Tooted

Intellektuaalne meelelahutus, mis meelitab lugejat põgenema maailma rõhuva, kuid lohutavalt näilise reaalsuse eest. Igapäevaelus ümbritseb meid kõikjal pragmaatiline edukultus, millest väljamurdmiseks pakutakse siin väikesi kavalaid filosoofilisi harjutusi. Näiteks mõjub kosutavalt enda nimepidi kutsumine, pimedal surnuaial kõndimine, juues urineerimine, tegevusetult ootamine jne. Iga harjutuse kohta on ära toodud selle orienteeruv kestus (ühest sekundist kuni terve eluni), vajaminevad abivahendid (sõltuvalt sellest, kui kogenud keegi on) ja harjutuse eeldatav mõju (leevendav, kosmiline, hirmutav jne). See raamat kujutab endast korraga nii vaimse teejuhi, ameerikaliku eneseabiõpiku, kokaraamtu kui joogakursuste iroonilist ristsugutist.

 

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

 

Raamat "50 parimat (ja halvimat) tehingut läbi aegade“ analüüsib kuidas ja miks kujunesid need 50 tehingut soodsateks või läbikukkumisteks (või mõlemat). Michael Craig kirjeldab tehinguid alates Manhattani saare ostust 1624 kuni AOLi ja Time Warneri ühinemiseni 2000. aastal, tuues näiteid kuidas tehingu tulemus võib sõltuda selgest mõtlemisest ja lihtsate juhendite järgimisest. Võttes aluseks need 50 äritehingut, koostas Craig 10 reeglit. Neid reegleid järgides peaks õnnestuma iga äritehing.

Vene-ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899–1977) elu lõpuperioodil kirjutatud romaani „Ada“ peetakse üheks ta loomingu tipuks, eelkõige tänu nii kirjaniku sünnimaa, Euroopa ja Ameerika, aga ka väljamõeldud Terra ja Antiterra külluslikule kultuuritaustale. Romaanis kirjeldatud õe ja venna armusuhe on põhjustanud sageli võrdlusi autori teise tuntud teosega „Lolita“.

 

Kliinilis-epidemioloogiline uurimus: Tallinna Ägeda Müokardiinfarkti Register 1991-1997

"Ahvirannik" on jutustus ühe indiaani perekonna lagunemisest ja leinast ning ühtaegu ka hingekeeli puudutav lugu täiskasvanuks saamise raskusest. Läbi noorukese Lisa Hilli silmade avaneb maailm, milles elavad tänapäeva indiaanlased, kus lääne kultuur põimub igipõliste traditsioonide ja uskumistega. Uskumata venna hukkumist elab Lisa mõtteis uuesti läbi nende ühise mineviku, milles olulist osa mängivad tema värvikad perekonnaliikmed: onu Mick, tulihingeline Elvise fänn ja indiaanlaste õiguste eest võitleja; vanemad, kes üritavad leida kooskõla haisla rahva pärandi ja Lääne kommete vahel; isepäine vanaema Ma-ma-oo, traditsioonide kandja. Lisal tuleb toime tulla ka teistsuguse maailmaga: vaimude, sasquatch'ide ja loomade hingedega, kes oma riukalikul moel üritavad tüdrukut kord kaitsta, kord endi maailma peibutada. 

Eden Robinson on 34-aastane indiaani kirjanik. "Ahvirannik" on ta esimene romaan ja see valiti Kanada parima romaani nimetusele kandideerivate raamatute nimistusse.

Kogumikust leiate valiku vanu ja uuemaid luuletusi eesti luuleloost. See ei ole kõikehõlmav eesti luule antoloogia, vaid raamatutäis eestlastele armsaid ja olulisi luuletusi. Paljud vanemad tekstid on saanud peaaegu rahvalauludeks, ka uuemaid luuletusi on viisistatud. Olgu need luuletused teile meenutamiseks ja pakkugu äratundmisrõõmu!

