Tooted
Mõtteline järg Dagmar Normeti eelmisele mälestusteraamatule, kus vaadeldi elu Teise maailmasõja eelses Eestis. Sedapuhku kirjeldab autor elu Nõukogude tagalas Teise maailmasõja ajal. Huvitavalt on antud edasi tookordne miljöö ja see, mida tundsid ja mõtlesid inimesed, kes olid sunnitud oma kodu ja endise elu maha jätma ning tundmatusele vastu minema.
Siia raamatusse on kogutud valik viimastel aastatel Eestisse jõudnud uusi toataimi, kes hakkasid silma lilleärides ja Tallinna botaanikaaia toataimenäitustel. Ilmunud eestikeelsetest toalilleraamatutest neist enamiku kohta infot ei leia või on see väga napp.
Sellest raamatust saate aga teada, kes on kes. Lisaks olulisemad nõuded taime kasvatamiseks. Samas kohtute ka juba vanade tuttavatega, näiteks paljude sõnajalgade ja orhideedega. Võtsime nad kampa sellepärast, et nad on saanud paljude lemmikuks ning nende kasvatamise kohta küsitakse väga palju nõu.
Raamatu vormistuses pole taotletud kindlat süsteemi (liik-sort): kord on kirjeldatud uut sorti, kord uut liiki ning kus otstarbekas, hoopis perekonda. Loodetavasti ei pahanda „süsteemitus“ kedagi, sest tegu pole ju tõsiteadusliku käsiraamatu, vaid teatmikuga, kust leida infot uute taimede kohta.
Taskuteamiku "A ja O" viies trükk.
Kiirem kui internet — selline on uus "A ja O 2004". 500-leheküljeline taskuteatmik annab mõne hetkega vastuse mistahes küsimusele. Suur osa teatmikus sisalduvaid andmeid on seisuga 1. jaanuar 2004, st. raamat sisaldab teavet ka 2003. aastal toimunud olulisemate kultuuri-, teadus- ja spordisündmuste kohta. Register ja sisujuht oluliste märksõnade ja teemade leidmiseks. Teave tabelitena ja illustratsioonivalikuga.
"Armastus esimesest pilgust" esitab põhjapaneva uue teooria, mis selgitab, miks te armastate just seda inimest, kellesse olete kiindunud. Tänu kuulsuste armulugude lausa jahmatavatele uuringutele avastate, miks David ja Victoria Beckham on ideaalne paar... ja mõistate nende fenomenaalse edu saladust. Kas Charlesi abielu Dianaga oleks võinud püsima jääda? Miks Bill Clinton oli nii tugevasti Monica Lewinskysse kiindunud? Ja lisaks veel paljude teiste kuulsate paaride - sealhulgas Jennifer Anistoni ja Brad Pitti, Liz Hurley ja Hugh Granti, Steffi Grafi ja Andre Agassi - sensatsioonilised saladused.
"Milline on hea anekdoot?"
"Nagu naise öösärk – peen ja läbipaistev!
Teine osa Baskini kogutud anekdoote.
17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.
"1993. aasta jaanuaris asusin tööle Eesti Vabariigi Välisministeeriumis. Sealt alates olen elanud suursaadikuna neli aastat Soomes ja neli aastat Itaalias. Eesti suursaadik olen lisaks olnud ka Maltal ja Küprosel. Välislähetuste vahel Tallinnas, välisministeeriumis, olen töötanud protokolliülemana ja peainspektorina. 2004. aasta juulikuus alustasin suursaadikuna, Eesti Vabariigi alalise esindajana ÜRO-s, New Yorgis. See raamat toetub mälule. See on minu isiklik kogemus sellest, kuidas üks inimene hakkab ajalooratta pööramise sunnil üleöö diplomaadiks ja mida ta seejuures tunneb, mõtleb ja näeb." -Jaak Jõerüüt
Inimkonna vananemise probleem on tänapäeva maailmas muutumas üha aktuaalsemaks. Järjest suuremat tähtsust omab eakate inimeste elukvaliteet, kuhu kuulub lisaks tervisele ka materiaalne ja vaimne ainering. Kuna teema on lai, püüab „Eakate terviseteatmik“ üksikasjalikumalt valgustada just vananemise füsioloogiliste protsessidega seotud aspekte: kirjeldada sageli esinevaid haigusi ning nende ennetamist ja ravi nii tavapäraste kui ka mittetraditsiooniliste ravimeetoditega, samuti käsitleda kõrges eas inimeste hooldust, toitumist, liikumist jms. Loodetavasti aitab see teatmik nii mõnelgi inimesel muuta elusügis oma tervist jälgides ja probleeme ennetades aktiivseks, loominguliseks ja tegevusrohkeks eluperioodiks. Teine, täiendatud trükk.
