Sisu: Tööõiguse aine Tööõiguse printsiibid ja allikad Tööleping Töö- ja puhkeaeg Puhkuste liigid ja andmise kord Palga õiguslik korraldus Töödistsipliin Töökaitse Kollektiivsed töösuhted Tähtsamad tööõiguse-alased normatiivaktid

Ebakindlal ajal eelistavad paljud tellijad sõlmida töö või teenuse saamiseks ühekordse töövõtulepingu. Ettevõtluskonsultant ja mitmete õigusraamatute autor Olavi Kärsna analüüsib raamatus „Töökindel töövõtuleping“, milliseid vigu tuleks vältida töövõtulepingu vormi puhul ning toob ohtralt näiteid teemaga seotud kohtulahenditest. Kõige enam leiab töövõtulepingu vorm kasutamist ehitustööde ja asjade valmistamisele või muutmisele suunatud tööde puhul, samuti tõlke-, konsultatsiooni- või muude tulemuse saavutamisele suunatud teenuste osutamisel. Raamatus keskendutakse lepingute sõlmimisel ja täitmisel tehtud vigadele. Autor annab ülevaate enimlevinud probleemidest, tuginedes praktika põhjal tehtud üldistustele ja lepingute üle peetud kohtuvaidlustele. Seejuures annab autor palju praktilisi juhiseid, mida lepinguid sõlmivad ja täitvad isikud peaksid arvestama. Jesse hinnangul on tähelepanuvääriv Kärsna poolt läbitöötatud kohtupraktika maht, et näidata, kuidas on kohtud asjaolusid hinnanud ning kuidas tuleks pooltel oma huvide kahjustamist vältida.

Rahvusvahelisel õigusel on Eestis põnev ajalugu ja selle tundmine aitab meil paremini mõista ka tänapäeva. Raamat käsitleb rahvusvahelise õiguse ajalugu eelkõige Tartu Ülikoolis 19. ja 20. sajandil töötanud rahvusvahelise õiguse professorite vaadete analüüsi kaudu. Tähelepanu on pööratud küsimusele, kas Venemaa arusaam rahvusvahelisest õigusest on ajaloos erinenud Lääne omast. Võrdlevalt on analüüsitud 1930. aastate riigiõiguse teoreetikute Carl Schmitti ja Artur-Tõeleid Kliimanni seisukohti. Raamatusse koondatud tekstid on varem ilmunud inglis- ja saksakeelsetes teadusajakirjades.

Täideviimist ja osavõttu käsitlev vihik „Täideviimine ja osavõtt” on karistusõiguse üldosa loengutekstide sarja viimane, lõpetades seega kaheksast vihikust koosneva rea. Kui ettevaatamatus välja arvata, puudutavad kaastäideviimise ja osavõtu küsimused kõiki delikte – nii põhidelikte kui tuletisi. Seega on tegemist karistusõiguse süüteoõpetuse ühe kesksema probleemiga.Nagu eelnevateski vihikutes, on siingi püütud maksimaalselt kasutada meie kohtupraktikat. Kohtuotsuseid ei ole alati põhjalikult refereeritud, mistõttu võib osutuda vajalikuks nendega täiendavalt tutvuda. Hõlpsama kättesaadavuse huvides on Riigikohtu lahendid viidatud nii Riigi Teatajale kui Riigikohtu lahendite kogumikele.