Tooted

Isak Dinesen (1885-1962), s. Karen von Blixen-Finecke sündis Taanis Jüütimaal. Pärast abiellumist oma nõoga siirdus noorpaar Keeniasse, kuhu rajati kohviistandus. Aafrikas veetis Karen Blixen kokku seitseteist aastat (1914-1931) ja see ajajärk oli mitmeti saatuslik. Siin koges ta Euroopast erinevat mandrit oma elulaadiga ja rahvastega, siin võitles farmi püsimise eest, siin leidis armastuse ja sõpruse, ent kaotas tervise, farmi ja lõpuks ka armastuse.
Taani naasnud, pühendus Karen Blixen kirjandusele, millega oli tegelenud juba Kenyas ja varemgi. Esimesed jutud on kirjutatud 1907-1909.

Sisu:
Isak Dinesen
Kamante ja Lulu
Hüvasti, farm
Karen Blixen. Minu elu motod
Gerd Lütken. Põud Ngongis. Karen Blixeni loomingu lähtekohti

Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige Lembit Koik käsitleb Eesti 1988. ja 1989. aasta sündmusi nii, nagu ta ise need läbi elas, toetudes dokumentidele, toonastele väljaannetele ja isiklikele mälestustele. Ta kirjeldab neid kahte otsustavat aastat Eesti rahva ja riigi saatuse määramisel vastavalt tegelikult toimunule. Autor meenutab Baltimaade kolme rahva ühisrinnet võitluses vabaduse eest ning kodu- ja väliseestlaste koostööd. Rohkel pildimaterjalil võivad paljud iseend ja oma tuttavaid ära tunda ning neid mälestusväärseid sündmusi südamesoojusega meenutada.

Alates 1975. aastast hakati tollases Eesti NSV Oktoobrirevolutsiooni ja Sotsialistliku Ülesehituse Riiklikus Keskarhiivis välja andma asutuste ajaloo teatmikke. Kuni 1980. aastate lõpuni ilmus neid terve rida. Käesolev teatmik valmis juba 1987. a., kuid jäi käsikirja, kuna Riigiarhiivi peamiseks töölõiguks muutus 1990-ndatel aastatel omandireformi teatiste väljastamine. Asutuste ajaloo teatmikud on mõeldud abimaterjaliks uurijatele arhiividokumentide kasutamisel ja vajaliku info leidmisel, samuti arhivaaride töövahendiks arhiivi komplekteerimisel, dokumentide fondeerimisel, ajalooõiendite koostamisel ja likvideeritud asutuste materjalide asukoha väljaselgitamisel.

Pillavad värvid, paavstide ja kuningate dramaatiline ajastu – ja selle taustal ühe kõigi aegade suurima kunstniku eepiline saaga. El Greco (1541-–1614) sündis Kreeta saarel. Ta oli alles nooruk, kui saabus Veneetsiasse, et õppida maalikunsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida tundma elu maailma kõige kõlvatumas linnas. Roomas jõudis ta loomevõimu tippu, ent tema kui kunstniku ja mehe uskumatu ettemääratus sai teoks hoopis Hispaanias, selle karmi ja kirgliku loodusega ja kõrvetava päikese ning tuliste tunnete maal.

„Kas kohupiima saab kohukestest? Kas maakera on lapik? Kas puude taga on mets?“ küsis väljapaneku kuraator Mari Kartau, kes teab, et need vindiga küsitud laused ei töga mitte suusoojaks, vaid täkkesse. Kunstnike liidu ja kolmekümnendat juubelit tähistava Maalehe koostööst sündinud näituse jaoks loodud taiesed olid selle elavaiks tunnistajaiks, sest nagu tõdes kuraator: nad vahendavad pigem reaalsusekauget nostalgilist, romantilist ja utoopilist pilti maaelust.

Kevadnäitusel prooviti kaardistada olukorda ja vaadata kui lähedale annab astuda maarahvale. Paremat partnerit kui maaelu kajastav nädalaleht koos EKLi kutsutud kuraatori Mari Kartauga on raske ette kujutada.

Maalehe peatoimetaja Andres Eilart: „Juubeli puhul otsustasime maateemad Eesti peaväljakule tuua. Kaasasime selleks lugejaid ja kunstnikke, et üheskoos teha midagi suurejoonelist ja erilist. Alati aitab üks tummine tükk head eesti kunsti tabada teemat kõige rabavamalt ning jäädvustada elu kõige kestvamalt“.

Armastusluulet renessansist 19. sajandi lõpuni. Põimik prantsuse, inglise ja saksa varasemate aegade lembelüürikat valdavalt vallatlevas vaimus.

