Muinasjutud ja muistendid

Prantsuse muinasjutte lühendatult.

Sisukord:

• Väike karjus
• Sotré
• Hundikoon
• Väike Minou
• Mélusine
• Cula
• Longemeri järve haug
• Hautes-Chaumes'i kääbused
• Lotringi vapp

Provence'i muinasjuttude kogumikus on järgmised lood:

• Guiheni lood:
• I. Valge kana
• II. Kuldsõrg
• Provence’i Pierre ja kaunis Maguelone
• Karu-Jean
• Järelsõna

Kuulus saksa kirjanik, filosoof, looduseuurija ja riigimees Johann Wolfgang Goethe on kirjutanud proosat, draamasid ja luuletusi. Tema elutööks on värsstragöödia "Faust" (I osa 1802, II osa 1832). Muinasjutuline "Uus Melusine" on võetud tema teosest "Wilhelm Meistri rännuaastad".

Valik tšehhi muinasjutte.

Austraalia põlisasukate müüte.

Sisukord:

• Esimene päikesetõus
• Päikese sünd
• Päikesenaine ja kuumees
• Jinini surm
• Koovitaja Bima
• Kuumees Japara
• Koidutäht ja tema pojad
• Tukumbini kutse
• Linnutee mehed
• Purupriki ja lendkoerad
• Inua redel
• Jääpiigad
• Seitse emu õde
• Mangowa ja ümmargused järved
• Metskass, öökull ja kotkas
• Morowie jahimehed
• Väike ema Uldanami
• Esimesed mustad luiged
• Kisklevad pilvenaised
• Numbakulla vennakesed ja esimesed algasukad
• Tule päritolu
• Vaal Kondule
• Tulepuu
• Tulevargus
• Esimene kängutu
• Jahimehed Mirram ja Wareen
• Põuategija Koobor
• Madumees Woma
• Konnad ja tuule hääl
• Pelikan Boora
• Yirbaik-baik ja tema koerad
• Käo pagendus
• Västriku tormid
• Kiilsabakotkas, valge kakaduu ja lamesisalik
• Prabruma moondumine
• Kotka ja varese loomie
• Wildu ja põhjatuul
• Tulekoobas
• Ogaselg Pipinyawari
• Ulamina ja varastatud kanuu
• Sipelgasiil ja punakurguke
• Tantsiv tüdruk Brolga
• Turlta ja verelilled
• Wamili ja teloopeapuu õied
• Sositavad sinised linnud
• Nurunderi kalavõrk
• Kaks õde
• Surma paadimees Wulawait
• Mopaditid ja mustad kakaduud
• Öised vaimud
• Ningauid
• Goolagaya ning valge dingo
• Kotkapesade kalju Kulpunya
• Vihmategija geko
• Konnanaine Krooks-Krooks ja tema perekond
• Välgumees Wala-Undayua
• Uputuse tegija Tiddalik
• Windulka allikad
• Speceri lahe tekkimine
• Merikarbid, delfiinid ja tiigerhai
• Kiti soolajärved
• Must känguru
• Yurlungur ja Wawaliki õekesed
• Bunyip
• Järelsõna

Mustlaste muinasjutte.

Sisukord:
Kaksteist hobust ja neiu ujuvalt saarelt
Võlukast
Kuldlambad
Õnnelill
Päikesekuninga kolm kuldjuust
Vaesest korvipunujast ja kolmest allikast
Kärnkonnast ja vaesest lesknaisest
Vaesest Bakrengrost
Mustlasest ja üheksast rongast
Rebane-vihmavõlur
Neiust, kes ketras oma kuldjuukseid
Kust tulid kirbud
Kuidas mustlane kuradit tüssas
Seitsmest vennast ja kuradist

Valik saksa muistendeid lühendatult.

