Krimi ja põnevus
Tuntud prantsuse kirjaniku, Goncourt’i Akadeemia presidendi ning arvukate kirjanduspreemiate laureaadi Hervé Bazini (snd 1911) kriitilis-realistlik romaan lahutusele järgnevatest valusatest probleemidest: endise abielunaise kibestumisest ja uuestiabiellunud mehe kiindumusest lastesse.
Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874–1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.
Inglise põnevuskirjaniku Eric Ambleri (sünd. 1909) kaks spiooniromaani, mille peategelane Arthur Simpson satub olude sunnil kõikvõimalikesse peadpööritavatesse seiklustesse.
...1973. aasta 19. detsembril jätsid terroristid maha keldri, kust oli juba läbi kaevatud viimse võimaluseni lõhkeaineid täistopitud tunnel. Pärast seda ilmusid sinna "sõbraliku" riigi saatkonna töötajad, kes paigutasid tunnelisse täiendavalt kaks tankitõrjemiini ja elektrondetonaatori. Järgmisel päeval panid lõhkemehhanismi tööle üheaegselt kaks gruppi - terroristid ja ühe Hispaania - "sõbraliku" lääneriigi töötajad!
Lääne eritalituste endise agendi raamat kergitab saladuskatet kulissidetaguselt võitluselt, mis pärast Teist maailmasõda on kulgenud kapitalismileeri võimueliidi hulgas maailmavalitsemise pärast. Kirjeldatakse vabamüürlaste, nn. Bilderbergeri Klubi ja Kolmepoolse Komisjoni tegevust, mõju, mida need imperialismi "ajutrustid" avaldavad lääneriikide valitsuste poliitikale. Paljastatakse terrorismi, poliitiliste skandaalide ja korruptsiooni lätteid.
Tuntud prantsuse kriminaalromaanide autor Gaston Leroux (1868–1927) on Eestis tuntud ennekõike romaani „Ooperikummitus“ loojana. Vähem on eesti lugeja tuttav tema kriminaalromaanidega, kus läbivaks tegelaseks on Joseph Rouletabille, noor terane reporter ja nutikas analüüsija, tänu kellele lahenevad nii mõnedki esmapilgul lahendamatuna näivad situatsioonid ja saladused. Rouletabille kuulub kirjandusliku tegelasena samasse kategooriasse kui Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Miss Marple, Nero Wolfe, Martin Beck – kui loetleda kõige tuntumaid.
Selle kriminaalromaani tegevus toimub Kreekas nn mustade kolonelide võimu ajal, möödunud sajandi 60.–70. aastate vahetusel; kolonelide kehtestatud režiimi vägivald ja omavoli on soodne kasvupind miljardärist haikala, suure kaupmehe Niarchose ahnusele ja vägivallale.
Helfried Schreiter (sündinud 1935), endise Saksa DV kirjanik, on tuntud peamiselt filmistsenaariumide ja kuuldemängude autorina, kuid ta on kirjutanud ka näidendeid ja telelavastusi, proosat ja luulet. Oma loomingus pöörab ta erilist tähelepanu teaduse ja tehnika arengust tingitud muutustele ühiskonna elus, eriti inimeste elulaadis. Siit jõuab autor juba psühholoogiliste konfliktideni inimeses endas.
"Saint-Pholieni kiriku poodu" on üks paremaid Maigret'-lugusid, milles kuulus politseikomissar endale erilised õigused võtab. Üks saladuslik ja närvitsev reisija jääb Saksa-Hollandi piiri lähedal raudteejaamas ilma oma kohvrist ning laseb ennast Bremenisse jõudnult maha. Komissar Maigret'l, kes seda enesetappu läbi lukuaugu pealt näeb, tuleb nüüd välja selgitada, mis õigupoolest toimus ning kes oli too saladuslik reisija. Varsti saab selgeks, et ta ei olnud üldse sama inimene, kelle pass tal taskus oli, ning loo juhtniidid näivad viivat hoopis Prantsusmaale.
Lynn Pierce paistis vaga kristlane, hoolas abikaasa ning ema – kuid temast jäi maha helilint, millel abikaasa ähvardab oma naise tükkideks lõikuda ... Jenna Patrick oli elukutseline striptiisitar, kes soovis oma vana tööd maha jätta ja õppima minna. Kuid selle asemel leitakse ta kägistatult oma töökohas ... Gil Grissom, Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle uurivad näiliselt tähtsusetuid üksikasju, et lahendada salapärased mõrvajuhtumid ning paljastada Patuse linna süngeimad saladused ...
