Krimi ja põnevus

Vennad Carl ja Roy Opgard on elus nii mõneski mõttes edukad olnud. Igatahes nii edukad, kui Osi-suguses külakeses ülepea võimalik. Carl on imelise spaahotelli direktor, Roy aga peab bensiinijaama ja kavatseb mäenõlvale püsti panna Ameerika mägedega lõbustuspargi. Aga kui selgub, et riigimaantee tahetakse mujale ümber ehitada ja koduküla jääks perifeeriasse, tuleb midagi ette võtta. Õnneks on vendadel selliste asjadega pisut kogemusi. Samal ajal on politseiülem saanud enda käsutusse uue tehnoloogia, mille abil loodab tõestada, et vendade kontol on ammusest ajast terve rida tapmisi. Ja neid tuleb aina juurde. Nagu ütleb Roy Ameerika mägede kohta: „Kui need on käima läinud, on hilja sealt maha hüpata.” „Veresidemed” on suurejooneline ja mahlakas põnevusromaan lojaalsusest, perekondlikest sidemetest, suurest armastusest ja võitlusest võimsate jõudude vastu. See on romaan kadunud hingedest ja mõrvade jadast, kriisi sattunud maakohast ning kahest vennast, keda ähvardab oht ilma jääda kõigest, mille nad on välja võidelnud.

„Veresidemed” on järg raamatule „Kuningriik”, kuid loetav ka eraldi.

On 1996. aasta ja Reacher teenib sõjaväes. Enne lõunat antakse talle aumärk ja pärast lõunat saadetakse ta uuesti koolipinki. Õhtuks on ta üldsuse jaoks kadunud. Teda ei nähta enam, temast ei mõelda enam. Lisaks Reacherile on klassiruumis veel üks FJB agent ja üks LKA analüütik. Kõik nad on esmaklassilised tegijad, kes on täitnud äsja mingisuguse nõudliku ülesande, ja kõik nad imestavad, miks nad siin viibivad. Nad saavad teada, et džihaadivõitlejate uinuvat rakukest Saksamaal Hamburgis on ootamatult külastanud saudist käskjalg, kes kohtus linnas kellegi tundmatuga. LKA "salakõrv" rakukeses kuulis, et tegemist oli ameeriklasega, kes oli nõudnud millegi eest sada miljonit dollarit. Aga mille eest? Ja kes on see nõudja?

Reacher peab koos oma uute kaaslastega tolle ameeriklase üles otsima. Reacher värbab endale appi parima sõduri, keda ta teab – noore ja nägusa seersandi Frances Neagley. Peagi selgub, et kui nad seda meest kätte ei saa, võib maailma tabada fataalsete tagajärgedega terrorirünnak. Langleyst Hamburgini ja Jalalabadist Kiievini ulatuva tegevusega "Õhtukoolis" jälgitakse topeltagentidest, võltsidentiteetidest ning seninägematutest vaenlastest kihaval maastikul kulgevat üllatavate pööretega inimjahti. Nagu ikka külmavereline ja kõva rusikaga Reacher avab selles ülimalt põnevas raamatus veidi ka oma intiimsemat poolt, nimelt et ta oskab olla ka meelas ja elegantne armastaja.

Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.

"S. Vititski varjunime kasutava Boriss Strugatski romaani tegevus ei toimu kauges tulevikus, nagu see Arkadi ja Boriss Strugatski loomingus sagedasti on olnud, vaid "siin ja praegu". Intriigi teljeks on teatavate kriminaalsete ringkondade katse kasutada ära ühe tegelase võimet tulevikku ette aimata. Meie ajale omaseid tunnuseid (maffia, korrumpeerunud valimised, "uusvenelased") on romaanis küllaga, kuid nagu ikka, on selles peamine just ideede sõlmumine ja "neetud" küsimused: kas meil on õigust sekkuda teiste asjadesse, olgu kas või kõrgeima eesmärgi nimel, kus on piir ausate püüdluste ja omakasu vahel, samuti küsimus: milles seisneb isiksuse jõud ja jõuetus läbi ajaloo."

Haarav perekonnasaaga 20. sajandi keskpaiga glamuursest New Yorgist räägib nelja noore naise elust, keda esialgu ei ühenda mitte miski peale peresidemete. Aga on see vast perekond. Itaaliast pärit Gianni ja Tessa on väärikad ja lugupeetud ühiskonnaliikmed, kes on visalt hoolitsenud selle eest, et nende elu Greenwich Village’is jõuaks haljale järjele, tagades oma tütrele ja kolmele pojale jõuka ja turvatud elu. Ent kõik pole päris nii, nagu näib. On ainult aja küsimus, mil hästikindlustatud perekonna elu võtab traagilisi pöördeid: majale langeb maffia vari ja selgub heaolu hind. Peretütre ja kolme minia sünged saladused muudavad nad lahutamatuks ja neist saavad üksteise laste ristiemad. Kui mehed peavad avalikkusest ja ärist taanduma, astuvad Filomena, Petrina, Lucy ja Amie nende asemele, et võidelda kogu hingest perekonna hea nime ja tuleviku eest. Kõige tähtsam on perekond.

Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.

Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast? Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine. Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.

Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid. Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence. LOOD KOGUMIKUS Sissejuhatus: Püssimees Market Basingi saladus Kadunud daami juhtum Surmataim Kuidas kasvab teie aed? Luigelaul Miss Marple jutustab ühe loo Sinise vaasi mõistatus Juveelirööv Grand Metropolitanis Kullakangid Peaaegu nagu koer Tütarlaps rongis Greenshaw’ Narrus

"Öised jahimehed" linnatänavatel. Vampiirid ja libahundid, nõiad ja manatargad. Need, kes tegutsevad tundidel, kui maale laskub pimedus. Need, kes on sajandeid vastu seisnud valgete maagide jõule. Sest nad teavad, et tasakaal peab säilima ja mõistavad, et Pimedus on sellele maailmale sama oluline kui Valgus. Selles raamatus saab lugeja teada, kuidas toimib Pimeduse pool – Päevane Vahtkond. Kuidas püüab Zavuloni äraolekul juhtida Moskva Päevast Vahtkonda eestlasest must maag Edgar, mida tähendab mustadele vabaduse mõiste, kas Euroopa taevasse ilmub iidne draakon ja kas Teistsuguste maailmas on kohta kirglikule piire ületavale armastusele? Tegevus kulgeb suvisest Krimmist lastelaagrist Artek jäisesse Moskvasse ja aastatuhandevahetuse Prahasse, taustaks viited vene rockmuusikale. Sergei Lukjanenko juba klassikaks kujunenud romaanisari kirjeldab maailma, mis hoolimata mustast ja valgest maagiast on nukralt tuttav ja võibki eksisteerida siinsamas.

Aasta on 1922. Aida Nur on kõhutantsija Egiptuses asuvas kabarees, mille omanik on antiigikaupmees Mohassib. Ühel päeval leiab Aida sõbranna väike poeg Luxori lähistelt vaarao haua. Aida, kes loodab sel viisil vaesusest pääseda, saab ülesandeks muistised salaja Kairosse toimetada, et need seal mustal turul maha müüa. Mohassib ei ole aga Aida pakkumisega rahul ja tahab saada juurdepääsu kogu hauakambrile – ähvardades Aidat, et ta haua asukoha avaldaks. Ent ka inglasest lord Cnarvorn ja arheoloog Alistair on saanud millestki suurest haisu ninna ning hargnema hakkavad sündmused toovad kaasa intriigi ja mõrva… "Aida Nur" on üks Sussi Bechi loomingu olulisimaid teoseid – krimilugu, mis on jutustatud rohke energia ja huumoriga. Esmakordselt 1990. aastate alguses kahe albumina välja antud raamat sai aastatel 2021/2022 autori käe läbi uue kaasajastatud kuue. Lisaks vanade originaaljoonistuste skaneerimisele ja värskendamisele parandas autor paljusid pilte, et tegelaskujud ja kostüümid oleksid veelgi täpsemad ning ehtsamad. See värskendatud kujundusega raamat, mis hõlmab mõlemat originaallugu ("Surm Kairos" ja "Anubise varjus"), ilmus Taanis septembris 2023.

Koolifotograaf Ilka Jensen saab ühel päeval ootamatu telefonikõne Ameerikast. Selgub, et Ilka isa, kellega tal pole õnnestunud ühendust saada sellest ajast peale, kui too enam kui 30 aastat tagasi, spordikott õlal, kodust lahkus ja kadus, on surnud ning tema testamendis on mainitud ka Ilkat. Aastakümneid pakitsenud mahajäetuse valu, igatsus ja soov isa lahkumist mõista tärkavad uue hooga. Miks isa nad nii järsku maha jättis? Milline inimene ta tegelikult oli? Mis temast kauge ookeani taga sai? Lootes oma küsimustele vastuseid leida, otsustab Ilka isiklikult kohale sõita. Reis kujuneb aga oodatust erinevaks. Üleöö saab Ilkast provintsilinna matusebüroo omanik, isa uus pere käitub kummaliselt, isa elu tundub mõistatusi täis ning küsimusi tekib aina juurde..

