Tooted

Raamatus antakse lühiülevaade Tallinna pika möödaniku ja elu-oluga seotud ajaloo- ning ehitusmälestistest.

Sisukord: Jutu võimalused Sobromornonte Televiisorikoletis Kassi tantsupidu Peeglid Kuningas ja kärbes Ajaprintsess Araabia ratas Puujalaga päev Märt kuningalossis Koobas Olematus Muinasjutu aeg Teadmiste ring Sõrmus Liikumine ja surm Pallimäng Seebimullitüdruk Kangete kaotus

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

„Alasti tulin ma“ kujutab Rodinit isikuna, kes ihales ainult kunstnikuks saamisest. Teos kujutab teda sõbrustamas teiste Pariisi kunstnikega – Edgar Degas, Auguste Renoir, Édouard Manet ja teistega, kes olid seotud Salon des Refusés'ga.

Tõlkijana tuntud luuletaja esikkogu sisaldab mõtte- ja lembelüürikat.

Paljud loodusnähtused, mida varem peeti seletamatuiks, loeti imede või üleloomulike nähtuste hulka kuuluvaiks, on nüüdseks leidnud oma teadusliku seletuse. Niisugustest looduseilmingutest räägibki raamat, samuti sellest, kuidas inimene on õppinud niisuguseid jõude ja nähtusi tunnetades neid enda hüveks rakendama.

Sisukord:
Mati Unt. Peaproov
Enn Vetemaa. Nukumäng
Paul-Eerik Rummo. Kass! Kass! Kass!
Rein Saluri. Kadunud isa
Krista Kajar. Suur eksperiment

Raamat tutvustab enamikku meil kasvavaid õistaimi. Antakse nende üldiseloomustus, juhitakse tähelepanu iseloomulikele eraldamistunnustele. Tutvustatakse ka taimede kasutamisvõimalusi ja rahvapäraseid nimesid. teos on rikkalikult illustreeritud. Mõeldud kõigile loodusesõpradele, bioloogiaõpetajaile ja õpilastele.

Väljaanne sisaldab kommenteeritud folkloristlikke tekste rahvakalendri kombestiku kohta kevadisest pööripäevast kuni jüripäevani. Mitmesse tõekspidamiste kihistusse kuuluvad pärimused märgivad rahva praktilist meelt looduse jälgimisel ja maagilisel mõjutamisel (ilmaennustamine loodusnähtusi appi võttes, taotlus saada suuremaid viljasaake või karjaõnne jne).

Elgi Reemets hakkas kunsti õppima alles 33aastaselt, ent seda hoogsam sai tema iseseisev loometee, viies ohtrate märkimisväärsete tulemusteni mitmel erialal. Lõpetanud keraamikuna, on avalikuse ees teadvustatud pigem tema monumentaalne vaibalooming, kuid intensiivselt on kunstnik tegelnud ka nahk- ja metallehistööga. Rahvuslik ainestik kui Reemetsa loomingu üks iseloomustavamaid jooni on seostatav instituudieelse aja innustava kunstiõpetaja Kristjan Raua ideedega. Hiljem kiindus kunstnik juba ise rahvakunsti kogumisse. Elgi Reemetsa kunst on suurepärane näide rahva- ja professionaalse kunsti sümbioosist.

Omapärase lüürilise poetessi valikkogu koosneb eesti- ja soomekeelseist ja mulgimurdelistest värssidest.

 

20. sajandi silmapaistva saksa luuletaja, prosaisti ja noorsookirjaniku Erich Kästneri (1899-1974) romaan on lugu hingepõhjani ausa ja õiglase meelega «moralistist» Jakob Fabianist. Paiguti irooniliselt, paiguti nukra huumoriga pajatab autor tema juhtumustest Hitleri-eelse Berliini boheemlaslikes ringkondades.

1971. aastal kogumikus „Närvitrükk“ debüteerinud ning samal aastal esimese iseseisva luulekogu avaldanud autor on käesolevas raamatuski jäänud truuks oma traditsioone vältivale, omanäolisele luulelaadile.

Järgnev lugu on täiskasvanutele ja lastele. Sissejuhatus on täiskasvanutele, sealt edasi lastele.