Esmatutvus ühe inglise kuulsama detektiivromaanide autori Dorothy L. Sayersiga, kelle raamatute peategelaseks on inglise aadli hulka kuuluv sümpaatne lord Peter Wimsey. Lord Peter Wimseyl palutakse uurida ühe vana kindrali surma viimase klubis. Täpsest surmaajast sõltub, kes saab kopsaka päranduse, millest on huvitatud mitu inimest. Kired lõõmavad ja peatselt pole enam üldse kindel, et kindral suri ikka loomulikku surma.
Ta keeras ühe kirjutuslaua küljel olevatest sahtlitest lukust lahti ning võttis välja kaks eraldi paberilehte. Need olid süütut kahvatusinist värvi, sõnad olid trükitud väikeste pepside tähtedega. "Loe seda," ütles George. Iris põrnitses paberilehte. Seal seisis, täiesti selgelt ja keerutamata: "TE ARVATE, ET TEIE NAINE SOORITAS ENESETAPU. TA EI TEINUD SEDA. TA TAPETI." Teises kirjas oli: "TEIE NAINE ROSEMARY EI TAPNUD ENNAST. TA MÕRVATI."
1887. a. kirjutas noor Southsea arst Arthur Ignatius oma viletsale palgale lisa teenimiseks jutustuse «Etüüd punases». Esimest korda astus lugejate ette detektiiv Sherlock Holmes, kes ravis igavust kuritegude uurimisega, ja kui piisavalt huvitavaid kuritegusid parajasti ei olnud, siis ka viiulimängu ja kokaiiniga. Nüüdseks on ta kindlasti kõige tuntum detektiiv maailmas ning tema seiklustele elavad kaasa üha uued põlvkonnad. Kindlasti on selles oma osa Conan Doyle´i raamatute põhjal tehtud filmidel ja telesarjadel ning 19. sajandil tegutsenud Sherlock Holmes on tänu neile muutunud vägagi tänapäevaseks kangelaseks.
Sisukord:
Jack Ritchie
Uus nägu Arthur Porges
Tikkudega mõrvari vastu Marshall Schuon
Blondiin ja koll Jack Sharkey
Tappev sinine Robert Colby
Öine hääl Borden Deal
Suure raha jälil Jack Ritchie
Pahupidi maailm James McKimmey
Pianist
Pascale Roze on oma Concourt’i preemia pälvinud lühikese romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik „Ma suren Okinawas“. Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse.
„Külmvereliselt“ on tegelikkuses aset leidnud mõrvaloo ja selle uurimise põnev ja haarav kirjeldus. Autoriks ameerika XX sajandi teise poole nimekamaid ja stiilimeisterlikumaid kirjanikke Truman Capote.
Antonio Vargase luksuslikus üürimajas helises uksekell. Avanud ukse, leidis mees verandalt vaid väikese koodlukuga käsikohvri. Ta valis õige arvukombinatsiooni ja avas kohvri. Seal need olid, kenasti pakitud kahekümne- ja sajadollarilised ... viiskümmend tuhat dollarit ... vereraha, tasu Kurakäe O’Toole’i ja Kurakäe semu Andrew Brady teise ilma toimetamise eest. Inimeste tapmine oli tema töö ja ta tegi seda väga hästi.
Kümnete miljonite televaatajate silmade all variseb oma show’ ajal kokku populaarne artist. Ta on surnud. Asja hakkavad uurima kogenud kriminalistid. Kes mürgitas? Miks mürgitas? Ja mil viisil mürk mehele sisse söödeti? Sama politseijaoskonna detektiividel on aga käsil veel teisegi kuritöö uurimine: tundmatu roimar terroriseerib soliidse ärifirma veelgi soliidsemat noort naispsühholoogi …
Ed McBaini kriminaalromaan on dünaamilise süžeega, põnevust ja pinget jätkub algusest lõpuni.
"Kiikhobune Antverpenist" võitis 1998. aasta romaanivõistlusel teise preemia.
Autor ütleb: Seiklusrikka spiooniromaani põhitegevus leiab aset 1980-ndate aastate alguses Aafrika väikeriigis, kus põrkuvad USA ja NSVL suurriiklikud huvid. Määratlesin teose pseudodokumentaal-ajalooliseks romaaniks seetõttu, et väljamõeldud tegevustik areneb kindlal ajaloolisel taustal, kust ei puudu dokumentaalandmed ja reaalsed poliitilised sündmused.
Udo Uibo ütleb: Lopsakas fantaasia, põnev faabula, loomulik ja ladus jutujooks, suurepärased kirjeldused, kindlakäeline kompositsioon, pädevuse mulje loomise oskus mitmel alal (poliitika, nuhkimine, Leningradi tänavad, meresõit, pommide panemine, karate, Aafrika floora ja fauna, neegerpresidentidega abiellunud vene naiste hingeelu jne)
Lõik raamatust:
August tunneb, et merelt tõuseb jäine hingus üha kõrgemale, ikka kõrgemale mööda keha. Juba ei suuda ta liigutada oma jalgu, siis käsi... Ja jälle näeb August läbi külma udu, mid on kerkinud peaaegu silmadeni, kiikhobusel kappavat blondi väikemeest, kes rõõmsalt käega viibates haihtub pikkamisi olematusse...
