Krimi ja põnevus
Ajalooõpetaja Hugo Lind sõidab koos rühma kaasmaalastega Capri saarele toidu- ja kultuurireisile. Reisikorraldajaks on Belmonte Travels eesotsas asjatundliku ja nutika Laraga. Meeleolu on ülev ja rühm naudib kõike, mida paradiisisaarel on pakkuda.
Ent idüllile langeb vari, kui kuulsa Salto di Tiberio kalju alt merest leitakse surnukeha. Kes on hukkunu ja miks tal on taskus Belmonte Travelsi brošüür? Tundub, et kõigil on midagi varjata, Hugo ja Lara mässitakse ootamatult kummalisse uurimisse lõõskava päikese all. Kas paradiisi on salamahti roomanud madu, kas kellelgi reisijate hulgast on saarele tulekuks veel mingi muu põhjus peale selle ilu nautimise?
„Capri juhtum“ on Anders ja Anette de la Motte uue krimisarja „Mõrv päikese all“ esimene osa.
Anders de la Motte on endine politseinik ja turvaülem ning Rootsi üks hinnatumaid põnevuskirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde ja müüdud üle kogu maailma miljonites eksemplarides. Ta on pälvinud rea auhindu, muuhulgas Rootsi krimiakadeemia debütandi auhinna 2010. aastal ja Rootsi parima kriminaalromaani auhinna 2015. aastal. „Capri juhtum“, mille ta kirjutas koos abikaasa Anette de la Mottega, on tema neljateistkümnes raamat.
Anette Ferragamo de la Motte on endine keeleõpetaja, õpikute autor ja toimetaja. Anette on Itaalia päritolu, tema juured on Campanias ja Emilia-Romagnas, kus ta lapsena palju aega veetis. Täiskasvanuna on ta terve Itaalia läbi reisinud, kuid pöördub sageli tagasi Napoli lähedal asuvasse Melito Irpino külla, kus tema pere peab juba neljandat põlve mainekat restorani Antica Trattoria Di Pietro. Abikaasaga ühistöös kirjutatud „Capri juhtum“ on tema ilukirjanduslik debüüt.
Isak töötab koduhooldajana ühes väikeses Smålandi asulas. Ühel päeval võtab temaga ühendust ta isa, rahvusvaheliselt tuntud kunstnik, kes ta lapsena maha jättis. Nüüd on isa suremas ja tahab ära leppida. Ta tahab ka oma varanduse testamendiga Isakule jätta – ehkki teatud tingimustel. Isak sõidab koos oma tüdruksõbra Maddega isale külla ja nad tõmmatakse psühholoogilisse mängu, kus piir tegelikkuse ja õudusunenäo vahel muutub üha hägusamaks. Algab mäng elu ja surma peale.
Ulf Kvensler on sündinud 1968. aastal Rootsis. Tal on selja taga pikk ja edukas stsenaristikarjäär. Kvensleri sulest on sündinud sarjad „Solsidan”, „On meie aeg” ja „Molanderid”. Tema esikromaan „Painajalik rännak” ilmus 2022. aastal ja pälvis palju tunnustust. Romaan võitis Rootsi Krimikirjanduse Akadeemia debütandiauhinna, esitati Rootsi aasta raamatu auhinnale Årets Bok, aasta krimidebüüdi auhinnale krimifestivalil Crimetime ning ka Täiskasvanute Koolitusühingu kirjandusauhinnale. „Tulejumal” on tema teine romaan.
President Bill Clintoni Oslo visiidi ajal laseb julgeolekumeeskonda kuulunud Harry Hole kogemata maha Ameerika salateenistuse agendi. Juhtumi kinni mätsimiseks tuleb Harryl jätta oma senine amet ja võtta vastu ametikõrgendus. Uuel ametikohal satuvad ta kätte paberid, mis puudutavad haruldase ja palgamõrtsukate seas hinnatud relva salakaubavedu. Samasuguse relvaga on omakorda seotud hiljuti toimunud mõrv ning Harry tähelepanu paelub neonatside tegevus Norras. Kui seosed viivad Teise maailmasõja aegadesse ja SS-mundrit kandnud norra vabatahtlikeni, on ta kindel, et keegi on võtnud kohtumõistmise oma kätesse.
