Krimi ja põnevus
Vennad Carl ja Roy Opgard on elus nii mõneski mõttes edukad olnud. Igatahes nii edukad, kui Osi-suguses külakeses ülepea võimalik. Carl on imelise spaahotelli direktor, Roy aga peab bensiinijaama ja kavatseb mäenõlvale püsti panna Ameerika mägedega lõbustuspargi. Aga kui selgub, et riigimaantee tahetakse mujale ümber ehitada ja koduküla jääks perifeeriasse, tuleb midagi ette võtta. Õnneks on vendadel selliste asjadega pisut kogemusi. Samal ajal on politseiülem saanud enda käsutusse uue tehnoloogia, mille abil loodab tõestada, et vendade kontol on ammusest ajast terve rida tapmisi. Ja neid tuleb aina juurde. Nagu ütleb Roy Ameerika mägede kohta: „Kui need on käima läinud, on hilja sealt maha hüpata.” „Veresidemed” on suurejooneline ja mahlakas põnevusromaan lojaalsusest, perekondlikest sidemetest, suurest armastusest ja võitlusest võimsate jõudude vastu. See on romaan kadunud hingedest ja mõrvade jadast, kriisi sattunud maakohast ning kahest vennast, keda ähvardab oht ilma jääda kõigest, mille nad on välja võidelnud.
„Veresidemed” on järg raamatule „Kuningriik”, kuid loetav ka eraldi.
On 1996. aasta ja Reacher teenib sõjaväes. Enne lõunat antakse talle aumärk ja pärast lõunat saadetakse ta uuesti koolipinki. Õhtuks on ta üldsuse jaoks kadunud. Teda ei nähta enam, temast ei mõelda enam. Lisaks Reacherile on klassiruumis veel üks FJB agent ja üks LKA analüütik. Kõik nad on esmaklassilised tegijad, kes on täitnud äsja mingisuguse nõudliku ülesande, ja kõik nad imestavad, miks nad siin viibivad. Nad saavad teada, et džihaadivõitlejate uinuvat rakukest Saksamaal Hamburgis on ootamatult külastanud saudist käskjalg, kes kohtus linnas kellegi tundmatuga. LKA "salakõrv" rakukeses kuulis, et tegemist oli ameeriklasega, kes oli nõudnud millegi eest sada miljonit dollarit. Aga mille eest? Ja kes on see nõudja?
Reacher peab koos oma uute kaaslastega tolle ameeriklase üles otsima. Reacher värbab endale appi parima sõduri, keda ta teab – noore ja nägusa seersandi Frances Neagley. Peagi selgub, et kui nad seda meest kätte ei saa, võib maailma tabada fataalsete tagajärgedega terrorirünnak. Langleyst Hamburgini ja Jalalabadist Kiievini ulatuva tegevusega "Õhtukoolis" jälgitakse topeltagentidest, võltsidentiteetidest ning seninägematutest vaenlastest kihaval maastikul kulgevat üllatavate pööretega inimjahti. Nagu ikka külmavereline ja kõva rusikaga Reacher avab selles ülimalt põnevas raamatus veidi ka oma intiimsemat poolt, nimelt et ta oskab olla ka meelas ja elegantne armastaja.
Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.
Viperusterohke golfiraundi ajal lööb Bobby Jones palli üle kaljujärsaku serva. Palli ei õnnestugi tal leida, küll aga näeb ta eendi all kividel lamamas tundmatut surevat meest. Enne viimast hingetõmmet lööb surija silmad lahti ja toob kuuldavale üheainsa lause: "Miks nad ei kutsunud Evansit?" Need mõistatuslikud sõnad jäävad Bobbyt ja tema tarmukat kaaslast leedi Francest kummitama. Püüdes saladust omal käel lahendada, satuvad algajad detektiivid seiklustesse, kus miski pole päris see, millena paistab, ning seavad end lõpuks surmaohtu.
Laste halloweenipeol mõrvatakse üks tüdruk. Suure valetajana tuntud Joyce oli mõni tund tagasi teatanud, et nägi kunagi pealt, kuidas keegi tapeti. Rääkis ta tõtt või luiskas? Kas seekordse kuriteo taga on väärastunud psüühikaga inimene või keegi, kes kardab omaenda turvalisuse pärast? Võltsingud, kadunuks jäänud või surnult leitud inimesed, kasuahnus ja selle kõige kõrval peaaegu ebamaine ilu... Uurima kutsutud Poirot’ meelest on kogu loos midagi paganlikku ja müstilist. Järgneb teinegi mõrv. Hercule Poirot’l tuleb ajaga võidu joostes ära hoida järgmine. Agatha Christie (1890–1976) on kõigi aegade üks enim avaldatud autoreid, teda edestavad vaid piibel ja Shakespeare’i teosed. Tema raamatuid on müüdud kokku üle kahe miljardi eksemplari ja tõlgitud sajasse võõrkeelde. Kuuekümneaastasest viljakast kirjanikutööst sündis üle 70 romaani, lisaks veel kümneid jutukogusid ja näidendeid. 2023. aastal esilinastus romaanil põhinev mängufilm "Kummitus Veneetsias", mille lavastas taaskord Oscari-võitja Kenneth Branagh, kes täidab ka geniaalse detektiivi Hercule Poirot’d rolli. Teistes osades teevad kaasa Kyle Allen, Jamie Dornan, Tina Fey, Michelle Yeoh jpt.
