Tooted

Mida kujutab endast inimese "mina"? Kuidas kujuneb ja muutub individuaalse eneseteadvuse struktuur ja sisu kultuuriajaloos ning isiksuse arenguprotsessis?

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

Tõlkijana tuntud luuletaja esikkogu sisaldab mõtte- ja lembelüürikat.

Sisukord:
- Leidlik poiss
- Hobusekasvataja Tšora
- Vaene mees ja khaanitütar
- Pakane
- Umari poeg Umar
- Devler, ehk Kes on tugevam
- Nutikas poiss

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Paljud loodusnähtused, mida varem peeti seletamatuiks, loeti imede või üleloomulike nähtuste hulka kuuluvaiks, on nüüdseks leidnud oma teadusliku seletuse. Niisugustest looduseilmingutest räägibki raamat, samuti sellest, kuidas inimene on õppinud niisuguseid jõude ja nähtusi tunnetades neid enda hüveks rakendama.

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Raamat tutvustab enamikku meil kasvavaid õistaimi. Antakse nende üldiseloomustus, juhitakse tähelepanu iseloomulikele eraldamistunnustele. Tutvustatakse ka taimede kasutamisvõimalusi ja rahvapäraseid nimesid. teos on rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile loodusesõpradele, bioloogiaõpetajaile ja õpilastele.

Teisipäeval, kohe pärast lõunasööki nagu tavaliselt ikka, heitis Ferdynand diivanile. Diivan oli vana ja selle põhjal oli Ferdynandi keha suurune lohk. Ferdynandile meeldis see lohk väga. Selles oli tohutult mõnus lesida. Sel kellaajal toimus majas igasuguseid huvitavaid asju. Köögis lobisesid kümblevad potid ja taldrikud, aeg-ajalt sekkusid vestlusse ka lusikad, noad ja kahvlid. Näiliselt oli see tavaline klirin ja klõbin, kuid Ferdynand sai peaaegu kõigest aru.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Raamat on pühendatud saksa filosoofi, kirjaniku ja folkloristi, "tormi ja tungi" liikumise teoreetiku J. G. Herderi loomingu vaatlusele. Autor annab valgustusajastu üldiseloomustuse ja lühiülevaate mõtleja elust. Herder on üks historismi loojaid: raamatus käsitletakse historismiidee kujunemist valgustaja mitmetes loomevaldkondades. Eripeatükk on pühendatud ajaloofilosoofiale. Põhjalikult on analüüsitud Herderi esteetikat, mis avaldas suurt mõju esteetilise mõtte edasisele arengule.

Kolmas köide sisaldab teose viienda osa - "Jean Valjean" "Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Teine köide sisaldab teose kolmandat ja neljandat osa - "Marius" ja "Plumet' tänava idüll ja Saint-Denis' tänava epopöa". "Hüljatud" (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjean'i ja politseiinspektori Javert'i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab ja kaabakas Thenardien.

Raamat käsitleb leiutusprobleeme ning sisaldab näiteid leiutustegevusest NSV Liidus. Erilist tähelepanu on osutatud leiutisvormeli koostamisele, lähtudes leiutise ühtsuse nõudest, tunnuste üldistamisest ja efektide summa kriteeriumist. Samuti vaadeldakse leiutise väärtuse hindamise metoodikat, patendiinfo masinotsimissüsteeme ja leiutiste valikut välispatentimiseks.
Mõeldud insener-tehnilistele ja teadustöötajatele, majandusjuhtidele, patentoloogidele, ökonomistidele, üliõpilastele ja ratsionaliseerijatele.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Valimik ungari muinasjutte vanema põlve ungari proosakirjaniku ja esseisti Emil Kolozsvári Grandpierre töötluses. Eriliseks teeb „Imeflöödi” autori meisterlik jutuvestmisoskus. Siit leiab huumorit ja uljast hoogu, lisaks kirjeldusi, mis maalivad silme ette terveid maailmu, kus tegutsevad printsid, printsessid, kuningad ja kuningannad nagu muinasjuttudes ikka, aga ka nutikad seakarjused, jonnakad naised ja muidugi pekki armastavad kuradid. Nendes lugudes on vaesed nupukad ja vaprad, aukandjad ja kuningapered saavad aga tögada. On inimesed ju nemadki!