Jo Nesbø on Norra kirjanik ja muusik, endine börsimaakler, kes pühendus kirjutamisele pärast oma esikromaani „Nahkhiirmees” suurt menu. Kriitikud on tunnustanud teda kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige inspektor Harry Holest jutustav krimisari on võitnud mitmeid auhindu. „Punarind” on sarja kolmas romaan. Lisaks laialdasele tunnustusele Norras valis ajakiri TIME 2023. aastal „Punarinna” 100 kõigi aegade parima kriminaalromaani hulka. Jo Nesbø raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Üks mees saabub Bangkokist Oslosse ja kõnnib läbi Kvadratureni, Norra pealinna narkomüügikeskuse, kus valitseb uut tüüpi uimasti, mida kutsutakse violiiniks. Müüki juhib salapärane Dubai, keda ei ole keegi näinud. Linna saabunu astub odavasse hotelli ja täidab registreerimislehe. Amet: mõrvad. Nimi: Harry Hole. Ta külastab endist ülemust politseiprefektuuris ja palub tollelt asjata luba juhtumit uurida. See-eest saab ta loa külastada eeluurimisvanglas istuvat süüdistatavat. Harry ei tunne noormeest peaaegu äragi. Kuid pole kahtlust, tegu on Olegiga, kelle ema on naine, keda Harry ikka veel armastab.
Jo Nesbø kriminaalromaane politseiuurija Harry Holest on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Raamatud on ilmunud rohkem kui 50 keeles, neist antakse välja üha uusi kordustrükke ning kirjanikku on pärjatud hulga auhindade ja nominatsioonidega. „Kummitus“ on sarja üheksas romaan.
Kordustrükk.
Haiglas lebab raskelt vigastatud mees, kelle palat on politseivalve all. Vaid vähesed teavad, kes ta on. Samal ajal toimub Oslos üks mõrv teise järel. Kurjategija on sihikule võtnud politseinikud, kes on uurinud tapmisi, mis on jäänud lahendamata. Ta meelitab politseinikud endistesse kuriteopaikadesse ja tapab nad samamoodi, nagu mõrvati siinsamas eelmised ohvrid. Uurijad usuvad, et kui neil õnnestuks aru saada kurjategija motiivist, siis suudaksid nad ta ka kinni püüda. Kõik nende pingutused jooksevad aga liiva ja tapatalgud jätkuvad.
„Politsei” on Jo Nesbø kümnes romaan andekast mõrvauurijast Harry Holest. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige Harry Hole sari on võitnud mitmeid auhindu. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Ohver leitakse oma kodust tapetuna, kaelal hambajäljed. Tema keha on verest tühi. Kas tegu võib olla vampirismiga – vastuolulise nähtusega, mille olemasolu üle psühhiaatrite ringis ägedalt vaieldakse? Peagi selgub, et ohvreid seob peale tapmisviisi veel midagi: nad kõik kasutasid populaarset kohtingurakendust Tinder. Raske juhtumi lahendamiseks palutakse appi endine uurija Harry Hole, kellel on politsei aitamiseks ka isiklik motiiv: mõrvar, kes pääses minema.
„Janu“ on Jo Nesbø üheteistkümnes romaan mõrvauurijast Harry Holest. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt kriminaalromaani piiride avardamise ning kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Eelkõige Harry Hole sari on võitnud mitmeid auhindu. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Kordustrükk.
Kui sul pole ei välimust, raha ega sarmi, tuleb konkurentidest kõvemini tööd rabada. Niisama lihtne see ongi. Järelikult Bob Oz rabab. Nii Minneapolise politseiuurijana kui ka naisi sebides.
Bob Oz ei anna iial alla. Isegi mitte siis, kui ta vägivallatsemise pärast uurimisest kõrvaldatakse. Kui relvakaubitseja Marco Dantet üritatakse tappa, ei lase Bob end vanemkomissari korraldustest heidutada. Juhtum äratab Bobis mälestuse, mille ta sooviks parema meelega kalevi alla jätta.