Camilla Läckbergi menuromaani "Kuldne puur" järg on teie ees – laetud kättemaksudraama täis reetmisi, leppimist ja üllatavat avastust, et naiste võimetel ei ole piire… Ent seda vaid juhul, kui nad suudavad vana vaenu maha matta, et ühise eesmärgi nimel jõud ühendada. Tema elu on turvaline... Faye Adelheim on elu, mida ta elab, igati välja teeninud. Põgenenud vägivaldsest abielust, on ta oma ärist teinud globaalse kaubamärgi ning elab koos tütre ja lähimate võitluskaaslastega kaunis Itaalia villas. Või nii ta arvas... Faye elu keeratake pea peale, kui ootamatud probleemid tööl sunnivad teda Stockholmi naasma. Samal ajal põgeneb tema eksabikaasa vanglast. Nende kohtumine – varem või hiljem – on vältimatu. Sellest saab tema elu võitlus... Faye on perekonna kaitsmisel kõigeks valmis. Ent kui lapsepõlve tumedad saladused teda jälle kummitama hakkavad, peab ta võitlema, nagu ei iial varem, et tema sügavaimad hirmud teoks ei saaks…

Ühe tavalise päeva hommikul teatab Anna abikaasa, et jätab naise tolle parima sõbranna pärast maha ja läheb nende kahte tütart kaasa võttes uue kallimaga reisile. Anna, kelle turvaline ja mugav maailm on kokku varisenud, leiab põgenemistee selles, mida on juba aastaid armastanud: temast veel halvemas olukorras olevate inimeste lugude kuulamises. Seda võimalust pakub tõsielukrimi taskuhääling. Istudes, klapid peas, keset oma senise elu varemeid, tunneb ta korraga ära ühe ohvri nime ja tema peas võtab võimust kinnisidee: Anna leiab, et on ainus inimene, kes teab, mis juhtus ta vana tuttavaga tegelikult. Naine, kellel pole midagi kaotada, pühendub loo uurimisele. Paraku ei oska ta aimatagi, et ta minevik ja olevik kihutavad kokkupõrkekursil, ja kogu maailm, mille üles ehitamise nimel ta on nii palju vaeva näinud, sööstab vabalangusesse. "Kinnisidee" on suurepärane valik kõigile telesarja "Killing Eve" fännidele.

Indrek Hargla uus raamat "Kolmevaimukivi" koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks "Tammõküla viljakuivati" on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt "Suvitusromaan" on ilmunud ajakirjas "Looming". See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan "Mirabilia saladus"), etnoainelisi õudusjutte ("Kolmevaimukivi" ja "Jõulujõud"), klassikaline krimilugu kosmoselaevas ("Per homicidium ad astra"), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost ("Clemens Fellinus, Rex Estonicum") ja tulevikust ("Osariigi Presidendi kohtumine"). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.

Ühe Helsingi mõjuvõimsa perekonna suvekodu värava eest leitakse kenal suvehommikul konteiner ja selle seest tundmatu uppunud naine. Kui komissar Paula Pihlaja hakkab juhtumit uurima, viivad jäljed Lehmusoja perefirma aastatetaguse äritegevuse juurde Aafrikas. Samal ajal on firmaga seotud kunstifond, mis toetab ekstsentrilise installatsioonikunstniku Kassise loomingut. Kassise viimane kõmu tõotav kunstiteos on üles ehitatud konteineritele. Kirjanikest abielupaari Aki ja Milla Ollikaise ühistööna valminud põnevik valiti rohkem kui 400 laekunud käsikirja hulgast Soome põnevusromaanivõistluse Rikos 2019 võitjaks. Põhjamaade põnevuskirjandusse nordic noir'i kuuluv "Konteiner" on uue sarja esimene osa.

"Rootsi kummikud" on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile "Itaalia kingad". Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist. Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise'i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama. Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.

Pärast nelja-aastast segadust USA poliitmaastikul vannutatakse ametisse uus president. Kõigi üllatuseks määrab ta välisministri ametisse oma poliitilise vastase – mõjuvõimsa meediakoproratsiooni omaniku ja tegevjuhi Ellen Adamsi. Samal ajal, kui värske riigipea astub esimest korda kongressi ette, saab välisteenistuse noor ametnik Anahita Dahir oma telefoni segase sõnumi. Ta mõistab liiga hilja, et sõnum oli kiirustades kodeeritud hoiatus. Vastse välisministri silme ees rullub lahti katastroofiline stsenaarium. Peatselt saab selgeks, et esialgu terrorirünnakutena tundunud sündmuste haare on hirmuäratavam, kui võimukoridorides aimata osati. Sel ajal, kui USA rahvusvahelisel areenil vähikäiku tegi, on vallandunud tuumarelva väljatöötamise võidujooks. Sündmused hargnevad lahti Washingtonis, Euroopa suurlinnades, Pakistanis ja Iraanis ning silmitsi tuleb seista nii terroriorganisatsiooni, Vene maffia kui ka siseringis peituvate vaenlastega. USA endise välisministri Hillary Clintoni ja Kanada menukaima krimiromaanide autori Louise Penny kahasse kirjutatud poliitpõnevik „Hirmu paine all“ on ühtviisi nii rabavalt usutav kui ka vastupandamatult kaasahaarav.