Kultuuriajakirja „Mana“ kauaaegse toimetaja ja välisraadiote kommentaatori Hellar Grabbi (sünd. 1929) kogumik jälgib Eesti ja laiemalt kogu Ida-Euroopa poliitilisi arenguid 1950-ndatest aastatest tänapäevani, analüüsides seejuures meie trükisõnas esmakordse põhjalikkusega selliseid sündmusi nagu Ungari 1956. aasta ülestõus või samaaegsed rahutused Poolas. Külastades 1960–1970-ndatel aastatel korduvalt Eestit, avaldas Grabbi ajakirjanduses ulatuslikke reisikirju, mis andsid tsensuurist kammitsemata kõrvaltvaataja pilgu läbi pildi mitte üksnes kodumaa tollasest kultuurielust, vaid ka olmest. Kolonel Herbert Grabbi pojana on Grabbile olnud iseäranis südamelähedane XX sajandi arvukatel sõjatandritel võidelnud eestlaste teema. Omaette alajaotus on pühendatud eesti üliõpilasorganisatsioonide, eriti korporatsioon „Rotalia“ ajaloole ja käekäigule nii Eestis kui võõrsil.
Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood jäädvustab kuue tunnustatud inimese elu nii, et nad ise räägivad oma senise elu loo. Meenutuslikud fotohetked otsis iga tegelane isiklikust kogust. Kahtlemata väärib igaüks selle raamatu kuuest isiksusest eraldi, ainult tema elule ja tööle pühendatud raamatut. Elu jõud on vaid üheks võtmeks Eestile oluliste inimeste tähtsuse mõistmisel.
- Kaljo Kiisk
- Valve Kirsipuu
- Jaan Talts
- Helgi Sallo
- Voldemar Kuslap
- Ivo Linna
Raamat vastab küsimustele: Kas egoism on edukam elustrateegia kui koostöö ja teistega arvestamine?
Miks on isasel paabulinnul nii ohtlikult värvikirev ja mõttetult suur saba? Mis sunnib inimest kulutama aastaid raamatu kirjutamisele või pillimängu lihvimisele? Mis teeb tippteadlased, -kunstnikud ja -kirjanikud nii populaarseks? Miks on laia joonega inimesed vastassoole ülimalt atraktiivsed? Vaid efektiivsusel ja ratsionaalsusel põhinevaid teooriaid aluseks võttes ei ole kunsti või filantroopia vajalikkust võimalik seletada.
Autori arvates saab aga paljusid muidu raskelt seletatavaid inimkäitumise ja kultuuriliste nähtuste põhjusi seletada kulukate signaalide mõistega.
Kataloogina üles ehitatud kogumikust saab ülevaate kõigist Hiiumaal leitud ja siin praegugi kasvavatest kaitsealustest taimeliikidest, nende välimusest, bioloogiast, kaitsest ja üldlevikust. Taimede paremaks äratundmiseks on lisatud joonised ja eristamistunnused sarnastest liikidest.
"Iluraamat" annab ülevaate kõigest, mida vajab oma väljanägemisest ja heast enesetundest hooliv naine. Raamatust saab teada, kuidas hoolitseda oma keha ja näo eest, kuidas ennast vastavalt näokujule ja nahatüübile jumestada, kuidas kasutada ära oma eelised ja varjata puudusi, kuidas seada juuksed nii, et tulemus oleks täiuslik.
"Iluraamat" jagab sõnas ja pildis näpunäiteid, vahendab väikesi ilusaladusi ja kosmeetikute nõuandeid, mis tagavad kauni tulemuse ning sisemise enesekindluse. Üle 500 värvifotoga illustreeritud praktiline käsiraamat on abiks igale naisele, kes tahab ilmataadi tujudest ning meeste pirtsakusest olenemata alati hea välja näha ja ennast hästi tunda.
"Kaardile kandmata" on raamat ühe tavalise inimese erakordsest saatusest. Kaardile kandmata olid vangilaagrid, kuhu viidi, kalmud, millesse maeti, inimesed, kes omastest sunniviisiliselt lahku löödi ja kellest paljud on tänaseni teadmata kadunud. Autori mälestusteraamat pakub kindlasti huvi juba sellepärast, et reetjatest on Eestis seni vähe kirjutatud.
"Kajakalaulud" pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest.
Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. "Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa," ütleb autor. "Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra."
Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach "Jonathan Livingston Merikajakas", kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi - kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta. Katrin Saks, üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.