Jo Nesbø paigutab „Hunditunni” tegevustiku 2016. aasta Ameerika Kesk-Lääne piirkonda. See on parimas Nesbø stiilis karm politseiromaan – sedakorda niisugusest Ameerikast, mis seisab kuristiku äärel.
Jo Nesbø kriminaalromaane on saatnud nii lugejate kui ka kriitikute hulgas muinasjutuline edu. Kriitikud on tunnustanud Nesbøt žanri piiride avardamise ja kõrge kirjandusliku kvaliteedi eest. Tema raamatuid on müüdud kogu maailmas enam kui 60 miljonit eksemplari ning neid on tõlgitud rohkem kui 50 keelde.
Vennad Carl ja Roy Opgard on elus nii mõneski mõttes edukad olnud. Igatahes nii edukad, kui Osi-suguses külakeses ülepea võimalik. Carl on imelise spaahotelli direktor, Roy aga peab bensiinijaama ja kavatseb mäenõlvale püsti panna Ameerika mägedega lõbustuspargi. Aga kui selgub, et riigimaantee tahetakse mujale ümber ehitada ja koduküla jääks perifeeriasse, tuleb midagi ette võtta. Õnneks on vendadel selliste asjadega pisut kogemusi. Samal ajal on politseiülem saanud enda käsutusse uue tehnoloogia, mille abil loodab tõestada, et vendade kontol on ammusest ajast terve rida tapmisi. Ja neid tuleb aina juurde. Nagu ütleb Roy Ameerika mägede kohta: „Kui need on käima läinud, on hilja sealt maha hüpata.”
„Veresidemed” on suurejooneline ja mahlakas põnevusromaan lojaalsusest, perekondlikest sidemetest, suurest armastusest ja võitlusest võimsate jõudude vastu. See on romaan kadunud hingedest ja mõrvade jadast, kriisi sattunud maakohast ning kahest vennast, keda ähvardab oht ilma jääda kõigest, mille nad on välja võidelnud.
„Veresidemed” on järg raamatule „Kuningriik”, kuid loetav ka eraldi.
On 1996. aasta ja Reacher teenib sõjaväes. Enne lõunat antakse talle aumärk ja pärast lõunat saadetakse ta uuesti koolipinki. Õhtuks on ta üldsuse jaoks kadunud. Teda ei nähta enam, temast ei mõelda enam. Lisaks Reacherile on klassiruumis veel üks FJB agent ja üks LKA analüütik. Kõik nad on esmaklassilised tegijad, kes on täitnud äsja mingisuguse nõudliku ülesande, ja kõik nad imestavad, miks nad siin viibivad. Nad saavad teada, et džihaadivõitlejate uinuvat rakukest Saksamaal Hamburgis on ootamatult külastanud saudist käskjalg, kes kohtus linnas kellegi tundmatuga. LKA "salakõrv" rakukeses kuulis, et tegemist oli ameeriklasega, kes oli nõudnud millegi eest sada miljonit dollarit. Aga mille eest? Ja kes on see nõudja?
Reacher peab koos oma uute kaaslastega tolle ameeriklase üles otsima. Reacher värbab endale appi parima sõduri, keda ta teab – noore ja nägusa seersandi Frances Neagley. Peagi selgub, et kui nad seda meest kätte ei saa, võib maailma tabada fataalsete tagajärgedega terrorirünnak.
Langleyst Hamburgini ja Jalalabadist Kiievini ulatuva tegevusega "Õhtukoolis" jälgitakse topeltagentidest, võltsidentiteetidest ning seninägematutest vaenlastest kihaval maastikul kulgevat üllatavate pööretega inimjahti. Nagu ikka külmavereline ja kõva rusikaga Reacher avab selles ülimalt põnevas raamatus veidi ka oma intiimsemat poolt, nimelt et ta oskab olla ka meelas ja elegantne armastaja.
Reacher näeb ühes Wisconsini linnakeses ringi uidates pandimaja aknal sõrmust kirjaga West Point 2005. See oli sõjakooli lõpetajate jaoks karm aastakäik – Iraak ja seejärel Afganistan. Pisikese naistesõrmuse siseküljele on graveeritud nimetähed. Reacher paneb imeks, milline õnnetu olukord võis sundida inimest loobuma esemest, mille teenimisele ta on kulutanud neli ränkrasket aastat. Ta otsustab selle välja uurida, naise üles otsida ja sõrmuse talle tagastada. Miks ka mitte?