Saaremaal elava kaugesõidukapteni Lembit Uustulndi haarav ja põnev romaan, mis saab alguse II Maailmasõja eelõhtul Kuressaares. Hoogne tegevus kandub Leningradist Kanaari saartele, Ameerika Ühendriikidest Lemaaniasse, korrumpeerunud Aafrika riiki. Ameerika ja Nõukogude Liidu ristuvaid huve esindavad LKA agent Thomas Thamerick ja GRU agent Leonid Tamov. Raamatule lisavad värvi eksootilised paigad, kaunid naised ja usutavalt esitatud intriigid. Ja igal lugejal on võimalus vähehaaval selgusele jõuda, kuidas on selle suurriikide mõjusfääride jagamisega seotud Eesti ja Eestimaa mehed.
on Arthur Conan Doyle’i jutustuste kogumik, kus kriminaalseid juhtumeid uurivad detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Jutustused kogumikus: „Tühja maja mõistatus“, „Norwoodi ehitusmeistri mõistatus“, „Kriipsukujukeste mõistatus“, „Üksildase jalgratturi mõistatus“, „Priory kooli mõistatus“, „Musta Peetri mõistatus“, „Charles Augustus Milvertoni mõistatus“, „Kuue Napoleoni mõistatus“, „Kolme üliõpilase mõistatus“, „Kuldsete näpitsprillide mõistatus“, „Kadunud paremäär-kaitsja mõistatus“, „Abbey Grange'i mõistatus“, „Teise laigu mõistatus“.
Diana Jackman on nooruses oma isa ja vanaonu, mikmakite indiaanihõimu šamaani ehk puoini kõrval õppinud metsas vabalt liikuma ja nägema maailma, mis paljudele nähtamatuks jääb. Kuid ravitsejate ja küttide suguvõsast pärinev jäljekütt on nüüd linnastunud naine, kelle abielu on purunenud ja kes on peitnud oma mineviku pooltõdede ja vaikuse müüri taha.Kaheksa jahimeest on kogunenud kaugesse Kanadasse tohutule maavaldusele, et jahtida lumises laanes hirvi. Nende seas on ka Diana Jackman, keda esivanemate veri otsekui sunni jahti pidama. Eemal moodsa maailma klaustrofoobiast, loodab ta lahendada oma minevikuprobleemid ja end uuesti leida.Kuid keegi jälgib kogunenud jahilisi -- mingi meeletu ja vägivaldne loodusjõud, mis end Kanada talves varjab. Ja jahipidajatest saavad saakloomad -- kiire, halastamatu ja erakordselt tõhus tapja jälitab, ründab ja tapab neid, ilmudes eikuskilt ja kadudes jäljetult. Diana Jackman teab, et ellujäämiseks peab ta meenutama oma isa õpetusi ja ise oma jahtijat jahtima.
Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...
„Kummitused kloostris“: pealinnast Hanyuani naasev kohtunik Di kaaskond jääb mägedes äikesetormi kätte. Ainus sobiv ulualune on lähedal asuv taoistlik Hommikupilve klooster. Kuid nagu arvata võib, siis püha klooster pole sugugi nii rahulik paik, nagu alguses paistab. Kohtunik Di peab lahendama järjekordse mõistatuse, mis on seotud kummituste, vanade kuritegude ja vandenõuga.
„Lakksirm“: aastal 664 naaseb kohtunik Di ringkonnaprefektuurist nõupidamiselt ja saab võimaluse nädal aega puhata oma kolleegi juures Weipingis. Kuid sooja vastuvõtu asemel kohtub Di väga närvilise kohtunik Tengiga ja puhkusest pole enam juttugi – hargneb põnev mõrvalugu rahast ja pettustest.
Robert Hans van Gulik (1910–1967) oli Hollandi diplomaatiline esindaja Hiinas ja Jaapanis. Kohtunik Di Renjie oli reaalne isik, üks Tangi dünastia tuntumaid riigimehi, kes lahendas palju keerulisi juhtumeid.
Põlise ja rikka Cautleyde suguvõsa liikmed on omapärased inimesed, et mitte öelda veidrikud. Nende tugevaks küljeks on ühtehoidmine raskustes ja ohtudes, aga nõrkused on igaühel neist isesugused. Kui juba mitmes Cautley oma perekonnamõisas tavatul moel surma saab, siis hakkab kohalik politsei kahtlustama, et tegemist on mõrvadega. Kuid kurjategijat ei suudeta tabada enne, kui appi on kutsutud meisterdetektiiv Scotland Yardist.
