Krimi ja põnevus
Poola kirjaniku Stanislaw Lemi (sünd. 1921) kaks ulmeromaani. Romaan "Solaris" on pühendatud inimeste kohtumisele Maast erineva mõistusliku eluvormiga. Romaani "Eeden" tegelased satuvad tähelaeva avarii järel Eedeni-nimelisele planeedile, kus nad kohtuvad mõistuslike olevustega. Inimestele on nende olevuste elu mõistmatu. See viib kokkupõrkeni...
"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia.
Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused.
Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne)
Lõik raamatust:
August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...
Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.
Maia on aastaid meeste tähelepanu nautinud, kuid püsivat armastust pole ta leidnud. Ta töötab väikeses alevikus õpetajana ning kasvatab erksaloomulist tütart. Naise üksluine elu võtab jahmatava pöörde, kui tema klassi saabub uus õpilane, poiss nimega Artur. Poiss toob Maiale uuesti meelde nooruspõlves läbielatud tragöödia: tema peigmees uppus aleviku läheduses asuvasse järve, mille kohta räägitakse õõvastavaid legende. Naine hakkab kahtlustama, et Artur on otseselt seotud viimastel aastatel toimunud vägivaldsete mõrvadega ning järgmine ohver võib olla juba Maia ise. „Seal, kus näkid laulavad” on psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele ja ühiskonnale.
Romaan võitis kirjanduskonkursil Bestseller 2015 esikoha ilukirjanduse žanris. Žürii pidas seda konkursi kõige põnevamaks raamatuks. See haarab sind nii endasse, et sul pole võimalik seda enne käest panna, kui hommik koidab ja viimane lehekülg läbi saab.
on Arthur Conan Doyle’i jutustuste kogumik, kus kriminaalseid juhtumeid uurivad detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Jutustused kogumikus: „Tühja maja mõistatus“, „Norwoodi ehitusmeistri mõistatus“, „Kriipsukujukeste mõistatus“, „Üksildase jalgratturi mõistatus“, „Priory kooli mõistatus“, „Musta Peetri mõistatus“, „Charles Augustus Milvertoni mõistatus“, „Kuue Napoleoni mõistatus“, „Kolme üliõpilase mõistatus“, „Kuldsete näpitsprillide mõistatus“, „Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus“, „Abbey Grange'i mõistatus“, „Teise laigu mõistatus“.
„Sherlock Holmesi memuaarid“ on Arthur Conan Doyle’i üheteistkümnest jutustusest koosnev kogumik, milles kriminaalseid juhtumeid uurivad ja lahendavad detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Jutustused kogumikus: „Hõbelauk“, „Kollane nägu“, „Maaklerikontori ametnik“, „Gloria Scott“, „Musgrave’i rituaal“, „Reigate’i mõistatus“, „Vigane mees“, „Laevastikuleping“, „Kodune patsient“, „Kreeka keele tõlk“, „Viimane juhtum“.
Ühel 1991. aasta jäisel talvepäeval triivib Lõuna-Rootsi rannikule kummiparv, milles on kahe mehe surnukehad. Üsna varsti selgitab Ystadi politsei välja, et mehi on ennem surma piinatud.
Juhtumi delikaatsuse tõttu kutsutakse nõupidamisele ka tõreda loomuga sinisukk Brigitta Törn välisministeeriumist, kes komissar Kurt Wallanderi meelest räägib vaid ümmargust juttu nagu poliitikuile omane. Hoopis teistsugune inimene on aga lätlane major Liepa, kes peab lugu heast viskist ja armastab filosofeerida.
Surnud mehed olevat olnud vene päritolu kurjategijad ja asja uurimine antakse üle Läti politseile. Kurt Wallander peab samuti Riiga sõitma. Alles seal selgub Wallanderile, et mõrvade taga peituva salaliidu mahitusel on ka tema kahtlustavate nimekirja sattunud...
Diana Jackman on nooruses oma isa ja vanaonu, mikmakite indiaanihõimu šamaani ehk puoini kõrval õppinud metsas vabalt liikuma ja nägema maailma, mis paljudele nähtamatuks jääb. Kuid ravitsejate ja küttide suguvõsast pärinev jäljekütt on nüüd linnastunud naine, kelle abielu on purunenud ja kes on peitnud oma mineviku pooltõdede ja vaikuse müüri taha.Kaheksa jahimeest on kogunenud kaugesse Kanadasse tohutule maavaldusele, et jahtida lumises laanes hirvi. Nende seas on ka Diana Jackman, keda esivanemate veri otsekui sunni jahti pidama. Eemal moodsa maailma klaustrofoobiast, loodab ta lahendada oma minevikuprobleemid ja end uuesti leida.Kuid keegi jälgib kogunenud jahilisi -- mingi meeletu ja vägivaldne loodusjõud, mis end Kanada talves varjab. Ja jahipidajatest saavad saakloomad -- kiire, halastamatu ja erakordselt tõhus tapja jälitab, ründab ja tapab neid, ilmudes eikuskilt ja kadudes jäljetult. Diana Jackman teab, et ellujäämiseks peab ta meenutama oma isa õpetusi ja ise oma jahtijat jahtima.