Kümneaastaselt kuulis Alina Fernandez emalt, et Fidel Castro on tema isa. Kuni selle hetkeni pidas ta revolutsiooni juhi külaskäike ja kingitusi enesestmõistetavateks, aimamata, kui tihe side neid tegelikult ühendab. Veidi hiljem otsustas ta, et ei võta endale Castro perekonnanime. Sellele vaatamata mõjutab Kuuba juhi tütre saatus kogu Alina elu. Alina Fernandez ei taha oma mälestusteraamatus vanematega arveid õiendada, samuti pole tema eesmärgiks pilgata Castro režiimi. Autor tahab tuua lugejateni oma isikliku eluloo, mida ilmestavad konfliktid vanemate, Kuuba poliitilise süsteemi ja iseendaga.

Romaan „Armastavad naised“ on eesti keeles 2001. aastal ilmunud „Vikerkaare“ järg, kuid nauditav ka eraldiseisva teosena. Peategelane on „Vikerkaare“ lõpul jõuliselt esile kerkinud Ursula Brangwen ja tema kunstnikust õde Gudrun, kaks emantsipeerunud noort naist, kelle armastuseotsinguid ja eneseleidmist autor David Herbert Lawrence talle omases seksuaalpsühholoogilises laadis meisterlikult kirjeldab.

 

Kuna ta sõitis nagu aegluubis, liikusid mootoriga ühendatud klaasipuhastajad nagu limased teod millimeetriste jõnksude haaval, kiilusid pausi pidades kinni ning siis tuli rusikaga klaasile põrutada, et nad alustaksid uuesti oma pikaldast poolringis edasi-tagasi kulgemist. Nad maalisid tuuleklaasile määrdunud lehvikuid, saavutades nõnda oodatule hoopis vastupidise tulemuse. Pahasena, et mitte keegi peale tema ei taju ohu suurust, hakkas vanaema rahutu käega tuuleklaasi seestpoolt nühkima, alustades silmade kõrguselt ning tehes aina laiemaid ja lapikumaid ringe, vargsi isegi juhi poolele tikkudes, et mees märkaks vahet - ja läbi higikelmesse tekkinud laigu tuuleklaasi seisukorda vaadates sai vältimatult selgeks, et näha ei ole mitte kui midagi.

Tehke iseenestest valgus.
Toetuge sellele ja ärge sõltuge teistest.
Tehke minu õpetusest endale valgus.
Toetuge sellele.

Rohkem kui tuhat aastat õitses Bütsants ida ja lääne ristteel. Kuid kes olid sealsed inimesed? Mis eristas neid varasematest tsivilisatsioonidest ja millised kultuurilised tunnusjooned tegid neist, vaatamata nende mitmekesisele etnilisele päritolule, genuiinsed bütsantslased. Terve rea detailsete portreede varal luuakse pilt sellest kirjust ühiskonnast, mis on ühtaegu nii kauge, ent samas üllatavalt modernne.

 

Käesolevas raamatus selgitab kardioloog Enn Lõuk vanemas eas inimese kehas toimuvaid muutusi ning annab soovitusi, mida ühel või teisel juhul ette võtta. Teades oma võimaluste ja tervisliku seisundi piire, võib eakas inimene olla heatujuliselt reibas ning kasulik perele ja ühiskonnale. Lugegem, tegutsegem ... Veendugem, et ka eakas inimene saab olla optimistlik.

 

"Eesti Entsüklopeedia" käesolev köide võtab kokku Eesti-temaatika, täiendab ja uuendab varasemates köidetes esitatud andmestikku.

Ülevaade Eesti Kergejõustikuliidu tegemistest, liikmetest, eesti kergejõustiklaste saavutustest võistlustel ja rekorditest 2002. aastal.

Millist sõna kohtab eesti kirjakeeles sagedamini, kas vanaema või vanaisa? Kas elevanti või sääske? Siin on 9700 kirjakeele sagedamat sõna, mis annavad sellistele küsimustele vastused ja katavad eestikeelsest tekstist 90%. Aluseks üks miljon sõna ajakirjandust ja ilukirjandust. Vajalik eesti keele õppijaile ja õpetajale, lingvistile ja muidu huvilisele.