Sisukord:
Lugu papimütsist
Viimane saak
Tetzel ja rüütel
Eschenheimi torn
Lottmüts
Lottmüts parandab veskit
Kurjad kassid
Verepärn
Seitse merineidist
Surnud mõrsja
Kadunud klooster
HackeInberg ja Tuut-Ursel
Seitse õde
Lurlei
Küürakad pillimehed Kalaturul
Kuldkeegel
Hamelni linna lapsed
Hinzelmann
Falkensteini Kuraditee
Kurat kaitsjaks
Keiser Friedrichi annid
Wartburgi saamislugu
Ruhla sepp

Sisukord:

Tiksuv kärnkonn

Grassingtoni kummitus

Gothami meeste pudrupott

Gothami mehe väledad juustud

Elusalt uppunud kalamees

Hobusemuna

Hoia hoolega ja ära kurda

Tulbihaldjad

Taffy Ap Sion ja nõiutud ring

Rohelised haldjad üksiku puu mäel

 Billy Beg, Tom Beg ja haldjad

Llin Bala uppunud linn

Hülgenaine

Mõni aeg pärast meeste nõupidamist tõusis pikk ja raske müristamine. Kurat istus Paristaja-pojaga jälle kivi all varjuurkas peidus. Hirm oli vanapoisi kõrvad kinni pannud, nii et ta sõnagi seltsimehe jutust ei kuulnud. Õhtul läksid mõlemad kõrge mäe otsa, kus vanapoiss Paristaja-poja oma õlgadele tõstis ja nõiduse väel ise ennast pikemaks venitama hakkas, sealjuures lauldes:
«Veni, veni, vennikene,
Kasva, kaelapennikene!»
kuni ta pilve piirini kasvas.
Kui Paristaja-poeg üle pilve serva silmad kaugemale ulatas, nägi ta Kõue-taati rahulikult magavat, pea vastu pilverüngast toetatud, aga parem käsi seisis põigiti müristamisriista üle sirutatud.
Sellepärast ei oleks võimalik olnud pilli ära võtta, sest et käe külge puutumine magaja oleks üles äratanud.

Muinasjutt nooremale koolieale.

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust.

Sisukord:

• Rott ja liblikas
• Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks
• Üks sõna, kaks eri asja
• Tähistaevas
• Ölgömbö, kohutav koletis
• Pääsuke ja minister
• Maal
• Sugulased ja omaksed
• Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Kuid Dam San jäi endale kindlaks: "Ei! Ma ei lähe! Tungisin mõõga ja vibuga läbi metsa, tapsin pilkases pimeduses ninasarviku ja võitlesin kõrgetes mägedes tiigriga, tabasin täpse lasuga kotkast, olin üle kurjadest hingedest. Sinu poole püüdlesin kõigest südamest, sa pead minu naiseks saama, siit majast lahkun ma ainult koos sinuga."

Kogudes "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud" (1901) ja "Lastejutud" (1911) ning ajakirjas "Lasteleht" avaldatud palades lähtub Ansomardi valdavalt rahvajuttudest, avardades neid omapoolselt looduspiltide, kirjelduste ja selgitustega. Osaliselt on tema lastelood pärit kodukohas Jalgsemaal elanud ja kirjanikku tema lapsepõlves hoidnud saunikueide Krõõt Nabbali (hüüti Kitse-eideks) lugudest ja pajatustest. Oma ajastu eesti lastekirjanduse kehvast üldpildist kerkivad Ansomardi lood selgesti esile küllaltki ladusa stiili, sisemise soojuse, jutustamise siiruse, hea huumoritunnetuse ja fantaasiarikkusega. Tähelepanu väärib tema hoiak ja üldine positiivne suhtumine rahvaluulesse. Kogust "Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud": Lugejale Jalgsemaa järv Surm suu ääres Tondi-Tõnu

Leedu, Läti ja Eesti lasteajakirjade toimetused korraldasid kaasaegse muinasjuttude võistluse. See raamat sisaldabki võistlusmuinasjutte.