Algab Reacherit Kesk-Lääne põhjaosa väikelinna pätibaarist kruusateedega pärapõrgusse viiv vaevarikas teekond, mille käigus ta kohtub tsiklimeeste, politseinike, sulide, käeväänajate, kaunitaride ja teadmata kadunud inimesi otsiva eradetektiiviga, kes kannab keset Wyomingi kõnnumaad lipsu ja ülikonda. Mida sügavamale Reacher oma otsingutes jõuab ja mida rohkem ta teada saab, seda ohtlikumaks kogu olustik tema ümber muutub. Tuleb välja, et sõrmus on kõigest ühe märksa süngema keti tilluke lüli. Kuritegelikku suurüritust kaitsevad võimsad jõud, kellele vastu astuda on surmavalt ohtlik. Ent vastu astuda ei ole soovitatav ka Reacherile.
Põhja-Rootsis põrkuvad jõulised ja hämarad huvid, mille märksõnadeks on kapitalism, rohepesu ja kuritegevus. Sündmuste keerisesse satub Gasskasi asula, kus ühel kevadhommikul äratab elanikke võimas plahvatus ja kust seejärel leitakse tapetuna noor ajakirjanik.
Mikael Blomkvist, kes on teel põhja poole tütre pere juurde, maadleb isiklike muredega ja on vastu võtnud uue tööalase väljakutse. Ta aga ei aima veel, kui suurde mängu ta tahtmatult satub. Samal ajal on Lisbeth Salander kerkinud allmaailma huviorbiiti. Tema eluaegne sõber Plague on kadunud – ja vennatütart Svalat ähvardab samuti oht. Nende asjade vahel on seos. Keegi teab, kuidas Lisbethi urust välja meelitada, kuid samuti seda, kuidas teda kahjutuks teha.
Millenniumi sarja 8. raamat.
Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus.
Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
"S. Vititski varjunime kasutava Boriss Strugatski romaani tegevus ei toimu kauges tulevikus, nagu see Arkadi ja Boriss Strugatski loomingus sagedasti on olnud, vaid "siin ja praegu". Intriigi teljeks on teatavate kriminaalsete ringkondade katse kasutada ära ühe tegelase võimet tulevikku ette aimata.
Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, "uusvenelased") on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja "neetud" küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo."
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: „Miks nad ei kutsunud Evansit?“ Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
Tühjana seisvat Öö häärberit ümbritsevad kuulujutud. Kui neljateistaastane Richard väikesesse Ballantyne’i linna oma tädi ja onu juurde elama asub, jõuavad need veidrad ja põnevad jutud ka tema kõrvu. Ühel sügisõhtul teevad Richard ja tema sõber Tom tüngakõne Öö häärberisse. Hiljem ei taha aga keegi Richardit uskuda, kui ta jutustab, kuidas telefonitoru tema silme all Tomi endasse imes.
Richard veenab ühte teist sõpra endaga Öö häärberis toimuvat uurima, aga kui ka see sõber jäljetult kaob, tunneb niigi üksik Richard, et terve linn on järsku tema vastu. Ainus, kes Richardit usub, on Karen – tema klassi mässumeelne ja populaarne tüdruk, kes on võitnud Richardi südame. Politseiülema ja linnarahva eelarvamusi trotsides asub Richard oma süütust tõestama.
Raamatu teises osas on tegelased täiskasvanuks saanud ja kolmandas osas võtab lugu täiesti ootamatu pöörde.
„Öö häärber” on põnev romaan üksildusest, julgusest, kurjusest, sõprusest, allakäigust ja lootusest. Sellest, mida me näeme, ja sellest, mida me ei näe. See on lugu süngest majast sünges metsas.
Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast?
Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu ... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine.
Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm „Kummitus Veneetsias“, mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’ rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.
Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid.
Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence.
Norrlandis, meedia valgusvihust eemal, lokkab röövmajandus, tänapäeva metsik lääs, kus rikkad suurettevõtted ei vali vahendeid loodusvarade ja maa kätte saamiseks. Nende varjus tegutsevad kuritegelikud jõugud, keda peibutab värske raha lakkamatu sissevool.