Edgar Wallace, see muhe mees pika inglise piibuga, oli üks XX sajandi viljakamaid ja loetavamaid kirjanikke. Tema seiklusrohkeid romaane on tõlgitud kõigisse keeltesse, sageli dramatiseeritud ja filmitud. Ka nende uusväljaanded kaovad ruttu müügilt.
Akna kõrval oli pikk siidist eesriidenöör. Ta tõmbas tooli lähedale, astus hääletult sellele ja lõikas nööri kaunis kõrgelt ära. Sama hääeltult astus ta maha. Tal oli kolm minutit aega oma tööks. Kolme minuti pärast on ta jälle oma külaliste juures, vabandades oma õe puudumist, sel ajal kui see kaunis olend „enesetapmise kalduvustega“ ripuks lõdvalt ... Ta vaatas ümber, otsides sobivat konksu, ja leidis ukse tagant varna, mis kandis ta raskuse. See oleks õige koht. Kiiresti tegi ta silmuse nööri ühte otsa ja hoidis seda selja taga.
Põnev sündmustik viib meid koos Inglise julgeolekutöötaja Nayland Smithi ja ta sõbra, doktor Petriega kummalise ja salapärase kurja geeniuse doktor Fu Manchu kannule. Hiinlasel on täita maailmavallutamise missioon ning selle nimel ei põrka ta millegi ees tagasi. Nayland Smith püüab ta kuritegusid ära hoida, kuid alati see ei õnnestu.
Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu „Miljard aastat enne maailmalõppu“ ja „Väljasõit rohelisse“ käsitlevad mõlemad, kuigi erinevast aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. „Väljasõit rohelisse“ on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979. aastal valminud kultusfilmile „Stalker“.
Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...
„Kummitused kloostris“: pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga.
„Lakksirm“: aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest.
Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.
Põlise ja rikka Cautleyde suguvõsa liikmed on omapärased inimesed, et mitte öelda veidrikud. Nende tugevaks küljeks on ühtehoidmine raskustes ja ohtudes, aga nõrkused on igaühel neist isesugused. Kui juba mitmes Cautley oma perekonnamõisas tavatul moel surma saab, siis hakkab kohalik politsei kahtlustama, et tegemist on mõrvadega. Kuid kurjategijat ei suudeta tabada enne, kui appi on kutsutud meisterdetektiiv Scotland Yardist.
Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.
Taani saatkonna töötaja Moskvas Jack Andersen asub eraviisiliselt uurima kahe naise, saatkonna sekretäri Sonja ja temaga millegipärast ühes korteris tapetud venelanna Vera mõrva tagamaid. Kuigi ümberlükkamatud süütõendid viitavad selgelt enesetapu juhtumile ja ametlik uurimine lõpetatakse kiiresti, tahab Jack Andersen leida seoseid vene prostituudi ja Sonja vahel.
Seepärast tutvub ta Veera õe Lilliga – lauljannaga hotelli Praga restoranist. Nende vahel tekib muidugimõista armulugu ja kõik näib hästi minevat, kuni Jack Andersenile esitatakse süüdistus saadiku ebaväärika käitumise eest ja ta peab lahkuma riigist kolme päeva jooksul...
Ühest Kesk-Soome jõest leitakse teismelise tüdruku surnukeha. Tema surma põhjust ei õnnestugi välja selgitada. Räägitakse küll õnnetusest, küll enesetapust, aga jutud liiguvad ja leidub ka neid, kes ei usu kumbagi seletust. Kolmkümmend aastat hiljem huvitub loost äsja töö kaotanud netiajakirjanik Saana ja väikelinna rahu on rikutud. Ka Saana ise tunneb, et linna vaikse pealispinna all luurab midagi tumedat. Ja keegi hoiab tal silma peal. Samal ajal leitakse Helsingist kroonikujulise põletusmärgiga surnukeha ja juhtumi uurimine tehakse ülesandeks kriminaalkomissar Jan Leino töörühmale. Jani elus on rasked ajad, aga oma tööd ta tunneb. Sellest hoolimata tammub uurimine paigal ja Jan pelgab, et krooniga laipu tuleb juurde. Kuidas on omavahel seotud too ammune surmajuhtum ja värske mõrv? Kas Saana ja Jani uurimisteed ristuvad? Kes on salapärased kuningad? Pinev teekond vastusteni on Elina Backmani debüütromaani selgrooks, taustameeleolu loovad suvise Soome maastikud, vana mõis jõe kaldal ja paljulubavad inimsuhted.