 

Sisukord: Urmas Dresen Eesti Meremuuseum uue aastatuhande algul Vello Mäss Eesti randlase merekaart ja navigatsioonikunst muinasajal Juhan Kreem Maasilinna foogt ja mereteed Mati Õun Briti laevastik Eesti Vabadussõjas Ragnar Kokk Eesti mereväeohvitseride III lend, 1928 Ilze Bernsone Läti merenduse historiograafiast Jaak Sammet Traallaeva "Merituul" põgenemine 1947. aastal Vladimir Kopelman Muuseumi mererelvastuse püsinäituse kujunemine ja museaalne tähtsus Ants Pärna Laevamudelid Eesti Meremuuseumis

Rukis on üheaastaste, talvituvate üheaastaste ja mitmeaastaste rohttaimede perekond kõrreliste sugukonnast; 5 (teistel andmetel 6-8) liiki peamiselt Euraasias.

Raamatu pealkiri ütleb kõik. See teos on vapustav ja iseloomulik tõend selle väikese rahva saatusest, kes sattus suurte võitlusväljale. Ants Oras -- Tartu Ülikooli inglise keele professor, rahvusvaheliselt tuntud teadlane -- sai võimaluse pageda üle mere ja siis ka üle ookeani, kus lõi Florida ülikoolis uue akadeemilise karjääri. Tema mälestusteraamat ilmus ingliskeelsena 1948. aastal ning see on tõlgitud rootsi, norra, islandi ja soome keelde, lühendatult türgi ja leedu keelde. Selle raamatuga tahab Ants Oras tõetruult säilitada mälestusi eesti rahvale nii rasketest aastatest.

"Eesti spordi aastaraamat 2001" koondab kaante vahele pea kõik mullu spordis toimunu. Väljaande statistikaosa kajastab enam kui 60 Eesti populaarsemat spordiala. 480-leheküljelist trükist kaunistab värvipiltidega lisapoogen 2001. aasta edukamatest.

Raamat annab ainulaadse pildi, kuidas Eesti asend maailmas Eestist vaadatult paistab - presidendist kooliõpikuini. Eriti huvitav ja tähtis on, kuidas see kujutelm on kümne aasta jooksul muutunud. -Rein Taagepera, California Ülikooli emeriitprofessor

Raamatus kirjeldatakse ja analüüsitakse Eesti teleringhäälingu arengut aastatel 1991-2001. Põhjalik ülevaateartikkel televaldkonna arengust (ingl. k.). Parim kättesaadav telestatistika kogu (100 tabelit ja graafikut). Poleemilisi kirjutisi televisioonist läbi kümne aasta ligi 50 autorilt. Telekirjutiste valikbibliograafia -- viited 700 kirjutisele 30 000-st. 1000 sündmust 10-aastast perioodi haaravas telekroonikas. Teejuht tele- ja meediaveebi -- ligi 350 linki. Televaldkonna mõistete eesti-inglise seletussõnaraamat -- 450 terminit. Olulisemad dokumendid Euroopa ja Eesti ringhäälinguregulatsioonis.

Põhiseaduse kommentaare peetakse seadusõigusel põhinevates õiguskultuurides autoriteetseimaks. Neis mõtestatakse lahti riiklikult organiseeritud ühiskonna arusaamu inimese ja riigi kohast ühiskonnas.

28.juunil 2002 möödus 10 aastat Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmisest. Selle sündmuse puhuks välja antud põhiseaduse kommenteeritud väljaanne on esimene katse uurida põhiseadust tervikuna. Kommentaaride eesmärk on ülevaate andmine põhiseaduse sätete teoreetilisest tõlgendusest ja rakenduspraktikast.

Kommentaarid on kirjutatud selliselt, et neid oleks võimalik mõista ka juriidiliste eelteadmisteta inimesel, olles seega suunatud juristide, poliitikute, kohtunike, ametnike ja üliõpilaste kõrval ka huvitatud tavalugejale.

Raamatu on koostanud põhiseaduse ekspertide töörühm, kuhu kuuluvad nii põhiseaduse väljatöötamisel osalenud kui põhiseadust oma igapäevatöös kasutavad tippjuristid.