1794. aastal, kaks aastat pärast kuningas Gustav III surma, valitseb Rootsimaal segadus ja korruptsioon. Rahvas on sõjast, haigustest ja julmusest muserdatud ning vireleb vaesuses. Selles kurjust täis maailmas uurivad ühekäeline sõjaveteran Mickel Cardell ja varalahkunud juristi Cecil Winge noorem vend Emil pulmaööl julmalt tapetud pruudi Linnea Charlotta mõrva. Iseennast süüdistav masenduses peigmees Erik Kolm Roosi on paigutatud hullumajja. Kes on aga selle koletu teo kavandaja, kes on tegelik mõrvar? Sarnaselt juba sama autori eelmisele raamatule „Stockholm 1793“ on teose ajastu ja olustiku kirjeldamisel autorit suurel määral inspireerinud Carl Michael Bellmani laulud.

Matarese dünastia, kellega oleme juba kohtunud "Matarese ringis", on kogu oma kurjuse ja küsitava hiilgusega tagasi. Ning ainsat meest, kelle teadmised suudaksid seda takistada, CIA operatiivohvitseri Cameron Pryce'i ähvardab ajanappus. Tema ülesanne on jõuda kivise südamega tapjate jälile mööda vereraha rada surmaohtliku vandenõu südamesse. Selleks peab ta appi kutsuma juba pensionile jäänud legendaarse agendi Brandon Scofieldi – ainsa mehe, kellel on õnnestunud tungida Matarese ringi ja seal ellu jääda. See mees on vaja Kariibi mere saare paradiislikust peidupaigast välja meelitada ning taas Matarese surmaringi saata

„Seda on raske lugeda ja veel raskem käest panna … Hästi komponeeritud dünamiidipakk.” Stephen King Varaküpse, kuid naiivse teismelise tüdruku ning tema võluva ja manipuleeriva õpetaja vahelise suhte psühholoogilist dünaamikat jälgiv hiilgav ja kaasakiskuv lugu. „Minu sünge Vanessa“ on karjääri alustava, kuid juba erakordse kirjaniku debüütromaan. Aasta 2000. Helge peaga, ambitsioonikas ja kiiresti täiskasvanuks saada ihkaval 15-aastasel Vanessa Wye’l on armuafäär oma inglise keele õpetajaga – ligitõmbava, kuid valeliku 42-aastase Jacob Strane’iga. Aasta 2017. Mõjukate meeste vastu esitatud ahistamissüüdistuste laine tipphetkel jõuab kätte arveteõiendamise aeg. Strane’i süüdistab seksuaalses väärkohtlemises üks endine õpilane, kes otsib kontakti ka Vanessaga. Nüüd leiab Vanessa end ootamatult võimatu valiku ees: vaikida, olles kindlalt veendunud, et ta oli teismelisena õpetajaga suhtes täielikult omal vabal tahtel, või määratleda ümber nii ennast kui juhtunut. Ent kuidas ta saaks hüljata oma esimese armastuse – mehe, kes muutis teda kardinaalselt ja on tema elus kogu aeg olemas olnud? On’s see võimalik, et mees, keda Vanessa teismelisena armastas ja kes tunnistas, et jumaldab ainult teda, võib olla hoopis erinev sellest, mida Vanessa on alati uskunud? Põimides vaheldumisi Vanessa olevikku ja minevikku, kõrvutab „Minu sünge Vanessa“ mälestusi ja traumat. Me kogeme teismelise tüdruku hingematvat põnevust, kui ta mõistab esimest korda, milline imevägi tema kehal meeste jaoks võib olla. Raamatut on võimatu käest panna, sest kujutades rahutut noorukiiga ja selle tagajärgi, ärgitab see küsima ja mõtlema vastutuse, nõustumise, kaasosaluse ja ohvriks olemise üle. „Minu sünge Vanessa“ on kirja pandud painama jääva intiimsuse, rahutuks tegeva haavatavuse ja naha alla pugeva pingelisusega. See on praegust ajastut defineeriv romaan, mis peegeldab muutuvaid kultuurilisi väärtusi. Kate Elizabeth Russell on pärit USA Maine’i osariigist. Ta on saanud doktorikraadi loovkirjutamises Kansase ülikoolist ja magistrikraadi kaunites kunstides Indiana ülikoolist. "Kaasahaarav ja ebamugav, niivõrd, et pidin endale meenutama - see on romaan, mitte minu hetkeolukord."