Koos kevadega saabuvad värskendavad vihmad ning talveunest ärkavatel taimedel puhkevad pungad, kuid krimilugude kuninganna Agatha Christie teadis hästi, et sellest ilust ei tohi ennast eksitada lasta. Sest ka magusate kevadlõhnade varjus võidakse sepitseda pahaendelisi skeeme ja ohtlikke kuritegusid. Miks mitte vürtsitada suveootuse elevust väikese närvikõdi ja kirjandusklassikaks saanud lemmikutega? Igatahes on Christie krimilugude detektiividel käed tööd täis ka kevaditi – kogumiku kaheteistkümnes loos lahendavad keerulisi mõistatusi Hercule Poirot, Miss Marple ning Tommy ja Tuppence. LOOD KOGUMIKUS Sissejuhatus: Püssimees Market Basingi saladus Kadunud daami juhtum Surmataim Kuidas kasvab teie aed? Luigelaul Miss Marple jutustab ühe loo Sinise vaasi mõistatus Juveelirööv Grand Metropolitanis Kullakangid Peaaegu nagu koer Tütarlaps rongis Greenshaw’ Narrus
Indrek Hargla uus raamat "Kolmevaimukivi" koondab tema päris uusi tekste, mis on kirjutatud just selle kogumiku jaoks, ning viimase aja jutuloomingu paremikku, millest näiteks "Tammõküla viljakuivati" on võitnud Eesti ulmeauhinna ja põnevusjutt "Suvitusromaan" on ilmunud ajakirjas "Looming". See on mitmekesine kogumik, milles leidub nii fantasy-seiklust (lühiromaan "Mirabilia saladus"), etnoainelisi õudusjutte ("Kolmevaimukivi" ja "Jõulujõud"), klassikaline krimilugu kosmoselaevas ("Per homicidium ad astra"), üllatavaid vaatlusi Eesti ajaloost ("Clemens Fellinus, Rex Estonicum") ja tulevikust ("Osariigi Presidendi kohtumine"). Lugeja kohtub siin mitmete tuntud ajalooliste tegelastega, nagu näiteks Lehola Lembitu, Harald Keres, Albert Einstein, Antoine de Saint-Exupéry, Gustav Naan, Isaac Asimov ja Läti Hendrik ning üle tosina aasta astub üles ka Hargla üks kõige kuulsamaid kangelasi pan Grpowski.
"Rootsi kummikud" on iseseisev järg Henning Mankelli romaanile "Itaalia kingad". Vaheda sulega kirjeldab autor eaka mehe eluvõitlust: armastust, kaotusi, valesid ja vananemist. Ühel hommikul ärkab pensionile jäänud arst Fredrik Welin selle peale, et tema maja on üleni leekides. Ta jõuab vaevu eluga välja, kaasas ainult kaks vasaku jala kummikut. Hommikuks on tema armsast saarestikumajast järel ainult tuhk. Kogu tema elu on hävinud ja ta tunneb end liiga vanana, et otsast alustada ja uus kodu rajada. Selle asemel asub ta elama vanasse haagiselamusse, piirdudes vaid eluks hädavajalikuga. Nagu sellest oleks vähe, kahtlustab politsei, et ta pani ise oma majale tule otsa. Fredriku ellu toob veelgi rohkem segadust tütar Louise'i saabumine, kelle hulljulge ja kompromissitu elustiili tõttu satub isa vanuigi veel Pariisi oma noorusaja radadele. Lisaks armub ta ülepeakaela endast kolmkümmend aastat nooremasse ajakirjanikku Lisa Modini, kes tuleb tulekahjust artiklit kirjutama. Uusaastaööl põleb saarestikus maha veel üks maja ja kohalike seas hakkab levima ärevust tekitav kuuldus salapärasest sarisüütajast. Sügisel alguse saanud sündmused viivad lahenduseni, mida Fredrik Welin poleks osanud uneski näha.