Raamat on pühendatud saksa filosoofi, kirjaniku ja folkloristi, "tormi ja tungi" liikumise teoreetiku J. G. Herderi loomingu vaatlusele. Autor annab valgustusajastu üldiseloomustuse ja lühiülevaate mõtleja elust. Herder on üks historismi loojaid: raamatus käsitletakse historismiidee kujunemist valgustaja mitmetes loomevaldkondades. Eripeatükk on pühendatud ajaloofilosoofiale. Põhjalikult on analüüsitud Herderi esteetikat, mis avaldas suurt mõju esteetilise mõtte edasisele arengule.

Victor Hugo suurromaani teises köites on koos teose kolmas ja neljas osa – „Marius“ ja „Plumet’ tänava idüll ja Saint-Denis’ tänava epopöa“.

 

Kolmandas köites on teose viies osa – „Jean Valjean“.

„Hüljatud“ (1862) on prantsuse kirjaniku Victor Hugo romaan, mida paljud peavad üheks suurimaks teoseks maailma kirjanduses. See räägib mitmete põimunud elude saatusest 19. sajandil, keskendudes suures osas tagaotsitava, endise sunnitöölise Jean Valjeani ja politseiinspektori Javert’i vahelisele konfliktile. Peategelased on ka Cosette, orvuks jäänud tüdruk, keda Valjean kasvatas oma lapsena, Marius, revolutsionist, kes teda armastab, ja kaabakas Thenardien.

 

Raamat käsitleb leiutusprobleeme ning sisaldab näiteid leiutustegevusest NSV Liidus. Erilist tähelepanu on osutatud leiutisvormeli koostamisele, lähtudes leiutise ühtsuse nõudest, tunnuste üldistamisest ja efektide summa kriteeriumist. Samuti vaadeldakse leiutise väärtuse hindamise metoodikat, patendiinfo masinotsimissüsteeme ja leiutiste valikut välispatentimiseks.
Mõeldud insener-tehnilistele ja teadustöötajatele, majandusjuhtidele, patentoloogidele, ökonomistidele, üliõpilastele ja ratsionaliseerijatele.

Raamat esitab kimbukese Eesti kohamuistendeid, nendega seostuvaid sündmusi ning ajaloolisi isikuid. Erinevalt senistest muistendiraamatuist, selgitatakse noorele lugejale, mida ühest või teisest muistendist võib tõeks pidada. Käsitletakse ka rahvaetümoloogia osa muistendite kujunemisel.

Meresõnastik sisaldab termineid ja terminiühendeid laevajuhtimise, navigatsiooni, laevaehituse, laevaseadmete, merepraktika, okeanograafia, meresõiduastronoomia jpm. aladelt. Sõnastikus on ka teatud hulk üldtehnilisi termineid, mis esinevad mereteaduslikus kirjanduses.

Katoliku kiriku õudustäratav sünnitis – inkvisitsioon on nõudnud ajaloo vältel sadu tuhandeid ohvreid, kelle seas on olnud kuulsaid teadlasi, kirjanikke, kunstnikke ning oma aja väljapaistvaid poliitika- ja ühiskonnategelasi. Tänapäeva teoloogid püüavad inkvisitsiooni kuritegusid "õigustada" üksikute kirikutegelaste või ilmaliku võimu omavoliga. Ajaloodoktor, VNFSV teeneline teadlane J. Grigulevitš (Lavretski) toob oma teoses päevavalgele aga inkvisitsiooni tõelise palge.

Järjekordse lastekirjanduse kogumik sisaldab nagu ikka luulet ja proosapalu. Traditsioonipäraselt esineb sellegi «Jutupauniku» kaante vahel oma loominguga ka kümmekond uut autorit, keda põgusalt tutvustatakse raamatu lõpus.

Esimene osa tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolisest triloogiast, mille peategelaseks on juudi soost rooma ajaloolane Josephus Flavius. Romaani tegevustik keskendub 1. sajandil Palestiinas puhkenud Rooma ülemvõimu vastase ülestõusu ümber. Triloogia järgmised osad on «Pojad» ja «Saabub päev».

Esimeses, bioloogilis-psühholoogilises ulmeromaanis viib autor lugeja tundmatusse maailma, mida on kujutatud värvikalt ja fantaasiaküllaselt. Aga nagu ulmežanris tavaks, kohtame selle maailma muredes ja probleemides üht-teist sellistki, mis tundub tuttav ka meie planeedi elanikele. Teine raamat pajatab planeedist Avat, kus on ühendunud kaks bioloogiliselt ja psüühiliselt erinevat mõistuslikku liiki. Tegevustik toimub 20 aastat pärast esimeses raamatus kujutatut, tagasivaadete, meenutustega vahepealsesse aega. Vastuolud ajaloo vältel kujunenud ja arenenud moraali ning loomuse vahel, millele see moraal pole jõukohane, viivad lõpuks väljavaateni hoopis teistsuguse elukorralduse tekkeks, uue võimaliku ühiskonna hakuni.

