu, mis pidas vastu viiskümmend neli aastat, oli ainult kahvatu vari selle kõrval, mida tundis kuulus abielupaar Josephine ja Napoleon?

Õhtu New Yorgis. Pilvelõhkuja ees lebab aknast välja kukkunud mehe surnukeha.
Kohale saabub politsei. Dokumentide järgi selgub, et kadunuke on vene turist.
Samuti tuvastatakse, et mees kukkus alla kuuekümnendalt korruselt. Ametimehed sõidavad liftiga üles.
Sisenevad korterisse.
"Kas siit kukkus alla meesterahvas?" küsitakse.
"Siit," vastab blond daam, kes tõmbab peent sigaretti.
"Ja kuidas see juhtus?"
Daam pajatab: "See oli nii. Mina, nagu meil kombeks tutvusin temaga lennujaamas ja kutsusin ta enda poole. Tema, nagu neil kombeks, tegi ettepaneku astuda enne kusagilt läbi ja juua üks naps. Läksime poodi.
Mina, nagu meil kombeks, tegin ettepaneku osta pudel viskit ja kaks pudelit soodavett. Tama, nagu neil kombeks, ostis kaks pudelit vodkat ja pudeli portveini.
Tulime siia minu poole. Mina nagu meil kombeks, rüüpasin nelikümmend grammi. Tema, nagu neil kombeks, jõi kõik pudelid tilgatumalt tühjaks.
Seejärel. nagu meil kombeks, tegin ma ettepaneku voodisse minna. Tema, nagu neil kombeks, tahtis poodi minna ja veel joodavat osta. Siis aga tuli koju mu abikaasa.
Mina, nagu meil kombeks, tahtsin külalist talle tutvustada, aga tema, nagu neil kombeks..."

Mis "neil" kombeks on, loe sellestsamusest raamatust.

Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.

Koomiksisari Pesakond sündis 1994. a. mais ja ilmus esimest korda 5. juulil 1994 ajalehes "Post". Raamatus "ePesakond" on 2000. aastast ainult Jippi.ee internetiportaalis ilmunud koomiksid.

Teda lihtsalt nagu ei saaks olemas olla, aga siiski... Veel tänagi kohtate teda, kui vaatate peeglisse.

Juba 10. osana jätkub poissmees Ernie, tema koleda pruudi Doris Husselmeyeri, bisnisigeeniuse onu Sidi, vinnilise Arnoldi ning teiste selle kogumiku kreiside kodanike seiklus.

Koomiksikogumiku üheteistkümnes osa pakub võimalust naerda enda ja maailma üle. Poismees Erniest, tema koledast pruudist Doris Husselmeyerist, ärigeenius onu Sidist, vinnilisest Arnoldist ning teistest sama veidratest kodanikest pajatav koomiks on kaugelt kõige kreisim omasugune, mida siinmail võimalik jälgida.

Uues raamatus elu keeb - Effie omandab uusi kokandusnippe, onu Sid on endiselt ärigeenius, Arnoldist saab Ida-Blonosia kroonprints, doktor Pork laiendab oma praksist ning teda aitab tema ämm, lahendatakse abieluprobleeme, Spencer õpib elu, onu Sid jahib Arnoldiga vana tampijat (legendaarne Bayonne´i metsik tapjapõder) ja muud ja muud ja muud.

Raamat räägib meestest. Saate teada millised on nende suured saladused, miks nad käituvad nii, nagu nad käituvad, millest nad räägivad, mida nad öelduga tegelikult mõtlevad, kuidas mehi omavahel võrrelda, kuidas neid treenida ja taltsutada ning kuidas neile mõjukalt kätte maksta.

Kui arvate, et finantsvabaduse teekonnal alustamiseks peab omadega enne kuhugi jõudma või mingitele tingimustele vastama, siis eksite. Säästmist pole mõtet alustada siis, kui teenite rohkem raha, ega siis, kui olete vanem, ega homme või kahe nädala või aasta pärast.