Üksikust telgist Oslo haljasalal leitakse rinnuni maasse kaevatud naise laip. Ta on kividega surnuks loobitud, tema seljal on piitsaarmid ja tema käsi on maha raiutud. Ajakirjanik Henning Juul on kaks aastat töölt eemal olnud. Vaevalt tööle naasnud, saab ta ülesandeks seda räiget lugu kajastada. Õige pea leiab politsei kahtlusaluse, ent Juul saab kiiresti aimu, et kogu asi on palju keerulisem. Vastuseid jahtides satub ta julmade jõudude tähelepanu alla. Kui aset leiab uus mõrv, on Juulile selge, et ta peab tõe jälile jõudma enne, kui hävitatakse veel enam elusid. Tema enda oma kaasa arvatud. Thomas Enger (snd 1973) töötas varem ajakirjanikuna. "Varjusurm" on tema debüütromaan, mis ilmus 2010. aastal ning sai kohe palju tähelepanu nii Norras kui välismaal. "Varjusurmaga" alanud Henning Juuli sarja on tõlgitud 30 keelde. Eesti keeles on Engerilt varem ilmunud teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis". Lisaks raamatute kirjutamisele loob Thomas Enger ka muusikat. Ta elab Oslos Grünerlökkal, linnajaos, mida kohtame ka tema romaanides.

Ühel maikuu õhtul kaotab äsja Londonisse saabunud noor klimatoloog Adam Kindred hetke ajel langetatud otsuse tõttu kõik – kodu, töökoha, maine, passi, krediitkaardid ja raha. Politsei ja palgamõrvar armutult kannul, ei jää Adamil muud üle, kui peitu pugeda ja liituda kadunute ridadega, üritades ise samal ajal mõista, kuidas tema elu sedavõrd tähelepanuväärselt koost on lagunenud. Otsingud viivad ta Thamesi äärest Chelseast East Endi. Teel kohtab ta aristokraate, preestreid, prostituute ja politseinikke – aga kas tal õnnestub end uuesti leida? William Boydi (snd 1952) romaan kätkeb endas nii põnevikku kui ka lummavat kirjeldust tänapäeva Londonist ja selle kirjust elanikkonnast ühiskonna eri tasanditel. Eesti keeles on Boydilt varem ilmunud romaanid "Sinine pärastlõuna" (1993, e.k 1997), "Üks inimsüda" (2002, e.k 2006) ja "Rahutu" (2006, e.k 2009).

Reisiajakirjanik Lo Blaclock saab elu parima töölähetuse: nädal ülimalt eksklusiivsel luksuslaeval. Esialgu on pardal kõik imeline: peened kajutid, suurejoonelised õhtusöögid ja elegantsed külalised. Aga ajapikku olukord muutub – jäine tuul peksab laevatekki, taevas muutub halliks ja ähvardavaks ja Lo näeb juhuslikult pealt, et keegi naine heidetakse üle parda. Loo tuum? Kõik reisijad on pardal ja laev seilab endasi nagu poleks midagi juhtunud, hoolimata Lo meeleheitlikest katsetest tõestada, et midagi on väga väga valesti. Rahvusvaheliselt menukas autor Ruth Ware pakub taas hämmastavate pöörete ja klaustrofoobse, kuid samas tontlikult kauni tegevuspaigaga põnevat lugemist.

