Autori (sünd. 1936) kolmas romaan, esitatud taigaküti mõttelise üheteistkümne peatusega teekonnana läbi aja, inim- ja ürgmaastiku otsimaks looduse südant, tõelist elu- ja enesetunnetust. Samal ajal on see teekond katse vabaneda tsivilisatsiooni varjukülgedest, rabedaist inimsuhteist ning oma pahemast minast.

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab - kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Romaani tegevuskohaks on üksildane idülliline mereäärne koht, kus puhkavad ka mõned nimekad inimesed. Ühel hommikul leitakse tuumafüüsik Karl Sonning rannaribalt surnuna, väike nikeldatud ankur nööripidi jalgades. Lugu hakkab uurima kriminaalinspektor Kollom; selle käigus harutub lahti kahtlustavate inimeste omavaheliste, üsna keerukate suhete lõngasasi ning saab järgemööda kinnitust igaühe alibi.

Teos on legendi laadis proosapoeem; tegelaseks laas, kütt ja tema sõber Ladvalaulutaja.