Mikael Blomkvist läheb Älvsbyni suunduvale rongile, et sõita tütre pulma, aga kistakse sündmustesse, mis sunnivad teda taas uuriva ajakirjaniku rolli asuma. Lisbeth Salander viibib samuti põhjas, et kokku sõlmida katkenud perekonnasidemed. Nende teed ristuvad ja koos satuvad nad väikeses Gasskasis otse tormi silma.
Millenniumi sarja 7. raamat
Krimiromaani peategelane Otto on kirjanik, kes tahab kuulsust ja edu, kuid tema raamatud ei müü. Teda läheb külastama sarimõrvar hüüdnimega Absorbent, kes hoiab Tallinna hirmu all ja pakub Ottole koostööd: kirjuta minust raamat. Otto saab sarimõrvari kaasautoriks ja teose käigus selgub, et mõrvar tapab inimesi, kes loevad halbu raamatuid.
Raamat käsitleb küsimusi inimlikkusest ja ebainimlikkusest, lapsepõlve mõjust tulevikule ning sellest, kas inimese tumedust saab kontrollida.
Päikeselisel juunipühapäeval leitakse Österlenis ilusas Gislövshammaris ostjatele uut maja näidanud maakler Jessie Anderson surnuna. Kas tegemist on õnnetuse või tapmisega? Peagi haaratakse uurimisse ka järsk ja veidi kohmakas komissar Peter Vinston, ehkki tegelikult on ta sealkandis üksnes puhkusel. Ta saab abiliseks kogenematu, ent ambitsioonika ja terase kohaliku konstaabli Tove Espingi. Kolleegid käivad teineteisele närvidele, kuid tõe väljaselgitamise käigus areneb nende vahel omamoodi vastumeelne sõprus. Paistab, nagu oleks Gislövshammari uhket maja algusest peale saatnud ebaõnn. Politseinikud märkavad peagi, et külaelanike suhtumine luksusvillasse on väga erinev, nad ei saa kuidagi lahti tundest, et kõik varjavad midagi. Skåne tasandiku idülliliste külade hekkide taga luurab mõrvar.
Tove Alsterdali Ådaleni-sarja kolmas ja viimane lugu hakkab hargnema siis, kui sukeldujad uurivad jõe põhjas vanu laevavrakke ja leiavad sealt meesterahva luud. Selgub, et mees on tapetud, aga kes ta on? Niidiotsad viivad tagasi 1960-ndatesse nii Ådalenis kui ka laias maailmas, mida iseloomustasid karmid poliitilised konfliktid ja suur vabadusiha.
Politseikonstaabel Eira Sjödin ootab last ja ammu jahtunud lugu satub uurima just tema. Nii kuidas tõde kuritöö kohta hiilib üha lähemale tema ja ta pere elule, jõuab aina lähemale ka sünnitus. Ta ei tea ikka veel, kes on lapse isa. Samal ajal põgeneb õigluse eest põhja poole naine, kelle kuritöö eest istub kinni Eira vend ja kes on vahepeal uuesti tapnud.
„Süvasadam“ on eraldiseisev järg menukale ja auhinnatud Ådaleni-sarjale. Sarjast on varem ilmunud „Tormiheide“ (2021) ja „Neeluauk“ (2022).
Kadunud aardeid ja kadunud inimesi otsides tuleb tegelastel jagu saada nii iidsest ebausust, vaenutsevatest pärismaalastest kui ka nõidade needustest.
Stockholmi ühes pargis leitakse amputeeritud sõrmede ja varvastega kerjuse surnukeha. Esmapilgul ei kahtlustata surmajuhtumi põhjusena kuritegu. Kuid kohtuarst Fredrika Nymani vaist ütleb, et midagi on valesti, ja ta võtab ühendust Mikael Blomkvistiga. Mikael tunneb loo vastu pehmelt öeldes leiget huvi. Kerjus oli oma segastes juttudes korduvalt maininud Rootsi kaitseministri Johannes Forselli nime. Kas see oli vaid hullumeelse sonimine, mõttetu jamps? Või on mingi seos valitsusega tõepoolest olemas?