Sisukord:

• Helesinine õud
• Leib täheveskist
• Muisten hõbekuusest
• Hernehirmutis
• Lugu pojukesest
• Hirmuäratav tolmuimeja
• Vaa kahur ja kuldsete pagunitega kindral
• Kõige tugevam
• Väike vapper sputnik
• Topo-ropo
• Kuidas kukk maja ehitas
• Võlukirves
• Tülikas teener
• Unistus ja mõte
• Vana käokell
• Poiss, kes ütles "pärast!"
• Koselaulik
• Kuidas kõverik kõndima õppis
• Kolm kuuseokast
• Erinevad nupud
• Teljemäärijad

 

Noore kirjaniku esiraamat sisaldab mõnusaid, fantaasiarohkeid ja kohati ka õpetlikke lugusid, mille tegevus leiab aset maaümbruses, või tundliku lapse kujutlusmaailmas.

Muinasjutt räägib planeedist Amacem ja selle elanikest, kes elavad rippuvate puude okste vahel, puud liiguvad aga tuulega ringi. Amatšemlased oskavad lennata ning peas on neil juuste asemel punane udupilv - kujutlusvõime. Ühel päeval sünnib aga Seme, kelle punane pilv on suurem kui kõik seninähtud.

Kogumik vennasrahvaste luulet

Sisukord: Lugu väikesest loost, Lugu hiireke Vabikõrvast, Lugu õnnetusekanast, Lugu ustavast siilist, Lugu kuldsest taalrist, Lugu jubedast külaskäigust, Lugu rotist, kes end parandas.

Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali. E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust. Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.

Kaasaegse soome kirjaniku (s. 1946) muinasjutt-romaan väikesest poisist Samuelist, keda teised lapsed kipuvad koolis kiusama. Endale seltsiks mõtleb ta välja sinised kassid, keda peagi nähakse kogu linnas ringi liikumas. Ent kohe läheb käiku reklaamimasin: siniseid kasse pildistatakse, kasutatakse kõikvõimalike asjade reklaamimiseks, näidatakse tsirkuses, nende nahkadest tahetakse õmmelda kasukaid jne. Samuel peab kiiresti nuputama, kuidas päästa oma fantaasiakassid.

Sisukord: Tüdruk, kes armast ööd Külmataadi kingitus Vallapääsenud vesi Talvine hämarik Talvemuinasjutt Relvameistri tütar Lugu Šio-taadist ja tema eeslist Lugu kolmeteistkümneaastasest poisist Puid toomas Pidu pööningul Pärast vihma paistab jälle päike Meie hõbepuu Vikerkaar Klaasikild Punane vahtraleht Kus elab muinasjutuvestja?

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Selleks, et kogu maailm endale alistada, on kurjal nõial vaja saada enda teenistusse kingsepa heasüdamlik poeg Jakob. Kuid Jakob keeldub tema plaanides osalemast, mille peale nõid muudab ta kääbuseks ning laseb koju alles seitsme aasta pärast. Selle ajaga on Jakobi isa murest surnud ja ema ei tunne koledas suure ninaga kääbuses ära oma poega Jakobit. Poissi narritakse kõikjal ja aetakse linnast välja. Jakob on meeleheitel. Siis aga päästab ta õnnetusest hane. Aga see pole lihtsalt hani, vaid röövitud ja nõiutud printsess Greta. Üheskoos teevad nad kõik, et päästa maailm nõia kurjade kavatsuste eest … Ebatavaline välimus teeb Väikese Muki kodulinnas naerualuseks, nii et ta asub pikale teekonnale õnne otsima. Tema teel on liivased kõrbed, kõrgete minarettidega linnad ning põnevad inimesed. Kirevas ja käratsevas araabia linnas asub Väike Mukk sultani teenistusse, kuid õukondlaste kadedus viib ta taas vaesena rändama. Siiski toovad Väikese Muki ausus ja siirus talle lõpuks õnne ning ka teised saavad oma õppetunni.

Muinasjutt Kalevi kommidraakonist Niz-Näzist, kes armastab magusat.

Ümberjutustus lastele anglosaksi eeposest "Beowulf".

