.png)
Agatha Christie
Cora Lansquenet oli alati taktitu olnud... ja tema hästikasvatatud perekond eelistas jätta tähele panemata märkuse, mille ta tegi oma venna Richardi matusel: "Ta ju mõrvati, eks ole?" Neile meenus see järgmisel päeval, kui Cora leiti kirvega tapetuna... ja mitu päeva hiljem, kui keegi saatis Cora seltsilisele tüki arseeenikuga mürgitatud pulmakooki... Aga selleks ajaks oli perekonna advokaat kutsunud kohale Hercule Poirot'...
Vana mees põdes diabeeti. Talle tuli iga päev insuliini süstida. Seda tehti seni, kuni keegi asendas insuliini esedriiniga. Iga majaline võis seda teha. Igaühel leidus selleks motiiv. Vana mees oli ääretult rikas ja tal oli veetlev naine. Muidugi pole ilu kuritegu. Aga naine oli oma abikaasast viiskümmend aastat noorem - ning ta armastas teist meest!
Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.
Muinasjutulises Lähis-Idas, kõrbes, kus kunagi õitses Babülon, teostab väljakaevamisi arheoloogiline ekspeditsioon... Ekspeditsiooni koosseisu kuulub imeilus naine, kel on mõistatuslik minevik... See naine mõrvatakse... Kõik märgid näitavad, et mõrvar pärineb selle naise minevikust ning ka seda, et mõrvamine on tal harjumuslik...Lahenduse peab leidma Hercule Poirot... Kes selle ka leiab... Õigemini leiab ta lahendused mitmele kuriteole...
Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...
Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?” Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
Sir George ja leedi Stubbs organiseerivad oma valdustes külapeo, mis peaks kujunema meeldejäävamaks kui tavalised peod. Nimelt on tuntud kriminaalromaanide autor Ariadne Oliver lubanud korraldada Mõrvajahi. Kõik organiseeritakse piinliku täpsusega, kuid Ariadne Oliveri närib kahtlus, et midagi on valesti. Ta ei suuda paraku mõista, mis see on. Meeleheitel helistab ta oma vanale sõbrale Hercule Poirot´le ja palub abi.
Hercule Poirot' lugu. Ta mõttelõng katkes ... Vaimusilma eest jooksid läbi nädalalõpu sündmused ... See kõik tegi teda kuidagi rahutuks ... Miss Arundell püüdis häirivaid mõtteid peast välja tõrjuda, kuid sellest polnud kasu. Ta kergitas end küünarnuki najale ja vaatas kella öölambi valgel, mis väikesel alustassil alati põles. Naine libises varjuna oma toast välja koridori, kus oli väike elektripirn kogu ööks põlema jäetud. Jõudes trepiotsa, sirutas ta käe käsipuu järele välja ning komistas siis mingil seletamatul põhjusel. Ta püüdis tasakaalu tagasi saada, kuid see ei läinud korda ning naine lendas ülepeakaela trepist alla. Kukkumise müra ja tema karjatus ehmatasid magava maja virgeks. Uksed avanesid, tuled süttisid.
Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast? Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine. Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.
Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid. Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence. LOOD KOGUMIKUS Sissejuhatus: Püssimees Market Basingi saladus Kadunud daami juhtum Surmataim Kuidas kasvab teie aed? Luigelaul Miss Marple jutustab ühe loo Sinise vaasi mõistatus Juveelirööv Grand Metropolitanis Kullakangid Peaaegu nagu koer Tütarlaps rongis Greenshaw’ Narrus
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