Raamat sisaldab valiku piki-, põiki-, diagonaal- ja segasuunalisi, samuti üksikmotiividest koosnevaid ja rahvuslikke äärepitse. Iga pitsi kohta on olemas foto ja tehniline kiri koos pitsi valmistamise õpetusega. Kasutamiseks on see mõeldud kõigile käsitööhuvilistele.

"Jäävad ainult silmad" on novellikogu, mille tegelased on kõik ühel või teisel moel häiritud. Tüli tekitavad OnlyFansi sisuloojad, maailmalõpu toidupuudus, ahistajast naabrimees, ootamatu kehamoondumine ja omaenda riukalik ajukeemia. Kuidas sellest kõigest küll pääseda? Ja kas see on võimalik?

Suuremas osas kogumiku tekstidest maalib Müürsepp tublisti üle võlli keeratud portreid meid igapäevaselt ümbritsevatest inimestest – ruumi jagub hoolitsevale emale, suurkorporatsiooni juhile, ööklubilistele ja üksikutele vanainimestele. Kaasa ei lasta meil aga kellegi elusaatusega minna. Pigem on tegelased meie ees näidetena, keda turvaliselt kauguselt jälgida, neis omaenda elust tuttavaid mustreid ära tundes ja neid seejärel unustades. 

Autorilt on varem ilmunud luulekogud "Paradoksid", "Blondiine armastav mees" ja "Strippari pisarad". "Jäävad ainult silmad" on tema esimene proosateos.

Meie vabadussõjaadmiral oli iseteadliku Järva talupoja südi ja kartmatu meelega poeg. Varma pealehakkamise ja õnneliku käega igas ettevõttes - meresõidul ja äris, põllul ja metsas, rahus ja sõjas. Kui töö nõudis tegemist, siis võttis kätte ja tegi selle ära, olgu töö tarvis "adjustaadid" taskus või mitte. Eriti hästi läks korda admiralitöö: Vabadussõja arvukate ja hulljulgetegi operatsioonide käigus ei kaotatud ühtegi laeva, elu jättis viis mereväelast (ligikaudu kolm korda vähem, kui hukkus sõjamängus Kurkse väinas 1997. aasta sügisel).

"Kajakalaulud" pole tavaline luuleraamat: autor on siia koondanud oma kahe viimase aasta loomingu paremiku, mis on samas otsekui kokkuvõte enesesse ja maailma vaatamisest ning Internetis rollimängude mängimisest.

Johnanna ongi roll, mida oli kindlasti põnev mängida. Raamatus on elu ja mängu piirid aimatavad: vahel on elu kui mäng ja veel sagedamini on mäng olnud elu ise. Unistamine on mängu veetlevaim vorm, mis sageli müstilisel moel materialiseerub. "Me olemegi tegelikult oma mõtete ja unistuste summa," ütleb autor. "Me loeme raamatuid ja valime sealt alati iseenda, jättes kõrvale võõra."

Johanna ja tema hingesugulane Jonathan Livingston (Richard Bach "Jonathan Livingston Merikajakas", kirjastus Pegasus, 2003; Loomingu Raamatukogu, 1973) armastavad loomulikult vabadust, kuid kõige enam ihkavad nad ära hallist argipäevast, traditsioonilisest, muutumatust mõtte- ja elamise viisist. Autor loodab, et leiab selle raamatu abil hingesugulasi - kõiki neid, kes tahavad elu enda sees ja ümber kaunimaks muuta. Katrin Saks, üliõpilane Tartu Ülikoolist ja õpilane Elleri Muusikakoolist.

Reedel, 13. mail 2016 avati Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis Eesti Kunstnike Liidu 16. aastanäitus. Juba viiendat korda kandis väljapanek aastaaegade paratamatule kordumisele viitavat nime „Kevadnäitus“ ja tõi tänavu vaataja ette 169 autori taiesed.

Esmakordselt liidu aastanäituste ajaloos ei teinud sel aastal näitusele esitatud tööde hulgast valikuid žürii, vaid näitusele pääsesid kõik tööd esitanud kunstnikud valikuga esitatud teostest. Kunstihoone galeriis ja Linnagaleriis olid „Kevadnäituse“ osana teemanäitused.

Kunstihoone galeriisse tegi valiku pealkirjaga „Naised omavahel“ Tamara Luuk. Linnagaleriis oli harilikele igapäevastele ja märkamatutele nüanssidele keskenduv näitus „Tavalise eksootika“, kuhu kutsus kunstnikud Anneli Porri.

Raamat käsitleb kosmilisi rütme ja nende mõjusid igapäevaelule. Käsitletakse tatvaid, planeetide päevi ja tunde, kuu liikumist, kosmiliste mõjude arvutamist ning salapärast hingamist. Põhineb vanaindia veedadel ja astroloogilisel filosoofial.