Raamat on Martti Haavio ümberjutustus lastele Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseeposest "Kalevala".

Sisukord:
Nöörist matid, vaibad, linikud
Pajuvitstest linikud
Heegeldatud linad ja linikud
Lastesokid ja -kampsunid
Tikandi ja nöörvoltidega pluusid
Teeme ise käekotte
Kootud ja heegeldatud mütsid
Telgedel kootud vaibad
Meestekampsunid
Naistekampsunid
Vestid
Pitspluusid
Varrastel kootud ööjakid

Lõikeleht on olemas.

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

Raamat sisaldab seeriaväljaande "Koapp! Koapp! Koapp!" 1. köite ning valitud peatükke 2., 3. ja 4. köitest. Algupärandite aluseks on juba 1965. aastast peale eetris kõlanud kuuldemänguvormiline populaarteaduslik sari, mis tutvustab noortele ja ka täiskasvanud kuulajatele imetabast eluslooduses, uusimaid saavutusi bioonikas, eksperimentaalbioloogias ja etoloogias.

Teos on legendi laadis proosapoeem; tegelaseks laas, kütt ja tema sõber Ladvalaulutaja.

Inglise füüsiku ja astronoomi Arthur C. Clarke'i romaani tegevus toimub kauges tulevikus. Galaktikaimpeeriumi perifeerikas muutunud Maal on rajatud "surematute" linn Diaspar, hiigelarvuti juhitav suletud ühiskond. Teose kangelane Alvin püüab suletud ringist välja tungida, et leida ideid ja jõude, mis aitaksid Diaspari ühiskonna välja hingetust stagnatsioonist.

Esimene köide seitsmeköitelisest teatmeteosest "Loomade elu". Antud köide käsitleb selgrootutest ainurakseid, käsnu, ainuõõsseid, kammloomi, usse, pärgloomi, sammalloomi ja käsijalgseid. Kirjeldatakse tähtsamaid liike, nende arenemist, levikut ja praktilist tähtsust. Mõeldud kõigile bioloogiahuvilistele.

Valimik peamiselt kultuuriloolise väärtusega "Kooki Lugemise raamatutest" võetud lugemispaladest, mis räägivad elusast ja eluta loodusest.

Väljapaistva vene nõukogude poeedi Sergei Jessenini (1895-1925) luulet.

Raamatus on esitatud valik XX sajandi Mehhiko silmapaistvamate lühiproosameistrite loomingust.

Käesolev raamat pakub valimiku vanasõnu endisest Kuusalu, Kadrina ja Haljala kihelkonnast, eriti nende rannaaladelt. Esitatud on kõige iseloomulikum osa Lahemaa vanasõnavarast. Iga tekst on varustatud andmetega geograafilise päritolu kohta, raamatu saatesõna annab provisoorse ülevaate Lahemaa vanasõnade geograafilisest levikust, temaatikast, vormispetsiifikast jne. Väljaanne on mõeldud eelkõige laiale folkloorihuviliste ringile, kuid pakub ka puhtteaduslikku huvi folkloori geograafilise leviku uurijaile, murdeuurijaile ja koduloolastele.

Prantsuse nüüdiskirjaniku romaan kahest noorest kooliõpetajast, kelle teed ohtuderikkail sõja-aastail Lõuna-Prantsusmaal ristuvad, kataloonia kaunitaridest ja vanast mesinikust, kes läheb kevadele järele.

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Raamat sisaldab mitmeid muinasjutte, sealhulgas lood sarvesaiast, kes tahtis kuuks saada, mustast ja valgest kassipojast, karussellihobustest, tibust, kes ei olnudki kanapoeg, ning roosast õhupallist ja riiakatest nööpnõeltest.

Sisukord:
Naine merelt
Hedda Gabler
Ehitusmeister Solness
Väike Eyolf
John Gabriel Borkman
Kui me surnud ärkame
Henrik Ibsen
Ibseni teosed Eesti laval

Käesolev teos, mis kirjeldab ainulaadseid ja isegi groteskseid inimlikke situatsioone ja probleeme, on omas laadis peaaegu esmakordne eesti kirjanduses. Teos on vaba autori looming probleemidest, mis puudutavad eestlust nii eksiilis kui kodumaal.