Meresõnastik sisaldab termineid ja terminiühendeid laevajuhtimise, navigatsiooni, laevaehituse, laevaseadmete, merepraktika, okeanograafia, meresõiduastronoomia jpm. aladelt. Sõnastikus on ka teatud hulk üldtehnilisi termineid, mis esinevad mereteaduslikus kirjanduses.

Kogumik sisaldab katkeid Dostojevski mittebelletristlikust pärandist. Erakirjade, artiklite ja taskuraamatute mustandmärkmete keeles räägib Dostojevski selles kogumikus iseendaga, armastatud naise ja vennaga, lähemate ja kaugemate sugulastega, lihtsalt tuttavatega või hoopis võõraste lugejatega. See on monoloogiline Dostojevski, siin mitte oma kirjanduslike kujude kaudu kõnelev, vaid sügavalt isiklikku väljendav inimene, inimlikult keerukas ja vastuoluline.

Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid "õigustada" üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge.

Raamat on Martti Haavio ümberjutustus lastele Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseeposest "Kalevala".

Sisukord:
- Lootos
- Teenimata autasu
- Padma, tema pruut ja musta laiguga hunt
- Kolm venda ja õde
- Noormees, kes mõistis loomade keelt
- Jahimees ja ta naine

Sisukord:
Nöörist matid, vaibad, linikud
Pajuvitstest linikud
Heegeldatud linad ja linikud
Lastesokid ja -kampsunid
Tikandi ja nöörvoltidega pluusid
Teeme ise käekotte
Kootud ja heegeldatud mütsid
Telgedel kootud vaibad
Meestekampsunid
Naistekampsunid
Vestid
Pitspluusid
Varrastel kootud ööjakid

Lõikeleht on olemas.

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

Raamat sisaldab seeriaväljaande "Koapp! Koapp! Koapp!" 1. köite ning valitud peatükke 2., 3. ja 4. köitest. Algupärandite aluseks on juba 1965. aastast peale eetris kõlanud kuuldemänguvormiline populaarteaduslik sari, mis tutvustab noortele ja ka täiskasvanud kuulajatele imetabast eluslooduses, uusimaid saavutusi bioonikas, eksperimentaalbioloogias ja etoloogias.

Kristjan Raua nimega seostub peaaegu pool sajandit eesti kultuuri, eeskätt rahvusliku kunsti, kunstilise mõtte ja kunstielu ajalugu.

Ühiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus.

Et inimõiguste ja humaansuse päike meie kodumaal ei paista, et rahvas vaevleb võõraste isandate hirmuvalitsuse all - sellest ei tohtinud eesti kirjanik sõnakestki lausuda. Tsensuur ja politseivõim olid valvsad; ka kirjameest, nagu iga muud trotslikku, ootasid vangirauad ja orjatöölaagrid. Kuid kavaluse ja veinikorvidega oli sajandi algul võimalik tsensori silmi pimestada. Eduard Vilde oli ainulaadne võitlev kirjanik ja teenäitaja: aastal 1902 alustas ta radikaalse ajalehe joone all ajalooliste romaanide seeria, milles ta esikohale asetas inimõigusteprobleemi. Ajalooliste kulisside varjus, kuid selgesti vihjates oma kaasaja oludele, võttis ta kõne alla, et meie mõisateolise tööpäev kestab kuni 18 tundi, et võõrad isandad peksavad meie rahvast vähimagi sõnakuulmatuse või eksimuse puhul, et teomeeste naiste ja tütarde kallal tarvitavad samad isandad piiramatut vägivalda. Vilde kogus asjaosaliste mälestusi, kes olid kaasa teinud suuri "vereteatreid", kus tsaari sõjaväeüksused karistasid teomehi kuni tuhande kepihoobiga, lisaks saatis vene riigivõim samad peksuohvrid 20 aastaks sunnitööle Siberi laagritesse. Selliste probleemide käsitlusest Vilde loomingus kõneleb Herbert Salu käesolev teos.

Teos on legendi laadis proosapoeem; tegelaseks laas, kütt ja tema sõber Ladvalaulutaja.