Dürrenmatt on tänapäeva nimekamaid kuuldemängude autoreid ning draamakirjanikke, kelle näidendeid on suure menuga lavastatud maailma kõigis tähtsamates teatrites. Oma teostes on ta üheaegselt nii agressiivne satiirik kui ka kirglik moralist, kes paremini kui paljud teised kodanlikud kirjanikud mõistab kapitalistliku maailmasüsteemi muutmise vajadust, kuna viimane on Dürrenmatti arvates hakanud endast kujutama otsest ohtu inimkonnale. Ka käesoleva teose sündmustik toimub kõrgkonjunktuuri õhkkonnas, milles lõpuks hävivad igasugused inimlikud tunded. Pääsemist aga tõotab ainult antiikaja muinasmaailm, kus inimese tundeelu ei seisnud veel raha, konkurentsi hävitamise ega naudinguelu teenistuses. Sellesse maailma põgenevad lõpuks ka teose peategelased, kes mõistavad, et vastasel korral ähvardab nendegi seni veel säilinud inimlikkust "jäätumise" oht.

Soojustehnikainsenerid on kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad erinevates inseneritegevuse valdkondades, mis on seotud soojuse ja elektrienergia tootmisega. ESTISe moodustamise idee pärineb Eesti energeetika ja eriti soojustehnika arendamise suurkujult Ilmar Öpikult. Ta oli häiritud insenerikutse andmise lõpetamisest TTÜ lõpetanutele, ise olles suur insenerihariduse pooldaja ja koolitaja. Ta pidas küsimuse lahendamiseks vajalikuks soojustehnikainseneride seltsi moodustamist, et selle kaudu jätkata akadeemiliste haridusastmete lõpetanutele insenerikoolitust ja vastava kutse omistamist. Raamat annab ülevaate ESTISe kümnest esimesest tegutsemisaastast.

Noor naine Liine sõidab üksinda maale, tal on vaja vaadata iseendasse, et tõmmata joon alla mürgiseks muutunud ja ummikusse jooksnud kooselule. Tema sees toimuvatele lahingutele kõlab kaasa sõjamüra naabruses asuvalt polügoonilt, mille laiendus ähvardab hävitada vana talukoha ja terve küla. Poeetilistest fragmentidest põimub lugu hirmust ja tervenemisest, ängistusest ja lootusest, äraminekutest ja kohalejõudmistest.

Carolina Pihelgas on peamiselt kirjutanud luulet, tema kogumik „Valgus kivi sees“ (2019) pälvis Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. „Lõikejoon“ on tema teine proosaraamat, mis pälvis 2025. aastal Eesti naiskirjanduse auhinna.

mul on nii palju nägusid
et kingad ei mahu esikusse
riided kappi
ega raamatud riiulisse

mis sa siis imestad
kui sinu juure tulles
esimese asjana
end alasti kisun

Raamat metskitsest -- meie fauna kõige arvukamast sõralisest. Antakse ülevaade metskitse aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka metskitse kaitse probleeme. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Raamatuke koosneb 8 tsüklist ja viib lugeja XX sajandi esimese veerandi Paganamaale. Poisikese silmade läbi saab pildi tolleaegse küla- ja mõisarahva töödest ja tegemistest, laste mängudest ja koerustükkidest. Autor on hoidunud õpetlikkusest ja pannud lood kirja küpse inimese huumori ja elutarkusega.

Värsiraamat

Raamatus võetakse vaatluse alla õigeusu osatähtsus külakomide maailmapildis äsja möödunud sajandivahetusel.Komide õigeusklikkuse määra on erinevad autorid aegade jooksul hinnanud mitmeti, ent seda peetakse siiski komidele iseloomulikuks, traditsiooniliseks usuks. Ka tänapäeval on usklikest komidest enamik õigeusklikud.

Jutustuse teljeks on jalgpalli hankimine, et pidada "meistrivõistlusi" teise poistesalgaga.

Aednik Aarne Kähr on teinud sedapuhku kindla ja praktilise valiku Eestis kasvavatest talvekindlatest pinnakatjatest.

Raamat tutvustab laiemale lugejaskonnale esinduslikku valikut Tallinna Linnaarhiivi kogudes säilitatavate dokumentide pitseritest. Suureformaadilistel värvitahvlitel kujutatakse originaalmõõdus selle haarava pisiplastikažanri 92 erinevat, valdavalt keskajast pärit näidet. Esindatud on olulisimad omaaegsed pitsatikasutajad – ilmalikud ja vaimulikud valitsejad, kloostrid, linnad ja üksikisikud. Raamatust leiab ka pitserikujutiste kirjelduse ja teksti transkriptsiooni. Eesti keeles on see esimene üleni pitseritele pühendatud raamat.