Raamatu autor Grant Sabatier alustas 2,26 dollariga arvelduskontol ja 1 sendiga säästukontol. Viis aastat hiljem oli tema puhasväärtus üle miljoni dollari: "Ma ei võitnud loteriiga ega saanud mingit ootamatut pärandust. Ma ei saanud rikkaks mõne uue äpi abil, mille oleksin Google’ile miljardi dollari eest maha müünud. Ma ei sahkerdanud maffia heaks ega röövinud ühtegi panka. Ma lihtsalt õppisin kõike, mida sain, seadsin kahtluse alla kõik raha kohta käivad populaarsed nõuanded, millega kokku puutusin, ja maksimeerisin oma aja väärtust isikliku rahanduse, ettevõtluse ja investeerimise kombinatsiooni abil. Need on kolm asja, mida absoluutselt igaüks, isegi kui tal on pangas ainult 2,26 dollarit ja puuduvad turustamisoskused, saab õppida iseseisvalt tegema."

Sabatier jagab lugejatega täpset raamistikku ja konkreetseid samme, millega ta ise enda eesmärkideni jõudis. Kõige keskmes on küsimus: kuidas teenida võimalikult palju raja võimalikult lühikese ajaga? Ta näitab, miks ei ole eelarve tegelikult vajalik, kuidas aidata ennast rahahalduri palkamise asemel ise, miks ei ole alati otstarbekas jälgida toodete kilohinda või kuidas saab nii, et käite ikkagi sõpradega väljas või haarate kinni viimase hetke reisipakkumistest.

Plaan on lihtne: samm: 

1. samm: arvutage välja oma number.

2. samm: arvutage välja, kus te täna olete.

3. samm: muutke radikaalselt oma mõtlemist rahast.

4. samm: lõpetage eelarve koostamine ja keskenduge sellele, mis mõjutab teie säästmist kõige rohkem.

5. samm: kasutage ära oma „üheksast viieni“ tööd.

6. samm: hakake tegelema mõne kasumliku kõrvaltegevusega ja mitmekesistage oma sissetulekuvooge.

7. samm: investeerige nii palju raha nii vara ja sageli kui võimalik.

Rahaasjad ei pea olema keerulised ega eelda finantsharidust, tuleb lihtsalt olla meelekindel ja alustada kohe. Ärge magage maha väärtuslikke hetki oma perega, avastage maailma ja otsustage ise oma elu üle.

“From Estonia with love” on pilguheit Eesti aja- ja kultuuriloosse, loodusesse ja eestlase meelelaadi. Ingliskeelsed jutud ja lummavalt kaunid loodusfotod toovad põhjamaise väikse maa, mis on seestpoolt kordades suurem, kui väljastpoolt paistab, külalisele lähemale. Ja loodetavasti panevad teda ka armastama. Vähemasti nii on raamatu autorid seda mõelnud.

Ikka – armastusega Eestist.

Raamat on inglise keeles.

Kogumik omaette mõisteks kujunenud Gabrovo nalju ja anektoote, milles gabrovlane naerab muheldes või laginal iseenda üle, mis aga ühtlasi tõstavad esile gabrovlaste nutikust.

Nalja- ja pilkepilte aastaist 1968-1974

Miks naerab inglane iga nalja peale kolm korda? Erkki Kõlu ja Peeter Tulviste koostatud valimikus Inglise naljadest saab ettekujutuse sellest, miks, mille üle üldse ja kuidas inglane naerab. Ja Eesti lugejal on ka garanteeritult väga lõbus.

Eesti NSV karikaturistide looming on viimasel ajal pälvinud nii üleliidulist kui ka rahvusvahelist tunnustust. Käesolevasse kogumikku on koondatud nende viimaste aastate loomingu paremik. Tekst eesti, vene, inglise, saksa ja soome keeles.

