Nõukogude Eesti tarbekunstnike vanema põlvkonna esindaja, Eesti NSV teenelise kunstitegelase Mari Adamsoni loominguline tee on lahutamatult seotud progressiivse tarbekunsti arenguga. Koos käisid nad alles lapsekingades kolmekümnendate aastate algul, koos kulges nende noorus kolmekümnendate aastate lõpul, koos jõudsid nad oma küpsesse eluikka nõukogude korra päevil. Ühised olid neil kasvuea vead ja voorused, ühised olid raskused, milliseid tuli teel ületada...

Elgi Reemets hakkas kunsti õppima alles 33aastaselt, ent seda hoogsam sai tema iseseisev loometee, viies ohtrate märkimisväärsete tulemusteni mitmel erialal. Lõpetanud keraamikuna, on avalikuse ees teadvustatud pigem tema monumentaalne vaibalooming, kuid intensiivselt on kunstnik tegelnud ka nahk- ja metallehistööga. Rahvuslik ainestik kui Reemetsa loomingu üks iseloomustavamaid jooni on seostatav instituudieelse aja innustava kunstiõpetaja Kristjan Raua ideedega. Hiljem kiindus kunstnik juba ise rahvakunsti kogumisse. Elgi Reemetsa kunst on suurepärane näide rahva- ja professionaalse kunsti sümbioosist.