Mikael palub Lisbethilt abi. Kuid pärast Holger Palmgreni matuseid on Lisbeth riigist lahkunud ja kellelgi pole temaga mingit kontakti. Keegi ei tea, et Lisbeth on Moskvas. Ta tahab oma õe Camillaga asjad ära klaarida. Ta on otsustanud: ta ei ole enam tagaaetav. Edaspidi on tema see, kes jahti peab.
"Tüdruk, kes peab surema" – David Lagercrantzi Millenniumi-sarja raamatute suur finaal – seob poliitilised skandaalid ja kõrgel tasemel võimumängud ühte DNA-uuringute, Himaalaja-ekspeditsioonide ja lõhestumist külvava, organiseeritud netivihaga, mille juured viivad Vene trollivabrikutesse.
Millenniumi sarja 6. raamat
Raamat sisaldab viit tulevikust kõnelevat lühijuttu.
Lugudes käsitletakse erinevaid teemasid: pandeemiajärgne USA, kus eliit ootab evakueerimist; teadlase avastus igavese elu võtmest; kahe sõbra seiklused Pamplona pullijooksul; isa-poja suhted maofarmi taustal; ning psühholoogi töö palgamõrvarina kartellide maailmas.
Agatha Christie 1937. aastal ilmunud romaanis pöördub Hercule Poirot poole rikas noor abielunaine Linnet Doyle. Poirot kavatseb parajasti asuda lõbusõidule Niilusel ning sama plaan on ka Linnetil ja tema vastsel abikaasal. Linnet on abiellunud oma sõbranna peigmehega ning muidugi pole nüüd enam sõprusest juttugi. Pettunud ja kibestunud Jacqueline de Bellefort jälitab noorpaari kõikjal ja püüab nende elu igati ebamugavaks teha. Selgub, et temagi on aurikule pileti ostnud, ning kuigi Poirot ei nõustu Linneti soovil Jacqueline’i takistama, aimab tema süda halba. Aurikul on koos kirev seltskond ning kui seal toimubki mõrv, selgub muidugi, et midagi varjata on kõigil. Ja muidugi peab Poirot oma hallide ajurakkudega lahendama mõistatuse, mis osutub seekord üsna keeruliseks.
Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt. Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma.
„Antiigikaupmehe surm“ on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja „Österleni mõrvad“ teine osa. Sarja esimene raamat „Maakleri surm“ ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.
Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees?
„Armukadeduse eksperdi“ lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. „Jo Nesbø „Armukadeduse eksperdi“ lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus.“ – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik
Kardina tagant kostis ikka veel õudne, kime, veniv karje - karje, millesugust Raoul polnud iial „kuulnud”. See hääbus hirmsa korinaga. Siis kostis kukkuva keha mütsatus...
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest.
Kõige jubedamad ja eriskummalised lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”. Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all. Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.
Politseikomissar Paula Pihlaja uurib juhtumit, kus Lehmusoja perekonna suvekodu ette ilmub konteiner tumedanahalise naisterahva uppunud laibaga.
Raamat puudutab Soome minevikku ja seoseid Namiibiaga. See on A. M. Ollikaineni debüüt Eestis ja esimene Paula Pihlaja seeria raamat.
Ühel 2006. aasta külmal jaanuaripäeval avastab Rootsi politsei midagi tõeliselt koletut. Väikeses Hesjövalleni linnas on aset leidnud tõeline veresaun. Ainult hullumeelne suudaks nii jõhkral moel tappa kaheksateist inimest. Kui Helsingborgi kohtunik Birgitta Roslin juhtunu kohta loeb, taipab ta äkki midagi ootamatut. Tal on perekondlik seos mitte ainult ühe mõrvaohvriga, vaid peaaegu kõikidega neist. Kuna politsei tammub kohapeal, otsustab Birgitta Roslin ise juhtunusse selgust tuua. See viib ta rännakule ajas kaugele tagasi, 1860ndate Ameerikasse, kus hiinlastest orjatööjõud ehitab lääne- ja idaranniku vahele raudteed. Kuid jäljed viivad ka tänapäeva Hiinasse, riigi kommunistliku partei ladviku juurde.