Paljude trükiste, sealhulgas perioodikaväljaannete valikulise tsiteerimise ja analüüsi alusel püütakse raamatus vaadelda Eesti põllumajanduse kujunemise põhisuundi, iseloomustada talumajanduse arenguraskusi ja talurahva kutseoskuse täiustamise tingimusi. Vajalikuks on peetud käsitleda ka Eesti põllumeeste seltside tegevust talumajanduse arendamisel, eriti veisekasvatuse kui põllumajanduse põhitootmisharu intensiivistamisel. Mõeldud kõigile, kes tunnevad endas tärkavat huvi Eesti põllumajanduse mineviku vastu.

Esimene köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu". Antud köide käsitleb selgrootutest ainurakseid, käsnu, ainuõõsseid, kammloomi, usse, pärgloomi, sammalloomi ja käsijalgseid. Kirjeldatakse tähtsamaid liike, nende arenemist, levikut ja praktilist tähtsust. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Väljapaistva vene nõukogude poeedi Sergei Jessenini (1895-1925) luulet.

Käesolev raamat pakub valimiku vanasõnu endisest Kuusalu, Kadrina ja Haljala kihelkonnast, eriti nende rannaaladelt. Esitatud on kõige iseloomulikum osa Lahemaa vanasõnavarast. Iga tekst on varustatud andmetega geograafilise päritolu kohta, raamatu saatesõna annab provisoorse ülevaate Lahemaa vanasõnade geograafilisest levikust, temaatikast, vormispetsiifikast jne. Väljaanne on mõeldud eelkõige laiale folkloorihuviliste ringile, kuid pakub ka puhtteaduslikku huvi folkloori geograafilise leviku uurijaile, murdeuurijaile ja koduloolastele.

Prantsuse nüüdiskirjaniku romaan kahest noorest kooliõpetajast, kelle teed ohtuderikkail sõja-aastail Lõuna-Prantsusmaal ristuvad, kataloonia kaunitaridest ja vanast mesinikust, kes läheb kevadele järele.

Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luulest sajandi alguskümnendist alates. Valik avab ühe poeedisaatuse - alates noorusõhinast kuni kõrge ea tõsise ja traagilise elutunnetuseni.

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Sisukord:
Muinasjutt vaskkrossist
Kuu aias
Hiiglane
Merekuninganna
Igavene üliõpilane ja tema muinasjutt
Kuningapoja kolm aaret
Muinasjutt vanemast pojast
Kuidas ma Põhjaneitsi juurde läksin
Libahunt
Raudpoiss
Timuka tütar
Kassi veski
Veteema
Hingede mets
Muinasjutt kuldõunapuust
Võluri süda
Hiiglane Harjashabe
Hea elu otsija
Tallivaim
Punane lill
Muundumine

Raamatus on vendade Grimmide järgmised muinasjutud:

• Vennake ja õeke
• Seitse kaarnat
• Tark talutüdruk
• Lugu kuuest hakkajast mehest
• Kaaren
• Noor hiiglane
• Lumeeit
• Lugu targast rätsepast
• Kurat kolme kuldse juuksekarvaga
• Läbitantsitud tallad
• Kaks venda
• Vahva rätsep
• Vaim pudelis
• Muinasjutt noormehest, kes läks kartmist õppima
• Tark Else
• Surm vaderiks
• Varas vembumees
• Rapuntsel
• Lumivalgeke
• Okasroosike
• Kuldne lind
• Eluvesi
• Tugev Hans
• Pöialpoiss
• Hans ja Grete
• Bremeni linna moosekandid

Raamat sisaldab mitmeid muinasjutte, sealhulgas lood sarvesaiast, kes tahtis kuuks saada, mustast ja valgest kassipojast, karussellihobustest, tibust, kes ei olnudki kanapoeg, ning roosast õhupallist ja riiakatest nööpnõeltest.

Sisukord:
Naine merelt
Hedda Gabler
Ehitusmeister Solness
Väike Eyolf
John Gabriel Borkman
Kui me surnud ärkame
Henrik Ibsen
Ibseni teosed Eesti laval

Raamatusse on koondatud valik XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse vene luule kolme suurkuju -- Innokenti Annenski (1856-1909), Konstantin Balmonti (1867-1942) ja Andrei Belõi (1880-1934) loomingust.