Kriminaalromaani žanri ühe väljapaistvama esindaja kaks teost, mis köidavad lugejat pidevalt kasvava pinge ja ootamatute, kuid seejuures loogiliste ning ainuvõimalikena tunduvate lahendustega.
See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi."
Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi
Kes oskaks luureagentide ohtlikku, kuid seda huvitavamat tegevust paremini kirjeldada kui John le Carré, kes Briti Välisministeeriumis töötades külma sõja aegsete luureoperatsioonide kavandamisega üsna lähedalt kokku puutus. Tema spiooniromaanid pole pelk fantaasiamäng, vaid killuke ehedat, karmi elu.
Käesolevas romaanis seisab Kay Scarpetta vastamisi kavala ja halastamatu mõrvariga, kes alustab politseiuurijatega verist mängu.
Inglise põnevuskirjanik Jack Higgins on end eesti lugejale mõjusalt tutvustanud juba romaaniga "Kotkas on laskunud". Romaan "Soolo", mis juhtis USAs seitse nädalat järjest bestsellerite nimistut, on lugu kahe tugeva julma kompromissitu mehe pikast heitlusest, kuhu kistakse ka mõlemasse kiindunud naine. Romaani võiks võrrelda hoogsa heliteosega, millel on maruline ja minoorne lõpp. See võrdlus polegi ehk nii otsitud, kui arvestada, et üks teose peategelasi on korraga poliitiline mõrvar ja ka silmapaistev pianist.
Viljaka soome kriminaalromaanide autori Paul-Erik Haataja teravasüžeeline teos kolmikmõrvast Helsingis ja selle lähiümbruses. Ühel kaunil kevadööl lastakse oma kodumaja uksel maha restorani uksehoidja. Asja asub uurima komissar Tammelin ja tema meeskond. Jäljed viivad Helsingi allmaailma suuremate ja väiksemate sulide kirevasse seltskonda, kuid sealgi ei selgu midagi, mis võimaldaks mõrtsukale näpuga näidata. Alles Vurrkanniks kutsutav tüdruk juhib viimaks uurimise õigetele jälgedele.
Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. „Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?“ Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.
Inglise tuntuim maalikunstnik Priam Farll on igapäevaelus üle mõistuse uje inimene, kellele on vastumeelt igasugune suhtlus, tähelepanu ja asjaajamine. Naasnud välismaalt Londonisse, haigestub ta toapoiss ja sureb. Öösel kohalekutsutud arst arvab, et kadunuke on Priam Farll ja liigse häbelikkuse tõttu ei kiirusta kunstnik viga parandama. Samas tekib mõte, et see on võimalus pääseda tuntuse koormast. Farll otsustabki jääda toapoiss Henry Leekiks, kes Farllina maetakse inglaste pühamusse Westminster Abbeysse. Paraku tuleb nimega kaasa ka Leeki minevik ja Farllgi ei suuda vabaneda oma kunstnikuandest. Meelsasti võtab ta omaks Leeki kosjakuulutuse kaudu sobitatud tutvuse lesk Alice’iga, kuid paraku pole kõik üllatused nii meeldivat laadi.
Tuntud prantsuse kirjaniku, Goncourt’i Akadeemia presidendi ning arvukate kirjanduspreemiate laureaadi Hervé Bazini (snd 1911) kriitilis-realistlik romaan lahutusele järgnevatest valusatest probleemidest: endise abielunaise kibestumisest ja uuestiabiellunud mehe kiindumusest lastesse.
Amsterdami kuulsal detektiivil De Cockil ja tema ustaval noorel kaaslasel Vledderil on sedakorda tegemist õige salapäraste juhtumitega – mehed ja naised hakkavad end paarikaupa ühte Amsterdami kanalisse heitma. Kriminalisti lühinägelikud ülemused püüavad neid enesetappudeks tembeldada, kuna hukkunute juures puuduvad igasugused märgid vägivallast. Asja uurides satub aga De Cock ühele omapärasele usuühingule, mille juhtide vaga maski taga raha- ja lihahimu peitub. Uurijad liiguvad ringi Amsterdami Punaste Laternate linnaosas ja kohtuvad jutuhimuliste prostituutidega, külastavad usutemplit ning saavad tuttavaks omakasupüüdlike ja võltside usuvendadega. Ei puudu ka imekaunis Blond Daam, kes De Cockile suurt mõju avaldab.