Sõnaraamat sisaldab umbes 60 000 tehnikaalast märksõna. Siit leiab mõisteid ka selliste valdkondade kohta nagu ehitus, infotehnoloogia, informaatika, keskkonnakaitse, tekstiil, transport ja õmblus.Koostanud Jevgeni Kalinin ja Tõnis Teemaa

Faktimaterjali esitamine Eestimaa Kommunistliku Partei juhtorganite ülesehituse ja nende kaadri kohta peaks pakkuma mõndagi uut. Peaks olema huvitav üksikasjalisemalt teada saada, milline õigupoolest oli see aparaat, mis meid kammitses ja torkis. Neilegi, kes kirjeldatud aastad ise üle elanud ja seda kõike mäletavad. Igal juhul peaksid need tõsiasjad aitama tagasi mõelda ning juhtunut mõtestada, niihästi lähiminevikku kui ka olevikku, kuhu see lähiminevik otsapidi välja ulatub.

"Elu Eestis 2002" on aastaraamat-teatmiku teine väljaanne. Raamatu eesmärk on anda nii sise- kui välisturistidele põhjalik ja adekvaatne pilt Eesti elust. Vaatamis- ja kultuuriväärtuste kõrval antakse kompaktne ülevaade ka Eesti ajaloost, riigist ja majandusest. Teatmik on rikkalikult illustreeritud, selles on üle 1000 foto, kaardi ja graafiku. Aastaraamat-teatmik annab edasi ajaloolist hetkepilti ühiskonnast, mida internet kindlasti pakkuda ei saa. Raamat on abiks Eesti külalistele ja eestlastele endile, kes janunevad informatsiooni järele. Head Eestimaa avastamist!

Romaan rahast ja muudest tähtsatest asjadest, mis on võitnud Saksa noortekirjanduse preemia.

Felix koos sõprade Peteri ja Giannaga tahab rikkaks saada. Tõeliselt rikkaks, mitte natuke teenida rohuniitmise ja saiade laialikandmisega. Neil on õnne – nad leiavad aarde ja tutvuvad muusikakaupmees Schmitziga, kes on kursis nii raha kui muusikamaailmaga. Tundub, et tohutut rikkust ei takista enam miski. Kuid seal, kus liigub raha, liiguvad ka kahtlased tüübid.

Romaani taustaks on 1988. aasta sündmused Eestimaal. Autori paigutine iroonilisus sündmustes osalevate tegelaste suhtes ei püüa kindlasti mitte madaldada selle meie lähiajaloo ühe lootusrikkama aasta heroilisust.

Kogumik sisaldab tekste klassivõitlusest ja naisküsimusest. Autor käsitleb teemasid kultuuriajakirjaniku ja feministliku vaatenurga alt, analüüsides ühiskondlikke tendentse ja meediakäsitlusi.

Mis asi on õpetaja Niebaumiga viltu? Paljastava momentvõtte nimel jälitavad Bastian ja tema sõber Heiko kahtlast õpetajat igal sammul. Kuid paljastavate üksikasjade jahiga nurjab üheteistkümneaastane Bastian, ise seda teadmata ja tahtmata, kellegi kolmanda kavala ning pealtnäha täiusliku kättemaksuplaani. Koolis välja kuulutatud fotovõistluse jaoks põnevamaid võtteid otsides satub Bastian õige kriminaalse loo keskmesse, millest ei puudu lapserööv, anonüümkirjad ja surmaoht. Lahendus on ootamatu nagu põnevusjutus ikka

Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head või halba? Omapärane koomiksiraamat tutvustab kõige olulisemaid geneetikaga seotud küsimusi -- seda lugedes avaneb tulevik, mille juured peituvad minevikus.

Geronimo Stilton on üks pisut hajameelne hiir, kirjastusejuht, kelle tõeline kirg on kirjutamine. "Smaragdsilma saladus" on esimene raamat, kus Geronimo pajatab oma seiklustest. "Kõik algas sellest, kui me leidsime täiturult salapärase vanaaegse kaardi. Sellel oli kujutatud kauge saar, kus pidi asuma peidetud varandus. Niisiis asusime purjelaevaga teele, ja ees ootas tõepoolest unustamatu seiklus..."

