Tooted

Ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899-1977) menuromaan, mis tegi autori korrapealt maailmakuulsaks. Variserid on lugu vananeva mehe hukutavast kirest verinoore tüdruku vastu autori šokeerivana tunduva avameelsuse pärast tauninud, kuid pigem võiks seda irooniaga ohtralt vürtsitatud raamatut pidada üheks ehedamaks armastusromaaniks. Nõukogude Liidus jäi emigrandist kirjaniku looming kuni seisakuaja lõpuni keelu alla.

"Lolita" jutustab kõikehõlmavast ja vastupandamatust kirest, mida peategelane, keskealine kirjandusprofessor Humbert tunneb 12-aastase tütarlapse Lolita vastu. Pärast esmakohtumist saab tüdrukust mehe ihalusobjekt ja peagi kasutütar. Pärast tüdruku ema hukkumist asuvad mees ja tema väike nümf autoga teekonnale, mis ei saa lõppeda teisti kui dramaatiliselt. Teos, mis paheliseks peetud sisu tõttu keelustati mitmes riigis, kaasa arvatud kirjaniku sünnimaal Venemaal, on tõlgitud paljudesse keeltesse. Raamat on valitud ka 20. sajandi saja parima ingliskeelse raamatu hulka.

"Lužini kaitse" on Vladimir Nabokovi esimene meistriteos. See räägib kuristikust geniaalsuse ja normaalsuse, mõistliku igapäevase eksistentsi ja saatuseseaduste vahel. Ja nagu pealkirigi viitab, jutustab see raamat malest.

Peategelane Lužin kasutab malet kui pelgupaika igapäevaelu halluse eest. Mis saab, kui malemäng muutub kinnisideeks ja tõrjub järk-järgult välja reaalse maailma? Algab pikk pinev partii Elu vastu, mis viib keiserlikult Venemaalt Saksa spaadesse ja 1920. aastate Berliini.

Lužini prototüübiks peetakse maailmakuulsat maletajat Aleksandr Alehhinit.

1930. aastal vene keeles ilmunud teos tõlgiti inglise keelde 1964. aastal.

Esmakordselt 1951. aastal pealkirja all "Täielik tõendusmaterjal" avaldatud ning 1966. aastal põhjalikult ümber töötatud "Räägi, mälu" on elegantne ja külluslik jutustus Nabokovi elust ja tema ajast, sisaldades ka põhjalikud sissevaated tema olulisimatesse teostesse nagu "Lolita", "Pnin", "Meeleheide", "And", "Sebastian Knighti tõeline elu" ja "Lužini kaitse". Vladimir Nabokov, üks 20. sajandi suurimaid prosaiste, sündis 1899. aastal Peterburis. Ta õppis Prantsuse ja Vene kirjandust Cambridge'is, Trinity College'is ning elas hiljem Berliinis ja Pariisis, kus algas ka tema sädelev kirjanduslik karjäär. 1940. aastal kolis ta USA-sse, kus sai peagi tuntuks kirjaniku, luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Ta õpetas kirjandust Wellesley, Stanfordi, Cornelli ja Harvardi ülikoolides. 1961. aastal kolis ta Montreux'sse, kus 1977 aastal suri.