Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Sisukord:
- Tütarlaps, kes sündis õunast
- Ihne Abu-el-Kacem ja tema sussid
- Naljakas aastapäev ehk vaikimise mäng
- Iha ja tema kaks hiirt
- Rohutirtsuneiu ja rotipeiu
- Lõvi, hüään ja rebane
- Konn ja rott
- Madu ja hüpikhiir
- Muinasjutt munakoorest
- Ahv ja kalur
- Aednik ja kilpkonn
- Amina ema
- Iha ja sultan

Esimene köide kaheköitelisena kavandatud väljaandest, mis kujutab endast Hans Christian Anderseni lühiproosa esimest nii ulatuslikku kogu eesti keeles. Raamat on mõeldud täiskasvanud lugejale. Teine köide H.C. Anderseni loomingust "Lumikelluke" ilmus 1996. a.

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.