Raamat sisaldab mitmeid muinasjutte, sealhulgas lood sarvesaiast, kes tahtis kuuks saada, mustast ja valgest kassipojast, karussellihobustest, tibust, kes ei olnudki kanapoeg, ning roosast õhupallist ja riiakatest nööpnõeltest.

Itaalia muinasjutud lühendatult.

Sisukord:
Loomade keel ja uudishimulik naine
Märtsikuu ja karjus
Rebane Giovannuzza
Giufà ja kipskuju
"Sööge, sööge mu riideräbalad!"
Massaro Veritá
Armastus kolme granaatõuna vastu
Laias maailmas
Kana-pesunaine
Esimene mõõk ja viimane luud
Vader rebane ja vader hunt
Tark Caterina
Naine, kes elas tuulest
Hiilgav kala

Muinasjutud nooremale koolieale.

Umbes XX sajandi alul sõitis noor kirjanik Anna Sakse jaaniõhtul vanemate poole Leja külla. Rongist läks ta maha Galkauska jaamas ja otsustas koju minna otse läbi metsade. Teerada hargnes, radasid läks ühele ja teisele poole. Kui ilm hämaraks kiskus, sai selgeks, et õige rada on käest kadunud. Kirjanik läks hea õnne peale läbi pimeneva laane, kuni lõpuks jäi nõutult seisma. Suve kõige lühema öö hämaruses kerkis metsaniidult joovastav lõhnalaine. Õitsesid ööviiulid. Ka selle muinasjuturaamatu keskmeks on ammune lugu ööviiulist. Selle ümber on muinasjutud lillehernest, palsamist, lumikellukesest ja pärsia sirelist, murtudsüdamest, gladioolist, käopisarast...

Sisukord:

• Ööviiuli lõhn
• Lumikelluke
• Forsteriana
• Võilill
• Kirss
• Seakõrv
• Nartsiss
• Hüatsint
• Jänesekapsad
• Jasmiin
• Pärsia sirel
• Kannike
• Moon
• Rebasesaba
• Kinglill
• Kameelia
• Päevalill
• Lootos
• Ööviiul
• Tsi-tsin
• Kibuvits ja Koidutuul
• Murtudsüda
• Gladiool
• Lillhernes
• Kassitapp
• Õlelill
• Käopisar
• Vesiroos
• Liilia
• Orhidee
• Balsamiin
• Granaadipuu
• Pojeng
• Magnoolia

Sisukord:
- Aallotari jäljed
- Aallotari hõbekarikas
- Aallotar jutustab orjakaupmehest
- Prints Kanervo jutustab kasest
- Talvemuinasjutt Tuuletukast ja Pilvehabemest
- Knut Pillimees
- Ahti kingitus
- Metsakaru
- Refanut
- Kuidas raudtee seitsmepenikoormasaapad sai
- Tuletikk
- Sipelga käik arsti juurde
- Kaks korda kaks on neli
- Suviküla Syyne
- Turu lossi haldjataat
- Rätsepast, kes Soome- ja Rootsimaa kokku õmbles

Valimik vene nõukogude kirjaniku (1879-1950) Uurali folklooril põhinevaid muinasjutte ja legende, mis on seotud maapõuevarade avastamise ja kaevandamisega Kes-Uuralis.

Humoorikas muinasjutt džinnist, kes satub kaasaega (Nõukogude Venemaale), kus ta tekitab palju segadust.

60-leheküljeline suures formaadis ning kõvas köites lasteraamat

August Jakobson on kokku kogunud ja muhedalt ümber jutustanud eesti rahva muinasjutte ja muistendeid, mis annavad ilmeka pildi esivanemate elust-olust ja vaimuilmast. Käesolevasse sarja on valitud jutud "Suur vale", lugu kuningast, kes aina valetas; "Hea eit ja õel eit", pajatus seenemaja elanikest ning inimese ahnusest; "Kuidas tekkisid hiired ja kassid", lugu kurja vanduvast peremehest; "Lolle otsimas", jutt jõuka peremehe ainsa poja rumalast naisest; "Varastaja tont ja aus tont", näide sulase nutikusest ning "Suur onu ja väike vennapoeg lähevad rändama", lugu sellest, kuidas kiisk Võrtsjärve elama sattus.

