Tooted

„Kullaketrajad", „Vaeselapse käsikivi", „Tark mees taskus", „Põhja konn" – need ja paljud teised Kreutzwaldi kirja pandud rahvajutud kuuluvad vaieldamatult eesti kultuuri raudvarasse. Need muinaslood on üle 150 aasta paelunud igas vanuses lugejaid. Samuti on need andnud inspiratsiooni arvukatele teistele loojatele kirjanikest ja muusikutest teatri- ja filmitegijateni. Raamat on vutlaris

"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele ja kõnelevad lakkamatuist püüdlustest vabaneda feodaalide majanduslikust ja rahvuslikust ikkest.

 

"Kalevipoeg" on eesti kirjanduse suurteos. Selle on koostanud andekas poeet, folklorist, arst ja ühiskonnategelane Fr. R. Kreutzwald eesti rahva lauludest ja muistendeist, mis kajastavad sajandeiks allasurutud rahva igatsusi parema elu järele.

Eepose põhitekstile järgnevad kirjandusteadlaste Endel Nirgi, August Annisti ja Lehti Viiroja kommentaarid.

Sisukord:

• Soovituseks
• Sissejuhatuseks
  Esimene lugu. Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad
  Teine lugu. Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv
  Kolmas lugu. Kalevi poegade jahilkäik. Linda röövimine. Kalevi poegade kojutulek
• Neljas lugu. Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest
  Viies lugu. Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks Tuuslarile
• Kuues lugu. Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine
• Seitsmes lugu. Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual
• Kaheksas lugu. Viskevõistlus ja kuningaks saamine. Künd ja hobuse surm
• Üheksas lugu. Kättemaks huntidele. Sõjasõnumid. Öine nõuandja. Sõjakulleri sõit Kümnes lugu. Kikerpära soo. Veevaimu kuld. Jõukatsujad. Võla tasumine Soome. Ilmaneitsi sõrmus
• Üheteistkümnes lugu. Lauatoomine üle Peipsi. Mõõk varastatakse. Mõõga needmine. Väikemehe seiklus
  Kaheteistkümnes lugu. Lauavõitlus ja siil. Pikk magamine. Unenägu. Vaeselapse tall. Silla ehitus
  Kolmeteistkümnes lugu. Rännak laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad Neljateistkümnes lugu. Allmaailma vaatlus. Esimene võitlus Sarvik-taadiga. Lahkumine
  Viieteistkümnes lugu. Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus
  Kuueteistkümnes lugu. Laevaehitus ja sõidu algus. Teekond maailma otsa. Lapumaa ja Varrak
  Seitsmeteistkümnes lugu. Sõjaratsu sõit. Assamalla lahing. Juhtumised põrgukatla juures. Muruneidude tanta
  Kaheksateistkümnes lugu. Teine teekond allmaailma. Lahing põrgulistega. Kahevõitlus Sarvikuga
  Üheksateistkümnes lugu. Sarvik-taadi aheldamine. Õnne-aeg. Pidu ja tarkuseraamat. Sõjateated
  Kahekümnes lugu. Sõttavalmistus. Lahingud. Raudmeeste saadikud. Kalevipoja surm. Põrgu väravas
  Järelsõna: Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg", E. Nirk.
  Kommentaarid: "Kalevipoja" motiivide algupära. A. Annist
• Keelelisest redigeerimisest. A. Annist.
  Haruldasemate sõnade seletus. A. Annist
  Kristjan Rauast kui muistendikunstnikust. L. Viiroja
• Andmeid illustratsioonide originaalide kohta. L. Viiroja
  
  

Evald Okase illustratsioonidega.

Endel Nirgi järelsõnast: ""Kellel siis himu on "Kalevipoega" lugeda, see ärgu tehku seda mitte üksnes ajaviiteks, vaid lugegu järelemõtlemisega. "Kalevipoeg" olgu eestlastele üks vanaaja mälestus, tema sütitagu meie südames paremat vaimu, et oma sugu ja isamaad kallimaks hakkaksime pidama kui siiasaadik oleme pidanud." Nende teose põhieesmärki toonitavate sõnadega pöördus Kreutzwald rahva poole 1861. aastal, "Kalevipoja" rahvaväljaande peatsest ilmumisest teadustades. Siit ilmneb selgesti, et eepose koostaja seadis selle peamiseks ülesandeks eestlaste rahvustunde äratamise. Olukorras, kus piir rõhuja ja rõhutava vahel tsaristliku Venemaa "rahvastle vangla" Balti osakonnas veel põhiliselt ühte langes siinse saksa ülakihi ja eesti "alamrahva" rahvusliku erinevuse piiriga, tähendas see sisuliselt sotsiaalse teadlikkuse õhutamist."

Teose keskmes seisab kättpidi põrgupiita aheldatud, julge ja hoopleva, õilsa ja liiderliku, ent samas ehedalt traagilise Kalevipoja kuju, kellel on sarnasusi nii kreeklaste Prometheuse, serblaste Dukljani kui ka soomlaste Kullervoga.

Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kodutohter" (esmatrükk 1879) on käsiraamat, tema 44aastase arstitöö kokkuvõte. Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima.

Raamat sisaldab Kreutzwaldi kultuuriloolisi ja folkloristlikke uurimusi ning publitsistikat.

Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

"Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Tütarlaps pidi hommikust õhtuni käsikivil perenaisele jahvatama, ja kui väsimust puhateskivi mõnikord seisma jäi, oli malk kohe kihutajaks lapse kannul. Õhtul olid vaeslapse käed kui puunotid tuimad, aga kes sellest hoolis. Palukese, mis vaeslastele armust antakse, peab suurem osa enamasti vere ja higiga pererahvale ära tasuma. Jumal üksi taevas kuuleb vaeslaste ohkamist ja loeb nende silmapisaraid, mis palgeid mööda veerevad..."

"Viina katk" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi esimene eestikeelne teos, mis kujutab eesti külaelu ja -inimesi 19. sajandi esimesel poolel. Kesksel kohal on joomise kahjuliku mõju näitamine. See on mugandus šveitsi autori Johann Heinrich Daniel Zschokke raamatu "Branntweinpest" (eesti keeles "Viina katk") põhjal. "Wina-katk" valmis Õpetatud Eesti Seltsi tellimusel, sest seltsi eesmärgiks oli teadusliku uurimistöö kõrval ka hariva lugemisvara soetamine maarahvale.