Aurora Teagardeni müsteeriumi sarja 2. osa. Poole aasta jooksul kolmes pulmas ja sealhulgas ka oma endise kallima laulatusel käinud Aurora Teagarden tunneb ennast rattasse vudima jäänud oravana. Siis aga sureb laialisaadetud Tõeliste Mõrvade klubi eakas liige Jane Engle, kes on pärandanud Roele üllatuslikult oma maja ja tähelepanuväärse rahasumma. Peagi taipab Roe, et pärandi hulka kuulub ka lahendamist vajav mõistatus.
„Spioon, kes pääses külma käest" on inglise põnevuskirjaniku John le Carré (snd 1931) kolmas romaan, millest sai pärast ilmumist kohe bestseller. Sageli parimaks spiooniromaaniks nimetatud loo tegevus leiab aset külma sõja aegsel Ida-Saksamaal. Romaan jälgib Suurbritannia salaluure ja Saksa DV Abteilungi vahelist julma, kuid haaravat kassi-hiire mängu ajal, mil Euroopat lahutas raudne eesriie ja Berliini müür.
Miami Beachi rannal seisva häärberi all on peidus kahekümne viie miljoni dollari eest kulda. Halastamatud kaabakad on seda aastaid jahtinud. Jõugu eesotsas on elajalike himudega Hans-Peter Schneider, kes elatab ennast rikkurite jubedate kujutelmade teokstegemisega.
Nende vastas seisab maja hooldav nooruke Cari Mora. Neiu on põgenenud oma kodumaalt Colombiast džunglisõja vägivalla eest ja elab Miamis ajutiselt kaitstud isiku hapra staatuse najal. Ta teeb leivaraha teenimiseks väga mitmesuguseid töid. Kaunis Cari jääb silma viimaks ometi peidetud aardeni jõudnud Hans-Peterile. Aga Cari Mora oskab üllatavaid asju ja tema elutahet on varemgi proovile pandud.
Meeste iha ja naiste ellujäämissoovi vahel hiilivad ringi koletised. Viimase saja aasta jooksul ei ole keegi suutnud manada neid esile verd tarretama panevamana kui sädelev Thomas Harris. „Cari Mora“ on „Voonakeste vaikimise“ autori Harrise kauaoodatud kuues romaan.
„Hannibal Lecteri keha võib ju olla mujal, aga tema vaim on taas siin … „Cari Mora“ on väga iseäralik ja pentsik raamat, mis on peaaegu täielikult pühendatud inimjulmuse võigaste äärmuste kirjeldamisele.” – The Spectator
Penkellis Hallis on mõrv pelgalt mäng … Kitty Cardew on nautinud elu Port Trevanis ja korduvat rolli populaarses telesarjas ning kõik näib roosiline, välja arvatud pisitilluke probleem, et ta on täiesti rahatu. Seetõttu haarab Kitty kohe kinni heast võimalusest ja on nõus appi minema seltskonnale, kes kavatseb korraldada rannikul paiknevas gootipärases härrastemajas nädalalõpu mõrvamüsteeriumi. Lavastus paiskab tema teele Ned Crowe’i, kes on küll nägus, ent suudab talle rohkem närvidele käia kui ükski teine mees, keda ta senini on tundnud.
Just siis, kui sädemed hakkavad lendama, leitakse surnukeha, ja sellel korral pole surm osa plaanist. Kitty ja Ned, kes vajavad hädasti abi, et välja selgitada, kes nende külalistest on tegelik mõrvar, pöörduvad Molly Higginsi poole. Molly pakub küll nädalalõpu mõrvamüsteeriumi osatäitjatele toitlustusteenust, kuid on ühtlasi ainus, kes saab aidata neil kindlaks teha mõrvari, enne kui antakse uus hoop …
Kate Johnson on auhinnatud armastus-, kriminaal- ja ulmeromaanide autor. Kuueteistkümneselt intervjueeris ta oma koolilehe jaoks kuulsat peakokka, kahekümne kolmeselt müüs maha oma esimese raamatu. Kate elab Essexis koos väikese kassikarjaga ning kirjutab raamatuid sellepärast, et kosmosepiraadiks, printsessiks või mõrvariks saamine nõuaks liiga palju vaeva.