Arvi Siig (1938–1999) on eesti luules tuntud eriti oma linnateemaliste luuletuste poolest. Paremini kui keegi teine kirjeldas ta 1960. aastate linnapilte ja rahutuid noori oma vaimseis otsinguis. Peale linnateema leidub Siia luules ka loodus-, rännu- ja armastusluulet ning teravmeelseid epigramme. Tähtis on tema roll vene poeetide (Vladimir Majakovski, Jevgeni Jevtušenko jt) eestindajana.

Lihtsamate tervisemurede ravimiseks ei pea alati tabletikarbi ega apteegisalvi järele haarama. Meie esivanemate eeskujul võib leida tõhusat abi ka metsaandidest ja koduaia taimedest. Raamatust leiad erinevad tõmmiste, aurude, kompresside, teede, vannide, tinktuuride ja õlide retseptid, mis aitavad leevendada peavalu, kõhukinnisust, unetust ja palju teisi tervisehädasid.

Luulekogu. "Helmut oli endisaja mees. Kui istus, ei pannud kunagi kilekotti käest. Kilekott oli püha." Kaur Riismaa teise raamatu tegelased on meile juba tuntud tema esimesest – kogust "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd". Nad on nüüd vanemad, neil on lapsed, mõned neist on surnud. Siin kõnelevadki lapsed, järeletulijad, aga vahest piiksatab see ja teine tost eelmiseski ajast.

Raamat sisaldab nelja saare – Kihnu, Vormsi, Muhu ja Saaremaa – sitsijakkide ajalugu, kirjeldusi, õmblemise juhendeid ning ka erinevatele suurusnumbritele mõeldud lõikeid nii naiste kui ka tüdrukute jakkide õmblemiseks.

Riho Lahi (pseudonüüm Kihva Värdi) jutustused poisikese Värdi seiklustest. Siis äkki kostis kuskilt salapärane korin. Poisid jäid jahmunult kuulatama. Korin kordus. Kuid poisid ei saanud aru, kust see tuli, kas õhust, veest või koguni jalge alt maa seest. Jälle kostis see kummaline korin. Nüüd polnud poistel enam aega. Nad lippasid nagu jalad võtsid toa juurde...

Valimik hiina ja jaapani luulet.

Augusti lõpp 2007. Olen hirmsasti pettunud tänavuses olematus suves, kus soojakraade oli Pariisis küll pidevalt 20 kraadi ümber ja isegi rohkem, aga väga kõrvetavat päikselist päeva, nagu siin tavaliselt alati on, tänavu ei olnudki. Või kui oli, siis mitte kunagi neil päevil, kui mina oleksin tahtnud. Viimse piirini väsinud ja närvilisena tuhandete turistide nägemisest selles linnas, kust kõik inimesed on otsustanud kord elus läbi käia, plõksutades fotoaparaatide, kaamerate ja telefonidega pidevalt pilte, otsustasin ühel päeval sealt kaduda nii kiiresti kui võimalik.

Kai Kase teine novellikogu sisaldab loomingut alates 2018. aastast. Siin on perioodikas ilmunud novelle, aga ka kolm uut. Autor vaeb läbi teravmeelsete tähelepanekute ja tervelt iroonilise vaatenurga inimeseks olemise ilu ja valu.

Makedoonia luuletaja Nikola Madzirov on kaasaegse Euroopa luule omapärasemaid ja võimsamaid hääli. Tema kujundikeel on tihe ja rikkalik, see on palistatud nostalgia ja igatsusega. Madzirov on end nimetanud „pagulaste järeltulijaks vastu tahtmist“, viidates sellega oma perekonna põgenemisele Balkani sõdade ajal XX sajandi alguses. Tema tekstides on alati kohal teatav kodutuse või kuulumatuse tunne, olemata samas juurtetu. „Valgus ja tolm“ on kakskeelne valikkogu, mis sisaldab läbilõiget autori luulest ja ühte lühiesseed.

Kogu sõjajärgsel perioodil võõrvõimu poolt annekteeritud Eestis puudus võimalus avalikult käsitleda veekogude vee kvaliteeti mõjutavaid tegureid, vee reostuse pidevat kasvu. Seetõttu on tänasele põlvkonnale teadmata, milline olukord valitses Eestis ligi poole sajandi jooksul veekaitse valdkonnas ning mida paljudele raskustele vaatamata suudeti Eestimaa hüvanguks teha. Käesoleva tagasivaate koostamisel osalesid Eesti parimad asjatundjad. Sisu: Sissejuhatuseks Eesti veekaitse süsteem ja organisatsioon Veekaitse seadusandlus Eestis Keskkonnakaitse teadustegevus Eestis Heitvee puhastusseadmed Eestis 1945-2002 Veekogude seisund ja uurimistöö Abstract Kirjandust