Selles raamatus jutustatakse Mossadi sensatsioonilistest võitudest ja saavutustest: sõjakurjategija Adolf Eichmanni röövimisest Argentinast, omaaegset tipptaset kujutanud Nõukogude hävitaja MIG-21 ärandamisest Iraagist, Palestiina terroristide kaaperdatud lennuki vallutamisest Uganda Entebbe lennuväljal, Iisraeli tuumapommi loomiseks vajalike tuumamaterjalide väljasmugeldamisest USA-st jne. Kuid peaaegu niisama palju on juttu ka luureoperatsioonide läbikukkumistest, vigadest ja ebaõnnest. Kõigest sellest räägib selgelt, asjatundlikult ja võimalikult erapooletult Gordon Thomase raamat. Kas 11. septembri sündmustega võrreldavaid terroriakte oleks saanud korraldada Iisraeli riigi vastu, mille salaluure Mossad on paljude asjatundjate arvates parim maailmas? Inimkonna enamiku jaoks on veel praegugi tegu vaid ebamäärase ohuga. Iisraeli riik sündis aga enam kui poole sajandi eest niivõrd vaenulikku keskkonda, et ta poleks saanud püsima jääda, kui tema luuretöö täpsus poleks olnud selline, et see Gordon Thomase sõnul „tekitas alati araabia maailmas kollektiivseid külmajudinaid“.

Kõik algas aasta tagasi mamma radikaalsest saleduskuurist ja otsusest hakata sotsiaaltöötajaks. Sellest ajast saadik on Sackmeierite peres paljugi muutunud. Mamma kolis koos Grete ja Tirtsuga sõbranna poole, papa jäi Hansukesega Sackmeierite korterisse. Grete ei ole enam ammugi trullakas plikatirts, vaid üksainus silmarõõm pealaest jalatallani. Sedasama ei saa väita Hansukese kohta...

Hämmastavad faktid ja inimvõimete piirid maailma suurimast rekordite raamatust. Missugune ämblik on kõige raskem? Kes on maailma kiireim inimene? Milline must auk asub Maale kõige lähemal? Kellel on maailma suurimad jalad? Kus asub kõige võimsam vulkaan? Iga rekordit on enne ametlikku kinnitamist väga põhjalikult uurinud asjatundjad õle kogu maailma. "Guinnessi maailmarekordid" on lõpuks ilmunud ka eesti keeles. See on maailma kõige müüdum autoriõigusega kaitstav raamat, mille kogutiraaž on praeguseks üle 100 miljoni eksemplari 38 erinevas keeles. Suureformaadilises värvitrükis raamatus on 290 lehekülge jahmatavaid rekordeid ja efektseid fotosid. Tänavuse 4000 rekordi seas on esimese eestikeelse väljaande puhul välja toodud ka kõik 10 eestlaste nimel olevat rekordit. Raamat on jagatud erinevateks teemadeks, nii on rekordeid loodusteadustest sõjanduseni ja meelelahutusest inimeste veidruste ning spordini. Eesti väljaanne on identne originaaliga, raamat on varustatud ka indeksiga. Ehkki "Guinnessi maailmarekordid" on lööva kujundusega meelelahutuslik raamat, on ta suures osas tõsine teatmeteos. Mitmel pool maailmas, eriti Skandinaavias, on "Guinnessi maailmarekordid" üks kõige populaarsemaid ja ihaldatumaid jõulukinke. Esmakordselt ilmus raamat 1955. aastal Londonis ning sellest sai koheselt müügiedetabelite liider.

Pascale Roze on oma lühikese Concourt'i preemia pälvinud romaani esimestest lehekülgedest peale osanud luua erilise, haarava atmosfääri. Lühikeste, täpsete ja lihtsate lausetega kirjeldab ta oma kangelanna lapsepõlve emapoolsete vanavanemate juures Pariisis karmi ja jumalakartliku vanaema ning matemaatikast ja Uuest Maailmast haaratud vanaisa seltskonnas. On ka ema, kuid ta on maailmaga kontakti kaotanud, sulgunud vaikusesse, kaaslasteks depressioon ja alkohol. Väike tüdruk igavleb, lämbub ja kannatab. Pealegi halvendab lapse olukorda pidev undamine kõrvus. Oma isast ei tea laps midagi. Vanaema keeldub sellest rääkimast. Lõpuks jõuab Laura kätte Jaapani kamikaze Tsurukawa Oshi päevik "Ma suren Okinawas". Sellest peale jälitab hävituslendur Zéro (muide, see on anagramm autori nimest) tüdrukut ning võtab ta täiesti oma võimusesse..