Muinasjutud" kirjutas Gorki aastail 1910-1913, uue revolutsioonilise tõusu ajajärgul. Nad jätkasid revolutsioonilise romantismi traditsioone ja kutsusid võitlema inimväärse elu eest. "Muinasjutud" erinesid oma reipa tooni, heroilise teema ja sotsialistliku humanismi tõttu põhjalikult reaktsiooni-ajajärgu kirjandusest. Nad täitsid tegelikult proletaarse kirjanduse ülesannet - tungida otse elu keerisesse ja võidelda tõelise kirega sotsialistlike ideaalide eest. K. Muratova

24 juttu päkapikkudest lastele, teiste hulgas näiteks:

¤ Kõige esimene päkapikk

¤ Norskpäkapikk

¤ Pikupäkapikk

¤ Pudrupäkapikk

¤ Jonnipäkapikk

¤ Kaisupäkapikk

¤ Pakane ja pintsel

¤ Isa ootab päkapikku

¤ Hea südamega päkapikk

 

Ning radža läks jälle sinna ja vinnas laiba õlale. Kui ta teed mööda astuma hakkas, alustas vetala juttu. "Oh, radža," ütles ta, "kuula, kui ma jutustan! Bhogovati linnas elas radža Rupasena. Lossi ülemisel korrusel oli tal papagoi Vidaghatšudamani. Radža küsis temalt: "Oh, papagoi, mida sa küll tead?" "Ma tean kõike, jumalik!" vastas lind. "Kui tead, siis vasta," ütles radža. "Kus on mulle sobiv naine?" "Jumalik," ütles papagoi, "Magadha linnas elab radža Magadhešvara. Tal on tütar Surasundari. Sellest saab sulle naine." Magadhešvara tütar aga oli omas lossis ja küsis oma rongalt Madanamandžarilt: "Vasta, ronk! Kus on mulle sobiv mees?" "Jumalik," ütles ronk, "Bhogavati linnas elab radža Rupasena. Temast saab sulle mees."

Raamat on Martti Haavio ümberjutustus lastele Elias Lönnroti koostatud soome rahvuseeposest "Kalevala".

Käesoleva prantsuse muinasjuttude kogumikus on järgmised lood: Saladuste puu; Rauamurdja, Tammekaksaja ja Õunaviss; Kuldlind; Lindhaldjad; Pika ninaga printsess; Väike kuldlind; Väike Viinamarjake; Kuldõun; Kehv-Jean; Kääbusnarr; Kuldtibu; Lonkuri võit; Puukingameistri tütar; Sepast saarmas; Pipete’i tuhat ja üks vempu; Julge Jean; Reis kuule; Ma ei lausu enam ühtki sõna; Vincent Vägev; Harakasupp; Kolm varast; Rahapott; “Kanäe! Kann käe!”; Kingsepp Doudou; Rentnik ja peremees; Üks isemoodi kalkun; Rebane ja juusturattad; Hunt ja rebane; Rebane, kukk, orav ja kägu; Rebane ja kanakesed; Lambapealik; Tobu-Toueno ja võluvile; Sõge-Jean läheb turule; Kange kavalpea; Sulaspoiss Jeani imekspanemised; Isa Mathieu lihavõttealaadal; Ussikuningas; Neitsisoo; Virvatuled; Mardiöö

Järjekordse lastekirjanduse kogumik sisaldab nagu ikka luulet ja proosapalu. Traditsioonipäraselt esineb sellegi «Jutupauniku» kaante vahel oma loominguga ka kümmekond uut autorit, keda põgusalt tutvustatakse raamatu lõpus.

Raamatus on Disney-tõlgendus vana-kreeka kangelase Heraklese vägitegudest