 

Esindatud karikaturistid:

• Jüri Aljak
• Heiki Ernits
• Hillar Heinsalu
• Hugo Hiibus
• Toomas Kall
• Olimar Kallas
• Ants Kasesalu
• Kalju Kurepõld
• Mati Kütt
• Rein Lauks
• Hillar Mets
  Roman Ohlau
• Andrus Peegel 
• Juss Piho
  Heino Prunsvelt
  Kaja Põder (Saar)
• Priit Pärn
  Voldemar Reiter
• Elle Tikerpäe
• Eduard Tüür
  Olavi Vaher
  Riho Unt 
  Kuulo Vahter 
  Heinrich Valk
  Edgar Valter
• Aarne Vasar
  Hardi Volmer
• Kurti Vool

Konrad Lorenz kirjutas köitva raamatu sellest, kuidas inimene sattus koerale. Edgar Valter joonistas raamatu, kuidas koer sattus inimesele. Nende kaante vahelt läheb Ramses oma koeratempudega maailma vallutama. Mitte murdjana, anastajana või pealehaukujana, vaid tundeerksa vembumehena. Ramsesi nali on hea nali, – parandab tuju ja alandab vererõhku.

Autor on omal ajal Jänkimehe nime all populaarsust kogunud teravapilgulise vestekirjanikuna j andeka dramaturgina. Käesolev väljaanne esitab Tammlaane mahukast publitsistlikust loomingust väikese valiku, milles pearõhk on pandud Jänkimehe vesteloomingule, satiirilistele ja humoristlikele paladele. Kompaktsust taotledes tuuakse üksikud palad kärbitult, keelt on ühtlustatud ja ajakohasemaks kohandatud.

Selles ülinaljakas, enam kui 150 lugu sisaldavas kogumikus räägib töökohahuumori kuningas ja ülipopulaarse koomiksisarja "Dilbert" autor Scott Adams poliitikast, religioonist, kohtingutest, dieedist, aluspesust, autolaulikutest, kinnisvarast Kuul ja paljust muust. Muuhulgas viib autor meid "Dilberti" koomiksi kulisside taha, näidates mitmeid koomikseid, mida nende esialgsel kujul avaldada ei lubatud.

Raamatus on üht-teist lõbusat nii jõuluvanale ette lugemiseks kui niisama lugemiseks.

Valimikus jagavad oma elutarkust maailma suured mõtlejad – filosoofid ja psühholoogid, kirjanikud, kunstnikud ja muusikud, ettevõtjad, poliitikud ja eduteoreetikud. Valimikus toodud sententsite autorite hulgas on George Bernard Shaw, Benjamin Franklin, Dale Carnegie, Abraham Lincoln, Francis Bacon, Napoleon Hill, Johann Wolfgang von Goethe, Theodore Roosevelt, Winston Churchill, Henry Ford ja paljud teised. Suurmeeste mõttetarkused juhatavad lugeja inimelu olulistesse valdkondadesse – väärtustama teadmisi ja kogemusi, arutlema aususe, õigluse ja sihikindluse üle, tunnetama headuse, armastuse, usalduse ja sõpruse tähtsust.

 

Põhjalik uurimus Kadrioru lossi ajaloost alates Peeter I ajast kuni tänapäevani. Raamat pöörab pilgu traditsioonilise vormikeskse arhitektuuriajaloo juurest lossi poliitilisele ja sotsiaalsele kontekstile. Lossilt kui ehitiselt, füüsiliselt objektilt, on rõhk nihkunud tema kasutamisele ja sellele, kuidas erinevate valdajate ajal on palees lavastatud riiklikke representatsioone ja rahvuslikke identiteete. Raamat pakub värskeid vaatenurki ja uusi fakte Kadrioru kaugemast ja lähemast minevikust ning sisaldab rikkalikult pildimaterjali Eesti, Venemaa ja Itaalia kunsti- ja fotokogudest, millest suur osa avaldatakse esmakordselt.

Nalja- ja pilkelugusid. Tegemist on eesti ilukirjanduslike humoreskidega.