Sisukord:
Jack Ritchie
Uus nägu Arthur Porges
Tikkudega mõrvari vastu Marshall Schuon
Blondiin ja koll Jack Sharkey
Tappev sinine Robert Colby
Öine hääl Borden Deal
Suure raha jälil Jack Ritchie
Pahupidi maailm James McKimmey
Pianist
Sisu:
„Tuul“ Ray Bradbury
„Kongo“ Stuart Cloete
„Hüpe panga peale“ Roald Dahl
„Ma ei kuule teid, sir...“ Avram Davidson
„Maileesikakee“ Jeremiah Digges
„Mees, kes oli kõikjal“ Edward D. Hoch
„Me veel vaatame“ Jack Ritchie
„Mees, kes müüs Gnoolidele köit“ Idris Seabright
„Kaotatud koer“ Henry Slesar
„Lima“ Joseph Payne Brennan
„Maanteeviisakus“ Mack Morriss
„Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde“ Robert Hichens
„Looduslik valik“ Gilbert Thomas
„Simone“ Joan Vatsek
Aastal 2153 e.Kr viivad kaheksa Egiptuse preestrit saladuskatte all kõrbesse kummalise objekti. Kuu aega hiljem, olles oma ülesande täitnud, lõikavad nad kõik üksteisel kõri läbi. 1986. aastal stardib Albaaniast Sudaani poole teele saladuslik lennuk, mis läheb kusagil Sahara kohal kaduma.
Tänapäeval leiavad beduiinid kõrbest mumifitseerunud laiba, kelle juurest nad avastavad filmirulli ja kummalise hieroglüüfiga tillukese savist obeliski. Need kolm sündmust ei oma esmapilgul mingit seost. Vähemalt mitte selle ajani, kui Freya Hannen sõidab Egiptusesse oma kõrbeteadlasest õe matusele, kes on teadmata põhjustel enesetapu teinud. Freya ei ole neist sündmustest teadlik ning ta ei oska aimatagi, et need võivad kuidagi tema elu mõjutada. Ometi aga võtab ta elu nüüd ootamatu pöörde ning tal tuleb teha kõik, mis võimalik, et ellu jääda, sest kunagi ammu alguse saanud lugu varjab erakordset ja jahmatavat saladust.
Varrakus on varem ilmunud Paul Sussmani põnevusromaanid „Kambysese kadunud sõjavägi“ (2003) ja „Templi viimane saladus“.
Kas on tegu end sajandeid varjanud psühhopaatide kurja plaaniga vallandada pahaaimamatus maailmas iidne ja imelik õelus – või ohutute ohmudega? Põrguliku vandenõuga – või põrunud tudengite siseringinaljaga? On see Saul Goodmani halb õnn või jumalik juhus, mis aitab tal jälje üles korjata plahvatusest räsitud ajakirjatoimetuse kirjavahetusest? Nii algab ühe väsinud politseiniku metsik ja kummastav jaht salaühingule – ning vandenõule, mille niidid ulatuvad sajandite taha ja ületavad mandreid, uimastades terveid põlvkondi. Satiiriliseks ulmekriminulliks maskeeritud kontrakultuurilise revolutsiooni manifesti "Illuminatus!" kirjutasid väidetavalt aastail 1969-1971 kahasse Robert Shea ja Robert Anton Wilson, kes ajakirja "Playboy" juures töötades said innustust kõikvõimalikke vandenõusid "paljastavatest" lugejakirjadest. Lisaks mõlema kirjaniku karjäärile, millest tähelepanuväärsemaks ja viljakamaks osutus küll Wilsoni oma, puhus neli aastat ilmunud "Illuminatus!" tuule tiibadesse uutele suundadele ühiskondlikus ja religioosses mõtlemises, kirjanduses ja muusikas; ilma selleta poleks "Da Vinci koodi" ega telesarja "The X-files". "Silm püramiidis" on triloogia esimene jagu ning ka mõlema autori esmaeestindus.
Pascale Roze on oma Concourt’i preemia pälvinud lühikese romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik „Ma suren Okinawas“. Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse.
Maffia röövib aristokraatsetest peredest pärit noori naisi. Nutikas noor daam asub oma sõbranna otsingutele
USA presidendi John Fitzgerald Kennedy hiilgav tähelelend, tema ja ta venna Roberti traagiline surm on ajendanud looma arvukaid raamatuid ja filme. Millised võimsad jõud käsutasid palgamõrvareid? Kas Valge Maja turvateenistus oli tasemel? Mida peaks tegema selliste kurbmängude vältimiseks? Riigipea salateenistuse suurt vaprust, nutikust ja ennastsalgavust nõudvat tööd käsitlebki Jeffrey Archer selles romaanis. Rohkete huvitavate faktide kõrval on siin ka lennukat kirjanikufantaasiat, sest presidendi rollis kujutleb autor mõrvatud Johni ja Roberti nooremat venda, senaator Edward Kennedyt.