"Eksistentsiaalne Eesti" sisaldab eesti kultuuri ja kirjanduse uurija, Tallinna Ülikooli kultuuriloo professori Rein Veidemanni kõige värskemaid mõtisklusi. Kogumik on sobiv lugemisvara nii eesti keele ja kirjanduse õpetajatele, üliõpilastele kui ka lihtsalt eesti kultuuri ja kirjanduse huvilistele ja sõpradele. Kogumiku sügavam eesmärk, nagu ütleb autor eessõnas, on katse mõista üht imet – kuidas arvult ja keeleliselt levialalt vägagi piiratud ja heitliku saatusega rahvakild on suutnud luua keskkonna, mis on toetanud tema eksistentsi ja võimaldanud end loovalt teostada.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Olen tähele pannud, et kui lähen üle Kanali või selle alt läbi, näen vastaskaldal asju palju õigemas mõõdus. Prantsusmaad võib paremini mõista, elades Inglismaal. Suurbritannia eluviisi aga läbi gallia vaatenurga vaadates. Küllap nimetavad britid just seda konnaperspektiiviks. Kui ka kõik rohi ei olegi Kanali teisel kaldal rohelisem, sunnivad paljud erinevused elukommetes mind ikka ja jälle taga igatsema Kanali vastaskallast. Võimalik, et ka maitsed ja lõhnad. Nii võtan oma raamatus kokku pikaks veninud tööaastate jooksul korjunud muljed. Minu tähelepanekud ja mõtted ei tugine põhjalikel ajaloolistele uurimustele, vaid mu oma argipäevastele kogemustele. Olen siiski otsinud neile tuge ja tausta minevikust.

Raamat hakkajast naisest iga valitsuse ajal. Laulnud kaasa ja ette juba nelikümmend aastat Eesti Televisioonis. Näinud kõrvalt mitut põlve (tele)tähti. Ikka tegijana kohal seal, kus midagi sünnib. Reeda elunäidendit läbivad peategelastena kolm meest: isa Arved Haug, eksabikaasa Ivo Linna ja noorim poeg Robert. Kõigest sellest ja kõigist neist räägib raamat REET LINNA - PALJUGI VÕIKS ÖELDA VEEL....