„Seda on raske lugeda ja veel raskem käest panna … Hästi komponeeritud dünamiidipakk.” Stephen King Varaküpse, kuid naiivse teismelise tüdruku ning tema võluva ja manipuleeriva õpetaja vahelise suhte psühholoogilist dünaamikat jälgiv hiilgav ja kaasakiskuv lugu. „Minu sünge Vanessa“ on karjääri alustava, kuid juba erakordse kirjaniku debüütromaan. Aasta 2000. Helge peaga, ambitsioonikas ja kiiresti täiskasvanuks saada ihkaval 15-aastasel Vanessa Wye’l on armuafäär oma inglise keele õpetajaga – ligitõmbava, kuid valeliku 42-aastase Jacob Strane’iga. Aasta 2017. Mõjukate meeste vastu esitatud ahistamissüüdistuste laine tipphetkel jõuab kätte arveteõiendamise aeg. Strane’i süüdistab seksuaalses väärkohtlemises üks endine õpilane, kes otsib kontakti ka Vanessaga. Nüüd leiab Vanessa end ootamatult võimatu valiku ees: vaikida, olles kindlalt veendunud, et ta oli teismelisena õpetajaga suhtes täielikult omal vabal tahtel, või määratleda ümber nii ennast kui juhtunut. Ent kuidas ta saaks hüljata oma esimese armastuse – mehe, kes muutis teda kardinaalselt ja on tema elus kogu aeg olemas olnud? On’s see võimalik, et mees, keda Vanessa teismelisena armastas ja kes tunnistas, et jumaldab ainult teda, võib olla hoopis erinev sellest, mida Vanessa on alati uskunud? Põimides vaheldumisi Vanessa olevikku ja minevikku, kõrvutab „Minu sünge Vanessa“ mälestusi ja traumat. Me kogeme teismelise tüdruku hingematvat põnevust, kui ta mõistab esimest korda, milline imevägi tema kehal meeste jaoks võib olla. Raamatut on võimatu käest panna, sest kujutades rahutut noorukiiga ja selle tagajärgi, ärgitab see küsima ja mõtlema vastutuse, nõustumise, kaasosaluse ja ohvriks olemise üle. „Minu sünge Vanessa“ on kirja pandud painama jääva intiimsuse, rahutuks tegeva haavatavuse ja naha alla pugeva pingelisusega. See on praegust ajastut defineeriv romaan, mis peegeldab muutuvaid kultuurilisi väärtusi. Kate Elizabeth Russell on pärit USA Maine’i osariigist. Ta on saanud doktorikraadi loovkirjutamises Kansase ülikoolist ja magistrikraadi kaunites kunstides Indiana ülikoolist. "Kaasahaarav ja ebamugav, niivõrd, et pidin endale meenutama - see on romaan, mitte minu hetkeolukord."
Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...
Mõrvari püüdmine on ohtlik – eriti kui ta elab naabermajas. Hen ja tema abikaasa Lloyd on äsja kolinud uude majja West Dartfordi Bostoni lähistel. Hen (Henrietta) on illustraator ja töötab ateljees, mis jääb kodust jalutuskäigu kaugusele. Tänu ravimitele on ta saanud kontrolli alla bipolaarse häire ning lõpuks leidnud stabiilsuse ja rahu. Uute naabrite Mira ja Matthew’ juures õhtusöögil hakkab see rahu aga murenema, kui mehe kabinetis kaminasimsil ilutseb tuttav ese. See on sporditrofee – täpselt selline, mis läks kaduma kahe aasta eest mõrvatud noormehe kodust. Hen on aastaid tundnud lausa obsessiivset huvi lahendamata mõrvade vastu – kinnismõte, millest ta ei tohi rääkida, kuid päris silmi kinni pigistada ka ei suuda. Kas tema naaber Matthew võib olla mõrvar? Või on see järjekordne psühhootiline episood nagu ülikooli esimesel kursusel, kui ta kaasüliõpilase süüd tõestada püüdes tollele kallale läks? Mida rohkem Hen Matthew’d jälgib, seda kindlam ta on, et mees sepitseb midagi tõeliselt kohutavat. Kuid keegi ei usu teda. Ta ei tea veel, et kõige hullemad luupainajad, mille eest ta on kogu elu püüdnud põgeneda, alles algavad…
Istudes kreeka kohvikus, võttis Camilla Haven vastu väljakutse otsekui jumalalt ning leidis end olevat seotud Simon Lesteriga ning segatud tema venna Michaeli surma ümbritsevasse saladusse. "Minu vend Michael" on võitnud parima põnevusromaani aastaauhinna (British Crime Writers Association, 1960).
Side- ja informatsiooniminister Potapovi otsus kooli kokkutulekule minna sündis talle endalegi ootamatult. Tööpäev lõppes seekord lihtsalt vara. Ta kahetses oma rumalat uitmõtet kohe, kui koges koolis tema isiku ümber tekkivat tähelepanu ja sagimist. Ürituse lõppedes väljus ta koolimajast klassiõde Marusja Surkova kannul, kelle pealt ta oli kunagi kirjandust maha kirjutanud. Kõlas lask ja Manja kukkus. Potapov tõstis ta vereloigust üles ning turvamehe hõikeid tähele panemata viis naise Sklifossovski haiglasse. Minister oli veendunud, et sihitud oli tegelikult teda. Kummaline, kes võis küll teada, et ta kooli juurde sõidab? Uurija seevastu oli seisukohal, et rünnati just nimelt Marusjat. Ainult et kellele tema ette jäi?