Tooted
Põhiseaduse kommentaare peetakse seadusõigusel põhinevates õiguskultuurides autoriteetseimaks. Neis mõtestatakse lahti riiklikult organiseeritud ühiskonna arusaamu inimese ja riigi kohast ühiskonnas.
28.juunil 2002 möödus 10 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest. Selle sündmuse puhuks välja antud põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on esimene katse uurida põhiseadust tervikuna. Kommentaaride eesmärk on ülevaate andmine põhiseaduse sätete teoreetilisest tõlgendusest ja rakenduspraktikast.
Kommentaarid on kirjutatud selliselt, et neid oleks võimalik mõista ka juriidiliste eelteadmisteta inimesel, olles seega suunatud juristide, poliitikute, kohtunike, ametnike ja üliõpilaste kõrval ka huvitatud tavalugejale.
Raamatu on koostanud põhiseaduse ekspertide töörühm, kuhu kuuluvad nii põhiseaduse väljatöötamisel osalenud kui põhiseadust oma igapäevatöös kasutavad tippjuristid.
Karistusõiguse üldosa õpik, mille koostas prof Jaan Sootak, koondab aastatel 2003–2007 eraldi vihikutena ilmunud („Loenguid karistusõiguse üldosast I–IX“) materjali. Vihikute sisu on põhjalikult ümber töötatud ning täiendatud uuema kirjanduse ja kohtupraktikaga. Kaasused pärinevad Riigikohtu praktikast ja kirjandusest, nimed on muudetud. Õpik vastab põhiliselt bakalaureuseastme karistusõiguse üldkursuse tasemele, kuid on üksikküsimustes kasutatav ka magistri- ja doktoriastmes. Raamat koosneb 15 peatükist, iga peatüki lõpus on tabelid ja skeemid. Raamat on varustatud märksõnalise sisujuhiga.
Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks eelkõige üliõpilastele karistusõiguse põhi- ja valikkursuste seminarides ning eksami- ja arvestuskaasuste lahendamisel, kuid loodetavasti leiavad sellest abi ka kõik need juristid, kes oma igapäevases praktilises töös puutuvad kokku vajadusega anda karistusõiguslik hinnang konkreetsele juhtumile – otsustada, kas isiku käitumises on karistatava teo tunnused.
2., ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne.
2014. aastal vastu võetud meretööseadus reguleerib meretöötajate töösuhteid, ühtlustades Eesti õiguse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (2006) ja EL-i nõuetega. Seadus käsitleb spetsiifiliselt meretöö eripärasid, sealhulgas töö- ja puhkeaega, laevapere liikmete töötingimusi ning lepingu erisusi.
Tartu Ülikooli riigi- ja haldusõiguse professoril Kalle Meruskil täitus 11. septembril 60. eluaasta. Õigusteaduskond korraldas kauaaegse dekaani juubeli tähistamiseks reedel, 11. septembril 2009 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis teaduskonverentsi teemal "Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises".
SISUKORD
- Õigusteaduse osa Eesti õiguskorra kujunemises.
- Programm ja teesid Professor Kalle Meruski 60. juubeli auks
- Bibliograafia
Ligikaudu 15 000 terminit sisaldav prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnaraamat. Rikka õiguskultuuriga ja pikkade traditsioonidega Prantsuse õigusruum on jäänud siiani paljudele tundmatuks just abimaterjalide nappuse tõttu. Prantsuse-eesti-prantsuse õigussõnastik peab aitama seda lünka täita.
Ehkki tegu on õigussõnaraamatuga, ei tohi unustada, et õiguskultuur on üldkultuuri lahutamatu osa. Eesti keele õigusterminoloogia on saanud mõjutusi peamiselt saksa ja vene, viimasel ajal ühe enam ka inglise keelelt. See raamat annab huvilistele võimaluse tundma õppida rahusvaheliselt olulises Prantsuse õigussüsteemis levinud keeletarvitust.
Kommenteeritud väljaanne soolise võrdõiguslikkuse seadusest, mis käsitleb soolist diskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust Eestis.