Suviseks lugemiseks sobib hästi see soe ja südamlik lugu Chambersite perest Kanada väikelinnas Stonebrookis, laia Stonebrook Creeki jõe kaldal, mis voolab aeglaselt Huroni järve. Kanada kirjaniku Bonnie Burnardi meisterlik romaan kolmest põlvkonnast ühes tavalises väikelinnas algab 1950. aastatel ja lõpeb 1990. Läbi aastakümnete kulgeb ühe perekonna elu: pulmad ja matused, sünnid ja sünnipäevad, generatsoonide vahetus, lahkuminekud ja kokkusaamised. Tundlikult ja detailirikkalt kujutab kirjanik tavaliste inimeste igapäevast elu. Bonnie Burnard on suurepärane jutustaja -- argipäeva ja inimeste taktitundeline jälgija.

Südamlik lugu 18-aastasest saksa tüdrukust, kes on ammu tahtnud pääseda välja oma väikse kodulinna umbsusest. Tal avaneb võimalus sõita aastaks au-pairiks Prantsusmaale. Kahjuks küll mitte igatsetud Pariisi, vaid hoopis maale, ühe väikelinna lähedusse. Vastuvõtt perekonnas tundub talle üsnagi jahedana ja kaksikutest peretütred panevad Lilli kannatuse mitmelgi puhul rängalt proovile. Selgub, et au- pairi elu pole tegelikkuses hoopiski nii lustlik nagu ta oli lootnud. Kõigele lisaks veavad alt ka sõbrad... Susanne Fülscher sündis 1961 Hamburgi lähedal Stelles. Õppis Hamburgi ülikoolis germanistikat, pedagoogikat ja prantsuse keelt ning töötas mõnda aega ajakirjanikuna. Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja elab Berliinis. Tema sulest on ilmunud nii noorsoojutte, romaane kui ka filmistsenaariume.

Kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud väljaanne tutvustab 2001. aastal avatud Niguliste muuseumi Hõbedakambrit, kus on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade vennaskonna hõbe ja gildide – Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Hõbedakambri kataloogis käsitletakse gildide ja vennaskondade, peamiselt Mustpeade vennaskonna hõbedakogu kujunemist ning väärismetallesemete rolli nende ühingute seltsielus ja rituaalides. Raamatu põhiosa moodustab hõbedakambri eksponaatide kataloog. Raamat tutvustab ka tervituspokaalide juurde kuulunud rippsilte.

Raamat koondab endasse autori uuema loomingu paremiku nii realistlikus (nn Ürgar Helbe saaga) kui ka maagilises võtmes ("Proua Merle ekstaas"). Jüri Ehlvestil on seni ilmunud neli novellikogu, tema novelle on avaldatud ka soome, läti, inglise, vene ja saksa keeles, ta on pälvinud Eesti kirjanduse aastapreemia 1996. ja Friedebert Tuglase novelliauhinna 1997. aastal.

Ja tema ees seisab korralikult ratsastatud valge hobune, ilmunud eikusagilt. Jako tõuseb, sirutab käe, puudutab – elav hobune! Ja milline sadul! Jako on juba võtnud ratsmed, juba tõstnud jala jalusesse, juba pööranud pilgu üle metsa suitsutombule, kui ta märkab, et tulnud on veel keegi – haldjas. Uskumatu, aga tõsi!

Kaevu ääres seisab, toop käes, joob, ihualasti, tüdruk … Peseb sealsamas oma valget ihu külma veega, ja jääb siis kuivama päikese kätte, sest Jako on nii lummatud, et ei taipa talle midagi ümber panna. Aga ta on aru saanud olulisimast. See haldjas on esivanemate hing. Ta on Jako abipalveid kuulda võtnud, ta on toonud hobuse. Oh, hea ratsahobune on praegu palju tarvilikum, palju kiiremini vajatav kui mõõk. “Aitäh, ema!” ütleb Jako pühalikult. “Mutter, ich?” imestab haldjas.