Vandeadvokaat Andres Rahn kuulub täieõiguslikult rikaste ja ilusate maailma. Terane mõistus ja mehelik sarm avavad talle uksed rahvusvahelise haardega ärimeeste, võimuahnete poliitikute ja saatuslikult veetlevate kaunitaride glamuursesse, joovastavasse ja samas üliohtlikku maailma, mis on täis seksi, reetmist, uimasteid, intriige ja salapäraseid õnnetusjuhtumeid. Kui Andrese suurärimehest kuldklient eksklusiivse tenniseklubi jõuluturniiril kahtlastel asjaoludel hinge heidab, tuleb mehel teha karme valikuid, mis viivad ta halastamatusse võitlusse ahne ärihai, korrumpeerunud kohtunike, psühhopaatidest tippadvokaatide ning teiste silmale nähtamatute mõjuvõimsate jõududega. Peagi selgub, et niidid viivad otse Tallinna linnapea ja Vene oligarhide vandenõuni välja. Kahetsusväärselt ilmneb, et pealtnäha ideaalsel mehel Andresel on üks oluline puue – südametunnistus, mille sunnil satub ta koos salapäraselt vastupandamatu lesega ootamatusse olukorda, kus kaalul on rohkem kui elu… Anneli Urge debüütromaan “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” viib lugeja skandaalse kohtuprotsessi keerdkäikude kaudu otse poliitilise korruptsiooniskandaali keskmesse ja sealt salatreppi mööda võimukate tippametnike, rahaahnete ärihaide, altkäemaksust toituvate kohtunike ja teiste prostituutide privaatsfääri. Paratamatult tõstatub küsimus õigusriigi jätkusuutlikkuse ja inimlike väärtuste säilimise kohta maailmas, kus kõik on müügiks ja juriidiliselt on alati kõik korrektne. *** “See raamat on nagu aken teise maailma, mille olemasolu me oleme kogu aeg kahtlustanud. Nüüd on ta täies hiilguses meie ees – mees ise oma parimates aastates, tema väikevennad ja -õed, kurjad, ahned, naljakad ja koledad korraga. Ma ei loodagi, et see ravib Eesti terveks, aga vähemasti algus on tehtud. Ammu oli aeg! Kui me oma peldikuid ise ei tühjenda, jääbki haisema, ja keegi ei “aimagi”, kust see tuleb.” – Mart Kivastik, kirjanik *** “See raamat on nagu lukuaugust piilumine tuppa, mida me oleme kuulnud olemas olevat, kuid mida loodetavasti tegelikkuses siiski ei ole.” – Villu Kõve, Riigikohtu esimees *** See krimiraamat sisaldab kõiki selle žanri raamatu elemente. Samas on karakterites üsna paljugi tuttavat ja süžees oma käänakutega on ka palju sellist, millesarnast oleme lugenud ajalehtedest. Jääd mõtlema, kus lõpeb reaalsus ja kus hakkab fantaasia ja ei tahagi enam panna raamatut käest ära. Kahtlemata on Anneli ammutanud inspiratsiooni ka enda 25 aasta pikkusest advokaaditöö kogemusest Tallinnas. – AKU SORAINEN, vandeadvokaat ning advokaadibüroo SORAINEN asutaja ja vanempartner Anneli Urge on sündinud 1971. aastal Pärnus. Ta on kahe poja ema ja 25-aastase staažiga advokaat. Kolm aastat tagasi suundus Anneli psühhloogiaõpingutele ja pakub nüüd lisaks õigusnõustamisele ka psühholoogilist tuge. “jokk ehk juriidiliselt on kõik korrektne” on Anneli debüütromaan.

Österlenis on südasuvi ja Degeberga suur antiigilaat hakkab hoogu sisse saama, kuid väravad on vaevalt lahti tehtud, kui külastajaid vapustab kurikuulsa antiigikaupmehe jõhker mõrv. Kriminaalkomissar Peter Vinston kavatseb peagi Stockholmi naasta, sellest hoolimata segatakse teda keerulisse uurimisse. Tema kolleeg Tove Esping näeb Simrishamni politseis oma positsiooni hoidmiseks kõvasti vaeva, Vinstoni sekkumisse ei suhtu ta seepärast ülearu rõõmsalt.Sel ajal, kui kummaline paar mõrva uurib, valmistub kogukond antiigisaate salvestuseks Gärsnäsi lossis. Vinston ja Esping taipavad peagi, et antiigimaailm kubiseb ekstsentrilistest inimestest, vanadest konfliktidest ja erakordselt raskesti lahendatavatest mõistatustest. Küsimus on vaid selles, kes on valmis eriti hinnalise eseme nimel tapma."Antiigikaupmehe surm" on Anders de la Motte ja Måns Nilssoni kiidetud krimisarja "Österleni mõrvad" teine osa. Sarja esimene raamat "Maakleri surm" ilmus 2021. aastal ja võeti lugejate poolt väga soojalt vastu.

"Uuri välja, kes mind süüdi lavastas, ja ma räägin sulle, mis sinu poja surmapäeval tegelikult juhtus." Krimiajakirjanik Henning Juul saab Oslo vanglast ootamatu telefonikõne tapmise eest süüdi mõistetud allilmategelaselt Tore Pullilt, kes väidab end olevat süütu ja pakub Henningile tehingut: kui Henning leiab üles tegeliku tapja, saab ta vastutasuks infot oma kuueaastase poja elu nõudnud tulekahju kohta. Samal ajal võetakse ühendust teleoperaator Thorleif Brendeniga. Kui Thorleif pole nõus tegema nii, nagu talt nõutakse, maksab selle eest tema perekond. Thorleif satub mõistusvastasesse olukorda, kus on vaid kõige hullemad valikud. Käivitunud on võigas sündmuste keeris, mis seob kokku näiliselt juhuslikke tegelasi, muutes ja määrates nende kõigi saatust. Norra krimikirjaniku Thomas Engeri meisterliku Henning Juuli sarja teine raamat hoiab lugejat kindlalt lõa otsas, kaotamata kordagi pinget. See on haarav ja kriipiv lugu kaotusest, lojaalsusest ja kättemaksust. Sarja esimene raamat kannab pealkirja "Varjusurm" (Varrak 2022). Eesti keeles on Engerilt ilmunud ka teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis".

Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime taga peituv Helen Wilcox võib küll olla tõre, aga ta on tulvil tarkust mitte ainult kirjutamise, vaid ka tegeliku elu kohta. Koos sõidavad naised Marokosse, Maud Dixoni värske romaani toimumispaika. Marrakechi eksootilised tänavad ja Maroko kaunid rannad õhutavad Florence’i lootust, et lõpuks on ka temal millestki kirjutada. Kui Florence ühel hommikul pärast hirmsat autoõnnetust aga haiglas ärkab, ja kuuldes, et Helen on surnud, näeb ta suurepärast võimalust. See õnnetus ei pea sugugi olema tema unistuste lõpp, vaid võib olla hoopis tema unistuste algus. Miks ei võiks temast saada salapärane kuulus Maud Dixon? "Kes on Maud Dixon?" on pingeline, ootamatuid pöördeid täis ja äärmiselt kaasahaarav psühholoogiline põnevik, mis uurib inimloomuse süngemat poolt. Kui kaugele oleksid sina valmis minema, et elada lõpuks elu, mida oled alati ihaldanud?

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…

Lila Bennetti halvad otsused on ta viimaks kätte saanud ja üks neist otsustest on tema elu pooleks jaganud. Sõna otseses mõttes. Ühes elus võtab ta pantvangi keegi, kes tundub olevat võõras, aga teab liiga palju. Betoonkongis istudes sunnib röövija teda tehtut tunnistama või ta tapetakse. Teises elus pääseb ta röövimisest, aga teda jahib keegi, kes hävitab tema õnne, paljastades ühe saladuse teise järel. Lila kuulsusrikas karjäär kriminaalõiguse advokaadina, tema abielu ja elu on kaalul. Ta peab koostama nimekirja neist, kellele on ülekohut teinud – nii kohtusaalis kui ka mujal –, otsustamaks, kes teda hävitada tahab, enne kui on liiga hilja. Aga isegi kui ta saab teada, kes on tema röövija, kas ta jääb siis elama? Ja kui jääb, siis millist osa endast tasub päästa ja milline peab surema? Sest üks asi on kindel – Lila Bennetti senine elu on läbi.

Tänapäeva ameerika krimikirjanduse rajaja Raymond Chandleri kaheksa parimat novelli. Lugude tegevus toimub Lõuna-Californias, need on täis pinget, vägivalda ja tragöödiat, ja igas loos mängivad rolli nii alkohol, tulevahetused kui ka detektiiv, kel on silma naiste jaoks ja terav õiglustunne. Samuti on võimalik ära tunda ühiseid stseene, tegelasi ja jooni Marlowe-romaanidega, mis tegid Chandlerist oma žanri ületamatu meistri või nagu kirjutab Daily Telegraph: "Ta oskab kirjutada nii, et see haarab kaasa juba esimesest lausest. Proosa on napp ja viimistletud: täis elu ja isikupära – pingul nagu võitlusse hüppav tiiger."

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Populaarse šoti krimikirjaniku M. C. Beatoni järjekordses mõrvaloos raputab Lochdubhi alevikku teletibi Cristal Frenchi alatu plaan tungida oma kaameraga nende kodudesse ja eraellu. Ja seda mägismaa elanikud ei armasta. Punapäisel konstaablil tuleb lahendada järjekordne mõrvalugu, ja siis veel teinegi, et Lochdubhi taas rahu tuua. Paraku ei oska ta rahu tuua oma südamesse.

Tuntud põnevuskirjaniku viimane teos algab sündmustega endises Jugoslaavias. Noor ameerika vabatahtlik humanitaarabitöötaja mõrvatakse jõhkralt. Tema vanaisa, Kanada miljardär soovib kättemaksu. Ta võtab ühendust endise eriüksuslase ja Vietnami sõja veterani Cal Dexteriga, ainsa mehega, kes suudaks mõrtsuka õigusemõistmise kätte tuua. Dexteri teadmata aga on mõrtsukas osa ameerika luureorganite laiaulatuslikumatest plaanidest ning ta kistakse maailma terrorismi hirmutavasse keerisesse.