See ei meeldinud talle. Tema alahuul kerkis hammaste vahele ja kulmude otsad tõmbusid järsult alla. Kogu tema nägu muutus teravajooneliseks ja rebaslikuks ja õelaks. Uksekell jätkas oma laulu. Minule see ka ei meeldinud. Kui külalised juhtusid olema Eddie Mars ja tema poisid, siis võidi mind lihtsalt sealoleku pärast külmaks teha. Kui tulid politseinikud, polnud mul neile pakkuda midagi peale naeratuse ja lubaduste. Ja kui tegemist oli Brody sõpradega, võisid need osutuda temast kangemateks meesteks. Blondiinile ei meeldinud samuti kellahelin. Ta tõusis järsult ja rehmas käega. Närvipinge tegi tema näo vanaks ja inetuks. Brody tõmbas minult pilku pööramata väikese laualaeka lahti, võttis sealt luust päraga automaatpüstoli ja sirutas selle blondiini poole. Naine tuli tema juurde ja võttis värisedes relva vastu. "Istu tema kõrvale," ütles Brody. "Sihi teda sellega, nii et seda uksest näha ei ole. Kui ta käitub kahtlaselt, siis tee, nagu õigeks pead. Me ei ole veel löödud, beebi."
Raymond Chandler (1888-1959) on loetavamaid ameerika kriminaalromaani karmi koolkonna autoreid. Ta teoste paremikku ühendab minajutustaja eradetektiiv Philip Marlowe. Käesolevas romaanis palgatakse Marlowe lahendama väljapressimisjuhtumit, kuid tal tuleb tegemist teha hooopis mõrvade ja laipadega. Nagu ikka ripub ta elu mitu korda juuksekarva otsas, ent tänu leidlikkusele ja kainele mõistusele lõppevad kõik intsitendid siiski hästi
Kes oskaks luureagentide ohtlikku, kuid seda huvitavamat tegevust paremini kirjeldada kui John le Carré, kes Briti Välisministeeriumis töötades külma sõja aegsete luureoperatsioonide kavandamisega üsna lähedalt kokku puutus. Tema spiooniromaanid pole pelk fantaasiamäng, vaid killuke ehedat, karmi elu.
Inglise tuntuim maalikunstnik Priam Farll on igapäevaelus üle mõistuse uje inimene, kellele on vastumeelt igasugune suhtlus, tähelepanu ja asjaajamine. Naasnud välismaalt Londonisse, haigestub ta toapoiss ja sureb. Öösel kohalekutsutud arst arvab, et kadunuke on Priam Farll ja liigse häbelikkuse tõttu ei kiirusta kunstnik viga parandama. Samas tekib mõte, et see on võimalus pääseda tuntuse koormast. Farll otsustabki jääda toapoiss Henry Leekiks, kes Farllina maetakse inglaste pühamusse Westminster Abbeysse. Paraku tuleb nimega kaasa ka Leeki minevik ja Farllgi ei suuda vabaneda oma kunstnikuandest. Meelsasti võtab ta omaks Leeki kosjakuulutuse kaudu sobitatud tutvuse lesk Alice’iga, kuid paraku pole kõik üllatused nii meeldivat laadi.
Sisu:
„Tuul“ Ray Bradbury
„Kongo“ Stuart Cloete
„Hüpe panga peale“ Roald Dahl
„Ma ei kuule teid, sir...“ Avram Davidson
„Maileesikakee“ Jeremiah Digges
„Mees, kes oli kõikjal“ Edward D. Hoch
„Me veel vaatame“ Jack Ritchie
„Mees, kes müüs Gnoolidele köit“ Idris Seabright
„Kaotatud koer“ Henry Slesar
„Lima“ Joseph Payne Brennan
„Maanteeviisakus“ Mack Morriss
„Kuidas armastus tuli professor Guildea juurde“ Robert Hichens
„Looduslik valik“ Gilbert Thomas
„Simone“ Joan Vatsek
Maffia röövib aristokraatsetest peredest pärit noori naisi. Nutikas noor daam asub oma sõbranna otsingutele
USA presidendi John Fitzgerald Kennedy hiilgav tähelelend, tema ja ta venna Roberti traagiline surm on ajendanud looma arvukaid raamatuid ja filme. Millised võimsad jõud käsutasid palgamõrvareid? Kas Valge Maja turvateenistus oli tasemel? Mida peaks tegema selliste kurbmängude vältimiseks? Riigipea salateenistuse suurt vaprust, nutikust ja ennastsalgavust nõudvat tööd käsitlebki Jeffrey Archer selles romaanis. Rohkete huvitavate faktide kõrval on siin ka lennukat kirjanikufantaasiat, sest presidendi rollis kujutleb autor mõrvatud Johni ja Roberti nooremat venda, senaator Edward Kennedyt.