Töökad ja toredad naised väärivad aeg-ajalt tänuks väikest kinki. Lilled närtsivad, šokolaad teeb nad paksuks ja pesu on kindlasti vale mõõtu. Kuid see väike tsitaadikogu naiste kiituseks ei koltu ega vanane ning on alati paras. See on ideaalne kingitus kõige tähtsamale inimesele iga mehe elus.

"Kallis vari, kallis valgus" on ühest küljest album, mis võtab kokku Kõuhkna tööde paremiku, teisest küljest on see kunstnikuraamat, mis avab autori ilmavaadet, arengukaart ning võtab kokku ühe ajastu kunsti- ja kunstniku elus. Neid elusid käsitleb raamatus pikem intervjuu (küsis Lisete Velt), mis püüab seostada nii teose kui autori sisemise ja avaliku sfääri. Huvitava rakursi alt kirjutas raamatusse mõtiskluse Kõuhkna kunstikuraatorist õde Liisi Kõuhkna, kes andis tervikule biograafilise mõõtme. Teose on kujundanud kunstnik ja Kõuhkna hea kolleeg Merike Tamm. Ning raamatu lõpuosast saame lugeda Kõuhkna tööde tõlgendusi meeshäälelt, Joonas Hellermalt. Et Kõuhkna on tuntud ka välismaal, saab kõiki tekste lugeda raamatus nii eesti kui inglise keeles. Vilen Künnapu Anna Kõuhknast (Sirp, 18.09.2020): "Kunstniku maalid on rõõmsameelsed, dekoratiivsed, puhastes pastelsetes toonides ja üsna moekad. Ta manifesteerib naise maailma. Mulle on antud luba naise eest kõneleda, ütleb ta. Paralleele võib tuua art nouveau ja art deco esteetikaga. Talle meeldivad Klimt, Paul Gauguin ja loomulikult meie Aili Vint ning Malle Leis. Viimaseid nimetab ta jumalateks. Tema piltidel on tugev struktuur, seal näeb geomeetriat ja koguni omaleiutatud kubismi. Vanaisade ja vanaemade kunst on seal transformeerunud õrnaks ja peenetundeliseks vibratsiooniks, vabaks hingeseisundiks. Kõuhknal on oma stiil. Tundub, et see on noore kunstniku kohta isegi liiga täiuslik."

Valik Avo Paistiku ühiskonnakriitilisi karikatuure

Kassid ei jäta haisvaid sokke igale poole laiali. Nad ei nurise kunagi, et sa kaalud liiga palju. Neile meeldib öö otsa kaisus olla. Nad ei vaata telekast spordisaateid. Nad on usaldusväärsemad kui mehed, neil pole kunagi midagi muud plaanis ja nad tegelevad vähem iseendaga (nad ei räägi iseendast). Kassid on korralikumad, ustavamad, südamlikumad kui mehed ja käivad sulle vähem närvidele. Ja nendega on palju kergem koos elada. Ühendades ülinaljakad karikatuurid tabavate ja teravmeelsete üherealiste kommentaaridega, näitab Beverly Guhl, miks naised peaksid kõhklematult just kassi valima, kui nad otsivad endale armastavat, kriitikameeleta ja truud kaaslast.

Eesti vanasõnade põlislaas on rikas ja üllatav nagu elu ise. Sellest võimsast metsast on folkloristid Piret Voolaid ja Risto Järv ning kirjanik Loone Ots valinud 1111 tuntumat tarkusetera. Pea iga olukorra või nähtuse kohta on siit raamatust vanasõna võtta. Kes otsib, see leiab. Vanasõnade tarkus on kandunud põlvest põlve. Ka 21. sajandil on see ikka veel asjaks ja abiks. Vanade tekstide kõrvale sünnib pidevalt uusi – kindel tõend vanasõnade elujõust. Esivanemate praktilise nutikuse kõrval vaimustab ka ütluste imeline sõnaseade, nõtke ja just naelapea pihta tabav eesti keel. Rahvatarkuste juurde lisatud selgitused pärinevad nii arhiivi teadetest kui ka koostajate kogemustest. Sõltuvalt olukorrast on vanasõna alati õige. Kuidas metsa hüüad, nõnda vastu kostab.