Ühe Londoni kanali paatmajast leitakse mõrvatud noormees. Selgub, et pealtnäha erakliku mehega on nii või naa seotud kolm keevalist naist. Laura on tasakaalutu üheöökaaslane, kes võis olla tapetu viimane külaline. Carla on noormehe murest murtud tädi, kes juba niigi leinab ammu surnud poega ja hiljuti surnud õde. Miriam on võimumängudest huvituv naabrinaine, kes ei kohku tagasi isegi politseiga manipuleerimisest. Kolm naist, kelles kobrutab viha, igaühes ise põhjusel. Kolm naist, kelles nende endi teadmata hõõgub põletav soov neile tehtud ülekohtu eest kätte maksta. Kui kaugele on nad hingerahu leidmiseks valmis minema? Kui kaua võivad saladused tuha all miilata, enne kui leegiks lahvatavad?

Istudes kreeka kohvikus, võttis Camilla Haven vastu väljakutse otsekui jumalalt ning leidis end olevat seotud Simon Lesteriga ning segatud tema venna Michaeli surma ümbritsevasse saladusse. "Minu vend Michael" on võitnud parima põnevusromaani aastaauhinna (British Crime Writers Association, 1960).

Österlenis külvab hirmu salapärane süütaja. Tulekahjudes on juba neli inimest surma saanud. Kurjategija on iga kord vaigistanud tulekahjusignalisatsiooni, maalinud majale numbri ja seejärel süüdanud maja põlema. Üks ellujäänud ohver oli aga tulekahju puhkedes kuulnud muusikat. See pisiasi meenutab kriminaalinspektor Tess Hjalmarssonile ühte ammust lahendamata juhtumit. Koos kolleeg Marie Erlingu ja profileerija Carsten Morrisega hakkab Tess Hjalmarsson otsima kättemaksu ihkavat kurjategijat. Kõik muutub aga aina keerulisemaks, sest paistab, et ka uurija enda kodu, kus ta oma uue kallimaga elab, on sattunud tulekuradi nimekirja. "Puhatustuli" on Malmös ja Österlenis tegelikult toimunud kuritegudest inspiratsiooni saanud "Lahendamata juhtumi" kriminaalsarja kolmas osa. Ülipõnevas raamatus on komplitseeritud mõttemaailmaga tegelased, maalilised kirjeldused, mõjus keel – ja ka huumorit. Tina Frennstedt (1969) on Rootsi tuntud kriminaalreporter, kes on töötanud mitmes suures ajalehes ja telesaates. Ta on spetsialiseerunud lahendamata juhtumitele ja kirjeldab politsei tööd väga usutavalt. Sarja esimese raamatu "Kadunud tüdrukud" eest pälvis ta 2019 Rootsi Crimetime Award'i parima debüütkriminaalromaani auhinna.

Side- ja informatsiooniminister Potapovi otsus kooli kokkutulekule minna sündis talle endalegi ootamatult. Tööpäev lõppes seekord lihtsalt vara. Ta kahetses oma rumalat uitmõtet kohe, kui koges koolis tema isiku ümber tekkivat tähelepanu ja sagimist. Ürituse lõppedes väljus ta koolimajast klassiõde Marusja Surkova kannul, kelle pealt ta oli kunagi kirjandust maha kirjutanud. Kõlas lask ja Manja kukkus. Potapov tõstis ta vereloigust üles ning turvamehe hõikeid tähele panemata viis naise Sklifossovski haiglasse. Minister oli veendunud, et sihitud oli tegelikult teda. Kummaline, kes võis küll teada, et ta kooli juurde sõidab? Uurija seevastu oli seisukohal, et rünnati just nimelt Marusjat. Ainult et kellele tema ette jäi?

Arvutiteaduse professor Eric Söderqvist on leiutanud teedrajava mõttega juhtimise süsteemi, mis võimaldab erivajadustega inimestel veebi lehitseda. Samal ajal valmib Samir Mustafil, endisel MIT professoril, kelle armastatud tütar hukkus pommiplahvatuses, ajaloo kõige täiuslikuma arvutiviiruse, et rünnata Iisraeli finantssüsteemi.Kui Ericu naine Hanna pärast mehe leiutise katsetamist koomasse langeb, on mees veendunud, et naine on nakatunud võimsa arvutiviirusega ja ainus võimalus teda päästa on leida viiruse looja.

Kui Sherlock Holmes oleks olnud murdvaras… Selle raamatu peategelane Raffles on osav, kuid mitte pahatahtlik varas, aristokraatliku elustiiliga mees, keda jahivad nii Scotland Yardi parimad jõud kui mitmed atraktiivsed naisterahvad. Rafflesi looja E. W. Hornung, kes oli abielus sir Arthur Conan Doyle'i õe Constance'iga, lõi vastukaaluks kuulsale detektiivile leidliku varga, kes oli tundunud nii Inglismaal kui mujal.