Camilla Läckbergi menuromaani „Kuldne puur“ järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire … Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada.
Faye Adelheim on elu, mida ta elab, igati välja teeninud. Põgenenud vägivaldsest abielust, on ta oma ärist teinud globaalse kaubamärgi ning elab koos tütre ja lähimate võitluskaaslastega kaunis Itaalia villas. Või nii ta arvas ...
Faye elu keeratake pea peale, kui ootamatud probleemid tööl sunnivad teda Stockholmi naasma. Samal ajal põgeneb tema eksabikaasa vanglast. Nende kohtumine – varem või hiljem – on vältimatu. Sellest saab tema elu võitlus. Faye on perekonna kaitsmisel kõigeks valmis. Ent kui lapsepõlve tumedad saladused teda jälle kummitama hakkavad, peab ta võitlema nagu ei iial varem, et tema sügavaimad hirmud teoks ei saaks …
Joan ja tema nelja-aastane poeg Lincoln kiirustavad loomaaia väljapääsu poole – on sulgemisaeg. Kauguses kostab ilutulestik ... või on see ikka ilutulestik? Ei, need on lasud.
Nii algab Joani ja Lincolni painajalik põgenemine püssimeeste eest, kes pimenevas loomaaias inimesi jahivad. Kuhu end peita? Keda usaldada? Igal sammul peab Joan langetama otsuseid ning igaüks neist muutub elu ja surma küsimuseks. Ka Lincolnile küpsiste ostmisest võib saada piinavalt närvesööv retk – millisest varjust kerkib relva hoidev käsi? Õud ei peida end niivõrd püssitorus kui pidevas teadmatuses ja pinges.
Joan ja Lincoln on loomaaias loomadena lõksus ning et nende ellujäämine ei sõltuks pelgalt õnnest, peab Joan kasutusele võtma kõik emana õpitud tarkused. Kolm tundi kestva klaustrofoobse painaja jooksul mõistabki naine selgelt üht: Lincolni nimel on ta valmis tegema ükskõik mida. Kui tal on valida poja ja teiste inimeste kaitsmise vahel, valib ta kõhklematult Lincolni. Ent kuidas ikkagi tõmmata joont enesealalhoiuinstinkti ja moraalse kohustuse vahele teisi aidata? Kelle ja mille nimel oleme valmis surema?
Noor edumeelne londonlanna Louisa Cannon otsib oma õiget kohta ja kutsumust kahe ilmasõja vahelises kiirelt muutuvas maailmas, olude sund viib ta aga tagasi teenijaameti ning Mitfordide perekonna juurde.
Raamatusarja järjekordses osas on Louisa tööandjaks Diana, Mitfordide vanuselt kolmas, kõige kaunimaks peetud tütar, kes on äsja täiskasvanuks saanud ja abiellunud ning naudib aristokraatliku seltskonna luksuslikku jõudeelu. Diana uue elulaadi juurde kuuluvad kõrgmood, restorani- ja teatrikülastused, reisid Pariisi ja Veneetsiasse ning läbikäimine oma ajastu suurkujudega, pillerkaari ei pidurda ka laste sünd, New Yorgi börsikrahhist alanud majanduskriis ega Euroopa üha pingestuv poliitiline olukord. Kui aga mitu sõpruskonna liiget järgemööda pealtnäha õnnetu juhuse tõttu sureb, on Louisa ja tema politseinikust sõber Guy Sullivan need, kes kahtlustavad, et mängus on kellegi kuri käsi, ning paljastavad mõrtsuka.
Agatha arvates on Meghan Shaughnessyl ideaalne elu. Tal on armastav ja hästi teeniv abikaasa, kaks toredat last ning ta ootab kolmandat. Nii ta siis jälgib kaugelt Meghani head elu. Agatha ise töötab poes. On veidras suhtes mereväes teeniva mehega ning ootab samuti last. Need kaks naist on väga erineva tausta ja eluga. Ühendavaks asjaoluks on emadus. Lisaks sellele on kummalgi naisel oma saladused. Saladused, mis välja tulles võivad nende elu rikkuda.