See raamat ei ole leinast, surmast ega suremisest. See on raamat elu ja armastuse sügavusest, mis jääb sünni ning surma vahele. Kui inimene siia ilma sünnib, valatakse ta üle rõõmu ja armastusega. Elu jooksul muutub armastus liiga enesestmõistetavaks ja unustatakse. Oma lähedase elust lahkumise ajal leitakse unustatud armastus enda südamest jälle üles, kuid sellele langeb juba ees ootava leina vari. Mida vähemaks jääb elupäevi, seda ahnemalt püütakse ajast kinni hoida ning seda avatumaks ja avaramaks muutuvad hinged. Raamatu autor Inna Narro on kliiniline psühholoog, kelle igapäevane töö on seotud surma, leina ning erinevate haigustega, millest valdava osa moodustavad pahaloomulised kasvajad. Hiiul töötatud aastad on aidanud tal mõista armastuses avalduvat imet. Elu ja surma piirimaile sattunud inimeste lood on olnud tema jaoks just sellised vaimsed õppetunnid, milles avalduv tarkus on piisavalt väärtuslik selleks, et seda lugejatega jagada.

Vahvas kinkeraamatus saavad sõna koerad ja koeraomanikud. Läbi tähelepanekute selgub muu hulgas, miks koerad hauguvad, miks nad oleksid halvad kaardimängijad, mida nad oma omanikest mõtlevad ja miks nad tööl ei pea käima. Raamatus olevatel värvifotodel on modellidena kasutatud Eesti koeri.

Ratta vahetamine. Lihtsamad torutööd. Kuidas praadi lõigata. Heimlichi võte. Mida teha, kui daam minestab.

Olgu see suur või väike, meeldigu see meile või mitte, aga ta on olemas... Perekond, ma mõtlen. Enamik meist on sunnitud oma sugulasi taluma, koguni nendega ühe katuse all elama -- vähemasti esimesed 16 kurnavat eluaastat. Aga ära heida meelt: abi on lähedal. "Kuidas sugulastega hakkama saada" õpetab sulle, kuidas toime tulla noorema venna tülgastavate kommetega, vanaema küpsetatud kapsapirukatega, pulmade, varrude ja paljude teiste perekondlike üritustega, sugulastega, keda sa tunned (ja mõnikord kunagi varem näinud ei ole). Perekonnaelu pole enam kunagi sama mis varem!

Ajakirja Eesti Naine endise ajakirjaniku Evelin Kivimaa teos "Kuidas Tom Tomat läks Viktoria juurde". 22 armastuslugu koosneb lühivormis tekstidest, mis käsitlevad armastuse teemat erinevatest vaatenurkadest. Kogumikus esinevad lood varieeruvad tonaalsuselt ja ülesehituselt, hõlmates nii poeetilisi fragmente, realistlikke miniatuure kui ka mängulisi kujundeid. Armastus ei ole kujutatud idealiseeritult, vaid seostatuna igapäevaste olukordade, kõhkluste, ootuste ja läbikukkumistega. 

Pealkirjatekst, mille tegelased on Tom Tomat ja Viktoria, viitab stiliseeritud või sümbolistlikule võttele, mida leidub ka mitmes teises loos. Tegelased ei ole alati nimelised ega selgelt määratletavad, rõhk on pigem emotsionaalsel seisundil ja inimsuhete dünaamikal. Autor kasutab vahelduva pikkusega lõike, lühikesi dialooge ja sisemonolooge, millega luuakse kiire vahetus olukorra ja tunde vahel. Kogumik ei paku armastuse tervikpilti, vaid mitmekesist vaatluspinda, kus iga lugu toimib iseseisva peegelduse või hetkelise peatusena. Tekstid ei püüdle kokkuvõtlikkuse ega õpetlikkuse poole, vaid jäävad avatuks mitmetimõistmisele.